HITSA uus koolitusprogramm „Digivõti“ on välja töötatud just aineõpetajatele mõeldes. Koolitajad on valmis järgmistele õppijatele taas digiteadmisi jagama: uued grupid alustavad aprillis. NB! Koolitus on 100% veebipõhine!
Kokku toimub viis ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele. Kõik koolitused on veebipõhised. Läbitakse viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kõike seda omandatakse väga praktilisel moel, sest koolituse keskmes on õpilugu, mille iga õpetaja loob ja klassis ning ka distantsõppes õpilastega läbi katsetab.
Õpilugu on koolituse A ja O
Mis on õpilugu? „See on komplekt tegevusi, mis keskendub vajalike oskuste saavutamisele ja teemade õpetamisele,“ ütles „Digivõtme“ üks koolitajatest, Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild. „Õpiloo puhul on aktiivne pool õppija. Õpetaja teeb eeltöö, planeerib tegevused, eesmärgid, vahendid. Õppija, enamasti koos grupiga, hakkab ülesandeid lahendama, midagi looma. Õpilugu on nagu raamistik kindla teema ja oskuste omandamiseks.“
Meeri Sild meenutas "Digivõtme" esimest koolitustsüklit, kus õpilugu valmis lõpuks igal osalejal, aga alguses oli veidi arusaamatust, miks koolitajad esimese asjana täpset õpiloo teemat ootavad. Aga nii kuidas kursus edasi liikus, said väikestest juppidest õpiloo osad ja lõpuks keskenduti tervikule: mõnusad õpilood, mida õpetajad said oma õpilastega läbi teha. „Kõiki teemasid muidugi õpetajad klassis ei proovinud. Näiteks oma lingikogu loomine, see oligi mõeldud ainult õpetajatele endale. Aga just need osad, kus tuli midagi luua: multimeediat, koostöödokumenti, harjutust, seda proovisid klassis läbi teha.“
Veebrurai lõpus toimunud veebiseminaril tutvstas Meeri Sild õpilugu aineõpetaja tööriistana ning koolitusprogrammi "Digivõti". Vaata veebiseminari siit!
Õpilugu lõimib õppeaineid
Meeri Sild pani koos õpetaja Sirje Nootrega näitena kokku õpiloo „Rongisõit mööda Eestit“. Õpiloos on lõimitud võimalikult palju õppeaineid. „Eesti keel, võõrkeel, muusika, ajalugu, geograafia, robootika, matemaatika – aineõpetajad saavad kasutada õppijatele sobivat osa, ja õpilugu sobib igasse kooliastmesse. Õpilane saab võimalikult palju erinevaid oskusi, aga natuke nagu mängides. Alguses on õpilooga palju tööd, aga pärast on materjal aastate kaupa varnast võtta, seda saab muuta, täiendada ja ka osade kaupa kasutada.“
Kuidas võrrandsüsteemi lahendamine vastupandamatuks muuta
Digivõtme koolitaja ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tegi „Digivõtme“ pilootkoolituse 2019 sügisel kaasa õppijana. „Püüdsin luua tervikliku õpiloo, kus saaks kasutada kõike kursuse jooksul läbitut. Mina kui õpetaja rakendasin oma oskused, et õpilased saaksid õpiloo jooksul kätte vajalikud teadmised. Õpilugu oli „Võrrandsüsteemi lahendamine“. Ei kõla väga ahvatlevalt, aga head digitaalsed vahendid selle õppimiseks on olemas,“ sõnas Laine Aluoja ja rõhutas, et kõik õpiloo etapid tegi ta 8. klassis noortega läbi. „Õpilased ise tutvuvad teemaga; leiavad eesmärgi, miks on vaja seda õppida; ise õpivad digivahendeid kasutades; ise loovad kontrollmaterjali; koostavad esitluse, kuidas nad teemat õppisid ja mida saavutasid. Kõikide tegevuste jaoks koostasin juhendid.“
Kas lapsed omandavad materjali paremini, kui see antakse õpiloona? Aluoja arvab, et see jääb neile paremini meelde. Lisaks aitavad digikeskkonnad nagu GeoGebra aega kokku hoida, tahvlile ei ole vaja jooniseid käsitsi kribada. „Paberil kulub võrrandsüsteemi lahendamiseks graafilisel teel väga palju aega. Kui tahan, et õpilane hoomaks, millal võrrandsüsteemil on üks lahend, millal kaks, millal lõpmatu hulk, siis GeoGebra programmi kasutades saab ta kiire ülevaate."
Õpiloo leiab Laine Aluoja õppematerjalide leheküljelt ja see on aineõpetajatele vabalt kasutamiseks.
Koos on kergem
Aste Põhikoolist Saaremaalt osales „Digivõtme“ koolitusel hulk õpetajaid. Nii sai üksteist toetada ja ka abi oli vajadusel lähedalt võtta, aga õpiloo esitas lõpuks ikka igaüks individuaalselt.
Merje Tammai, Saaremaa Aste Põhikooli saksa keele õpetaja valis koolitusel õpi(digi)looks saksa keeles mööbliesemete, eessõnade ja käänamise õppimise ning kokku sobitamise loogiliseks lauseks/kirjelduseks. „Saksa keeles on sellise lause moodustamiseks vaja teada mööblieseme nimetust koos artikliga (der, die, das), eessõna tähendust (in, auf, hinter) ning daativi käänet (kus?). Eesmärk oligi need kolm teadmist üheks loogiliseks lauseks saada erinevate digivahendite abiga. Teema lõpuks koostasid õpilased ise paaristööna kontrolltöö üksteisele ning järgmises tunnis viisingi ühe töö abil kontrolltöö läbi. Siinkohal mainin kohe, et kõik õpilased said positiivse hinde.“
Õpiloos kasutatud digivahendite ja keskkondade loetelu on eeskujulik, näiteks paaride moodustamiseks http:/
100% veebipõhine koolitus
100% veebipõhine koolitus on korralik väljakutse nii õppijatele kui koolitajatele. Meeri Sild sõnas, et eks alguses mõni arvas, et saadakse vähemalt korra ümber arvuti kokku ka ja õpitakse koos. „Videojuhendid, videoloengud tulid mõnelegi üllatusena. Aga nad hindasid seda, et sai oma õppimise aega ise sättida, sõitmiste peale aega ei kulunud. Koolituse tempo on meil rahulik. Soovitus on, et iga nädal teemad ikka läbi teha, kui ülesanded kuhjuvad, siis läheb raskeks.“
Merje Tammais veebipõhised koolitused kõhklusi ei tekita, sest kogemusi on. „Tõsi, algusest lõpuni veebis ei olnud ma varem küll ühtegi pikka koolitust läbinud, aga saksa keele õpetajatele korraldab Goethe Instituut pidevalt veebikoolitusi, kus 90% tööst teiste riikide õpetajatega toimub veebis.
See kindlasti aitas, et koos olid ühe valdkonna õpetajad, sest nii oli võimalus ainepõhiselt konsulteerida ja mured-rõõmud ka sarnased. Jälgisin meie kooli teiste õpetajate kulgemist koolitusel ja sain aru, et näiteks matemaatikutel või kehakultuurlastel olidki veidi erinevad nõudmised, ülesanded ja lahendused, mis on ka loomulik, kui ma räägime digimaterjalidest ainetunnis.“
Kas julgustaksite õpetajaid „Digivõtme“koolitustel osalema? „Materjali ja infot on koolitusel palju. Mina olin juba varem ka suur digikeskkondade kasutaja, aga ikkagi tundus ühel hetkel kõike liiga palju. Ei jõudnud süveneda nii hästi, kui tahtsin. Samas sain aru, et võtan enda jaoks ainult olulist kaasa ja ei muretse ülearu. Meie koolis on ka nüüdseks ka need õpetajad koolitusega liitunud, kes varem nimekirjast välja jäid. Ma usun, et see on paljuski tänu sellele, et kolleegidel oli siiski rohkem positiivseid kogemusi kui muresid. Enamik olid uhked, et selle koolitusega edukalt hakkama said.“
Uued koolitused on registreerumiseks avatud
Aprillis tuleb taas „Digivõti“. Kes on huvitatud, võiks juba praegu mõelda, missugust õpilugu ta teha tahaks, millise teema raames õppijate digipädevusi toetada. Võib öelda, et „Digivõti“ on koolitus, kus õpetaja õpib kõrvuti õpilastega, ehkki ükski õpilane koolitusele registreerunud ei ole. See on õpetajale hea võimalus uusi digivahendeid ja metoodikaid klassis ja ka distantsõppes turvaliselt katsetada, sest koolitajatelt ja kaasõppijatelt saab iga hetk nõu ning abi küsida ja nii lõpuks oma õpilugu suurepäraseks lihvida. Ja 100% veebipõhist koolitust pelgama ei pea, sest igal koolitusel on abiks kaks praktikust koolitajat.
Järgmised koolitused algavad:
Foto: Photo by stem.T4L on Unsplash
Samal teemal: