25 kauneima Eesti raamatu 2019 konkursile esitati kokku 134 raamatut 86 kirjastajalt ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu 2019 konkursile 43 raamatut 21 kirjastajalt. 
  
Kauneimad teosed valisid välja professionaalsed žüriid. 25 kauneima Eesti raamatu žüriisse kuulusid Katrin Kliimask, Viktor Gurov, Maarika Solovjov, Maris Kaskmann, Asko Künnap, Tiina Sildre ja Endla Toots. Žürii esimehe Asko Künnapi sõnul oli sel aastal teoseid võrreldes eelnevate aastatega küll vähem, aga osalevaid kirjastusi rohkem: „Üldarv on natuke väiksem kui paaril-kolmel varasemal aastal; kirjastusi ja kirjastajaid samas, ootuspäraselt muutuvale turule ja arenevale tehnikale, rohkem kui kunagi varem. Ja teades, et tegelikult ei ilmunud möödunud aastal teavikuid vähem kui varasematel aastatel, vaid pigem rohkem, näitab see eelkõige enesekriitika kasvu.“
 
Künnap rääkis, et mängu on tulnud uusi põnevaid materjale ja tehnikaid, hägustunud on piir klassikalise ja modernistliku vahel. „Noorematel tegijatel puudub hirm ja/või jälestus nõuka-retro ja üleminekuaja-retro suhtes. Aga ka klassikaline lähenemine, kuldlõige ja korraliku kinderstube'ga vanem põlvkond pole kuhugi kadunud,“ ütles Künnap. 
  
5 kauneima Eesti lasteraamatu žüriisse kuulusid Anneli Kengsepp, Liis Karu, Tiina Mariam Reinsalu, Anu Kalm, Piret Niinepuu, Anne Linnamägi, Priit Rea, Maarja Vannas ja Viktor Gurov. Žürii esinaine Anu Kalm nentis, et ilusaid lasteraamatuid ilmub palju ja see teeb ainult head meelt. „On ju noore lugeja maitsemeele üheks kujundajaks pildid, lemmikraamatuid vaadatakse ja loetakse mitmeid kordi. Nutiajastul on visuaalne kirjaoskus üha olulisem, samuti oskus valida sobivat kirjatüüpi ja kõik kenaks tervikuks kokku panna. Hea raamat õpetab eeskujuga,“ sõnas Kalm. 
  
Kauneimate raamatutega saab tutvuda 5.–29. veebruarini rahvusraamatukogu trepigaleriis. Lisaks on näitusel ka Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2019. aasta menuraamatud. 13. veebruaril kell 17.30 toimub rahvusraamatukogu väikses konverentsisaalis vestlus Mart Andersoniga teemal "Maailma kauneimad raamatud 2019".
  
Ka sel aastal saavad kõik lugejad kauneimate raamatute seast oma lemmiku välja valida. Hääletus toimub 5.–29. veebruarini Apollo ja Rahva Raamatu suuremates raamatupoodides ning rahvusraamatukogus. Osalejate vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaardid. Auhinnasaajad avalikustatakse 12. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel. Võitjatega võetakse ühendust. 
  
Kauneimate raamatute konkurssi korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

Aasta noorsootöötaja tiitli pälvisid Triin Mäger ja Roger Tibar, pikaajalise panuse auhinnaga tunnustati Anne Õuemaa ja Eesti Noorteühenduste Liidu tööd.

Tallinnas Maarjamäel toimunud auhinnatseremoonial tunnustas noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Mul on hea meel, et Eestis on niivõrd palju selliseid inimesi, kes on võtnud enda südameasjaks noorte elu paremaks muuta! Olen siiralt tänulik tehtud töö eest,“ sõnas minister Mailis Reps. „Noorsootöö mõjutab otsesõnu meie kõigi heaolu – on ju tänased noored need, kelle kanda on tulevik. On ääretult oluline neid, kes tegutsevad noorte heaks, esile tuua ja kiita,“ innustas minister Reps.

Loe lähemalt siit. 

Noortevaldkonna tunnustussündmus on järelevaadatav siit. 

Allikas: HTMi pressiteade

“IT-spetsialistide kõrval on juba täna tööturul väga kõrges hinnas need eksperdid, kes tunnevad oma valdkonda ja selle äriloogikaid süvitsi, aga oskavad näha ja rakendada ka võimalusi, mida pakub üha kiiremini arenev tehnoloogia. Seetõttu on IT Akadeemia taotlusvoorus osalemine hea võimalus kõigile kõrgkoolidele, kes tahavad pakkuda kaasaegset kõrgharidust,” ütles HITSA juht Heli Aru-Chabilan.

“Varasemast erinevalt on taotlusvoor tänavu suunatud just mitte IKT-valdkonna erialadele – väga oodatud on kõigi Eesti kõrgkoolide head ideed erinevate erialade IKT-oskuste edendamiseks,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots. “Loodame väga näha taotlejate hulgas rohkem ka neid kõrgkoole, kes seni on HITSA toetusega harvem IKT projekte läbi viinud või pole seda üldse teinud.”

Taotlusi võivad esitada kõik Eesti kõrgkoolid ja toetuse eesmärk on suurendada erialaspetsiifilise IKT õpetamise ja rakendamise oskusi. Arendusprojektide sihiks on anda tudengitele senisest paremaid IKT-teadmisi ja -oskusi oma erialal, edendades nii valdkonna arengut kui ka tõstes kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

Taotluste esitamise tähtaeg on 16. märts 2020.
Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 75 000 eurot.
Lisainfo HITSA kodulehel.

Samal teemal:

• HITSA osaleb ettevõtete ja koolide koosloomeprojektis
• IT Akadeemia toetab kõrgkoolide innovaatilisi projekte 280 000 euroga

Kogumikust on loodetavasti abi temaatiliste ürituste korraldamisel nii turvalise interneti päeval kui ka muul ajal.

Kogumiku leiab siit.

2020. aastal tähistatakse turvalise interneti päeva 11. veebruaril. Sellega seoses teeb HITSA ja projekt "Targalt internetis"  juba traditsiooniks saanud üleskutse seda ka oma koolis temaatilise üritusega tähistada.

Andke oma üritusest teada veebilehel www.targaltinternetis.ee. Kõik oma ürituste kohta infot jaganud koolid, lasteaiad jt haridusasutused kantakse Eesti kaardile. Nii saate jagada, mida huvitavat ette võtate ning saate ka teada, mida põnevat teised korraldavad. 

Tähistame koos laste ja noortega turvalise interneti päeva tänavu veelgi võimsamalt! 

Foto: Troy Chen, Unsplash

Samal teemal:

• Ekspert: lapsevanemad võiksid olla rohkem kursis noorte juutuuberite arvamustega
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

Varem „Lennundusettevõtte käitamise“ nime kandnud õppekava on läbinud uuenduskuuri nii sisu kui ka õppemahu osas ning on alates 2020. aasta sügisest akadeemias esimene 3-aastane õppekava.  Programmi läbimisel omistatakse lõpetajale tehnikateaduse bakalaureuse diplom.

Õppekava juhi, juhtimise ja ettevõtluse dotsendi Viktor Trasbergi sõnul on õppekava uuendus oluline samm edasi kõrghariduse kaasajastamise suunas: „Uuenenud ja kompaktsem õppekava vastab paremini lennundussektori vajadustele, sh sisaldab senisest enam lennundusaineid ning on ühtlasi kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Õppekava läbinu saab bakalaureusekraadi ning teda ootab ees lai töökohtade valik lennunduses.“ 

Õppe alustamiseks on vajalik omada keskharidust (või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni), sooritada reaalaine riigieksam (kitsas või lai matemaatika või enne 2014. a sooritatud matemaatika või füüsika riigieksam) ja inglise keele riigieksam (või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheline võõrkeeleeksam vähemalt tasemel B1) ning osata eesti keelt vähemalt tasemel B2. Vastuvõtutingimuste osaks on ka sisseastumiseksam testi ja vestluse vormis.  

Uuenenud õppekava maht on 180 EAP-d ning õppekava sisu ja moodulitega on võimalik lähemalt tutvuda lennuakadeemia kodulehel: https://lennuakadeemia.ee/sisseastuja/oppekavad/lennunduskorraldus

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade

Osalema on oodatud kõik Eestis teadust populariseerivad teadusasutused, mittetulundusühingud, koolid, kohalikud omavalitsused ning teised füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursi eelarve on 152 820 eurot ja tulemused kinnitatakse aprilli lõpuks. Üksiktaotluse summale ei ole seatud ülem- ega alampiiri.

Konkursile saab taotlusi esitada järgnevateks tegevusteks:

õpilastele mõeldud teadust populariseerivad tegevused;
üliõpilaste korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;
audio-visuaalsete materjalide koostamine ja/või väiksemahuliste eksponaatide soetamine (sh audio-visuaalsed õppematerjalid, tele- ja raadiosaated jne);
populaarteaduslike raamatute kirjastamine;
laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.

Möödunud aastal viidi teaduse populariseerimise projektikonkursi toel muuhulgas ellu näiteks kunstiteadusi populariseerivad filmiõhtud, anti välja arheoloogia aastakiri „Tutulus“, korraldati maapõuenädala üritusi, õpilaste astrolaager ja täiskasvanutele mõeldud füüsika õhtukursused, toodeti telesaadete sari „Magus molekul“ ning anti välja raamat „Eesti maapinna suursamblikud“. Kokku rahastati 2019. aastal 35 projekti.

Taotluse esitamiseks tuleb täita osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid.

Täpsem info Eesti Teadusagentuuri kodulehel. 

Foto: Alex Kondratiev, Unsplash

Samal teemal:

• Konverentsil arutatakse teaduskommunikatsiooni tuleviku üle
• Eestile olulised teadustaristud said kaante vahele

Kogu suhtlus, alates kandideerimisest ning lõpetades värbamisega, on koondatud süstematiseeritult veebiportaali.  

Miks võiksid tööandjad portaali kasutada?

·         Kuulutuse sisestamine on lihtne ja kiire.

·         Kandidaatide haldamine, oma talendibaasi moodustamine ning kiire tagasiside andmine on ühes keskkonnas.

·         Kõiki andmeid saab lihtsalt analüüsida ja statistikaks vormida. 

·         Kogu värbamisprotsessist on detailne ülevaade nii tööandjal, ülikoolil kui ka üliõpilasel.

·         Keskkond on spetsialiseerunud üliõpilaste värbamisele.

TalTechi andekad praktikandid aitavad ettevõtjatel leevendada vähese tööjõu probleemi. „Eestis on kvalifitseeritud tööjõu järgi suur puudus. TalTechi platvorm annab tööandjatele ligipääsu pädevatele noortele, kes on kõrgelt motiveeritud ning saanud tugeva erialase hariduse,“ kinnitas Recruri tegevjuht Marit Alaväli.

„Loodud platvorm on eriline ja unikaalne rakendus Eestis, mis loob selge ja läbipaistva silla tudengite ja tööandjate vahel. Uues keskkonnas saavad üliõpilased iseseisvalt kandideerida praktikakohtadele ja tööpakkumistele ning sellega panna aluse oma tulevaseks karjääriks,” rääkis praktikaportaali projektijuht Laura Lõhmus TalTechi majandusteaduskonnast.

Praegu on praktikaportaali kasutajateks tööandjad ning TalTechi majandusteaduskonna tudengid, kuid tulevikus plaanitakse portaali laiendada ka teistele tehnikaülikooli tudengitele. 

Portaal võimaldab tööandjatel hõlpsasti värvata noori talente ärijuhtimises, majandusanalüüsis, turunduses, riigi- ja õigusteadustes ning väga paljudes teistes valdkondades. 

Parktikaportaaliga saab tutvuda: sbg.career.taltech.ee 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Õpik on hea abimees majanduse- ja ettevõtluskeskkonna mõistmiseks – see on teejuht alates ideest kuni ettevõtte loomiseni, lisatud praktiliste ja eluliste ülesannetega.

Ettevõtlusõppe digitaalne õpik on leitav

Opiqu sisuplatvormilt

E-koolikotist 

Õpiku autorid on ettevõtlus- ja kutseõppe asjatundjad Jane Mägi Kuressaare Ametikoolist, Tiina Aidnik Tartu Kutsehariduskeskusest, Sirje Rekkor Tallinna Ülikoolist, Elen Raudsepp Tallinna Majanduskoolist ning Katrin Kivisild Innovest.

Head kasutamist!

Allikas: programmi Edu ja Tegu info

Samal teemal:

• Kaheksa võimalust ettevõtlusõppe rakendamiseks siis, kui see tundub võimatu
• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega

Delta keskuse avamisega saab uue hingamise nii ülikooli õppe- ja teadustöö kui ka kogu Tartu ettevõtluskeskkond. „Hoonena on Delta keskus juba praegu Tartu üks maamärke. Sisu poolest saab sellest kahtlemata uuenduslike ideede keskpunkt, kus Eesti majandus viiakse teaduspõhiselt uuele arengutasemele,“ märkis Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Ta lisas, et ka loodavas pikaajalises Eesti arengustrateegias on targa ettevõtluse kasvu esimeseks eelduseks seatud teadus- ja arendustegevus ning Eesti ettevõtlusele oluliste teadussuundade arendamine.

„Just Delta keskusse on koondunud parim teadmine, et ettevõtted saaksid ülikooli toel pidada sammu kiirete tehnoloogiliste uuendustega ja et neile oleks tagatud ka vajalik tööjõu järelkasv,“ rääkis Toomas Asser. „Keskuse ehitamise ajal on meieni jõudnud selge signaal, et üliõpilaste, teadlaste ja ettevõtjate sedalaadi koostöövorm on ettevõtjatele meelepärane ning Tartus oleks vajadus veel vähemalt ühe IT-ärikeskuse järele, mis paikneb ülikooli vahetus läheduses.“

Õppe- ja teadushoones alustavad tööd Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning osa tehnoloogiainstituudi laboreist. 

Arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul tekib Delta keskusse infotehnoloogia, majanduse, matemaatika, statistika, arvutitehnika erialade ning eri tüüpi ettevõtete ainulaadne koostöökeskkond õppe- ja teadustöö ning arendus- ja innovatsiooniprojektide elluviimiseks. „Just sellise pädevusega inimesed täidavad väga olulist rolli ettevõtete ja riigi arendamisel,“ kommenteeris Vilo. Tema sõnul on oluline ka see, et arvutiteaduste instituut saab nüüd taas töötada ühes majas ja ühel korrusel.

Ettevõtlusmaja avatakse aprillis ning sellega tuuakse ülikooli vahetusse lähedusse õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus, et pakkuda mitmekesiseid koostöövõimalusi. Majja kolivad Cybernetica AS, Swedbank AS, Statistikaamet, masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, AS-i SEB Pank innovatsioonikeskus, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark.  

Delta keskuse on projekteerinud arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Sander Aas, Sander Paljak, Kristjan Lind ja Joanna Kordemets. Keskuse ehitasid AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust.

Õppe- ja teadushoone ehitustööde kogumaksumus oli koos käibemaksuga 28 425 600 eurot, ettevõtlusmajal 6 580 433 eurot. Delta keskuse rajamist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariik ja Tartu Ülikool. 

Loe lisateavet Delta keskuse kodulehelt. 

Foto Delta majast (Henry Narits)

Delta keskuse avamise otseülekannet saab jälgida UTTV vahendusel.

Tartu Ülikooliga koostöös ja Delta maja avamisega samal ajal toimub Tartus 29.–31. jaanuarini Balti riikide suurim ärifestival Startup Day, mis toob ülikooli spordihoonesse kokku üle 120 maailmatasemel esineja ja ligikaudu 4000 osalejat. 30. jaanuari õhtul peetakse Delta keskuse parklas Startup Day parklapidu.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Algasid Delta ettevõtlusmaja rentnike otsingud

„Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile on esimene lend magistriõppe vilistlasi kahtlemata ajalooline sündmus,“ nentis rektor Ulla Preeden. „Arendusprojektid, mille koostasid ja kaitsesid terviseteaduse õppekava magistrandid, on hea võimalus valdkonna arengu  suunamisel, aga sel on ka oluline regionaalne mõju. Kuna magistrantidel tuli teha magistrieksami ühe osana eriala arendusprojekt, siis nende projektide ellurakendumisel on juba praegu näha õendusabi kvaliteedi muutust Lõuna-Eestis ja laiemalt.“
 
Nii on lõpetavatel magistrantidel plaanis Tartu Ülikooli Kliinikumi teha juba sellel kevadel eriõe iseseisev vastuvõtt kuiva silma sündroomiga patsientidele, rajada Lõuna-Eestis järelkasvu planeerivatele ja juba lapseootel peredele vaimse tervise tugisüsteem ning koostada e-koolitusi kooli- ja erakorralise meditsiini õdedele. Lõuna-Eestis on plaanis ka Põlva tervisekeskuse vaimse tervise kabineti abil vähendada inimeste riskikäitumist, parendada teenuse kättesaadavust ning vähendada täiskasvanueas esile kerkivaid vaimse tervise probleeme.
  
Samuti on kavas selle aasta lõpus Lõuna-Eesti Haigla seintele panna ekraanid, kus saab kuvada patsientidele infomaterjale. Lisaks soovivad Tartu õed parandada intensiivravi vajavate patsientide ja nende lähedaste heaolu ning rakendada süsteemseid tegevusi eakate inimeste kukkumiste ennetamiseks nii haiglates kui ka kodudes.
  
Lõpuaktus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimestele magistrantidele toimub 31. jaanuaril kl 12 kõrgkooli õppehoones (Nooruse 5). Aktusel saab lõputunnistuse lisaks 50 magistriõppe lõpetajale ka 155 rakendusliku kõrghariduse ja 12 kutseõppe lõpetajat.
  
31. jaanuaril saab lõpudiplomi ka esimene lend magistrikraadiga õdesid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade