Projekti kogumaksumus on 680 000 eurot ja see kestab 2019. aasta lõpuni. See raha jaguneb kolme partneri vahel. Peapartner on kolledž ning teised partnerid Haapsalu kutsehariduskeskus ja Metropolia rakenduskõrgkool Soomes.

Haapsalu kolledži arendusjuhi Heli Kaldase sõnul on projekti peamine eesmärk viia senised tervisedenduse valdkonna õppekavad kooskõlla tööturu vajadustega. Vajaduste väljaselgitamiseks tehakse nii Eestis kui ka Soomes piiriülene uuring, mis peaks aitama välja selgitada tööturu vajadused. Loe artiklit täismahus Lääne Elust.

Samal teemal:

• Karjääriinfomess „Oma Rada“ tutvustas Läänemaa noortele tulevikuvõimalusi
• Digitaalne kirjaoskus Läänemaa haridusuuendajate fookuses
• TLÜ Haapsalu kolledžis algavad nutiõpetajate kursused
   

Ministeeriumi ja noorteühingute ühise arutelu tulemusena loobutakse edaspidi iga-aastasest noortevaldkonna prioriteedi määratlemisest, mis on seni olnud toetuse taotlemise aluseks. Edaspidi seostub  ühingute tegevus selgemalt noortevaldkonna arengukavas seatud pikaajaliste eesmärkidega:
- noorel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks;
- noorel on väiksem risk olla tõrjutud;
- noorte osalus otsustes on rohkem toetatud;
- noortevaldkonna toimimine on mõjusam.

Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on noorteühingutel edaspidi võimalus taotleda aastatoetust üheks või kaheks kalendriaastaks. „Üheks aastaks taotledes tuleb ühingul kirjeldada oma tegevuste mõju vähemalt kahe eesmärgi saavutamisse ja kaheks aastaks taotledes kõigi nelja eesmärgi saavutamisse“, selgitas Ojakivi. „Kaheks aastaks taotledes tuleb ka selgelt välja tuua, millised tegevused on planeeritud esimeseks aastaks ja mida plaanitakse ellu viia teisel aastal. See on vajalik, kuna toetuse andmisel vaadatakse üle eelmise aasta tulemused ja raha kasutamine.“

Lisaks on planeeritud muudatused taotluste hindamise ja eelneva toetuse kasutamise aruandluse ajakavas selliselt, et uue aasta toetus jõuaks noorteühinguteni varem. Ühingud saavad siis alustada sisuliste tegevustega senisest varem ja kaasata rohkem noori.

Ministeerium on uued taotlemise tingimused läbi arutanud noorteühingute ja nende katusorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liiduga. Ühingud ise on rõhutanud vajadust saada aastatoetus varem kätte ning et toetuse taotlemisel oma tegevusteks oleks neil pikemaajalisem kindlus.

Riik toetab noorteühinguid igal aastal peaaegu poole miljoni euroga.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Harjumaa huvikoolid said üle 15 000 euro riigitoetust
• Haridus- ja Teadusministeerium toetab sel aastal noorteühinguid peaaegu poole miljoni euroga
• Avatud noortekeskused saavad taotleda vahendeid noorsootöö arendamiseks

Augustis tähistab kõigest 32-aastane mees esimese aasta täitumist uues ametis. Eriline on ka see, et Rundu on näinud koolielu nii läbi õpilase, koolipsühholoogi, õpetaja, õppealajuhataja ja nüüd direktori silmade. Huvitavat Kooli huvitab, mis on vastutusrikka töö suurimad rõõmud, väljakutsed ja võimalused ning millise kursi on kool noore juhi käe all võtnud. Loe intervjuud Kaarel Runduga Huvitava Kooli blogist!

Samal teemal:

• Virtsu kooli direktoriks saab Stanislav Nemeržitski
• Lõpetasid alustavate ja tulevaste koolijuhtide arenguprogrammide I lennud
• 16 õppeasutuse juhti hakkavad mentoriteks
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Konkursi tulemused avalikustatakse 23. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.

Kandideerima on oodatud kõik, kes on silma paistnud teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel või on äratanud noortes märkimisväärset huvi teadustegevuse vastu.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot ja auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1 . Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast.

Kõigil Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende hea töö senisest enam silma paistaks.

Täiendav informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta ning varasemate konkursside tulemused:
http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Allikas: Teadusagentuuri presiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod
• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on populaarsem kui kunagi varem

Taotlusvoor „Töötavate või tööd alustavate õpetajate lisaeriala omandamine" oli avatud 20. aprillist kuni 31. maini. Innovesse esitati 13 projektitaotlust, neist rahastatakse 11 projekti kogusummas 527 519 eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus kuni 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%.

Taotlejaks võisid olla õpetajatele taseme- või täiendusõpet pakkuvad avalik-õiguslikud ülikoolid.

Projektide raames saavad põhikoolis töötavad õpetajad omandada lisaeriala, lõimitud aine ja keeleõppe või eripedagoogilise lisapädevuse ning tööd alustavad muudelt elualadelt õpetajakutsesse sisenejad saavad pedagoogilise pädevuse.

Projektide raames pakutavate koolituste kohta saab lisainfot toetuse saajate kodulehtedelt. Koolitustel osalemine on õpetajate jaoks tasuta.

Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove.

Samal teemal:

• Uuring: õpetajaameti maine on ühiskonnas hea
• Gümnasiste oodatakse videokonkursile „Kui ma oleksin õpetaja …”
• Tuleviku õpetaja: õppeprotsess digiajastul

Kahe päeva jooksul (12.-13. august) toimub kahel laval 14 inspireerivat mõttevahetust haridusega seotud teemadel.

Tänaste väärtuste pinnalt kujundame homset. Sellepärast keskenduvad Õpioru arutelud väärtuspõhisele, kaasvale ja tulevikku vaatavale haridusele. Mõtestame maailma küll läbi hariduse prisma, aga teemakäsitlused ulatuvad koolist kaugemale, sest küsides, milline peaks kool või selle kultuur olema, küsime vaikimisi sama ka ühiskonna kohta.

Loe lähemalt Huvitava Kooli blogist!

Fotod: Koolielu arhiiv, Arvamusfestival 2015.

Samal teemal:

• Rahva Raamatu aed Arvamusfestivalil: lugemine peaks olema arvamise eelduseks
• Arvamusfestivali ideekorje populaarseim teema oli haridus

„Tänavu kevadel Varbuse postijaama peahoones avatud muuseumi uus püsinäitus „Head teed!“ kõneleb hobuajastu perioodist ja uurib, kuidas teede rajamisega ja kiiruse kasvamisega on maailm muutunud,“ avas sünnipäeva ideed maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim. „Nii nagu auto vormis 20. sajandi ühiskonda, tegi hobune seda aastatuhandete jooksul varem. Sünnipäevaprogrammiga soovimegi teha sügava kummarduse just hobuajastule,“ selgitas Räim.

Nii ongi mitmed sünnipäevatoimetused ja -töötoad inspireeritud ajast, mil teed olid vaid hobuste ja vankrite päralt. Külastajad saavad meisterdada hobukaunistusi ja voolida savist nõusid, teha sõbralikke võiduajamisi kepphobusel ning proovida pidupäevale kohaselt sajandivanuseid seltskonnamänge.  Pidusoenguga ei ole sedapuhku vaja ise vaeva näha, sest uhked hobupatsid saab kohapealt.

Pisemad külastajad või need, kel soov teelt korra maha astuda ja puhata, saavad kuulata lastemuuseumis rännujutte. Sünnipäeva lõpetab väike rändtsirkus Maarjamaa kuulsaima akrobaadi Vello Vaheri juhtimisel kell 15 ning kel üksjagu julgust, saab ise proovida köielkõndimist ehk Slackline 100 aastat tagasi.

Hobusõite pakuvad postitõld ja ponid. Muuseumi sünnipäev saab alguse kell 12, sissepääs muuseumipiletiga.

Allikas: Maanteemuuseumi info.

Samal teemal:

• Eesti Maanteemuuseum ootab Politseiakadeemiasse
• Maanteemuuseumi uus hooajanäitus räägib loomadest teedel
• Maanteemuuseum on muuseumiööl rohelisel lainel

Ehkki seaduse järgi otsustab direktor haridusliku erivajadusega õpilaste kooli vastu võtmise, leiab ministeerium, et Pattak ületas volitusi, kui võttis kooli õpilasi, kellel pole nägemispuuet, vahendab ERRi uudisteportaal "Aktuaalse kaamera" uudist.  

Arvo Pattak on haridusministeeriumi sõnul viie aasta jooksul eiranud 2011. aastal kehtestatud nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise korda. Nii on tekkinud olukord, kus peaaegu pooled kooli 56 õpilasest ei vasta ministeeriumi hinnangul kooli sihtgrupile.

11 aastat Tartu Emajõe kooli direktorina töötanud Pattak ütles aga, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord on liiga jäik. Enne 2011. aastat oli kord Pattaku hinnangul paindlikum.

Vaata videolõiku ja loe lähemalt ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

• Ahtmes avati pidulikult uuendatud õppekompleks erivajadustega lastele
• Aasta põhikooliõpetaja Aune Tammi: õpilane vajab kinnitust, et ta suudab
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme

Sel suvel möödub aasta Windows 10 turule toomisest ja selle ajaga on Windows 10-t hakatud kasutama enam kui 350 miljonis seadmes. Loe lähemalt Postimehe veebist!

Samal teemal:

• Nädal aega Microsofti südames
• Külas Microsofti näidiskoolis: Simon de Senlis Primary School
• Windows XP arvutites ID-kaardi kasutamisest
• Uuendada tarkvara või osta uus arvuti?

Aga kui mõistlik see tegelikult on?

Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk laiemalt tuntud kui Shanghai edetabel, QS Univeristy Ranking edetabel ja THE ehk Times Higher Education edetabel – need kolm edetabelit pannakse igal aastal kokku kümnete eriilmeliste kriteeriumide alusel.

Ülikoolidele on see nagu kvaliteedi mõõdupuu, kuid neid paremusjärjestusi on küllalt lihtne väärkasutada, eriti kui neisse suhtuda kriitikavabalt, ning seda tuleb üha sagedamini ja laiahaardelisemalt ette. Sellest lähtuvalt esitati Euroopa suurimal teadusfoorumil ESOF küsimus, kas maailm vajab uusi aluseid, mille alusel ülikoole hinnata?

Loe artiklit täispikkuses ERRi uudisteportaalist Novaator!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Riigi toetus kõrgharidusõppele kasvab peaaegu 155 miljoni euroni
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul
• Graafik: enim viidatud Tartu Ülikooli teadlased ja valdkonnad
• TÜ rahvusvahelises suveülikoolis õpivad enam kui 30 riigi üliõpilased