„Olgugi, et holokaustist või Shoah'ist, nagu seda siin üha rohkem kutsutakse, on möödas üle 70 aasta, on toimunu mõistmine väga aktuaalne ka täna. Väidaksin lausa, et täna on selle mõistmine olulisem kui kümme aastat tagasi, sest toimuvad muudatused ja pinged Euroopas on igapäevased. Ajalugu küll ei korda ennast üksühele, kuid seminar annab osalejatele võimaluse õppida ühe poliitilise ekstreemsuse tegudest,“ selgitas koolituse olulisust kohapeal viibiv Kiviõli I Keskkooli ajalooõpetaja Jüri Käosaar.

Eesti õpetajad veedavad kokku kümme päeva holokausti mäletamise ja uurimise keskuses Yad Vashemis Jeruusalemmas, kuulates loenguid holokaustist ning osaledes töötubades. Samaaegselt otsitakse viise, kuidas Jeruusalemmas õpitavaid meetodeid ning varamut väga erinevate teemade edasiandmiseks õpilastele oma klassides kasutada.

„Täna tõstavad kõikjal Euroopas pead paremäärmuslikud jõud ning mõistes juhtunut saame nende teemadega tegeleda ka oma klassiruumides ning võidelda sündmuste kordumise vastu haridusega. Lisaks on ühiskonnas üha aktuaalsem ka võõraviha, mille mõistmine on holokausti (ja üldisemas) kontekstis elementaarne, et selle tekkimist takistada ning näidata teed rahumeelsele kooseksisteerimisele,“ lisas Käosaar.

Käib koolituse neljas päev ja kuuldud on palju huvitavat juudi kultuuri kohta üleüldiselt ning juutide olukorrast Euroopas enne Teist maailmasõda – omandatu paigutub osalejate sõnul kui pusletükk laiemasse nägemusse ajaloo ja kultuuri analüüsimisel ning mõtestamisel, mille aluseks on faktid, kuid loobutud ainutõest nende tõlgendamisel.

Koolitus toimub juba viiendat korda Iisraeli ja Eesti vahel sõlmitud lepingu alusel. Seminari eesmärk on pakkuda õpetajatele (eelkõige sotsiaalainete õpetajatele) laiemat pilti holokaustiga seotud teemadest. Seminaril osalevad õpetajad väga erinevatest Eesti koolidest – valikuks korraldas Haridus- ja Teadusministeerium kevadel konkursi.

Artikkel ja foto: Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Ajalooõpetaja: kui õpilastel huvi ei ole, tuleb huvi tekitada
• Inimeseõpetuse tunnis õpitakse iseseisvalt mõtlema ja tegutsema
• Sotsiaalainete kuu: Rahvusarhiivi digivaramu ootab uurijaid ja õppijaid

Programm - isetekkeline ja üllatav

Arvamusfestivali tuuma moodustavad arutelud, mis on sündinud jaanuaris toimunud ideekorje tulemusel. Kuna arutelusid on üle kahesaja (!), on tõelisel aruteluhuvilisel soovitatav juba enne festivali programmiga tutvuda ning Arvamusfestivali kodulehel endale isiklik kava kokku panna. Oma kava saab festivali ajal jälgida ka Arvamusfestivali äpist.

“Kõige olulisem soovitus on planeerida päeva vähemalt üks arutelubingo ehk osaleda mõnel arutelul endale justkui kaugel teemal, sest siis on tõenäosus ka tegelikult uusi ideid saada isegi suurem, kui tuntud arvamusliidrite ja koduste teemade järel joostes,” soovitab festivali eestvedaja Ott Karulin.

Sel aastal on varasemast märksa enam kaasavaid aruteluvorme. Miks mitte kogeda Rändealal virtuaalreaalsuse kaudu, kuidas elab Za'atari pagulaslaagris Jordaanias Sidra-nimeline tüdruk või osaleda Tööelualal toimuval karjäärinõustamisel või tagurpidi tööintervjuul?

Programmist saab leida 8 arutelu inglise keeles ning 6 arutelu vene keeles, aga ka jälgida terve päeva Rändealal toimuvat sünkroontõlkega inglise keelde. Teiste keelte kõrvuti saab sellel aastal esmakordselt jälgida Kodanike Euroopa ja Tööeluala reede arutelusid eesti viipe keeles.

Kultuur kui arvamusavaldus

Mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi kui tänavu. Meelelahutusprogrammi Reede@Paide valikus on nii salongorkester, Meisterjaan, Ans Andur, Würffel,  tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer jpt. Hommikutundideni keerutavad plaate DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter. Hommikutundideni otseses mõttes, sest juba kl 7.30 Elu( )tuppa kogunedes saab ühineda loodusretke juhi Veljo Runneliga, et vaadata ringi Paide vallimäel ja ümbruskonnas, uurida, kes elab Paides.

Kindlasti ei tohiks ilma jääda koostöös Kumuga spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks kureeritud videokunsti näitusest Raputada, mitte segada, mille abil näidatakse, et ka visuaalne kunst võib arvamusavaldusena toimida.

Festivali kultuuriprogrammile paneb punkti laupäeval kell 21.30 pärast iga-aastast erakonna esimeeste debatti algav Psühhodisko Festivaliklubis.

Lastele oma festival

Lisaks lastehoiule on tänavusel Arvamusfestivalil avatud ka kaks lasteala, kus lapsed saavad kahe päeva jooksul mängida Eesti ajalooga seotud mänge, kohtuda klouniga, osaleda ürdivõi meisterdamise- ja maitsmise töötubades. Kuuma päikese eest saab varjuda koopasse, kus näidatakse multifilme.

Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid.

Mitmekesine toidukultuur

Festivali toitlustuse puhul on mõeldud sellele, et iga osaleja leiaks endale sobiva ning annaks võimaluse ka uutele maitsetele. Festivali toitlustusjuht Mart Uusjärv on püüdnud kombineerida terviku erinevatest maitsetest ning tegijatest: “Festivali ajaks loodud kohvikutes on Eesti köögi kõrval esindatud ka india, usbeki, jaapani maitsed. Oma lemmiku leiavad nii liha- kui ka taimetoidu fännid ning tervislike smuutide austajad. Esindatud on pealinna ja Järvamaa tippkokad ja oma uksed avavad ka kodukohvikud,“ kirjeldas Uusjärv.

Kohale jõudmine ja majutus

Festivalile saab sellel aastal jõuda muuhulgas koos Linnaruumi ala kahekordse punase pealt lahtise turismibussiga, mis stardib Tallinnast kl 13.00 ning Paidesse saabumisega transformeerub ülemine dekk arutelualaks.

Osalejatele, kellel festivali ajaks veel majutus broneerimata, on korraldajad koostanud ülevaatliku lehe, kus kõik majutusvõimalused kirjas. Appi tulevad nii Järvamaa kodumajutajad, Särevere õpilaskodu kui telklad. 

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpiorg Arvamusfestivalil - tutvu kavaga!

Suvekooli kümnenda sünnipäeva puhul toimunud vastuvõtul tervitas osalejaid Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. „Eesti keele õpetajad teevad laias maailmas väga olulist tööd, sest keeleoskus võimaldab lastel ja noortel tagasi pöörduda oma juurte juurde ning saada osa Eesti elust, ükskõik kus nad parasjagu viibivad,“ sõnas Lepajõe.

Keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul on tänavuse suvekooli märksõnadeks „praktikult praktikule“. Osalejad tutvustavad kolleegidele nii oma koole, kus nad õpetavad, õpetamiskogemusi kui õppematerjale. Lisaks tutvuvad õpetajad Lahemaa keele- ja kultuurimaastikuga ning saavad teadmisi õuesõppest. Suvekooli lahutamatuks osaks on tavapäraselt ka kultuuriprogramm.

Suvekooli tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu, suvekooli korraldab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Metsaülikool keskendub infotehnoloogiale ja haridusele
• 11 riigi tudengid tulevad Pärnusse rahvusvahelise õiguse suveülikooli
• Suveülikool haarab kogu Eesti
• Stockholmis toimub üleilma eesti keele õpetajate kohtumine

Eesti tuli mitteametlikus pingereas kõrgele 30. kohale ning kõik võistkonna liikmed said oma teadmiste eest kaela pronksmedalid. Eestit esindasid Tallinna Reaalkooli ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased.

Selle aasta rahvusvaheline keemiaolümpiaad pidi algselt toimuma Pakistanis, kuid mitmete asjaolude tõttu tuli korralduskomiteel võtta viimasel hetkel vastu otsus, et olümpiaad Karachis siiski toimuda ei saa. Nii tuli väga napi ajaga leida uus korraldaja. Olümpiaad valmistati ette rekordilise kahe ja poole kuuga.

Ülesannete leidmiseks korraldati ülemaailmne konkurss, mistõttu olid selle aasta teoreetilise ja praktilise vooru ülesanded pärit üle kogu maailma. Eesti võistkonna mentori Lona-Liisa Pruksi sõnul olid ülesanded võrreldes viimaste aastatega ehk lihtsamad, kuid nõudsid seda enam loogilist mõtlemist ja osavat planeerimist.

Gruusia on tuntud oma mineraalvee poolest, mille kohta tuli õpilastel lahendada nii teoreetiline ülesanne seoses veereostusega kui ka praktilises voorus tiitrimise teel määrata veeproovi kloriidioonide sisaldust. Ülejäänud seitse teooriavooru ülesannet katsid laia teemade spektrit, puudutades näiteks antiikaja pigmentidest, tahkest raketikütusest, antiemeetikumidest ning Alzheimeri ravist.

Eesti võistkonda kuulusid Hanna Maria Saik, Carel Kuusk ja Edward Erelt Tallinna Reaalkoolist ning Anton Konovalov Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu Ülikooli füüsikalise ja elektrokeemia teadur Vladislav Ivaništšev ja üliõpilane Lona-Liisa Pruks.

Tänavu läks olümpiaadi üldvõit Rumeeniasse. Eesti parimana saavutas 113. koha tartlane Anton Konovalov. Talle järgnesid Carel Kuusk (120. koht), Hanna Maria Saik (130. koht) ja Edward Erelt (134. koht). „Kahekümne kahe rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil osalemise aasta jooksul näitasid meie õpilased esimest korda nii ühtlaseid ja samal ajal häid tulemusi,“ ütles Pruks.

Mitteametlikus riikide pingereas saavutas Eesti kõrge 30. koha. Meie taha jäid sellised riigid nagu Prantsusmaa, Soome, Taani ja Suurbritannia ning veidi ettepoole Itaalia (28.) ning Saksamaa (27.). Esikolmikusse kuulusid Hiina, Venemaa ja Taipei.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele toetab rahaliselt Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool. Eesti delegatsiooni riietas rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil AS Baltika.

48. rahvusvaheline keemiaolümpiaad toimus 23. juulist 1. augustini Gruusias Tbilisis.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad oli eestlastele medaliterohke

Näitus käsitleb vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee kokkusobivust eksperimentaalse arhitektuuriga. Lühikursust, mille tulemusena valminud ideid rändnäitusel vaadata saab, juhendasid EKA 3D labori juhataja Martin Melioranski ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Paco Ulman.

Tudengid uurisid töö käigus ajaloolist Postiteed, selle ääres tegutsevaid kogukondi ja teeruumi ning pakkusid välja rea põnevaid ideid. “Postitee ääres elavad ja tegutsevad inimesed tulid pea aasta tagasi EKA arhitektuuriteaduskonda aru pidama,” tutvustas mõtte sünnilugu Martin Melioranski. “Et siduda piirkond nii kontseptuaalselt kui ka visuaalselt elamusi pakkuvaks tervikuks, võiks Postitee ääres paikneda nt värskeid ruumikogemusi pakkuvaid bussipeatusi, väiksematele sündmustele sobivaid varjualuseid ja arhitektuurseid installatsioone, mis tooksid esile Postitee ääres asuvate paikade eripära. 4. augustist avataval näitusel saabki näha, mida tudengid Postitee pärandiruumi mõtestamise tulemusena välja pakkusid ning loodetavasti innustab see kohalikku ning - miks mitte - ka laiemalt tegutsemist. Erinevas võtmes lahendatud tudengitööd moodustavad koos ajaloolise Postiteega omamoodi sündmuste jada, mida võib võrrelda road-moviega.”

Tüüplahendustest eristuvate ideede loomiseks andsid juhendajad üliõpilastele lähtepunktid: objektid peavad olema suhteliselt kergesti püstitatavad või eelnevalt kokku pandud ning säilima kasutatavana 5-10 aastat. Vastavalt iga paiga kohalikele vajadustele võib objektidel olla ka erinevaid eesmärke ja kasutusviise. Viie grupi töö tulemusena saadi viis maketti koos eskiisidega, mille kavandamisel on arvestatud kaasaegsete prototüüpimis- ja tootmisprotsessidega. Lahendused on valmis selleks, et järgmise sammuna arhitektuurseid konstruktsioone edasi arendada ja valmis ehitada – võimalusel koostöös Postitee äärsete kompetentsikeskuste ja tootjatega.

“Näitus avab emotsionaalselt ja ehedalt selle tõiga, et liiklemine ei tähenda vaid kvaliteetseid sõiduriistu ja korralikke teid, vaid tähele panemist väärib ka see, mis asub tee kõrval,” ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Loodame, et tulevikus valmib vähemalt osa tudengite loomingust Postiteel rändajatele peavarju pakkumiseks ka elusuuruses.“

"Postiteed tuntakse kui kõige kaunimat asfaltteed Eestis,” nentis MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep. “Kohalikele, keda vahetult Postitee ääres on kokku 13 küla jagu, on selline hinnang ühteaegu nii võimalus kui kohustus. Postitee paviljonid võimaldavad luua kvaliteetset avalikku ruumi, mis erinevaid inimtüüpe kõnetades ja nende omavahelist suhtlemist toetades võiks toimida ka kogukonna katalüsaatorina, tugevdades märkimisväärselt kohaidentiteeti."

Rändnäitus on Eesti Maanteemuuseumi õppeklassis avatud 4. augustist kuni 17. septembrini ning liigub sügisel Postitee äärsetesse vallakeskustesse ning Maanteeameti peakontorisse. Näitus valmis koostöös Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ja MTÜga Postitee. Näituse valmimist toetasid Maanteeamet, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

 Näituse kuraatorid: Martin Melioranski ja Mari Möldre.

Tööde autorid: Arvi Anderson, Inke-Brett Eek, Gaetan Favrie, Mark Grimitliht, Anna Jazõkova, Tarmo Kübard, Valdis Linde, Mathilde Mann, Susann Murtezani, Mari Möldre, Jeromine Ponce, Kristo Põlluaas, Kirke Päss, Ahti Sepsivart, Kaisa Simon, Liina Soosaar, Marianna Zvereva, Kristian Taaksalu.

 Vaata ka: www.postitee.ee

Allikas ja fotod: Eesti Maanteemuuseum.

„Koolimaja on uus ja moodne, meil pole enam kriiditahvleid, vaid neid asendavad uued nutitahvlid. Samas asub uus riigigümnaasium majas, millel on üle 80 aasta ajalugu,“ ütles Valga linnapea Kalev Härk linnavalitsuse teatel.

Loe lähemalt Valgamaalase veebiväljaandest!

Samal teemal:

• Tiibeti ja Jaapani traditsioonid Valga Gümnaasiumi koolipäevas
• Valga Gümnaasiumis oli vaimse tervise nädal
• Riik investeerib kolme maakonna gümnaasiumidesse 13 miljonit eurot

Toetuste eesmärk on parandada võõrkeelte õppe kvaliteeti koolides, pakkuda eesti keelest erineva emakeelega inimestele rohkem võimalusi riigikeele õppimiseks ning soodustada keelteõppe alast koostööd erinevate haridusasutuste vahel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul saavad võõrkeeleõpetajaks õppivad üliõpilased ning juba töötavad õpetajad võimaluse tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksameid. „Mida rohkem on meie koolides rahvusvahelise testi teinud õpetajaid, seda kindlam on keeleõppe kvaliteet,“ märkis Kärtner. Võõrkeeleõpetajaks õppijatele ja võõrkeeleõpetajatele hüvitatakse kulud, kui nad sooritavad rahvusvahelise eksami C1 või C2 tasemel.

Selleks, et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, luuakse neile  keelepraktika ja stažeerimise võimalusi piirkondades, kus on selle järele kõige suurem vajadus.

Lisaks toetatakse erinevate haridusasutuste riigi- ja võõrkeelte alaseid koostööprojekte, mille eesmärk on parandada inimeste keeleoskust, soodustada lõimumist ning tutvustada osalejatele võimalikke haridusvalikuid.

Taustainfo

Avatud taotlusvooru kuulutab välja sihtasutus Innove.
Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritakse kuni 702 243 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 123 927 eurot.
Toetatavad keeleõppetegevused on osa elukestva õppe strateegia programmist „Tööturu ja õppe tihedam seostamine".

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse
• Keelekümblusprogrammi aastakonverents "Keelepädevus aineõppes"
• Õpi suvega selgeks uus võõrkeel
• Juhani Koivuviita: keeleoskus avab uksed inimeste südamesse
• Keeltekuu: soome keelt tasub õppida nii koolis kui hiljemgi

Tellimuse saab esitada e-poest. Elektroonilist õppevara saab alla laadida portaalist www.hev.edu.ee.
 
Õppevara puudutavate küsimuste korral aitab e-poe meeskonna liige Reilika Kaasik: reilika.kaasik@innove.ee.

Allikas: SA Innove info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digivahenditega on koolikott kergem
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme
• Täna on üle-euroopaline logopeediapäev
• Uus mobiilirakendus arendab autistlike laste suhtlemisoskust

Festivalid on leidnud erinevaid väljendusvorme nii ekskursioonide, planetaariumietenduste kui Raekoja platsil toimuva erilise ja päevakajalise vestlusringide sarja näol. Muuhulgas linastub tARTuffi raames Tartu toomkiriku põhjatornis võrratu Werner Herzogi „Fitzcarraldo“.

Tartu Ülikooli muuseum kureerib Raekoja platsil toimuvat tARTuffi vestlusringide sarja, mille üldteemaks on „Maailma mõõtmine“. Vestlusringides vaagitakse seiklemise teemat võimalikult laialt, luues nõnda lisatähendusi muuseumi eriilmelistele näitustele. Vestlusringides esinevad mitmed Tartu Ülikooliga seotud teadlased ja doktorandid ning muul moel ühiskonnas tooni andvad noored inimesed. Vestlusringid leiavad aset 2.-6. augustini kell 17.30 tARTuffi Raekoja platsi telgis.

Ühtlasi toimub tARTuffi raames Tartu Ülikooli muuseumis maailma mõõtmisele pühendatud ekskursioon, mille keskmes on Eesti päritolu maadeuurijad, kes avastasid kaugeid maid ja kultuure nii Aafrikas, Antarktikas kui ka Vaikse ookeani saartel. Festivali programmile kohaselt on ekskursiooni põhimotiiviks armastus.

Linnafestivali UIT raames pakub Tartu Ülikooli muuseum kahte erilist ekskursiooni, kus keskendutakse Toomemäe salapaikadele. Kuigi võib tunduda, et Toomemägi koos ülikooli ajaloolise ansambliga on ammu tuntud, peidab see kõrgendik endas müstilisi paiku, millele mööduv turist sageli nimegi anda ei oska. Eelregistreerimisega ekskursioonid toimuvad 19. ja 20. augustil kell 18.00.

Lisaks väisab Hull Teadlane 13. augustil ka Paide Arvamusfestivalil, kus ta üllatab põnevate eksperimentidega ja võidab südameid muheda olekuga. Nagu tavapäraseks saanud, ootab Hull Teadlane laupäeviti kell 11.00 eksperimendihommikutele.

Tartu tähetorn pakub teisipäeviti ja laupäeviti suvist eriprogrammi. 6. augustil kell 16.00 üllatab Tähetorn tARTuffi romantilise planetaariumietendusega  “Lugusid Veenuselt ja Marsilt”, kus jutustatakse lugusid nii Zeusi lemmikutest kui Marsi printsessidest. Romantika on osa tARTuffi programmist.

Teisipäeviti kell 15.00-17.00 toimub selge ilma korral tähetorni õuel päikesevaatlus ning kell 17.00-18.00 planetaariumietendus. Laupäeviti saab selge ilmaga Päikest vaadelda kell 14.00-16.00 ning planetaariumietendus toimub kell 16.00-17.00.

 6.-7. augustil toimub Tartu tähetornis Tartu Ülikooli suveülikooli raames amatöörastronoomia algkursus, millel osalejad saavad esmased juhised universumiga tutvumiseks. Uuri, mida Tartu Ülikooli suveülikool veel põnevat pakub.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum ootab kõiki huvilisi 5. augustil kell 15.00 tARTuffi raames ekskursioonile, mis keskendub armastuse teemale antiikajal.  

Ühtlasi kutsub muuseum kunsti-, antiigi- ja Vana-Egiptuse huvilisi esmaspäeviti ja laupäeviti ringkäigule. Eestikeelsed ringkäigud toimuvad esmaspäeviti kell 17.00 ja laupäeviti kell 12.00, ingliskeelsed ringkäigud toimuvad esmaspäeval ja laupäeval kell 11.00.

Igal kolmapäeval kell 15.00 saavad kõik meisterdamissõbrad osaleda egiptuseteemalistes töötubades.

Võta aega ja külasta Tartu Ülikooli muuseumi!

Allikas: TÜ muuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseumi kaks lustakat tegelast
• Muuseumiöö Tartu Ülikooli muuseumides

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilast Robert Nõmmanni tööd tunnustati au-äramärkimisega.

Olümpiaadil osales 173 võistlejat 31 riigist. Eestit esindasid lisaks ülalnimetatutele veel Eva-Maria Tõnson Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Oskar Lahesoo Tallinna Reaalkoolist.

Individuaalvoorus kogutud 60 punkti tõi Joonas Jürgen Kiselile üldarvestuses 14. koha ja  hõbemedali. 34 punkti saavutanud Robert Nõmmann pälvis au-äramärkimise.

Võistkonna juhendaja Olga Gerassimenko sõnul oli tänavune ülesannete komplekt õpilastele tõsine väljakutse ning meie võistkonna liikmed näitasid üles head keelestruktuuri tundmist ja ka võistkondliku koostöö oskust. „Ka need õpilased, kes ära märgitud ei saanud, olid pingereas äramärgitutele lähedal – tänu nii võistlejate enda töökusele ja hoolikale ettevalmistusele kui ka heale teoreetiliste teadmiste põhjale iga-aastasest Vaskna lingvistikalaagrist, mida korraldab TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja rahastab hasartmängumaksu nõukogu,“ ütleb Gerassimenko 

Kuus tundi kestvas individuaalvoorus pidid osalejad lahendama ülesandeid (Sulawesi saarel räägitava) arale-tabulahani keele suunamarkeritest, luvi keele hieroglüüfidest, (Egiptuse) kenuzi-nuubia keele morfofonoloogiast, (Paapua Uus-Guineas räägitava) iatmüli keele häälikumuutustest ning (Peruus räägitava) jaqaru keele omajamarkeritest.

Võistkonnaülesandes, mille lahendamiseks oli ette nähtud neli tundi, tuli võistkondadel kuulmise järgi eristada ja kirja panna taa keele klikke ja toone. Kampus muutus vaatlejate sõnul selleks ajaks mõistatuslikuks kohaks, kus igast aknast kostus laksuvaid ja ammuvaid hääli, just nagu oleks tubades varjul palju eksootilisi linde ja loomi.

Tänavu läks olümpiaadi individuaalvooru võit Korea Vabariigi esindajale Jaeyeong Yangile. Võistkonnavooru võitis Rootsi.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajana Tartu Ülikooli keeleressursside spetsialist Olga Gerassimenko ja rahvusvahelise žürii liikmena TÜ nooremteadur Miina Norvik.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Võistluse tulemused olümpiaadi lehelt: http://iol14.plo-in.org/iol_results

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit