Tänavusel konverentsil on uuendusena ka sektsioon, kus koolilapsed õpetavad õpetajaid näidistundides. Konverentsi lõpetab Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi uue kooliaasta algusele pühendatud sõnavõtuga.

Pika traditsiooniga Narva pedagoogilise konverentsi eesmärk on mitmekeelsete koolide õpetajate ja juhtkonna kutsepedagoogiliste pädevuste arendamine ning hindamis- ja eneseanalüüsi oskuste ja kompetentside tõstmine kogemuste vahetamise ja uute lähenemiste tutvustamise kaudu. Algusaastatel vene õppekeelega koolide õpetajatele suunatud kohalik konverents on praeguseks kasvanud üle-eestiliseks.

Tänavuse konverentsi põhiteemaks on Eesti õpetajate ja õpilaste digipädevused ning nende arendamise perspektiivid. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustab konverentsil digipädevuste ja nende hindamise mudelt, mis ministeeriumi tellimusel valmis käesoleval aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt.

Konverentsi üheksas erineva temaatikaga sektsioonis jagavad Eesti koolide ja lasteasutuste õpetajad kogemusi infotehnoloogiate kasutamisest õppeprotsessis. Esmakordselt on konverentsil sektsioon “Muna õpetab kana”, kus kooliõpilased viivad läbi näidistunde õpetajatele infotehnoloogia kasutamisest õppeprotsessis. Samuti on esmakordselt konverentsil lastevanematele mõeldud sektsioon, kus räägitakse lastevanemate kaasamisest mitmekeelsesse õppesse Soome, Läti ja Eesti koolide näitel.

Konverentsi peakorraldaja TÜ Narva kolledži täienduskoolituse peaspetsialist Tatjana Babanskaja rõhutab, et oluline on, et haridusteemade arutellu oleksid kaasatud kõik osapooled, nii haridustöötajad, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajad, õpilased ja nende vanemad, kui ka rahvusvahelised eksperdid.

XVII Narva pedagoogiline konverents algab reedel, 26. augustil kell 11:00 Tartu Ülikooli Narva kolledžis aadressil Raekoja plats 2, Narva.

Konverentsi kavaga saab tutvuda siin.

Allikas: Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Foto: Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Samal teemal:

• Digipädevused muutuvad kutsehariduses üha aktuaalsemaks
• Valgas lükatakse uus haridusaasta käima konverentsiga

Konverentsi peakorraldaja ja Valga Linnavalitsuse hariduse- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rants sõnul räägitakse konverentsil muutunud õpikäsitusest; lasteaia ja kooliõpetajate hindamisest, tagasisidestamisest; väärtustest; lugemisest; haritusest ja õnnelikust koolielust.

„Eesti elukestva õppe strateegia suunab liikuma muutunud õpikäsituse suunas eesmärgiga toetada iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut , arendada õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust ning rakendada arendavaid õppemetoodikaid kõigil haridustasemetel", ütles Anneli Rants, kes peab tähtsaks muutunud õpikäsituse teemat, sest elu meie ümber on pidevas muutuses ja muutustega peavad kaasa minema ka koolid.

Konverentsil saab kuulata Haridus- ja teadusministeeriumi esindajalt mida uut on 2016/2017 õppeaastaks plaanis ning konverentsi lõpus arutletakse teemal "Mida ootab ühiskond koolilt täna, homme".
Igaaastane Valga hariduskonverents on heaks alustuseks uuele õppeaastale. Siin on hea võimalus häälestada end peale pikka suvepuhkust taas koolilainele, kuulates häid lektoreid, arutleda haridusteemadel ning kohata häid kolleege ja vahetada muljeid.

Konverentsi kava:

• 10.00-10.30 Tervituskohv, registreerumine
• 10.30-10.35 Konverentsi avamine, tervitus Margus Lepikult - Valga maavanem
• 10.40-10.50 Avakõne, Lauri Drubinš - Valga aselinnapea linnapea ülesannetes
• 10.55-11.30 „ Muutunud õpikäsitus - püüd ideest teostumiseni", Kristi Vinter - Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi direktor
• 11.35-12.15 „Kuidas hinnata õpetaja tööd nii, et see toetab iga õpetaja professionaalset arengut?", Mait Raava - juhtimiskonsultant, Pro Konsultatsioonid
• 12.20-.12.50 „Väärtuspõhisest juhtimisest FCR Media näitel", Kristiina Tukk - FCR Media tegevjuht
• 13.40-14.20 "Oleme need, mida/keda loeme!", Rein Veidemann - eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud
• 14.25-.14.45 „Uus õppeaasta, uued väljakutsed", Pille Liblik- Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja
• 14.50-15.15 "Õnneliku õpetaja valem", Tiina Jõgeda - eesti ajakirjanik ja psühholoogiline nõustaja
• 15.20- 15.50 Arutelu " Mida ootab ühiskond koolilt täna, homme":

1. Pille Liblik - Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja
2. Tiina Jõgeda - eesti ajakirjanik ja psühholoogiline nõustaja
3. Andrus Murumaa - Valga Gümnaasiumi direktor

• 15.50 -16.00 Konverentsi lõpetamine

Konverentsi modereerib Märt Treier.

Allikas: Valga Linnavalitsus

Samal teemal:

• Digipädevused muutuvad kutsehariduses üha aktuaalsemaks
• Konverents keskendub refleksioonile hariduses

Refleksioon on süsteemne mõtlemise protsess, mille kaudu õpitakse kogemustest. Refleksioon aitab teadmisi integreerida ning selle kaudu on need paremini kättesaadavad ja kasutatavad. Nii toetab refleksioon ka sügavat õppimist.

Konverentsi korralduskomitee juhi, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijeni sõnul on refleksioon oluline õppimise osa paljudes valdkondades: „Kui siiani on sagedamini kasutatud individuaalset refleksiooni, siis uudsem lähenemine soodustab grupipõhist refleksiooni, mis aitaks vajadusel kriitilisema vaate kaudu harjumuspärastest mõtlemise ja tegutsemise mallidest lahti murda.“

Leijen lisas, et mõlemad lähenemised seostuvad hästi ka nüüdisaegse õpikäsitusega, kuna ühelt poolt on meil vaja soodustada õppijate aktiivsema rolli võtmist oma õpiprotsessi planeerimises, läbiviimises ja hindamises ning teiselt poolt on järjest olulisemaks muutunud ka koostööoskuste arendamine ja koos õppimine.

Konverentsil on ettekandeid nii individuaalse kui ka grupipõhise refleksiooni kontseptuaalsete aluste ja rakendusvõimaluste kohta. Peaesinejateks on Roger Säljö Göteborgi ülikoolist, Peeter Torop Tartu ülikoolist ja Gill Crozier Roehamptoni ülikoolist.

Roger Säljö ettekanne tutvustab sotsiokultuurilise õppimise põhiprintsiipe, Peeter Torop arutleb oma ettekandes selle üle, kuidas erinevate kultuuripraktikate vahel dialoogi luua ning Jill Crozier keskendub etniliste vähemusgruppide haridusliku ebavõrdsuse problemaatikale multikultuurses ühiskonnas.

Konverentsil osaleb üle 110 inimese 19 riigist. Konverentsi korraldab Tartu ülikooli haridusteaduste instituut koostöös Euroopa haridusteadlasi ühendava organisatsiooni EARLI kolme teemarühmaga.

Rohkem infot leiab konverentsi kodulehelt http://earlisigtartu.ut.ee/.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Digipädevused muutuvad kutsehariduses üha aktuaalsemaks
• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Tallinnas

Sel kevadel ja suvel kahe kooli koostöös läbi viidud projekt “Narva ja Viljandi noorte meistrite ühise kultuuriruumi loomine ja lõimumise toetamine füüsilise liikumise kaudu” aitas kahe piirkonna noori lähendada, toetades seeläbi integreerumist ja sallivuse kasvatamist.
 
Projekti käigus kohtusid Narva ja Viljandi noored neljas erinevas Eesti paigas, kus toimusid nii meeskondlikud kui individuaalsed sportlikud tegevused. Viljandimaal Karula Veskil harjutati kaljuronimist, Taevaskojas meeskondlikku orienteerumist, Põhja-Kõrvemaal ellujäämist ning Ida-Virumaa suurimaks spordisündmuseks kujunenud Narva energiajooksul pandi proovile jooksuvõhm.
 
Narva Kutseõppekeskuse õppedirektori Tatjana Burikova sõnul kujunesid kõik kohtumised noorte jaoks meeleolukaks, harivaks ja silmi avavaks.

“Sportlikud tegevused aitavad luua pingevaba ja koostööle orienteeritud õhkkonna, mis meie projekti õnnestumises mängisid suurt rolli,” ütles Burikova. “Väga oluline oli ka noorte avatud suhtumine, mis võimaldas leida kiiresti ühise keele ja lõi positiivse õhkkonna. Kui vahetult osales projektis 320 õpilast, siis võttes arvesse nende sõbrad ja lähisugulased, viisime positiivse emotsiooni kindlasti enam kui tuhande inimeseni.”
 
Projekti ühe eestvedaja, Narva Kutseõppekeskuse kehalise kasvatuse õpetaja Vladimir Všivtsevi sõnul täideti seatud ootused ja eesmärgid n-ö varuga.
 
“Tulevased meistrid peavad olema füüsiliselt aktiivsed, see on investeering tervisesse. Aktiivne inimene on aktiivne igal pool,” lausus Všivtsev. “Erinevatest kultuuriruumidest noorukid said esimese multikultuurse suhtlemise kogemuse. Narva kutseõppuritel tekkis riigikeele õppimise vastu motivatsioon. Pole saladus, et projekti tegevuste kaudu avastasid paljud enda jaoks Eestimaad.”
 
Projekti rahastab Kultuuriministeerium Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed korraldatud konkursi kaudu.

Allikas: Narva Kutseõppekeskus

Samal teemal:

• Digipädevused muutuvad kutsehariduses üha aktuaalsemaks
• Ametikooli osalusel valmis programmeerimist õpetav mäng

Võistlusest võtsid osa 45 riigi esindajad, kokku 173 õpilast. Igast riigist võis osaleda kuni 4 õpilast. Eestis osalesid veel peale medalistide Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilased Kati Iher ja Joosep Kaimre.

Rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil tuleb võistlejatel lahendada ülesandeid kolmes osas: kirjalik töö kontrollib teoreetilisi teadmisi ja analüüsioskust, välitööl tegeletakse kaardistamise ja planeerimisega ning multimeediatestis tuleb välja pakutud variantide seast leida õige vastus. Võistkonna juhendaja Edgar Sepa sõnul keskendus selle aasta välitöö linnaruumi elukeskkonna jätkusuutlikule planeerimisele.

Tänavu läks olümpiaadi võit Tai kuningriiki. Meie parimana saavutas Eva-Maria Tõnson üldjärjekorras 34. kohaga hõbemedali. Kaarel Siimut oli üldjärjestuses 51., mis andis talle pronksmedali.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad ekskursioone, mille raames külastati Pekingi keelatud linna, suvepaleed ja Suurt Hiina müüri. Kultuuriõhtul oli õpilastel ülesandeks esitleda oma riiki iseloomustavat eset, eestlased tutvustasid ID-kaarti ja selle rakendusvõimalusi. Veel tuli kodutööna ette valmistada oma riigi ühe linna kohta poster, mis käsitles säästliku arengu lahendusi.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu ülikooli geoinformaatika spetsialist Edgar Sepp ja Tallinna ülikooli teadur Anu Printsmann.

16.–21. augustini toimunud 13. rahvusvahelist geograafiaolümpiaadi organiseerisid rahvusvahelise geograafia uniooni egiidi all Hiina geograafia selts ja Pekingi normaalülikool (Beijing Normal University).

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Seminaril uuritakse, kas ja kuidas aitavad erinevad digitehnoloogiad kaasa muutunud õpikäsituse ja digikultuuri juurutamisele kutsehariduses. Muuhulgas tuleb arutluse alla, kuidas digikogukond koolis saab õpetajale tõhusat tuge pakkuda. Samuti räägitakse digitaalsete töövahendite kasutamisest ning 3D ja robootika lõimimise võimalustest. Juhiseid jagatakse ka õppevara loomiseks ja pilvelahenduste rakendamiseks kutseõppes.

„Seminar avab uue kooliaasta ja ühtlasi aitab kaasa ka digipöörde programmi elluviimisele kutsehariduses,“ ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Kuna töökeskkond kolib üha enam digitaalsetesse seadmetesse, siis ootavad tööandjad kutsekoolide lõpetajatelt ka erialaseid digipädevusi. Selleks, et kutseharidus püsiks konkurentsivõimelisena, on väga oluline, et kutsemeistrite koolitamisel pööratakse tähelepanu ka digitehnoloogia kasutamisele.“

Seminaril saabki suurema tähelepanu erialane digitehnoloogia, mille raames tutvustavad Räpina Aianduskooli, Luua Metsanduskooli, Viljandi Kutseõppekeskuse ja Valgamaa Kutseõppekeskuse esindajad koostöös ettevõtjatega põhjalikumalt nelja valdkonna võimalusi - aiandus, käsitöö ja disain, ehitus ja puitmaterjalide töötlus, turismi-, toitlustus ja majutusteenindus ning transporditehnika.

Seminari läbiviimisesse on kaasatud ka HITSA koostööpartnerid SA Innove ja SA Kutsekoda, kes tutvustavad strateegilisi arengusuundi.

Päevakavaga saab tutvuda siin.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus juhib Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi tööd, kuhu kuuluvad 28 kutseõppeasutust üle Eesti. e-Kutsekooli konsortsiumi missiooniks on digiajastule vastava hariduse arendamise kaudu võimaldada õppijatele mitmekesisemad, paindlikumad ja kvaliteetsemad õppimisvõimalused ning toetada seeläbi elukestvat õpet ja Eesti regionaalarengut.

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Kutseharidus on tulevikku vaatav valik
• Kutsekoolides on veel vabu õppekohti

„V-Game ei tundu õppimisena, teadmisi omandatakse läbi mängu,“ rääkis projekti ametikoolipoolne koordinaator Ave Paaskivi. „Juba algusest peale seadsime eesmärgiks, et V-Game oleks atraktiivne ja noortepärane.“

Veebiarendust õpetav mäng võimaldab õppijatel mängu edenedes punkte koguda, tulemusi teistega võrrelda ning saadud punktide eest näiteks oma virtuaalsele tegelaskujule uusi riideid selga osta. Igal tasemel viiakse õppija järjest sügavamale programmeerimiskeele saladustesse ja edasipääsemiseks järgmisele tasemele tuleb õppijal läbida test.

„Õpetajal on samas lihtne õppijate õppetulemusi hinnata, sest õpperühmade funktsionaalsus on V-Game’ sisse kirjutatud,“ lisas Paaskivi.

V-Game loodi Erasmus+ programmi raames Suurbritannia, Malta, Rumeenia, Itaalia, Kreeka ja Eesti haridusasutuste koostöös, et õpetada programmeerimise aluseid kaasaaegsel ja mängulisel moel.

Mängu juurde kuulub ka e-õpik, mida saavad kasutada nii õpilased kui ka õpetajad, et rakendada mängu kõiki võimalusi ning saada sügavamaid teadmisi programmeerimisest. Õpetatakse kirjutama arvutikoodi HTML-is, CSS-is ja JavaScript’is.

Projekti kodu asub leheküljel  www.v-game.eu, kiire ülevaate annab V-Game ametlik YouTube kanal  www.youtube.com/channel/UCZIhfqRBqjz0xFxH1t2alEQ

Mängida saab aadressil www.pyvi.eu/v-game9.1

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Tartu Ülikooli IT kursused gümnasistidele ja õpetajatele

Kontaktseminar keskendub eri õppeaineid lõimivate eTwinningu projektide loomisele, kaasates eri vanuses õpilasi ning andes õpetajatele suurepärase võimaluse koostöö tegemiseks innovaatiliste veebipõhiste tööriistade abil. eTwinningu projektide eesmärk on arendada õpilastes 21. sajandi oskusi ning aidata kaasa nende ettevalmistamisele tulevaseks tööeluks.

Kontaktseminaril on õpetajatel võimalus leida projektipartnereid, koostada projektiplaani ning kavandada tegevusi, saades seejuures abi eTwinningu ekspertidelt ja kolleegidelt. Seminari jooksul tutvuvad osalejad edukate projektidega ning õpivad kasutama Twinspace keskkonda, mis abistab õpetajaid prjojektide läbiviimisel.

Kontaktseminaril osalevad Eesti, Austria  ja Saksamaa õpetajad, kes õpetavad lapsi vanuses 10-15. Eestist saab osaleda 10 õpetajat, osalemine on tasuta! Palume saata osalustaotluse 2. septembriks 2016. Osalemine ei eelda varasemat eTwinningu projektitöö kogemust.

Tutvu päevakavaga ning esita taotlus.

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• eTwinninguga Vilniuses
• Selgunud on parimad eTwinningu projektid

Septembris algab App Inventoriga mobiilirakenduste loomise kursus, mis on mõeldud eelkõige kolmanda kooliastme õpetajatele. Kursus toimub peamiselt e-õppe vormis, kuid kahel korral on vaja tulla ka kontaktõppe päevadel kohale. Kursuse läbinud oskavad kasutada peamisi programmeerimiskonstruktsioone ning rakendada omandatud oskusi App Inventorit koolitundides kasutades.

Gümnasistidele algab septembris e-kursus arvutimängude loomisest programmeerimiskeeles Python, mis on eestikeelne. Venekeelsetel õpilastel on võimalik võtta multimeedia kursust, kus õpitakse pilditöötluse ja animatsiooni alustalasid. Multimeedia kursusel on ka jätkukursus, mis algab novembris ning kuhu registreerumine on hetkel juba avatud.

Kursuseid juhendavad kogenud spetsialistid arvutiteaduse instituudist ning need ei eelda eelnevaid teadmisi programmeerimisest.

Registreerumine ja täiendav info kõikide kursuste kohta: http://programmeerimine.ut.ee/.

Allikas: Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Arvutimängude loojate uus põlvkond kohtub Tartus

Kokku enam kui 2,6 miljonit eurot toetust saanud projektidega pakutakse kooli naasvatele täiskasvanutele õppimisoskusi arendavaid koolitusi ja lisa- või tasanduskursusi erinevates õppeainetes, olulisel kohal on ka õppijate nõustamine ja individuaalne juhendamine.

Oluline on muuta õppimine võimalikult paindlikuks, mistõttu pakutakse ka e-õppe kursusi ning vajadusel ka lastehoiuteenust. „Teisel ringil targaks“ nimelised projektid viiakse ellu koostöös kohalike ettevõtete, Töötukassa ning Rajaleidja keskustega.

„Kuna meie hulgas on suur hulk täiskasvanuid, kes võiksid õppimise juurde tagasi pöörduda ning oma konkurentsivõimet parandada, siis projektidega pakutakse neile häid võimalusi seda teha,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak

Projektidega alustatakse üle Eesti: Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi, Rapla Vallavalitsuse, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, Viljandi Linnavalitsuse, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi, Audentese e-gümnaasiumi, Narva Täiskasvanute Kooli, Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli, Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumi, Valga Linnavalitsuse, Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi, Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, Paide Täiskasvanute Keskkooli, Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi koordineerimisel.

Taust

Euroopa sotsiaalfondi meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine” tegevuse „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine” taotlusvoorus said toetust 16 projekti, mille eesmärgiks on jõuda haridustee katkestanud täiskasvanuteni ning toetada neid õpingute edukal lõpetamisel põhi- või üldkeskhariduses.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse programmi raames toimunud taotlusvooru viis läbi sihtasutus Innove. Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused/toetatud.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate täiendusõpe muutub kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks
• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme