Rootsi kirjaniku Sven Nordqvisti armas lugu kass Findusest ja lodumütsiga vanamehest Pettsonist on mõeldud lastele alates neljandast eluaastast. 

Lavastaja Veikko Tääri sõnutsi sobib lugu hästi just Teatri Kodu lavale, sest sealne keskkond on vahetu ja vägagi pettsonlik. "Väikestele vaatajatele on ruum ideaalne ning neil tekib tunne nagu oleksid nad istumas Pettsoni majakeses, keset sündmusi," lisab Täär. 

Loo Pettsoni ja Finduse tavalisest, kuid samas väga erilisest päevast on dramatiseerinud Veikko Täär, kunstnikutöö on teinud Marge Martin ja tema assistent Mairit Paluvee, muusikalise kujunduse on loonud Toomas Lunge.  Lavastuse produtseerib Tartu Mänguasjamuuseum. 

Foto: Gabriela Liivamägi

Varem on Tartu Mänguasjamuuseum Teatri Kodus välja toonud lavastused "Sipsik", "Öö mänguasjamuuseumis", "Väike prints"  ja "Raha-haa-haa". Koostöös Teatribussiga on sündinud kuni kahe-aastastele lastele ja nende vanematele mõeldud beebiteatri lavastus "Pärismängult", mis on ka praegu Teatri Kodu mängukavas. 

Uus lastelavastus kuulub Tartu Mänguasjamuuseumi juubeliaasta programmi "Vinge veerandsada!". 

Allikas: Teatri Kodu info

Eesti kooliõpilaste ühistööna valmib järgmise aasta alguseks Eesti esimene internetietikett ehk normide ja väärtuste kogum, kuidas tuleks internetis leiduva sisuga toimetada ja omavahel suhelda nii, et see vastaks heale tavale.

Netiketi nime kandval võistlusel kutsub tehnoloogiafirma Samsung üles kõiki Eesti koole panema 9.-12. klasside õpilastest kokku võistkondi, mis loovad mõnel aktuaalsel internetiteemal multimeediasisu ning esitavad selle konkursile. Detsembri keskpaigaks laekunud töödest saabki kokku internetietikett ehk netikett, mis peegeldab digimaailma olemust läbi noorte silmade ning sätestab omavahelised suhtlus- ja käitumisreeglid. Täpne info konkursi tingimuste kohta. 

“Samsung käivitas sel aastal Eestis kooliõpilastele mõeldud programmi “Digitaalne IQ”, mis keskendub digihariduse propageerimisele ja edendamisele. Selle programmi raames viime kõikidele kooliõpilastele läbi Netiketi võistluse, et neid ärgitada aktuaalsetel digimaailma teemadel kaasa mõtlema,” ütles programmi juht Egle Tamelyte.Õpilased saavad võistlusel valida seitsme teema vahel, milleks on küberhügieen, küberkius, andmete turvalisus, autoriõigused, internetisõltuvus, veebis leiduv ebasobiv sisu ning suhtlemine ja käitumine digimaailmas. Neil teemadel tuleb esitada Eesti ekspertidest koosnevale sõltumatule žüriile multimeediaprojekt, mis võib olla video, meemide kogum, joonistus või mõni muu digitaalne vorm.
  
Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini ning parimad tööd kuulutatakse välja järgmise aasta veebruari alguses toimuval pidulikul koosviibimisel. Võistluse tingimused ja reeglid on kirjas http://www.digitaalneiq.ee kodulehel, samuti avaldatakse lehel kvalifitseerunud võistlustööd. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Mike Alonzo on Unsplash

Samal teemal:

• Psühholoog Kätlin Konstabel: netisuhtluse ajastul nõuab näost näkku suhtlemine julgust
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

Koolitusel osalejad saavad HITSA nutiklassi kuues õpitsoonis avastada olulisi elemente 21. sajandi õppes, milleks on õpilaste ja õpetajate oskused ja rollid, õpistiilid, õpikeskkonna disain, praegune ja arenev tehnoloogia ning haridust mõjutavad sotsiaalsed trendid.

Koolitusele on oodatud kahe- kuni neljaliikmelised koolimeeskonnad. Osalejate hulgas peab olema üks kooli juhtkonna liige, kaasata on võimalik ka KOVi haridusametnik. Sihtrühm on üld-, kesk- ja kutsehariduse õpetajad, õppejuhid, haridustehnoloogid, direktorid ja omavalitsuse haridustöötajad. 

Novembris toimuv koolitus:
21.11.2019
Detsembris toimuv koolitus:
5.12.2019

Lisainfo ja registreerumine

Foto: Petri Asperk ja MTÜ Fotopluss

Vaata minutiloengut ERRi uudisteportaalist! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uus saade sarjast "Õpime koos" keskendub õpetajaameti mainele
• Margus Pedaste ja Äli Leijen: milliseid õpetajaid vajab uus Eesti kool?
• Tartu Ülikooli õppima asumiseks on suurim konkurss koolieelse lasteasutuse õpetaja õppes

Sobivaid kandidaate ootavad valikuvoorud, mille järel väljavalitud alustavad tööd õpetajana koolides üle Eesti ja arenevad kahe aastaga haridusvaldkonna eestvedajateks.

Viis nädalat kestnud värbamiskampaania tulemusena saabus Noored Kooli programmi 146 kandideerimisavaldust. Sellega on lõppenud kandideerimisperiood saanud programmi 13-aastase ajaloo edukaimaks. Noored Kooli värbamisjuht Margot Lillemäe sõnul näitab see, et haridus läheb inimestele korda. “Meile teeb suurt rõõmu, et järjest rohkem on inimesi, kes näevad enda võimalust haridusse panustada ja julgevad võtta vastutust,” ütles Lillemägi.

Esmase valiku läbinud kandidaate kutsutakse praktilisesse vooru, kus nad viivad läbi lühikese tunni ja osalevad rühmatöös. Valiku käigus kandidaatidel tuleb näidata oma motivatsiooni, suhtlemis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust, algatusvõimet ning õppimisega seotud väärtushinnanguid.

Valikusõela edukalt läbinud ja programmiga liitunud osalejad asuvad 2020. aasta septembris õpetajana tööle NK partnerkoolidesse, mis asuvad üle Eesti. Sellel hooajal soovitakse Noored Kooli arenguprogrammi vastu võtta 40 inimest.

Allikas: Noored Kooli pressiteade

Eesti Maaülikooli (EMÜ) hinnanud rahvusvaheline komisjon tõi välja mitmeid ülikooli tugevusi ja parendusvaldkondi. Komisjon leidis, et ülikoolil on ambitsioonikas missioon, selge visioon ning hästi läbimõeldud arengukava. Samas leidis komisjon, et ülikooli rolli biomajanduse eestvedajana ei ole liikmeskond veel selgelt teadvustanud ning selle mõju õppekavade tasandil on vähene.

Hindamiskomisjon tõstis tugevustena esile motiveeritud õppejõude, tugevaid õppekavu ja suurepärast taristut. EMÜ väärtustab oma rolli ja vastutust ühiskonnas ning hindab oma tegevuse tulemusi, nende rahvusvahelist nähtavust ja ühiskondlikku mõju.

Samas leidis komisjon vajakajäämisi kvaliteedikultuuri, akadeemilise eetika ning õppimise tugisüsteemi osas. EMÜ kvaliteedistrateegia on pikemat aega uuendamata ega arvesta nüüdisaegsete ootustega kõrghariduse kvaliteedile. Vajaka on selgetest põhimõtetest akadeemilise vabaduse ja kohustuste osas, ning soovida jätab õppejõudude ja üliõpilaste teadlikkus akadeemilise eetika põhimõtetest.

Suur probleem EMÜ-s on õpingute katkestamine, mille põhjused on seotud nii üliõpilaste akadeemilise kui majandusliku toimetulekuga. Sellega on seotud ka üliõpilaste arvu vähenemine, mis on avalik-õiguslike ülikoolide seas suurim. Õpingute katkestamist aitaks muuhulgas vähendada õppijakeskse õppimise ja õpetamise ehk nüüdisaegse õpikäsituse järjekindel rakendamine ning süsteemne lähenemisviis üliõpilastele tagasiside andmiseks õpiväljundite saavutamise ning iseseisva töö tulemuslikkuse kohta. 

Eesti Maaülikool tänas hindamiskomisjoni põhjaliku tagasiside eest ja võtab tulevikus arvesse nende poolt tehtud põhjendatud märkusi. "Komisjoni soovitused on meile kindlasti suureks abiks ning neist juhindudes töötame edasi, et leida lahendused," kommenteeris maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. Ta lisas, et kuna institutsionaalne akrediteerimine toimus sel korral uue juhendi järgi, kus olid institutsionaalsesse hindamisse kaasatud näitena ka valikuliselt mõned õppekavad, siis on maaülikool valmis kogemusi jagama ka teiste ülikoolidega, kellel seisab ees sama protsess.

EKKA juhataja Heli Mattisen selgitas, et 2019. aastal algas uus institutsionaalsete akrediteerimiste ring kõrghariduses. “Eelmise perioodiga võrreldes on nõuded ambitsioonikamad ning mõeldud rohkem kõrgkoolide arengut tagant tõukama,” selgitas ta. “Akrediteerimine katab kõiki kõrgkoolide tegevusvaldkondi ja üldjuhtimist, kuid fookus on õppetegevusel. Põhjus seisneb selles, et alates 2019. aasta septembrist on institutsionaalne akrediteerimine ainus kõrghariduse kvaliteedi välishindamise tööriist. Veendumaks selles, et kõrgkooli tasandil sõlmitud kokkulepped rakenduvad rohujuure tasandil, on akrediteerimisse lõimitud ka valikuline õppekavade hindamine.”

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale. Hindamise viib läbi rahvusvaheline ekspertkomisjon, kelle hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu. Eesti Maaülikool läbis institutsionaalse akrediteerimise esmakordselt 2012. aastal. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade

Kuigi esimene merendusalane kool Eestis asutati juba 1715. aastal, siis Eesti Mereakadeemia asutamise alguseks loetakse 27.oktoobrit 1919, mil asutati Tallinna Merekooli navigatsiooniklass. Saja aasta jooksul on toimunud mitmeid merendus- ja kalanduskoolide liitumisi, millest viimane ja tähtsaim toimus 2014. aastal, kui Eesti Mereakadeemia liitus Tallinna Tehnikaülikooliga. 1. jaanuaril 2017 nimetati Eesti Mereakadeemia üheks viiest Tallinna Tehnikaülikooli teaduskonnaks, kus õpib praegu ligi 800 tudengit.

100. juubeli puhul on Eesti Mereakadeemia peahoones (Kopli 101, Tallinn) avatud fotonäitus „Ajarada“. Näitus koosneb 100 fotost, mis kajastavad hetki nii meremeeste, kalurite, merendusspetsialistide ja rannarahva elust kui ka merehariduse arengutest läbi aastate 1919 – 2019. Ajarajale annavad vürtsi mälestused, vanasõnad, naljad ja laulud. Näituse fotod pärinevad peamiselt mereakadeemia töötajate isiklikest kogudest, Eesti Meremuuseumi kogust ja mereakadeemia mälutoast.  

Eesti Mereakadeemia tudengid ja vilistlased on läbi juubeliaasta olnud kaasatud videoprojekti „100 põhjust Eesti Mereakadeemias õppimiseks“, milles paarisekundilistes videoklippides põhjuseid tutvustatakse. 

Eesti Mereakadeemia pidulik 100.juubelipidu toimub 30.oktoobril 2019 Kultuurikatlas, kuhu on oodata ligi 1000 Eesti merendussektori suunanäitajat ja sõpra. 

Allikas: Eesti Mereakadeemia info

Robotite kasutamine õppetöös ja ainetundides ei ole Eesti koolides enam uudis, aga mitte ka päris tavapärane nähtus. Õpetajaid võib takistada arvamus, et robotitega tegutsemine on tehniliselt keeruline ning pigem mäng kui õppetöö. Tallinna 21. Kooli kogemus on õpetajate hirmud hajutanud ning õpilasi rõõmustanud: robootika-ettevõtluse õppesuund III kooliastmes hõlmab süvendatult robootikat, lõimitult robootika-matemaatika-loodusõpetust, ettevõtlusõpet, õpilasfirmade programmi „Mini-minifirmad“, matemaatilis-strateegilisi mänge ja nutisporti. 

Robotitega tund on praktiline tund

“Robotid on meie koolis õppetöös kasutusel 2015. aastast. Meie väljakutse oli leida õppesuund, mis oleks ühelt poolt kasulik ja kaasaegne, teisalt lastele ja vanematele atraktiivne,“ selgitas Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond. „Õpetame oskusi, mis on seotud ITga ja ettevõtlikuks olemisega. See ei tähenda, et kõigist tulevad ettevõtjad, aga neist tulevad ettevõtlikud inimesed.“

Robootika on kohustuslik ainetund üks tund nädalas 3.-6. klassini. 7. klassis on digitehnoloogia tund, mis on loodud spetsiaalselt selleks, et saaks tunnis roboteid kasutada. Gümnaasiumis saab robootikat võtta valikainena. Lisaks tegutsevad robootika huviringid nooremale ja vanemale kooliastmele.

„Ainetund, kus on kaasatud robotid, on väga praktiline, reaalse eluga seotud. Noored õpivad, missugune on tehnoloogiamaailm tulevikus,“ rääkis Tallinna 21. Kooli robootikaõpetaja Rasmus Kits. „Teoreetilist osa loengu näol minu tunnis ei ole, teooria omandatakse praktika kaudu. Õpetaja selgitused käivad muidugi asja juurde. Robotist saab täiesti tavaline tänapäevane õppevahend. Lapsed kogevad, kuidas teistes tundides õpitut saab robootikas rakendada. Robot ei ole lihtsalt demonstratsiooniks, õpilane saab seda ise ehitada ja programmeerida. Robotist saab ka loomevahend. Muusikatunnis on roboteid kasutatud, näiteks roboti saab muusikarütmis liikuma panna. Aga rohkem ikka loodus- ja reaalainetes leiavad robotid kasutust. Robootika on praegu mänguline, võistluslik, seega kõnetab rohkem põhikooli, ehkki tegu on tõsise insenerialaga.“

Ta tõi välja, et laps tahab õppimise juures kohe näha tulemit, robot kui õppevahend võimaldab seda. Näiteks programmeerimine on abstraktne tegevus, aga kui selle tulemusel hakkab robot liikuma või piiksuma, siis saab õpilane aru, miks on programmeerimine vajalik, mis selle tulemusel muutub. 

Kasutage uut veebikeskkonda digivihik.ee!

Et kõigil õpetajatel mistahes Eesti koolis oleks roboteid õppetöösse lihtsam rakendada, on valmimas 95 töölehte robotite kasutamiseks matemaatikatunnis, loodus-, tehnoloogia-  ja kunstiainetes. Need leiab veebilehelt digivihik.ee. Digivihiku programmi lõid firma Insplay koostöös Tallinna 21. Kooli ja robootikaõpetaja Rasmus Kitsega. Digivihik on abiks uuendusmeelsetele koolidele ja õpetajatele, kes soovivad oma tunnid muuta praktilisemaks ja mängulisemaks. Digivihik.ee koondab kõik tunnikavad, nii olemasolevad kui loodavad, Digivihiku programmi raames korraldati veebiseminar ja tulekul on kaks koolitust (lisainfo siit http://digivihik.ee/liitumine#header7-31). 

LEGO Educationi õppelahendustel põhinevad tunnikavad, koolitusprogramm ja koostöövõrgustik on koolidele robootika kasutuselevõtul toeks. Töölehed valmisid Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt (Klass+)“ raames. Nende autorid on õpetajad, kes on tunni ise praktiliselt läbi proovinud.

„Töölehed toetavad uuenduslike haridustehnoloogiate kasutuselevõttu koolides. Üheksa kooli aineõpetajatest eksperdid lõid tunni sisu, töölehed on kõigile vabalt kasutatavad. Oluline on, et nendes tundides on leitud puutekohad, kus roboteid on hea õppevahendina kasutada,“ selgitas robootikaõpetaja Rasmus Kits. Ja lisas, et lapsed on sellises tunnis muidugi rõõmsad. „Nad võtavad hea meelega kõike uuenduslikku vastu. Õpilased mõistavad, et robootika on põnev, aga saavad ka aru, et tuleb vaeva näha. Teistes ainetundides omandanud teadmised tuleb nüüd töösse rakendada. Jah, nad teavad, kuidas arvutada ringjoone ümbermõõtu või millal kasutada suurt algustähte, aga need reeglid kehtivad ka robootikas!“ 

Õpetajate hoiak on positiivsem kui varem

Rasmus Kitse robootikaõpetajana rõõmustab, et õpetajate hoiak on robootika suhtes hakanud muutuma positiivsemaks. „Uued asjad natuke hirmutavad, ei olda kindlad. Äkki ikka traditsioonilised õppemeetodid töötavad paremini... Natuke häirib õpetajaid fun-faktor, et kas tund peab olema meelelahutusliku loomuga, kas peame tööd tegema selle nimel, et õpilastele haridust müüa,“ tõi Rasmus Kits välja õpetajate kõhklused. „Aga pigem saadakse aru, et tehnoloogia suures pildis on hea, see toetab meie elu. Ajalooõpetaja tuleb minu juurde, et tahaks ajalootunnis ka roboteid kasutada, kas see on võimalik. Nuputame siis, kus see ühisosa leida.“ 

Loodusainete õpetaja Anneli Lään jagas oma kogemust robotite kasutamisest 7. klassis. Digitehnoloogia tunnis on klassiga tegelemas kaks õpetajat – aineõpetaja ja robootikaõpetaja. See on muidugi suur pluss tunni õnnestumiseks. „Mina andsin pigem ideid, mida teha. Robootikaõpetaja mõtles, kuidas teostada. Seega meeskonnatöö. Veel neli aastat tagasi ei olnud mul robotitega mingit kontakti, tundus täitsa ületamatu ülesanne, aga sain hakkama. Ei ole midagi keerulist,“ kinnitas Anneli Lään. Ta tõi näite 7. klassi füüsikast - pikkuse mõõtmise juures oli teema hodomeeter ehk läbisõidumõõdik. Õpilased ehitasidki robot-hodomeetri ja võrdlesid, kui täpne oli üks või teine robot. Esiteks said õpilased ise ehitada, teiseks mõõta, kolmandaks analüüsida, mis valesti läks. „Õppimine ongi vigade tegemine, vigadest õpitakse,“ ütles selle peale Anneli Lään. 

Sellise tunni puhul on töölehel õpilaste tegevus ja ülesanded samm-sammult lahti kirjutatud. Tund toimub paaristööna, aineõpetaja kontrollib töölehe täitmist, robootikaõpetaja tegeleb tunni tehnilise poolega. Anneli Lään kinnitab, et sellist tundi on aineõpetajal lihtsam anda kui üksinda 45 minutit klassis õppetööd juhtida. 

Mis motiveerib?

Kuidas ikkagi motiveerida õpetajaid ainetundi robootikaga ühendama? „Roboti kasutamine ainetunnis on lihtsam, kui paljud õpetajad arvavad. See on lõbus, praktiline, väga hea meetod õpetamaks teooriat praktika kaudu. Hirmust tuleb üle saada. Tänapäeva seadmed töötavad hästi, robotite töökindlus on suur,“ julgustas Rasmus Kits. 

Koolijuht Meelis Kond lisas, et kooli pidaja ehk kohalik omavalitsus peaks kindlasti kooli visiooni toetama. Õpetajate täiendkoolitus on ka eeldus, et robotid ainetundides kasutusele võtta. „Robootika õpetamine koolis on tänuväärne tegevus, sest see võimaldab integreerida paljusid õppeaineid ja muuta õpetamine loovamaks ja huvitavamaks.“ 

Fotod: Laura Lisete Roosaar. Fotodel on õpilased robootikatunnis Tallinna 21. Kooli LEGO innovatsioonistuudios. 

Samal teemal:

• Rakett 21 lendab taas, pardal inseneeria
• Uued võimalused informaatikaõpetaja õppes
• LEGO uus robootikakomplekt aitab õppida loodus- ja täppisaineid

Saatejuhid on klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi. 

Kuula saadet:
SoundCloud: http://bit.ly/2qydN7T
YouTube: https://youtu.be/DL82u-d4Itk

Kiusamisvaba kool https://kiusamisvaba.ee
Facebook https://www.facebook.com/kiusamisvabakool
“Miniõpik lapsevanemale” http://www.kivaprogram.net/ee_lapsevanema…/mobile/index.html

"Õpime koos"
Instagram @opimekoos
YouTube https://bit.ly/2kQ2UMn
SoundCloud https://bit.ly/2kMLeB8
Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY
Podcastid https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Foto saate FB-lehelt saate autorite loal. 

Samal teemal:

• Uus saade sarjast "Õpime koos" keskendub õpetajaameti mainele
• Taskuhääling "Õpime koos" uuel kooliaastal uue hooga!

Uurimis- ja loovtöö koordinaatorite sügisseminari raames toimuvale esitlusele on oodatud üldhariduskoolide ja huvikoolide huviringide juhendajad, huvijuhid, õpetajad ja kõik huvilised, kes on seotud loodus- ja tehnikavaldkonna huviharidusega ning tahavad kaasa aidata selle edendamisele.

Trükisoe kogumik on järg 2015. aastal ilmunud raamatule „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest“. Sel korral on kaasatud 11 eksperti, kes on oma teemat käsitlenud teadushuvihariduse vaatenurgast, toetudes asjakohastele teadusuuringutele, lisanud mõtlemisülesandeid, näidislugusid ja juhtumikirjeldusi.

Loe lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.