Sellel teekonnal tutvustavad Tallinna Tehnikakõrgkooli esindajad 100 klassile inseneeria põnevat maailma. 

Idee sai alguse virtuaalreaalsuse labori avamisest Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Lisaks virtuaalreaalsuse laborile on TTK-s veel palju teisi laboreid, mida on põnev avastada. Alates 2015. aasta oktoobrist on laboreid külastanud 222 algklasside last, tehtud on 13 sammu.

Septembrist alates ootab Tallinna Tehnikakõrgkool külla  7.-12. klassi lapsi ja noori, kellega koos astuda järgmised sammud.

Samme saab jälgida ja lisainfo  Facebooki lehel www.facebook.com/100sammu.

Allikas: Tallinna Tehnikakõrgkooli info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Huvikoolid saavad riigilt toetust
• Riik suunab 1,5 miljonit eurot noorte teadushuvi tekitamisse
• Robotex kingib koolidele robotivõistlusel osalemiseks 100 robotit

Riia Eesti põhikooli õpilaste arv on viimastel aastatel kasvanud ning algaval õppeaastal ulatub juba üle kahesaja.

Rahvuskaaslaste programmi nõukogu esimehe, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Madis Lepajõe sõnul on Riia linnavalitsus alustanud aastaid kehvas seisus olnud koolihoone renoveerimistöödega. „Kolme aasta jooksul peaks korda saama hoone fassaad, aknad, sanitaarruumid ning spordiväljak,“ märkis Lepajõe. „Eesti riik toetab kooli sisustamist, ministeerium on saatnud ja saadab sinna ka edaspidi regulaarselt eestikeelset õppevara.“

Eesti riik on rahvuskaaslaste programmi kaudu lähetanud Riia Eesti põhikooli eesti keele õpetaja, samuti toetatakse projektide raames muid eesti keele õppe, kultuuri ning seltsitegevusega seotud ettevõtmisi. Programmi toel on Riia eesti põhikoolis õppivatel õpilastel võimalik osaleda Eestis toimuvates eesti keele ja meele laagrites ning jätkata õpinguid Eesti kõrg- ja kutseharidussüsteemis.

Eesti Vabariigi suursaatkonnas toimunud kohtumisel kohalike eesti organisatsioonide esindajatega arutleti eestikeelse hariduse ja seltsitegevuse teemadel ning saadi ülevaade Eesti ettevõtete tegutsemisest Lätis. Kohtuti ka Eesti Seltsiga, millel on rohkem kui kakssada liiget, kuid nagu mitmes teises eestlaste kogukonnas maailmas, on seltsi liikmete seas vähe noori ning uusi eestluse edendajaid napib.

Rahvuskaaslaste programmi lõi Eesti riik 2004. aastal eesmärgiga toetada välismaal elavaid eestlasi ning nende organisatsioone. Programmil on neli meedet: haridus, kultuur, arhiivindus ja tagasipöördumine. Programmi juhib Haridus- ja Teadusministeerium ning nõukogus on esindatud Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Rahvusarhiiv ja Ülemaailmne Eestlaste Kesknõukogu.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Riik lähetab välismaale eesti keelt õpetama kolm uut lektorit ja ühe õpetaja
• Läti Kunstiakadeemia näitus „Mis Riias toimub?“
• Suvekool tõi kokku poolsada üleilma eesti keele õpetajat

„Tervikuna võime oma sellesuvise vastuvõtuga väga rahule jääda. Me oleme tuntud ameti ja uute oskuste omandamise koht nii saarlastele kui ka mandriinimestele,“ rääkis ametikooli õppejuht-metoodik Anneli Kikkas. „Mõne eriala vastu oli väga suur huvi, teise vastu jälle väiksem ja seetõttu on lisavõimalus nendel noortel või täiskasvanutel, kes veel soovivad meiega sügisest liituda.“

Põhihariduse järgsetes kutsekeskhariduse õpperühmades, kus lõpetaja omandab nii ameti kui ka keskhariduse, on vabu kohti kujundaja-stilisti, liikuva graafika kujundaja ning koka erialadel.

Keskhariduse järgselt on päevases õppes veel võimalus õppima tulla noorem tarkvaraarendajaks.

Tsükliõppes on vabu kohti koka ja tisleri erialadel.

Sisseastumisavaldusi võetakse vastu tööpäeviti kuni 5. septembrini ametikooli linna õppehoones, lisainfo telefonil 452 4600 või info@ametikool.ee.

Kokku esitati sel suvel Kuressaare Ametikoolis õppimiseks 440 sisseastumisavaldust, mis on 42 võrra rohkem kui mullu.

Vähese huvi tõttu jäid avamata kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, majutusteeninduse, abikoka ja toitlustuskorralduse õpperühmad.  Raamatupidamise ja kondiitri erialadel võetakse suure õppidasoovijate hulga tõttu plaanitud ühe õpperühma asemel vastu kaks.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Ametikooli erialavalikusse lisandusid giid ja tegevusjuhendaja
• Ametikooli autotehnikud kutsevõistlusel parimad

Kutsel on nii isiklik kui ühiskondlik väärtus

Kutseoskus on kui „päris asi“: tõeliste oskustega käivad kaasas austus ja lugupidamine, olla hea oma erialal tähendab kindlustunnet ja tagab edu kogu eluks. Lisaks on headel kutseoskustel ka tugev emotsionaalne külg – oma kätega millegi valmis või korda tegemine pakub sügavat rahulolu. Sellise tundega on hea lõpetada iga tegus päev ning mõtelda kindlustundega homsele. Sisemist rahulolutunnet võib tunda nii elektrisüsteemi toimima pannud meistrimees kui oma kliendi välimuse eest hoolt kandnud juuksur.

Oskuslikud kodanikud on terve ühiskonna alustala. Head erialased oskused on väärt investeering nii isiklikku kui terve riigi arengusse. Ühiskond, riik ja meid ümbritsevad inimesed ei tule toime tegeliku väärtuse loojateta, ilma tootjateta, ka mitte igapäevase eluolu eest hoolitsejateta. Tänapäeval on võimalik „õhumüüjatel“ elus toime tulla, isegi rikkaks saada, kuid riiki sel viisil üles ei ehita. Kui mingil põhjusel poest enam toiduaineid osta ei saa, siis aiandusoskustega inimene nälga ei sure – ta istutab oma maalapikesele ise kartuli ja kapsa. Nii on ka teiste oskustega, sest ka „õhumüüja“ soovib sõita mööda siledaid teid, tahab kasutada nutitelefoni ja kõige kiiremat internetiühendust. Need on paraku asjad, mida teise „õhumüüja“ käest osta ei saa, need hüved teeb võimalikuks ainult heade oskustega spetsialist, need ei ole meile „taevast“ antud.

Ka tulevikus vajatakse oskuslikke töökäsi

Kas kutseharidus pakub kindlustunnet, et homme olen ühiskonnale sama vajalik kui täna? Kuigi tehnoloogia vähendab üha rohkem vajadust inimtööjõu järele, siis seda protsessi pole vaja karta. Taoline areng on toimunud juba mitusada aastat ja seda samal ajal inimkonna suuruse mitmekordistumisega. Nii ei ole ka tulevikus näha, et inimese oskuste järele kaoks vajadus – ühed ametid kaovad, teised tekivad. See viitab lihtsalt asjaolule, et väärtustatud tegijaks saamise alus on õppimine ja areng.

Et olla oma alal väga hea, tuleb pidevalt õppida. See premeerib inimest kolmel viisil. Esiteks on oma ala tippude oskused äärmiselt hinnatud. Teiseks on pidev arenemine oma alal põnev ja lisab motivatsiooni. Kolmandaks kujuneb tipptegijal välja tugev õpiharjumus ja oskus omandatud teadmisi uutele tegevusaladele üle kanda. See skeem tagab kutseharidusega inimesele kindla ja huvitava tuleviku olenemata õpitud erialast.

Digitehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi

Võiks rahulikult öelda, et kutseharidus ja digitehnoloogiad käivad koos nagu sukk ja saabas. Nii nagu digitehnoloogia on tavaline igapäevaelus, tööstuses, põllumajanduses, aianduses jne, on see tavaline ka kutsehariduses.

Tänapäeval on edukad oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendavad ja ümbritsevaid digitaalseid võimalusi ära kasutavad inimesed. Digivõimalusi saab vägagi edukalt ühendada oma erialaste teadmistega pea igaüks. Näiteks pakub juba praegu seda võimalust kutseõppuritele koolitusprogramm Samsung Digi Pass, kus noored kutseõppurid töötavad koos Tallinna Ülikooli õppejõududega välja erialase digilahenduse. See näitab eredalt, et kutseharidus käib ajaga kaasas ning õpetab välja edukaid oma ala asjatundjaid. Hea kutsehariduse alus on motiveeritud õppija. Õpetaja-meister ja digitehnoloogia suudavad aidata sellise õppija kiiresti väärt oskustega tegijate hulka.

Loo autor on Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom.

12. septembrini on kutseõppuritel vanuses 14-19 võimalus esitada oma erialane digi-idee tasuta koolitusprogrammi Samsung Digi Pass. Noori ootavad ees põnevad seminarid oma digi-idee elluviimisel Tallinna Ülikooli õppejõudude käe all. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi kutseõppurite võistkondi, kellest tublimad saavad auhinnaks Samsung Gear VR virtuaalreaalsuse prillid. Programmi jooksul arendavad noored oma digioskusi, loovad oma digitaalse portfoolio, arendavad äppe ja veebilahendusi, saavad esimese Samsungi digipassi ning võimaluse osaleda praktikal Eesti juhtivas ettevõttes ja Samsungis. Lisaks ootavad ees uued sõbrad, lõbusad väljakutsed ja unustamatud kogemused!  Loe programmist lähemalt ja kandideeri siin.

Fotod programmilt Samsung Digi Pass.

Samal teemal:

• Mikk Tarros: mida ootab noortelt tööandja?
• Kutsekoolide õpilastele pakutakse võimalust valmistuda unistuste töökohaks
• Eesti noored kutseõppurid saavad peagi esimesed digipassid

Võistlusest võtsid osa 80 riigi esindajad, kokku 308 õpilast. Igast riigist võis võistlusel osaleda kuni neli õpilast, aga mõned võistkonnad olid kohal osalise koosseisuga. Eesti võistkonda kuulusid lisaks medalisaajatele veel Tallinna Reaalkooli õpilased Kristjan Kongas ja Andres Unt.

Rahvusvaheline olümpiaad toimus kahes voorus ja kummalgi võistluspäeval pidid õpilased kirjutama programmid kolme žürii poolt ette valmistatud ülesande lahendamiseks.

Eesti võistkonna juhendaja Ahto Truu sõnul olid ülesanded inspireeritud reaalsest elust, aga olümpiaadi jaoks natuke lihtsustatud. Näiteks oli tänavu esimesel päeval üheks ülesandeks kirjutada programm, mis aitab inseneril koostada antud osadest ameerika raudtee nii, et rongi kiirus ühelgi selle lõigul ohtlikult suureks ei läheks. Teise päeva kõige raskemas ülesandes oli vaja optimeerida võõra planeedi pildistamist nii, et kõik olulised objektid saaks üles võetud, aga Maale tagasi saadetava info maht oleks minimaalne.

„Ülesanded olid tänavu üsna rasked: erinevalt paarist eelmisest aastast ei saanud seekord keegi maksimumpunkte,“ ütles Truu. Kaksikvõidu viisid Hiinasse Ce Jin ja Zuofan Wu, kellele järgnesid Vladislav Makejev ja Mihhail Putilin Venemaalt. Eesti parimana teenis võistkonna noorim liige, Toomas Tennisberg kahe päeva kokkuvõttes 331 punkti ja hõbemedali. Talle järgnes Oliver Nisumaa 291 punkti ja pronksmedaliga.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Guardtime AS tarkvaraarhitekt Ahto Truu ja Tartu Ülikooli üliõpilane Oliver-Matis Lill. 28. rahvusvaheline informaatikaolümpiaad toimus tänavu 12.–19. augustini Venemaal Kaasanis ja seda korraldas Kaasani riiklik ülikool.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Lisatud TÜ teaduskooli foto, kus Oliver Nisumaa, Toomas Tennisberg ja Andres Unt tehnika üle aru pidamas.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Kahepäevasel festivalil on vaatluse all nüüdisaegses eesti kirjanduses avalduvad rahvust ja ühiskonda puudutavad müüdid, samuti tegelaste, aga ka autorite eneste kuvandid. Näiteks Paavo Matsini „Gogoli disko” ning Indrek Hargla „Raudrästiku aeg” kujutavad mõlemad alternatiivajaloolist Viljandit, kuid kui ühes elab Muinas-Eesti suurkuningas, on teine asustatud hoopis vene rahvusest värvikate tüüpidega.

Liivi muuseum esitleb festivalil Juhan Liivi valikkogu „Kust jalgtee kõrvale käänab,” mida illustreerivad eri autorite fotod muuseumi ümbrusest.

Õhtut sisustavad suitsusaun, kontsert ja DJ Martin Daysleeper Oja. Festivali ajal töötab puhvet, publikul on võimalik muuseumi territooriumil telkida või ööbida peamaja teisel korrusel. Festival on kõigile tasuta, sündmust toetab kultuurkapital.

Kirjandussündmust Eesti Kirjanik korraldab Liivi muuseum alates 2010. aastast. Välja antakse ka aasta kirjaniku tiitel, mille on seni pälvinud Vahur Afanasjev (2010), Meelis Friedenthal (2012), Urmas Vadi (2013), Elo-Maria Roots (2014) ning Jan Kaus (2015).

Festivali programm:

REEDE, 19. august
 17.00 avamine, Juhan Liivi valikkogu "Kust jalgtee kõrvale käänab" esitlus.
 17.15 Juhani Püttsepp lastele ja suurtele vanade asjade hingeelust.
 18.00-20.00 Paralleelselt jätkuvad tegevused lastele.
 18.00 Paavo Matsin "Gogoli diskost" ja sellega seotud Viljandi paikadest.
 18.30 Martin Oja kõneleb proosakogust "Sõnumeid sisikonnast" ning esitab uusi luuletekste.
 19.00 Vestlusring kirjanduslikest ajalookäsitlustest. Linda Kaljundi, Andrei Hvostov ja Mihkel Kunnus.
 20.00 Hingetõmbepaus.
 20.30 Urmas Vadi ja Peeter Sauter eesti mehe identiteedist ja selle kriisist. Autorid esitavad katkendeid oma teostest.
 22.00 Öine elu: suitsusaun, kontsert ja disko. DJ Martin Daysleeper Oja ning ansambel Kiimane Krokodill.
 

LAUPÄEV, 20. august
 10.00 Ärkamine ja hommikusöök.
 11.00 Vestlus Kai Aareleiuga romaanist "Linnade põletamine."
 11.30 Indrek Hargla kõneleb muinaseesti krimiromaanist "Raudrästiku aeg."
 12.00 Andrei Hvostov loeb katkendeid valmivast romaanist.
 12.30 Festivali pidulik lõpetamine.

Allikas: Liivi muuseumi info.

Samal teemal:

• Soome keele sõbrad kogunevad Tapa Gümnaasiumisse Aleksis Kivi päeva tähistama
• Järje Hoidja auhinna saab Ilmar Tomusk
• Keelatust ja lubatust lastekirjanduses

Sellest lähtuvalt on üha olulisem pöörata tähelepanu vananemisega seotud erinevatele tahkudele. Nii valmiski tunnustatud erialaspetsialistide ja TÜ teadlaste koostöös esimene vananemist ja eakate elu käsitlev kõrgkooliõpik, mida esitletakse Tartu Ülikoolis 22. augustil.

Eluea pikenemine koos sündivuse vähenemisega on muutnud traditsioonilist rahvastikustruktuuri nõnda, et üha suureneb eakate inimeste osakaal rahvastikus. Tartu Ülikooli geriaatriadotsent Kai Saks ja geenitehnoloogia doktorant Riin Tamm tõdesid raamatu autorite nimel, et Eestis on prognooside kohaselt 2040. aastal iga neljas inimene 65-aastane või vanem.

Kasvav eakate osakaal kergitab aga mitmeid küsimusi, millest kirjutatakse ka esimeses eesti autorite koostatud vananemisteadust käsitlevas raamatus: mida saame selleks teha, et pikeneks tervena ja toimetulevana elatud eluiga? Miks üldse inimene vananeb ja kas seda on võimalik peatada? Mis vahe on vananemisel ja haigustel? Kuidas toetada eakaid inimesi nii, et nende elurõõm säiliks ning elu oleks elamist väärt ka väga vanas eas?

Raamat on eeskätt gerontoloogia (vananemisteaduse) õpik kõrgkoolidele, mis sobib kasutamiseks paljude erialade üliõpilastele, eeskätt tervise- ning sotsiaalteaduste valdkondades. Laialdast sihtrühma silmas pidades on püütud erialaprobleemid lahti seletada nii, et need oleksid mõistetavad ka teiste erialade professionaalidele ja tavalugejatele.

Dotsent Kai Saksi toimetatud õpikut esitletakse Tartu Ülikooli kliinikumi A. Linkbergi auditooriumis (Puusepa 8) 22. augustil kell 13:00-14:30. Kõrgkooliõpiku esitlusele (kell 14:30-17:00) järgneb Eesti gerontoloogia ja geriaatria assotsiatsiooni teabepäev „Mitmekülgselt vananemisest“.  Tutvu raamatu sisukorra ja päevakavaga.

Allikas: TÜ pressiteade.

Ootame heade kogemuste ja huvitavate projektide kirjeldusi, tööjuhendeid, metoodilisi juhendeid, tunnikonspekte, kontrolltöid jms keskkonnahariduse, bioloogia, geograafia, loodusõpetuse, keemia vms alal. Kaastöö võib olla mistahes keskkonna- või loodushariduslikul teemal, artikli maksimaalne maht on 4 lehekülge (1 lk sisaldab 1800 tähemärki koos tühikutega), oodatud on ka artiklit illustreerivad fotod koos autori nime ja selgitava allkirjaga.

„Kägu” peamisteks lugejateks on õpetajad ja keskkonnaharidusest huvitatud inimesed. Ajakiri ilmub projektipõhiselt üks kord aastas, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kaastöö kirjutamist ei tasustata, kuid samas annab oma kogemuste trükisõnas avaldamine ning teistega jagamine õpetaja tööle lisaväärtust.

Ootame kaastöid hiljemalt 9. septembriks 2016, aadressil anne.kivinukk@gmail.com. Töö kättesaamisest teavitame saatjat lühikese e-kirjaga.

Ajakirja seniseid numbreid saab sirvida aadressil https://loodusaineteliit.wordpress.com/kagu/.

Info:
Anne Kivinukk
Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
anne.kivinukk@gmail.com

Eeldatavalt kell 13.00 startiva õhupallilennu pardalt vabastatakse 3 Pokemoni tegelast Viljandi linna kohale, kust on võimalik huvilistel neid otsida.

Kõiki huvilisi oodatakse liituma lennu ettevalmistustega alates kella 11.00-st Rannakohvik Bangalo ning Kõrgemäe tänava lõpu vahelisele rohealale. Täpsemat infot asukoha ning kohapeal toimuva kohta saab Facebookist: https://www.facebook.com/events/536125406594708/

Ettevõtmise eesmärk on tutvustada noortele ilmavaatlusõhupallidega sooritatavaid stratosfääri avastuslendusid. Idee autori Viktor Tunni sõnul on lennu seostamisel Pokemonidega võimalus jõuda suurema hulga noorteni ning seetõttu tuligi äkkideest kinni haarata ja projekt ellu viia.

„Hoolimata lühikesest ettevalmistusajast oleme suutnud välja töötada süsteemi, mis lubab meil vabastada Pokemonid just nimelt Viljandi linna kohale umbes 500m kõrguselt ning loodame, et just see on põhjus, miks noored kogunevad meie sündmusele kaasa elama,“ lootis Viktor Tund.      

Eesti Teadusagentuuri ning Haridus ja Teadusministeeriumi poolt toetatava projekti raames loodetakse koolide jaoks luua tutvustavaid materjale, mille abil oleks lihtsam alustada taoliste projektidega.

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Stratoschem lennutab ideed kosmosesse

Info saatis Koolielule EMP mõisakoolide programmi juht Riin Alatalu.

Mõisakoolid on nautinud viimastel aastatel nii avalikkuse tähelepanu, aga ka rahalist toetust. Muinsuskaitse suunas on Euroopa majanduspiirkonna kultuuripärandi korrastamiseks mõeldud toetused ka haridusvaldkonda, sest 1919. aasta maaseadusest alates on mõisas tegutsevad koolid aidanud säilitada üht olulist osa meie pärandist. Eestis on palju mõisaid, ometi on see vähem kui pooled sellest, mis oli saja aasta eest. Väga suur osa säilinud  mõisatest on lühemat või pikemat aega olnud koolid.

Muinsuskaitse jaoks on oluline ka teadmine, et aja- ja kultuuriloolises keskkonnas on lihtsam kasvatada lastes austust eelkäijate pärandi vastu.

Et pakkuda ka teiste koolide lastele võimalus saada osa niivõrd väärikast keskkonnast, panid esialgu tosina mõisakooli õpetajad  kokku erinevad riikliku õppekavaga seotud õppepäevade programmid. Terviktekstid ja kontaktid leiab nii koolielu.ee mõisakoolide kogukonnast kui ka kodulehelt moisakoolid.ee. Programmide koostamisel arvestasid õpetajad kogemusi oma klassidega ringirändamisel, aga programmide koostamisel kaasasime ka turismieksperdi. Igal pool on võimalik korraldada toitlustamist, mõeldud on liikumiskiiruste ja erinevate võimalike vajaduste peale.

Vääna mõisakooli lapsed esinemas mõisaprogrammide lõpuüritusel Vääna koolis novembris 2015

Mõis ei paku ainest vaid kunsti- või baltisaksa ajaloo tundmaõppimiseks. Seda kinnitavad ka EMP mõisakoolide programmi raames koostatud nelja ainevaldkonna õppematerjalid, millised leiab samadest portaalidest. Siinkohal aga põgus sissejuhatus, mida toredat saate oma klassiga kogeda koolipäeval mõisakoolis.

Vodja: VAU! Koolipäev koos hobustega!

Õuesõppe päeva programm Vodja mõisakoolis viib Hobukooli, kunstiklassi, puutöökotta ja jalgpalliväljakule. Hobukool on kool, kus õpetajateks on hobused ja uskuge, neil on meile, inimestele paljutki õpetada - vaatama sügavamale enese sisse ja samuti enese ümber, nägema inimesi meie ümber teistsuguse, selgema pilguga.

Vana-Kuuste: Mõis ajaloo keerdkäikudes

Eesti Vabadussõjas väejuht Julius Kuperjanov oli Vana-Kuuste koolis õpetaja ja kool ootabki harivalt seiklema,  meeskonnatöö ja juhi oskuseid arendama kuulsusrikka väejuhiga seotud mõisapiirkonda.

Vääna: Olevik ja minevik Vääna mõisas ja pargis

Õppekäik I ja II kooliastmele pakub kultuuriloolist ajasrändamist kaasaegsete lahendustega. Ajarännak viib gooti kirjas suhtlemise ajastusse, kus osalejatel on võimalus ajaloolises kirjastiilis lugeda, kirjutada ja musitseerida. Mõisakooli pargis toimub nii looduse kui ka mõisa loo kaasahaarav avastamine. Puhkeaeg ehk vahetunnid on õues (vajadusel koolis) sisustatud mõisaajast taaselustatud tegevuste ja mängudega.

Palupera: Kaks pärlit Eesti 100 pärlikeest: Palupera mõis ja Hellenurme mõisa vesiveski Valgamaal

"Palupera parun palub palukakarvaparukat parunessile." Kui saite eelneva lause ladusalt loetud olete oodatud Palupera mõisakooli tunnuslause lugemise võistlusele. Teadust populariseeriva mõisakooli kompleksis on lisaks nii sõna-, näpu- kui tantsuosavust proovile panevaid tegevusi. Palupera mõisa läheduses ootab külastamist Hellenurme mõisa töökorras ja teie endi silme all tööle pandav väärikas eas vesiveski. Seal näete kõike viljaterast valmivat.

Lasila mõis, Kiltsi Kaardiloss, Võivere Tuuleveski ja Muuga mõis: Nelja teadlase teekond

Mõisakoolide õppeprogramm läbib Lääne-Virumaal kolme eri ilme ja looga mõisa ning ühte mõisa tuuliku. Kohad on seotud maailmas tuntud teadlaste Karl Ernst v Baeri, Adam Johan v Krusensterni, Friedrich Georg Wilhelm Struve ja Carl Timoleon v Neffi tegevustega. Teekonnal saab teadmisi nii ajaloost, teadlastest kui ka teostada erinevaid keemia ja füüsika katseid ning sooritada õppeülesandeid teistsugustes ajaloolistes keskkondades.

Puurmani: Ajaloo õppepäev Puurmani mõisas

Puurmani mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid losse, kus tegutseb mõisakool varsti juba 100 aastat. Pakume huvitavat jalutuskäiku härrastemajas ja pargis. Räägime lugu mõisnikest, arhitektuurist ja põnevatest tegemistest mõisa ajal. Otsime üles krahvi varakambri ja ronime lossitorni. Aga Puurmani mõisas moodustas Julius Kuperjanov oma partisanide pataljoni, millele on pühendatud kooli muuseumituba.

Aaretejahile Rogosi mõisa ja lähikonda

Suure-Munamäe taga on Eesti ainus kastelltüüpi mõis Rogosi, kuhu saab teha nii ühe- kui kahepäevaseid õppekäike. Rogosi mõisast pole kaugel Setomaa, Venemaa ja Läti piir. Ärge siis kohkuge, kui teiega eesti kirjakeele asemel võru keeles rääkima hakatakse või mõisas salapärast Sinist Daami kohtate.

Suure-Kõpu mõisas on Eesti ühed uhkeimad Pompei stiilis maalingud. Tänu Pompei linna väljakaevamistele läks 19. sajandil hoogu antiikkunsti avastamine ja põhjaliku õppematerjali abil saab sellega tegeleda ka Kõpus.

Pikavere on üsna Tallinna külje all asuv väike mõisakool, mille loodusrada sobib eriti hästi lasteaedadele ja algklassidele.

Raikküla mõis - suur ajalugu väikesel Eestimaal

Õppekäik põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele, käsitöö meistriklass.

Raikküla ei ole küll kool, kuid just siin on võimalik kätt suruda tänasel mõisnikul! Raikküla väärikas mõisakompleksis on peidus maailma ajaloo uurkujudega seotud lood keiser Paul I-st, Charles Darwinist, J.S. Bachist ja Otto von Bismarckist. Ise saab näiteks proovida antiikmööbli restaureerimist, ajalooliste kiviaedade ehitamist, monotüüpia tehnikas piltide valmistamist, kaisukarude meisterdamist, raamatute parandamist ja köitmist ning tsaariaegseid seltskonnamänge.

Foto: Koolielu arhiiv. Vääna mõisakool.

Samal teemal:

• Mõisakoolid ootavad õppekäikudele
• Mõisakool - väärtus omaette