Noorsootöö loob tingimused noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, võimaldades noorel pere, kooli või töö väliselt tegutseda asjadega, mis talle kõige rohkem huvi pakuvad. Noorsootöö arendab teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning võimaldab noorel laiendada oma suhtlusvõrgustikku.

Noorsootöönädala korraldaja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (ANK) tegevjuhi Heidi Paaborti sõnul annab noorsootöö nädal noortega töötavatele spetsialistidele võimaluse muuta oma igapäevane töö ühiskonnas nähtavamaks. "Noorsootöötaja töölaud on kirju ja kahte sarnast tööpäeva ei ole. Noorsootöötaja roll noore elus on vähemalt sama suur kui õpetajal. Noorsootöö nädala tulemusena saab avalikkus selgema ettekujutuse noorsootöö mitmekesisusest ja väärtusest ning noorsootöötaja ametist ja kutsest," sõnas Paabort.

Eestis on 285 155 noort vanuses 7 kuni 26 eluaastat. Noorsootöös osaleb hinnanguliselt 200 000. Eestis on umbes 15 000 noorsootöötajat, nende hulgas ka huvikoolides töötavad juhendajad.
Noorsootöö on näiteks avatud noorsootöö, noorteinfo, huviharidus ja -tegevus, noorteuuringud, noorteüritused ja laagrid, tööhõivelisuse parandamine, noorsootöö koolis, omaalgatuse toetamine, noorte osalus, noorteühingud, mobiilne noorsootöö ja rahvusvaheline noorsootöö.

Eesti ANK Facebooki lehel levitatakse noorsootöö nädala jooksul 35 lugu noorsootöö valdkonnast. Vaata igal täistunnil esmaspäevast reedeni kell 10.00-16.00.

Noortekeskustes toimuva Elava Raamatukogu sündmuste raames räägitakse noorsootöö mõjust noorte elu kulgemisele ning mida annab noorsootöö kogukonnale ja ühiskonnale üldisemalt.

Nädala jooksul toimuvad välisvabatahtlike osalusel kultuuridevahelised kokanduse töötoad noortekeskustes, huvikoolides ja koolide õppeklassides 12-19-aastastele noortele. Kultuuriline  mitmekesisus jõuab noorteni toidu ja ühise ajaveetmise abil.

Eesti erinevates paikades saab vaadata Eesti ANK fotonäituseid “Noorsootöö, mis see veel on?” ja “Näoga noorte poole”.

Kogu noorsootöönädala sündmuste kalender on leitav siit. 

Allikas: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati rekordarv kandidaate
• Noorteühingud saavad taotleda riigieelarvelist toetust järgmiseks aastaks

Helmes AS-i analüütik Kaisa Soovik ja ärisuuna juht Deniss Ojastu räägivad, kuidas tõsta edukate tarkvaraprojektide osakaalu 99%-ni.

Avalik loeng on inglise keeles ja toimub IT Kolledži õppehoones Mustamäel, Raja 4C, auditooriumis 314.

Avalikust loengust toimub ka otseülekanne IT Kolledži kodulehel www.itcollege.ee.

Liitu avaliku loenguga Facebookis (https://www.facebook.com/events/1436560043040974/).

IT Kolledži avalike loengute sarjas esinevad silmapaistvad praktikud ja teoreetikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast eesmärgiga tutvustada nii tudengitele kui laiemale avalikkusele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisi kontseptsioone, arenguid ja teooriaid. Üritused on tasuta ja avatud kõigile soovijatele (www.itcollege.ee/avalikud-loengud/).

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud rakenduskõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). IT Kolledžis saab omandada rakendusliku kõrghariduse õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, Infosüsteemide analüüs ja ingliskeelsel õppekaval Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad). Kokku õpib IT Kolledži päevases, õhtuses ja kaugõppes üle 1040 õppuri.

Allikas: IT Kolledži pressiteade. 

Samal teemal:

• Maailmafirmas tulevikutarkust kogumas
• IT Kolledžis algas kaugõppe vastuvõtt
• Memorandumiga valmistatakse ette TTÜ ja IT Kolledži ühinemist

Näiteks kasutatakse noorte seas tervisliku toitumise edendamiseks fruktodisaini ehk puu- ja köögiviljadest kujude ja figuuride meisterdamist. Samuti esitleti põnevaid ja mitmekesiseid võimalusi, kuidas rohkem liikuda. Nende seast võis leida ka vibulaskmise, käesurumise ja loodusmatkal pildistamise. Ent tähelepanuta ei jäänud ka vaimse tervise hoidmine ja suitsetamisest loobumine. Noored kaasasid oma projektidesse ka kogukonda. 

Eriliselt jäid konkursi žüriile silma need, kes oskasid toitumist, liikumist ja vaimse tervise hoidmist oma projektides kokku põimida. Žürii hinnangul on noored terviseteadlikud ning enda ja kaaslaste tervisest hoolivad.

Projektide hindamisel lähtus žürii idee uudsusest ja omapärast, mõjust tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolust ja sisukusest, projekti jätkusuutlikkusest ja haaratava sihtgrupi suurusest. Hea projekti tunnuseks on läbimõeldud tegevus- ja ajakava ning projekti reaalne teostatavus. 

Võitnud projektid nooremas vanuserühmas (8. klass ja nooremad):

I koht – „Müüdimurdjad - kepikõnd noorte sekka!“, Järvakandi Avatud Noortekeskus, projektijuht Birgit Jaansalu.

II koht – „Siseterviserada Tartu Variku koolis“, Tartu Variku Kool, 8.a klass, projektijuht Sander Lepp.

III koht – „Teadlikult suitsuvabaks“, Puka Noortekeskus, projektijuht Käti Püss.

Võitnud projektid vanemas vanuserühmas (9. klass ja vanemad): 

I koht – „Lauatennis kui päästeingel“, Paide Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuht Johanna Tuisk.

II koht – „Noortelt noortele - teatris tervemaks“, Kohila Gümnaasium, 10. klass, projektijuht Anet Saarna. 

III koht –„Vitamiinidega talvele vastu“, Leie Avatud Noortekeskus, projektijuht Grete Sass.

Võitnud projektidega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel.

Konkursi võitnud terviseprojektid saavad igaüks kuni 640 eurot nende elluviimiseks. Lisaks ootab välja valitud projekti liikmeid ka auhind. 

Konkurssi „Tervist edendava idee projekt“ ehk TEIP on Tervise Arengu Instituut korraldanud alates 2004. aastast. Konkursile on oodatud huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima. 

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Konkursi täiendatud juhend:

1. Leia oma kodukohast ajalooline või mõni muu hoone, mis iseloomustaks antud paika kõige huvitavamalt või mida näitaksid meeleldi oma sõbrale. Tee sellest foto oma nutiseadme või fotokaga. Võid teha ka selfie koos hoonega. 

Näide: Vaade Hotell Meritonist Kassisaba linnajaole
 
2. Töötle pilti endale sobilikus fototöötluskeskkonnas, näiteks Picasa või Paint. Lisa sellele fotole tekst mingi sõnumi või tervitusena, näiteks "Tervitusi Rakverest!".

 
3. Tee pildile link, näiteks Google Drive'is.
a. logi sisse Google Drive'i  
b. lae üles fail
c. jaga fail vaatajale välja 

4. Töötle link QR-koodiks veebis või mõnes teises keskkonnas, näiteks: https://qrcode.trustthisproduct.com/free-qr-code-generator.php?lang=et 
või http://goqr.me/  
a. kopeeri Google Drive'i keskkonnast link ja liimi see QR-koodi loomise keskkonda
b. lae tekkinud QR-kood alla

5. Valmis QR-kood tuleb üles laadida aadressil https://padlet.com/jyrimaemat/QRkood  

Galeriikeskkonnas tekib põnev QR-koodide näitus, mida vaataja saab ise lahti muukida! 
a. kirjuta albumisse, miks valisid just selle objekti  
b. lisa oma ees- ja perenimi, vanus ja kool ning meiliaadress  
 

Huvitavamad tööd valib välja žürii 10. detsembriks. Parimatele auhinnad! 

Juhendi koostas
Jüri Mäemat, Koolielu kunsti ainemoderaator 
Lisaküsimused: jyrimaemat /ätt/gmail.com​
Foto pärit Flickrist 

Poku lasteaia õpetaja Karin Ellermaa ütles, et tema sai idee seoses kampaaniaga „Olen nähtav!“ ja sellega, et Pärnus toimib juba mitmendat aastat helkurpuu. „Mõtlesin matkida ideed ka Tartus ja võtsin ümberkaudsete lasteaedade ja koolidega ühendust. Kuna aga sobilikku puud lähikonnas ei leidunud, valisime äsja Annelinna ehitatud sportimise aia,“ rääkis Ellermaa.

Tartu Descartes'i Kooli klassiõpetaja Kaja Kivisikk lisas, et pimedatel sügisõhtutel juhtub väga palju õnnetusi just selle pärast, et autojuhid ei näe jalakäijaid. „Helkur on väike, kuid tema jõud on suur. Teeme kõik, et keegi ei peaks kurvastama õnnetusse sattunud pereliikme pärast,“ ütles ta.

Helkuraed toimib nii, et kõik, kellel on kodus üleliigseid sahtlis seisvaid helkureid, saavad oma helkurid aia külge kinnitada, ja kõik, kellel on helkurit vaja, saavad selle aialt endale võtta.

Esmaspäevasel avamisüritusel kinnitasid ühe helkuri aia külge kõigi kolme lasteaia ja kahe kooli lapsed. Helkuraia sildilt langetas eesriide Lõvi Leo, kes vestleb lastega ka helkuri vajalikkusest. Sõna sai Maanteeameti ennetustöö ekspert Kai Kuuspalu. 

Helkurid riputatakse mängu- ja liikumisaiale Annelinna koolide ja lasteaedade vahelisel alal Decartes`i kooli juurde viiva kõnnitee poolsele küljele.

Karin Ellermaa märkis, et helkuraia projekt on lastele õpetlik ja hoolivust arendav ning ümbruskonna inimestele turvalist mõtteviisi propageeriv. „Oluline on olla ise pimedal ajal nähtav ja suunata ka teiste tähelepanu nähtavusele,“ lisas ta.

Kaja Kivisikk kutsus üles kõiki oma üleliigseid helkureid jagama: „Meist paljudel on kodus helkurid, mis on meile kingitud ning seisavad kasutult lauasahtlis. Samas on neid, kel helkurit üldse pole.“

Helkuraed on mõeldud kogukonnale ehk kõigile annelinlastele.

Loo autor on Marii Kangur Tartu Descartes'i Koolist. Fotode autor on Mari Martihhin. 

Laureaadid kuulutatakse välja järgmise aasta alguses pidulikul tunnustussündmusel. Noortevaldkonna tublimaid tegijaid tunnustab ja tänab haridus- ja teadusminister Maris Lauri.

Tunnustuskonkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ja valdkonda arendanud inimesi ja organisatsioone ning väärtustada ühiskonnas noorsootöötajate, noorsootööasutuste ning organisatsioonide rolli noorte arengu toetajatena.

Tunnustuskonkurss toimub sel aastal üheteistkümnendat korda. Kandidaatide arv on konkursi ajaloos rekordiline, eelmisel aastal esitati 93 kandidaati.

Kõige rohkem kandidaate esitati tänavu aasta noorsootöötaja kategoorias, kus nominentide arv on 63. Tihedam konkurents on ka kategooriates pikaajalise panus noortevaldkonda ja aasta sündmus/algatus/koostöö, milles seati üles vastavalt 30 ja 25 kandidaati.

Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel.

Kandidaate hakkab hindama valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev komisjon, mis teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud.

Taustainfo

Tunnustusauhinnad antakse välja 11 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing, aasta osaluskogu, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noortevaldkonna sõber/toetaja, aasta sündmus/algatus/koostöö noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda. 

Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Noorteühingud saavad taotleda riigieelarvelist toetust järgmiseks aastaks
• Harjumaa huvikoolid said üle 15 000 euro riigitoetust
• Õiguskantsler tunnustas lastekaitsepäeval noorsootöö edendajaid

Rahulolu seostub pigem õpilaste hoolsuse ning usuga oma võimetesse ülesannetega hakkama saada.

„Õpilaste üldine hinnang oma koolile on tugevalt seotud sellega, kui toetavana kogetakse oma õpetajate käitumist,“ märkis haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Küsitlusega koguti õpilastelt tagasisidet kooliga rahulolu, puudumiste ja koolivägivallaga kokkupuudete kohta. Rahulolu näitab, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Selle põhjal saavad koolid tagasisidet, mis kajastab nende õpilaste emotsionaalset toimetulekut koolis.

Kooli suurus ei tee lapsi õnnelikuks

Küsitluses selgus, et põhikoolide puhul olid väikeste koolide õpilased keskmiselt enam rahul nii oma õpetajate kui kaaslastega. Väikeste gümnaasiumite õpilased omakorda olid oma kooliga aga vähem rahul kui suurte gümnaasiumite õpilased. „See osutab sellele, et gümnaasiumi õpilaste jaoks on olulised teised asjad, kui põhikoolide õpilastele,“ sõnas minister Maris Lauri. „Suuremad gümnaasiumid pakuvad mitmekesisemaid ja paremaid võimalusi. Meil on hea mainega suuri gümnaasiume, kuhu õpilased on väga tahtnud saada ja mille üle nad uhkust tunnevad,“ ütles minister.

Koolivägivald jääb enamasti põhikooli

Küsitlustulemustes äratab tähelepanu koolivägivalla kogemise ja põhjuseta puudumiste sagedus. Pooltes gümnaasiumites ei olnud ükski õpilane kogenud küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul füüsilist vägivalda ja pea kolmandikus verbaalset vägivalda. Põhikoolides on selliste koolide osakaal ligikaudu poole väiksem. Paraku leidus ka koole, kus üle poole vastajatest osutas üht või teist tüüpi vägivalla ohvriks langemisele.

Kokku 16% põhikooliõpilastest teatas füüsilise vägivalla kogemisest. Gümnaasiumites esines vägivalla kogemist harvem – verbaalse vägivalla kogemisele osutas 15% vastajatest ning füüsilise vägivalla kogemisele 7%. „Gümnaasiumisse jõudnud noored on üldiselt oma suhetes küpsemad, samuti ei jätka mitmed vägivaldselt käitunud õpilased oma haridusteed gümnaasiumis. Koolivägivalda ei tohiks üldse olla ning selle vähendamisega tuleb tõsiselt tegeleda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis,“ sõnas minister.

Põhjuseta puudutakse pigem gümnaasiumis

Põhjuseta puudumisi võib pidada kahjuks küllalt levinud käitumiseks. Küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul tunnistas koolist puudumist vähemalt korra natuke üle kolmandiku gümnasistidest. Keskmiselt moodustas igas põhikoolis tunnist puudunud õpilaste arv veerandi vastanutest. Sagedaste puudumiste osas torkab Eesti silma ka PISA uuringute tulemustes. Õppetööst puudumine nõuab koolidelt järjepidevat tähelepanu ning tegelemist põhjustega, mis võivad puudumist ajendada.

Õpilaste rahulolu pole vahetult seotud akadeemiliste tulemustega

Rahulolu kooli ja õpetajatega on seega osalt seotud õpilase suhtumiste ja käitumisviisidega, mis toetavad paremat õppimist. Siiski osutab 2015. aasta kevadel põhikooli lõpetajate hulgas läbiviidud küsitluse katsetus, et õpilaste kooliga rahulolul puudub praktiliselt seos akadeemiliste tulemustega. Tagasihoidlik seos esines õpetajatega rahulolu puhul. Samas näitas ka selle kevade põhikooli matemaatika lõpueksami taustaküsitlus, et õpilaste rahulolu õppimisega teatud aines on seostava sama aine õpitulemustega. Kuigi õpilase üldisem emotsionaalne heaolu koolis õppimise tulemustega otseselt ei seostu, saab õppimist toetada huvitava ja positiivseid elamusi pakkuv aineõppega.

Õpilaste rahulolu on ei ole koolis ühetaoline – nende ootused ja kogemused on erinevad. Seega ei peaks eeldama, et kõik õpilased näitaks üles kõrget rahulolu. Samas õpilaste suure rahulolematuse korral tuleb koolis kindlasti selgitada olukorra põhjuseid ja leida viise heaolu toetamiseks.

Küsitlus toimus eelmise õppeaasta kevadel elektrooniliselt, hõlmates põhikoolide 8. klassi ja gümnaasiumites 11. klassi õpilasi, kokku oli vastajaid 9323. Küsitlusega koguti andmeid õpilaste rahulolu kohta oma kooliga üldiselt, õpetajatega ning suhetega koolis. Lisaks küsiti õpilastelt kahe nädala jooksul põhjuseta puudumiste ning füüsilise ja verbaalse vägivallaga kokku puutumise kohta.

Õpilaste rahulolu hindamine

Õppeasutuste tegevusnäitajate esitamiseks vajalike andmete kogumiseks korraldab SA Innove korra õppeaasta jooksul küsitluse 8. ja 11. klasside õpilaste ja õpetajate hulgas. Küsitlus toimub üldjuhul senise 3. veerandi jooksul. 

Küsitlustulemustest koostatakse mõõtmise kvaliteeti ja erinevate tulemuste seoseid käsitlev analüüsiaruanne, mis avaldatakse SA Innove kodulehel. Iga osalev kool saab oma õpilaste rahulolu kohta tagasiside aruande. Tulemused esitatakse üldistatult, konkreetse õpilase vastuseid kool ei näe. Kooli õpilaste rahulolu üldise taseme näitajat hakatakse edaspidi esitama Haridussilmas. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: noori huvitav info on neile kättesaadav ja piisav, arenguruumi on mugavuse ja kiiruse osas
• Edetabelite lõks - kuidas mõõta ülikoole?
• Uuring: Eesti lapsevanemad on laste nutitelefonide kasutuse osas passiivsed

Rootsi ja Eesti kõrgkoolide vahelised sidemed on jätkuvalt tugevad ja olulised ning selle rõhutamiseks esinevad kell 13.00 Physicumis algaval seminaril Eesti (TÜ) ja Rootsi (Lundi Ülikool) teadlased erinevate ettekannetega. Teemaks on neutronuuringud Eestis ja Rootsis.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul on see aasta eriline teadusrajatiste valmimise poolest Põhja-Euroopas. „21. juunil, selle suve kõige pikemal päeval, avas Rootsi kuningas Karl XVI Gustav Lundis hetkel maailma parima sünkrotronkiirguse allika MAX-IV laboratooriumi, mille arendamisse panustavad ka Eesti teadlased. MAX-IV kõrvale rajab Euroopa teadustaristu konsortsium, mille 11 asutajaliikme hulka kuulub ka Eesti, 2023. aastaks maailma kõige võimsama neutronallika (ESS),” selgitas Kirm, miks on tänavusel ülikooli aastapäeval eriliselt sümboolne esitleda Eesti ja Rootsi teadlaste viljaka koostöö tulemusi ning kavandada tulevikuvisioone.  

„See, et me saame tänavusel tähtpäeval käsitleda teemasid, mis ei piirdu üksnes ajalooliste valdkondadega, annab tunnistust, et Tartu Ülikooli ja Rootsi kõrgkoolide ning teadusasutuste koostöö on jätkuvalt väga hea. Seminari eesmärgiks ongi näidata koostöö vajalikkust ja kestmist ühes hetkel kiiremini arenevas teadusvaldkonnas, kus kummagi maa teadlased saavad tutvustada uusimaid teadustulemusi,” kirjeldab ülikoolide praeguseid suhteid Tartu Ülikooli skandinavistika osakonna juhataja Kristina Mullamaa.  

Kell 15.30 avab Rootsi suursaadik Eestis T. E. Hr. Anders Ljunggren maailma keelte ja kultuuride kolledži fuajees näituse „Trükivabadus Rootsis 250”. Pärast seda asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 17.30 algab ülikooli aulas tasuta kontsert. Esineb barokkmuusikaansambel koosseisus Tuuri Dede (metsosopran), Anna-Liisa Eller (kannel), Villu Vihermäe (tšello) ning Kristiina Are (klavessiin) kavaga „Venti, turbini…” (“Tuuled, pöörised”). Esitamisele tulevad J. S. Bachi, G. F. Händeli, G. F. Telemanni muusikateosed.

Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva tähistatakse Tartu Ülikoolis juba mitmendat aastat ning see saab teoks Tartu Ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkonna Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel. Sündmust tähistatakse, et hoida elus mälestust Gustav II Adolfist, Rootsi kuningast ja väejuhist, kes eestlastele seostub eelkõige Tartu Ülikooli asutamisega 1632. aastal.  

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus.

Samal teemal:

• Usuteaduskonna taasavamise pidustused tutvustavad teoloogiahariduse tänast palet
• Tartu targaks: ülikool lõi linna ja Teliaga käed
• Eesti suurimal kõrgkoolide ja ettevõtete koostööfestivalil esitletakse uudset ettevõtlusväravat

Eelistatavalt tehnoloogiavaldkonna äriideede esitamise tähtaeg on 28. november. Peaauhinnaks on reis Silicon Valleysse, kus on võimalik kohtuda Eesti ettevõtetega USAs ja esitleda oma ideed kohalikele investoritele.

TTÜ Mektory start-up programmijuht Anu Oksa sõnul on tegemist ettevõtluskonkursiga, kuhu oma idee saavad esitada kõik idufirma loomisest huvitatud õppurid Eestist. TTÜ Mektory on start-up võistlust korraldanud alates 2011. aastast eesmärgiga julgustada tudengeid oma ideid ärimudeliks arendama ja uusi ettevõtteid looma. Septembrikuust on toimunud iganädalaselt TTÜ Mektory STARTERtech äriideede arenguprogrammi koolitused, mis on juhendajate abil ladunud tugeva vundamendi tudengite ideedele.

„Meie start-up programmide kõige olulisemaks eesmärgiks on nakatada ülikoolide, kutse- ja rakenduskõrgkoolide õppureid ettevõtluspisikuga ning anda neile oskused ettevõtte rajamiseks,“ ütles Oks ja lisas, et nii on tänaseks alguse saanud üle 200 äriidee ning loodud on palju uusi  töökohti. „TTÜ Mektory start-up konkursi juures on siiski kõige olulisem enda ja oma idee proovile panek ning valdkondlikelt ekspertidelt saadud tagasiside.“ Oks nentis, et loomulikult motiveerib tudengeid ka väärikas auhinnafond ning rahvusvaheline ja tunnustatud žürii, mille esimeheks finaalis on Ameerikast pärit Seattle Angel Conference asutaja, koolitaja ning mentor John Sechrest.

Kuue aastaga on konkurssidelt välja koorunud mitmeid edulugusid, näiteks Foxcademy, CoModule, Weps.ee, Lainergy ja Smart Load Solutions.

TTÜ Mektory start-up konkursil osalemiseks peab meeskonnas olema 2-5 liiget, kellest vähemalt pooled peavad olema tudengid. Ideekirjeldust ühel A4 lehel (one-pager) oodatakse 28. novembri südaööni aadressile anu.oks(ät)ttu.ee.

5. detsembril toimuvas eelvoorus esitlevad kõik meeskonnad oma ideed kuni kolme minuti jooksul žüriile, kes valib välja 15 parimat. Finaali eel saavad parimad Sechrestilt personaalset tagasisidet ning nõustamist esinemise osas.

Tänavuse konkursi auhinnafond on ligi 35 000 eurot. Auhindade seas on õppereis Silicon Valleysse, piletid meeskonnale Euroopa Innovatsiooni  Akadeemia start-up suveprogrammi, tasuta kontoriruum TTÜ Mektorys ja juriidiline nõustamine Tedre Advokaadibüroolt üheks aastaks, piletid Latitude59 konverentsile, teenused ja mentorlus nii Tehnopoli Startup Inkubaatorilt kui ka Prototronilt.

TTÜ Mektory start-up konkursi partnerid on Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ettevõtlusamet, Tedre Advokaadibüroo OÜ, ERGO Insurance SE, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis, The Harry and Reba Huge Foundation, Euroopa Innovatsiooni Akadeemia, MTÜ Prototron, Tehnopoli Startup Inkubaator ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Allikas: Mektory pressiteade. 

Samal teemal:

• Parim koolinoorte äriidee on „nutikas jalgratas“
• Täna selgub parim tudengite energiasäästuidee

„Võit tuli mulle suure üllatusena, olen väga õnnelik, et otsustasin võistlusel osaleda,“ rõõmustas parim noor graafiline disainer 2016, Karin Laus. Võistlusülesanne oli Karini sõnutsi paras pähkel. „Klient, Tähtvere Selts tellis logo, visiitkaardid ning voldiku, mille teostamisel tuli arvestada etteantud info ja tingimustega, mis polnud kergete killast,“ kirjeldas ta.

Ka võistluse peakohtuniku ning Tartu Kõrgema Kunstikooli meediadisaini osakonna juhataja Jaanus Eensalu sõnutsi oli lähteülesanne keerukas. Ehkki võistlus oli võrdlemisi tasavägine, tõi Eensalu sõnul Karinile kui noorele disainerile võidu just valminud töö küpsus ja tasakaalukus ning tugev loominguline ja tehniline teostus.

„Eestis on palju andekaid loomeinimesi ning paljud kunsti õppivad noored soovivad ühel hetkel graafiliseks disaineriks saada, kuid ei asu sellele erialale õppima ega omanda tööks vajalikke oskusi. Erialane haridus annab graafilise disaini valdkonnas tööturul suure eelise. Seda enam rõõmustas kohtunikekogu võistlusel osalenud kutseõppurite väga hea tase,“ märkis Eensalu.

Võistlusöid hindas loomevaldkonna professionaalidest koosnev žürii koosseisus Jaanus Eensalu, Mart Anderson, Marko Kekišev, Keijo Kraus, Elari Kingo ja Külli Tammes.

Viiendat korda toimunud individuaalvõistlusel töötas reaalse kliendiprojektiga seitse noort kujundajat. Võistlusel hinnati disaineri loovust, kiirust ja täpsust ning teoreetiliste ja praktiliste teadmiste rakendamise oskust.

Võistlusel toimus ka üle-euroopaliste kutsemeistrivõistluste EuroSkills 2016 treeninglaager, kus oma oskusi lihvis Eesti esindaja graafilises disainis, Helis Lembe.

Fotogalerii: https://www.dropbox.com/sh/yjxfnb9reixn9fp/AABUWGXtHiKYJEZ-dGVfRAoJa?dl=0 (Fotod: Tiit Lepp)

Kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Tartu Kunstikooliga. Võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Kroonpress, MTÜ Tähtvere Selts ja Loyd.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Suurejoonelisel lillepeol selgitatakse välja parimad noored floristid