Uued võimalused informaatikaõpetaja õppes


Avaldaja:Madli Leikop17. Juuni 2019

Suve algus on valikute tegemise aeg – kes valib sihtkohta puhkuseks, kes kooli edasiõppimiseks. Kõrgkoolid pakuvad bakalaureuse- ja magistriõppes ka täiesti uusi erialasid, mille õppekavad on sündinud reaalsest vajadusest: tööd on, aga spetsialiste napib.

Üks selline täiesti uue lähenemise saanud võimalus on informaatikaõpetaja magistriõppekava Tallinna Ülikoolis, mille senat kinnitas sel kevadel. Tartu Ülikoolis saab matemaatika-informaatikaõpetajaks õppida juba mõned aastad.

Informaatika ei ole meie koolides kohustuslik aine. Siiski on paljud koolid ja huviringid oma südameasjaks võtnud informaatikat noortele õpetada, et digiteenuste tarkade tarbijate kõrval oleks tulevikus ka uute digiteenuste loojaid. 2018. aastal valmis informaatika ainekava ja õpik 1. ja 2. kooliastmele. Informaatika uute valikkursuste ainekava gümnaasiumitele on koolides katsetatud ja sügisest võiks IKT-süvaõppega huvilistes koolides alustada, aga... Eesti koolides on puudu ligi 300 informaatikaõpetajat.

Informaatikaõpetajate õppe uuenemist Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) IT Akadeemia programm tublisti toetanud – sellel ja eelmisel aastal kokku 600 000 euroga. Nii on mõlemad ülikoolid uuendanud õpetatavate ainete sisu ja materjale ning uuendatud õppekeskkondi, samuti saavad informaatikaõpetajaks õppijad IT Akadeemia toel erialastipendiumi 300 eurot kuus. 

20190531_110117.jpg

Värskeim näide uuendustest on asjade interneti ja robootika õppelabori Digipaja avamine Tallinna Ülikoolis. Uusimate robootika- ja digivahenditega varustatud õppelabor on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse tarvis, et tudengid saaksid kogeda praktilist projektõpet muuhulgas asjade interneti ja robootika valdkonnas.

Iga kool ei suuda informaatikaõpetajale tagada täiskoormust ja sellele on õppekavasid koostades mõeldud. Osa õppekavast on informaatikaõpetajaks ettevalmistamine, siis on traditsioonilised pedagoogilised ained, ja lisaks võib õppija omandada mõne teise aine õpetamise õiguse, näiteks matemaatikaõpetaja oma. Tudengid saavad oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid teemasid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

Informaatikaõpetaja erialale astumiseks Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis saab avaldusi esitada alates 20. juunist infosüsteemis SAIS.  

Õppima oodatakse nii neid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise vastu ning soovivad koolis oma õpetajateed alles alustada, kui ka neid, kes juba õpetavad, aga kellel õpetajapaberit veel taskus pole.

Kel tekkis huvi, saab täpsemat infot siit: Tallinna Ülikooli informaatika õpetaja magistriõppekava ja Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikaõpetaja magistriõppekava.

Kodulehtedel on kirjeldatud nii õppe sisu kui vormi ja sisseastumisnõudeid, samuti leiab stipendiumite alajaotusest stipendiumi saamise tingimused.

Digipaja avamisel kinnitas TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere, et mõlemad ülikoolid on informaatika õpetamisel teineteise tegemistega kursis ja teevad õpetamisel koostööd. Oluline on lõppeesmärk: et meie koolides oleks piisavalt informaatikaõpetajaid ja informaatikahuvilisi õpilasi.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal: