ProgeTiigri töötubades on ühendatud robootika, programmeerimine ja inseneeria. Reedel, 29. novembril oodatakse rühmi-gruppe koolidest ja lasteaedadest, nii eesti kui vene õppekeelega asutustest. Laupäeval, 30. novembril on töötoad laste ja vanemate päralt. ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum on varasemale kogemusele toetudes kindel, et vanemaid tuleb kohale üksjagu. Ja soovitav on ka enne registreeruda, kindlasti peaksid end kirja panema õpilasrühmad. 

Reedel ongi kaks esimest töötuba („Õpime koos robotitega“ ja „Lõbusate põrandarobotite töötuba“ kell 11–12 ning „Clementonide töötuba“ ja „Õpime koos robotitega“ kell 12–13) mõeldud ennekõike lasteaedadele ja algklassidele, nii eesti- kui venekeelsetele.  Juhendajad on suure kogemusega õpetajad-praktikud Kohtla-Järve Tarekese lasteaiast ja ProgeTiigri võrgustiku õpetajad-koolitajad. 

Lastele tutvustatakse lihtsamaid haridusroboteid, millede abil mänguliselt programmeerimisega alustada. Clementonid on ühed sellised nn põrandarobotid, mis sobivad hästi väiksematele tegutsemiseks, aga mis Eesti koolides eriti kasutuses ei ole. 

„Progemängud seadmeta ja seadmega“ on hea võimalus alustada programmeerimisega mängides, nii seadmega kui ilma. „Liiklustund robotiga“ õpetab kasutama Lego Mindstorms EV3 roboteid, kes mängult satuvad liiklusesse ning robotil aidatakse liikluses õigesti käituda. „Kui õpetajad on lastega kaasas, saavad nemadki ideid, mida hiljem tundides katsetada või saavad infot, missugused robotid oma lasteaeda/kooli muretseda,“ ütles Kristi Salum ProgeTiigri reedeste töötubade kohta.

Laupäeval, 30. novembril toimuvad töötoad kell 11–16 ja ikka koos robotitega. Valida saab samuti eesti-, inglise- ja venekeelsete variantide vahel ning oodatakse lapsi ja lapsevanemaid. Lustitakse koos lõbusate põrandarobotitega, ehitatakse robot-ussikest, õpitakse programmeerimist koos robotitega. 

Tähelepanu pööratakse ka küberturvalisusele. „Paha USB seadme programmeerimine“ on mõeldud 12–16aastastele ja seal saab praktiliselt näha ning proovida, miks peab oma nutiseadmeid ja arvuteid pahavara eest kaitsma. Kedagi küberründajaks ei õpetata, aga internetiturvalisus saab selgemaks. 

„Ootame Robotexil ProgeTiigri töötubadesse kõiki huvilisi, ka neid, kellel ei ole varem mitte mingit kokkupuudet robotitega onud. Soovitan enne registreeruda, eriti klassidel ja lasteaiarühmadel. Siis on kindel, et töötoas on sulle koht olemas,“ sõnas Kristi Salum.

Robotex toimub 29. novembrist 1. detsembrini Tallinnas Saku Suurhallis. 

Fotol on hetk varasemate aastate Robotexi ühelt võistluselt. 

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega

Esimese nelja päevaga on väljakutse vastu võtnud juba pea 1200 inimest. 

„On selgelt näha, et eestlastele läheb korda tehisintellekt ja selle ümber keerlevad küsimused ning müüdid,“ kiitis Elements of AI Eesti projektijuht Regina Erlenheim. Ta selgitas, et kursuse eesmärk on kasvatada ühiskonna teadlikkust tehisintellekti teemadel ja selle üha kasvavast olulisusest igapäevaelus. 

„Eriti rõõmu valmistab see, et tänaks on kursuse partneriks juba üle 40 ettevõtte ja organisatsiooni, kes on esitanud kursusel osalemise väljakutse ka oma töötajatele,“ rääkis Erlenheim.  

Coop Eesti juhi Alo Ivaski sõnul on ettevõtte esimesed katsetused tehisintellekti omadustega süsteemi kasutamisel on olnud piisavalt julgustavad, et minna kaasa teiste sarnaste algatustega. “See on ka üks peamisi põhjuseid, miks Coop võttis vastu väljakutse ning kutsub ka oma töötajaid AI kursusel osalema,” ütles Ivask. “Kui meie ligi 6000 töötajast kasvõi üks protsent kursusel osaleb, on see juba suur hulk kolleege, kes end tulevikutehnoloogia teemal on harinud ja oskavad edaspidistes Coopi arendusprojektides arvestada ka tehisintellekti võimalustega,” lisas ta.

Eestikeelse kursuse eesmärk on levitada tehisintellekti alaseid teadmisi ja oskuseid võimalikult suurele osale ühiskonnast erinevatest valdkondadest, kaasates vähemalt ühe protsendi Eesti elanikest. Kursusel osalema on oodatud kõik hoolimata vanusest, soost, haridustasemest või elukohast. Eelnevad teadmised programmeerimisest või tehnoloogiast pole vajalikud. 

Elements of AI veebikursuse leiab aadressilt www.elementsofai.ee. Osalemiseks tuleb luua konto ning asuda ülesandeid lahendama. Kursuse läbimiseks ajapiirangut ei ole, lõpetajad saavad ka sertifikaadi ning taotleda 2 EAPd.

Kursuse töötasid välja 2018. aastal tehnoloogiaettevõte Reaktor ja Helsingi Ülikool ning praeguseks on osalejaid juba rohkem kui 220 000 inimest 110 riigist. Kursuse Eesti patroon on president Toomas Hendrik Ilves.

Eesti kursuse partneriteks on Eesti Energia, Omniva, Tehnopol, Coop, Nordecon, Fujitsu, Restate Property Advisors, Silberauto, Estonian World, Geenius, North Star AI, Datel, ITL, Ericsson, Tallink, Rimi, Estravel, SEB, Ülemiste, Haigekassa, Apollo, Playtech, E-Riigi Akadeemia (eGA), Kredex, Kohtla-Järve riigigümnaasium, Juunika Koolitus, HITSA, Tallinna Ülikool, Primend, Levikom, TRINITI, Evocon, SK ID Solutions. IT Koolitus (Äripäev), Grex IT, Swedbank, ADM Cloudtech, ADM Interactive, Telia, Vapiano, Magnusson ja Diginobe podcast.

Võta ka Sina vastu #AIväljakutse!

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade.
 
 
 

Miks tuleb vanemaid kaasata kooliellu?

Ma arvan, et säärane koostöö aitab klassi vormida ja kujundada. Läbi selle tuleb teadmine, millised on vanemate hoiakud ja soovid. Kui need ühtivad õpetaja omaga, siis kindlasti kujuneb klassikollektiiv ühtlasemaks, sellises klassis on kõikidel tore olla. Lapsed peavad tunnetama, et kodu ja kool on ühisel meelel. See on väga oluline. Raske on siis, kui kodu nõuab ühte ja õpetaja teist, lapsel tekib segadus, ta ei tea enam, kuidas käituda. Suhe õpetaja ja vanemate vahel peab olema avatud, dialoog on tähtis. Abi peab julgema küsida nii õpetaja kui lapsevanem. Kui midagi ei meeldi või on halvasti, siis tuleb seda öelda otse, viisakalt,
mitte ründavalt. Ainul nii saab klassis tekkida oma peretunne.

Lapsevanem saab olla nii aktiive kui passiivne. Kumb on õpetaja seisukohalt parem?

Üliaktiivsed vanemad võivad olla väsitavad. Liigne passiivsus pole samuti hea. Kõik peab olema tasakaalus. Parim variant on koolielust ja lapse arengust huvitatud vanem, kes tuleb asjadega kaasa ja samas pakub ka ise ideid välja. Mina ootan alati, et ema-isad annavad omapoolseid ideid. See näitab, et vanem on tõesti huvitatud. Olen arvamusel, et vanemad ei pelga koostööd kooliga, pigem on tegemist ajaressursi puudumisega. Algklassides vanemad ikka veel tulevad ja osalevad koolielus. Müts maha nende ees.

Hiljuti palusite vanemaid appi 2. c klassile tunde andma. Kui pikalt enne kaalusite ja mõtlesite?

Kooli uksed peavad lapsevanema jaoks alati lahti olema. Ka minu tund peab olema selline, kuhu julgen vanemad lubada. Kui palusin neid appi tunde andma, siis ma isegi ei mõelnud sellele, et nüüd nad ju näevad, kuidas lapsed tunnisituatsioonis käituvad. Andsin lapsevanematele juhtnöörid. Samas rõhutasin, et kõike võib muuta ja tegutseda vastavalt olukorrale. Sel päeval õpetajaks kehastunud emad said läbi viia täpselt seda tundi, mida nad soovisid ja nii nagu tahtsid. On äärmiselt positiivne, et sain pakkumise lausa viielt vanemalt,
kuigi reaalset oli vaja ainult kolme „uut õpetajat.“

Milline oli nii laste kui õpetajaks olnud vanemate tagasiside?

Lapsed ei saanudki aru, et see oli pisut teismoodi koolipäev. Nende jaoks olid klassikaaslaste emad sel päeval õpetajad ning selles ei olnud midagi imelikku. Vanemate tagasiside oli põnev. Ühe ema jaoks oli uskumatu, kuidas tunnis võib situatsioon pidevalt muutuda. Kuidas tuleb pidevalt olla valmis reageerimiseks, ei saa eeldada, et kõik sujub kindlat rada pidi. Teine ema oli positiivselt üllatunud, et selles vanuses lapsed oskavad juba iseseisvalt tööd teha, saavad aru, mis neile öeldakse.

Kas julgeksite seda veel kord proovida?

Kindlasti. Säärane kogemus on ka vanemale kasulik. Ta näeb klassi töö situatsiooni ning enda last sootuks teises olukorras. See võib olla silmi avav. Eriti nende natukene krutskitega laste puhul. Kodus on ju lapsed teistsugused. Väga võimalik, et sageli just ebakindluse ja hirmu tõttu ei julgeta vanemaid tundidesse kaasata. On ju ettearvamatu, kuidas klass võib käituda. Me ei tea, kuidas vanem suhtub sellesse, mida ta klassi ees seistes näeb. Hästi lihtne on õpetajat hukka mõista, et too ei suuda tunnis korda tagada. See on hea, kui vanem saab omal nahal ära proovida, kuidas on seista 24 rübliku ees, panna nad kõik üheaegselt lugema,
kirjutama, töötama. Minu arvates on see hea kogemus nii õpetajale kui vanematele.

Loo ja fotode autor on Keila Kooli kommunikatsioonijuht Kadri Pihelo.

Samal teemal:

• Keila Kooli Pargimaja tähistab 150 aasta möödumist laulupeost
• Õpetaja Tiina Veisalu: Olen oma aine täielik patrioot
• Kolm ühes - noorus, rangus, südamlikkus

Nutikabe mängimise eesmärk  on arendada õpilaste loogilist mõtlemist mängulise tegevuse abil.

Kabeturniiride korraldamisele aitasid kaasa 1. kuni 4. klassi klassijuhatajad, kabeturniiri viisid läbi Mirtel Hunt, Eliisabet Leibak, Katri-Liis Sedjakin, Annabel Sibul, Anette-Marie Sibul.

“Kas ma olengi kabetšempion? Jesss!” rõõmustasid mitmedki võistlejad, kes pärjati kabetšempioni tiitliga.

Kabeturniiride mängimine tahvelarvutites sai Pärnu Rääma Põhikoolis alguse juba aastaid tagasi, kui kooli haridustehnoloog Mart Kimmel katsetas nutikabe mängimist õpilastega. Tänaseks on kujunenud välja koolile nutikabe traditsioon, mis toimub õppeaastal 2019/2020 kokku neljal korral.

Head (nuti)kabetamist kõigile!
Rääma Nutiajud

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" sügistulemused
• Nutiviktoriinil "Nutt tuleb peale" osales üle 2300 võistkonna

Rahvusvahelise üliõpilaskonverentsi „Tervis meie kätes“ peakorraldaja Anna-Liisa Tamm tõdes, et konverentsil kanti ette väga olulisi uurimusi erinevate tervishoiuvaldkondade esindajatelt. Ta lisas, et rohkelt oli ettekandeid nutiseadmete seostest ülekaalulisuse ja vaimse tervisega, need teemad pakuvad huvi paljudele spetsialistidele sõltumata riigist. Mitmes uurimistöös pööratakse tähelepanu ka valuravile ja kasvajatele.
  
„Konverentsi tugevuseks pean ma nii paljude erinevate tervishoiuspetsialistide osalust -  ettekandeid teevad nii tulevased õed, ämmaemandad, füsioterapeudid, arstid, radioloogiatehnikud, bioanalüütikud, massöörid ja mitmete teiste valdkondade esindajad,“ sõnas Tamm. Ta lisas, et võrreldes 2017. aastal peetud esimese üliõpilaskonverentsiga on  suurenenud ettekannete arv ja osalevate üliõpilaste uuringud on muutunud sisulisemaks.
  
Rahvusvahelisel üliõpilaskonverentsil „Tervis meie kätes“ oli ligi paarsada osalejat 15st riigist. 

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info. 

Koit Kaskel töötas aastatel 2018-2019 Keskkonnainvesteeringute Keskuses toetuste üksuse juhina ning aastatel 2013-2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis nõunikuna. 1998.-2013. aastal töötas Kaskel Lennuametis erinevatel ametikohtadel, olles viimased kümme aastat peadirektor.

Koit Kaskel on lõpetanud Estonian Business Schooli avaliku halduse erialal ning kaitsnud samas ärijuhtimise magistrikraadi.

Rektorit valis valimiskogu, kuhu kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, Eesti Lennuakadeemia nõunike kogu ja nõukogu esindajad ning tööandjate esindaja.

Uus rektor asub ametisse tõenäoliselt jaanuaris, ametiaeg kestab viis aastat.

Eesti Lennuakadeemia on riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse spetsialiste Eesti lennundusettevõtetele.

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas rektori konkursi välja septembris. Kandidaate rektori ametikohale oli üksteist, kellest valimiskogu ette kutsuti kuus.

Allikas: HTMi pressiteade. 

"Praegu, Eesti maareformi sajanda aastapäeva tähistamise ajal, on oluline rõhutada maareformi tegijate ettenägelikkust,"selgitas Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmi (2011-2014) juht, muinsuskaitsja Riin Alatalu. Suur osa meie päevini säilinud mõisahooned on need, mis said maareformi järel endale uue kasutuse. Eesti mõisakoolide asutamine ongi 1919. aasta maareformi tulemus, uhked suured mõisahooned said väärika kasutuse ja õpetajad-õpilased hariduse omandamiseks valgusküllase keskkonna. Mõisakoolid on erilised õpikeskkonnad tänapäevalgi ning toetavad väärtuspõhist haridust.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rakendatud EMP mõisakoolide programm on hea näide sellest, kuidas kultuuripärandit korrastades saame nii kultuuri-, haridus-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonna elu paremaks muuta. „Mõisakoolid väärtustavad Eesti kooli, tugevdavad oma piirkonna identiteeti, toetavad elu maal ja loovad uusi töökohti,“ ütles Alatalu.

Pille Epneri kureeritud näitus valmis mõisakoolide programmi lõpetuseks 2015. aastal ja on pärast seda ringelnud nii Eesti koolides, Brüsseli Eesti koolis, Oslo raekojas ning ligi paarikümnes Läti mõisas. Tegu on Arhitektuurimuuseumi ühe edukama rändnäitusega. Tuleval suvel jõuab näitus Suuremõisa Hiiumaa Ametikooli, sealt edasi Luua Metsanduskooli.

Eestis on säilinud ligi 500 mõisa peahoonet, milles kool on tegutsenud 300 mõisas ja nüüd tegutseb 69 mõisakooli. Alates 2000. aastate algusest on Eesti riigi, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi abiga toetatud kümnete mõisakoolide restaureerimis- ja ehitustöid ning arendustegevusi kokku rohkem kui 18 miljoni euroga. 

Loe lähemalt mõisakoolide kohta mõisakoolide kodulehelt www.moisakoolid.ee.

Allikas: Eesti Arhitektuurimuuseumi info. Fotol: näitus Rotermanni soolalaos, autor Kristo Kooskora.

Samal teemal:

• Harmi õpipaik – võimalus suurele ja väikesele koolile
• Mõisa kooli!

„Huvitav Kool on teinud just seda, mida nimi lubab – panustanud palju sellesse, et koolis oleks huvitav. Sealjuures on oluline, et silmas ei peeta, mitte ainult õpilasi ja õpetajaid, vaid kõiki, kes koolieluga kokku puutuvad,“ sõnas Haridus - ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

Huvitav Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus, mille eesmärk on kutsuda huvilisi Eesti hariduse tulevikku kujundama, et muuta iga kool huvitavaks õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele, hariduse toetajatele ja sõpradele. 

„2014. aastal toimunud mõttekordades seadsid maakondade huvigrupid oma koolidele selged ootused aastaks 2020. Nüüd saame kokku, et arutleda, kas ja kuidas on olukord muutunud,“ selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik ning Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik. „Samuti tahame me kõik, et õppimine pakuks korraga nii rõõmu kui pingutust. Kokku saades saame vahetada ka parimate praktikate kogemusi.“

Tagasivaade ja tulevik

Tänavu vaadatakse tagasi tehtule, arutletakse, millised muutused on toimunud maakonna hariduselus, millised probleemid on saanud lahenduse ja millega on vaja edasi tegeleda. Samuti arutletakse loodava haridusstrateegia „Tark ja tegus Eesti 2035“ eesmärkide ja kohapealsete vajaduste seostamise üle. 

Mõttekodade eestvedaja on Huvitava Kooli põhipartner Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus ning kaaskorraldajateks Sihtasutus Innove ja kohapealsed partnerid.

Huvitav Kool sai alguse 2014. aastal haridusminister Jaak Aaviksoo küsimusest, kas Eesti kool on huvitav. Minister oli seisukohal, et kool muutuks huvitavamaks ja sinna mahuks rohkem elurõõmu, kui üle jõu käiv koorem otsustavalt maha visata ning julgeda pakkuda välja tulevikku kujundavaid lahendusi. Samal teemal arutleti ka üleriigilistes mõttekodades, kus lepiti kokku, et huvitav kool on ühiskonnale ja kogukonnale avatud, pakub loovat õppimisrõõmu ja pingutust.

Huvitav Kool hõlmab nelja olulist ja mahukat valdkonda üldhariduses, mis on üksteisega lahutamatult seotud – kogukonna kaasamine, professionaalne õpetaja, optimaalne õppekava ja toetav välishindamine.

Loe rohkem huvitavkool.ee  ja www.facebook.com/huvitavkool.

Mõttekodade toimumisajad ja partnerid:
21.11. Jõgevamaa, Jõgeva Noortekeskus Paus 
25.11 Valgama, Valgamaa Arenguagentuur 
26.11 Läänemaa, SA Läänemaa 

Allikas: HTMi pressiteade.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas oma avakõnes, et koolitusasutusi tuleb aasta-aastalt juurde, kuid täiskasvanud õppijaid huvitab eelkõige pakkujate professionaalsus. „Soovime, et iga eestimaalane õpiks elukestvalt, kuid see eeldab, et koolituspakkumiste tulvas orienteerumine muutuks lihtsamaks ja koolituste kvaliteet ühtlasemaks.“

Minister lisas, et Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga on loomas ühtset kvaliteediraamistiku, selleks et täiskasvanud leiaksid tuhandete pakkujate seast hõlpsamalt endale sobiva ja kasuliku koolituse.

Aasta koolitaja koolitab koolitajaid

Aasta koolitaja 2019 Kristel Jalak on teadmisi jaganud ja õppijaid toetanud üle 15 aasta. Viimastel aastatel on Kristel taas hakanud koolitama ka koolitajaid. Kristel Jalak on Kera OÜ osanik, juhatuse liige, konsultant ja koolitaja.

Aasta koolitaja 2019 eripreemia kuulub eesti keele professorile Reili Argusele, kes pakub juba aastaid eesti keele alast nõu ja soovitab kõigil leida aega õppimiseks.

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE populaarseima blogipostituse preemia sai mindfulness-praktikate teemaline blogipostitus andragoogika üliõpilaselt Piret Maibergilt.

Aasta koolitaja konkurss toimus tänavu 22. korda. Mittekonverentsi korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, ETKA Andras ja Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Allikas: HTMi pressiteade.

Ta on aastakümneid olnud viljakaim meteoroloogia populariseerija Eestis, kes räägib ja kirjutab keerulised ilmastikulised protsessid lahti kõigile arusaadavas keeles ja sügavalt isikupärases humoorikas võtmes. Tema kokku üle 800 seni avaldatud kirjutises on lisaks ilma- ja kliimanähtustele käsitletud veel üldisi geograafia, astronoomia ja teaduse eetika küsimusi. Kallis on oodatud paljudel teadust populariseerivatel üritustel, kus ilmast ja kliimast juttu tehakse. Tema karjääri üheks tähtsamaks saavutuseks tulekski ehk pidada noortes huvi äratamist loodusteaduste, eriti aga meteoroloogia vastu.  

Ain Kallis. Foto: Sven Tupits

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis Eesti Loodusmuuseumi juht Asta Tuusti. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul on ta õpetaja, koolitaja, keskkonnahariduse eestvedaja ja juhina suutnud tuhandetes inimestes äratada huvi loodusteaduste vastu.

Teise preemia pälvisid Eesti silmapaistvaim linnuteaduse populariseerija ja Marko Mägi ja Wikimedia Eesti projektijuhina Eesti teadust Vikipeedias nii sõnas kui pildis turundav Ivo Kruusamägi. 

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia gümnasistidele suunatud praktiliste töötubade „Geneetika õppepäevad“ eestvedaja Toivo Maimets. Projektis on seitsme aasta jooksul laboratoorseid töid ja erinevaid katseid DNAga õnnestunud teha ligi 1600 õpilasel üle Eesti. 

Teise preemia sai Haapsalu haridus- ja tehnoloogiamessi eestvedaja, innovatsioonikeskuse INNOKAS juht Angela Leppik. Sel aastal toimus tõeliselt interdistsiplinaarse programmiga mess juba viiendat korda. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia Huvitava Bioloogia Kooli loodushariduslike multikate „Miks? Miks? Miks?" projektijuht  Helen Pikkat. Multikate sari aitab nii eelkooliealistel kui ka vanematel lastel omandada uusi teadmisi lihtsalt selgitatult, kuid faktitäpselt. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia „Keemia õhtuõpiku“ autor Jüri Liiv. 

Teise preemia said kõige pisematele mõeldud teadusraamatu „AHHAA!” autor Els Heinsalu ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia artiklisari „Milleks meile alusteadused?“. Erinevate valdkondade teadlaste sulest on Postimehe teadusportaalis „Heureka“ selle aasta veebruarist alates ilmunud juba 16 artiklit, mis on pälvinud suure lugejaskonna tähelepanu. 

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja peapreemia Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli rahvateaduse kampaania „Eesti otsib nurmenukke!” eest, eestvedaja Silvia Lotman. Kampaania käigus panustasid huvilised teadusesse kokku ligi 1700 vaatlusega. 

 „Auhinnatute seas joonistub välja see, et kuigi loodusteaduste populariseerimine on meil väga kõrgel tasemel ja laialt levinud, saab rõõmuga tõdeda, et on ka mitmeid teadusvaldkondi koondavaid tegevusi – nagu näiteks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia alusteaduste artiklisari ja eestikeelse Vikipeedia arendamine. Lisaks hõlmab auhinnatute tegevus kogu elanikkonda alates eelkooliealistest kuni vanavanemateni,“ ütles teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Eesti teaduse populariseerimise auhindadega tunnustatakse silmapaistvaid teaduse populariseerijaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama. 

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Samal teemal:

• Tunnusta parimaid teaduse populariseerijaid