„Möödunud aastal ülikooli juubeliks korraldatud linnakupidu tõi kokku üle 5000 inimese ja tekitas nii palju häid emotsioone, et ülikoolipere nõudis uut,“ ütles linnakupeo peakorraldaja Sten Kalder.

Programm on tihe – keskpäevast kuni varajaste hommikutundideni: saab vaadata tehnikaülikooli ajaloofilmi, Cleveroni ja Bolti esindajad annavad inspireerivad loengud, orienteeruda linnakus jpm.

Külalisi oodatakse ka tavaliselt vaid õppe- ja teadustööks reserveeritud laboritesse, kus saab tutvuda näiteks 3D-prinditud elektrimasinatega, analüüsida erinevatest allikatest pärit veeproove, proovida nii virtuaalreaalsuse lahendusi kui ka mobiilse roboti juhtimist.

Kell 18.30 paneb päevasele programmile punkti TalTechi laulupidu, kus koos publikuga esinevad mitmed ülikooli kultuurikollektiivid: orkester, koorilauljad, rahvatantsuansambel, tippdirigendid ja solistid. „Laulupeole on oodatud kõik, olenemata sellest, kas laulusõnu tead või viisi pead. Laulikud on nii digi- kui paberkujul,“ lubab Kalder.

Õhtune programm on küll tasuline, kuid Kalderi sõnul sellise piletihinnaga kuskil mujal nii paljude artistide ning sellise kontseptsiooniga pidu ei ole. Kell 19 algav linnakupeo järelpidu laiub 10 000 ruutmeetril ja neljal erineval peoalal esinejatega igale maitsele. Sel õhtul vallutavad tehnikaülikooli erinevad lavad näiteks Smilers, Singer Vinger, ÖED, räppar AG, DJ Kristjan Hirmo.

Väga erinevat muusikat teevad ka peamaja sööklas lavale astuvad tehnikaülikooli vilistlasbändid Kõva Kivi, Francis, CableWaves, Ska Meika, Sud Impa, MÜRK, Grüne+Wagen.

Linnakupeo kavaga saab tutvuda TalTechi kodulehel. Kogu linnakupeo info on olemas ka TalTechi mobiilirakenduses, mille saab alla laadida nii Google Play´st kui App Store´ist.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli info. 
 
 
 

Põhikooliealistel õpilastel on e-kursustel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku 23 erineval kursusel. Kõige rohkem õpitakse eesti keelt, kolmkümmend viis õpilast osaleb mitmel kursusel. 

Õpilased elavad Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Hollandis, Saksamaal, Šveitsis, Belgias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rumeenias, Tšehhis, Kreekas, Itaalias, Austrias, Suurbritannias, Iirimaal, Hispaanias, Venemaal, Lätis, Valgevenes, Ukrainas, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Peruus, Kolumbias, Jaapanis, Filipiinidel, Austraalias ja Uus-Meremaal.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et Üleilmakool pakub suurepärast võimalust õppida eesti keelt, kirjandust ja teisi õppeaineid eesti keeles välismaal elamisel ajal, et laste eesti keele oskus paraneks ning Eestisse tagasipöördumine oleks tulevikus pere jaoks lihtsam. „Üleilmakooli raames aastate jooksul tehtud töö on tõestanud, et e-õpe on välismaal pakutava eesti keele õppe oluline osa. Üleilmakooli õpetajate tehtud töö tagab lastele hea emakeeleoskuse, mis on väga oluline lapse eesti identiteedi kujunemisel,“ ütles Kärtner.

Lapsevanemad on andnud Üleilmakoolile tagasisidet, et tänu e-kursusele tõusevad kodus päevakorda teemad, mida muidu ehk ei käsitleks. Samuti peetakse tähtsaks õpetajaga suhtlemist – lapsel tekib omamoodi side „virtuaalse“ õpetajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust ja kui on tarvis, saab abi küsida.

Üleilmakooli õppetöö toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle`i õpikeskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka individuaalsete Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Sirje Sild, Karolina Antons, Riina Voltri, Kaari Rodima ja Maibritt Kuuskmäe.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Allikas: Eestikeelse Hariduse Seltsi Üleilmakooli info. Foto: Unsplash, Element5 Digital.

Samal teemal:

• Üleilma eesti keele õpetajad kohtuvad Helsingis

2004. aastast ilmuvat THE tabelit peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks ülikoolide pingereaks, kus kõrvutatakse maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade kaupa. Pingerea koostamisel võetakse arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%) ja rahvusvahelisus (7,5%).

Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialisti Lauri Randveeri sõnul mängib meie paigutuses suurimat rolli just teadustulemuste mõjukus. „Nagu varasematel aastatel, on tuuleks alma mater’i purjedes viidete arv ühe publikatsiooni kohta, mille poolest oleme lausa 216. kohal,“ selgitas ta.

Arendusprorektor Erik Puura sõnul ei keskendu ülikool oma arengukavas ja tegevuses edetabelikohtade püüdmisele, kuid loomulikult on hea saada kinnitust, et ülikool on oma positsiooni säilitanud. „Meid teatakse ja tunnustatakse rahvusvaheliselt üha enam ning just meie teadlaste mõjukus on kindlustanud meile edetabelis tugeva koha,“ rääkis Puura. 

„Tartu Ülikool on kogu Eesti kaubamärk, mille abil oleme saavutanud maailmas suure tuntuse targa ja haritud riigina,“ lisas arendusprorektor. Siiski juhtis Puura tähelepanu ka kõrghariduse rahastamise tõsistele probleemidele: „Kui vaadata riigi panust teadusesse ja kõrgharidusse, siis on järgnevate aastate kriitiline küsimus see, kas me suudame praeguseks saavutatud kõrget taset ka edaspidi hoida.“

Edetabeli tänavuaastast väljaannet koostades reastas THE 1300 maailma parimat ülikooli.
Edetabeli tipus troonib Oxfordi Ülikool, teisel kohal on California Tehnikakõrgkool ja kolmandal kohal Cambridge’i Ülikool.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool tõusis mainekas maailma ülikoolide edetabelis järgmise saja hulka
• Eesti ülikoolid maailma pingeridades kõrgetel positsioonidel

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutab üks olulisemaid iga-aastaseid rahvusvahelisi uuringuid, et Eesti inimesed tahavad ja saavad õppida. „Igaüks meist peab olema pöörase kiirusega muutuvas maailmas valmis ka suuremat sorti muudatusteks tööelus,“ ütles Reps. „Keskikka jõudmine toob üha sagedamini kaasa vajaduse ametialaseks kannapöördeks: uue eriala või kõrgema haridustaseme omandamine üle 40-aastaste inimeste seas on juba tavapärane. See ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka väga huvitav. Liiatigi võivad küpsemas eas tehtud õpivalikud olla teadlikumad.“

Minister lisas, et õpingute katkestamine on tõsine mure, mis vajab senisest enam tähelepanu. „Peame pingutama, et nii põhikooli- kui gümnaasiumilõpetaja teeks edasiõppimise valikuid tulenevalt oma annetest ja huvidest. Kindlasti saame veelgi suurendada noorte suutlikkust õpinguid jätkata ja lõpetada,“ ütles Reps. Ta lisas, et juba oleme pööranud tõsisemat tähelepanu karjääriõppele põhikoolis, üldharidus- ja kutsekoolide koostööle, paindlikele õppevormidele ja uuenduslikele õppemeetoditele ning algatanud valikuaasta kutsehariduses.

Eestis on kõrgharidusega 25-64-aastaseid inimesi 41%, OECD keskmine on 39%. Eestis on iga neljas bakalaureuseõppesse astuja üle 25-aastane, OECD riikides iga viies.

Kui kõrghariduse kättesaadavuse poolest on Eesti riikide võrdluses heal positsioonil, on murekohaks sage õpingute katkestamine või venimine. Nominaalajaga lõpetamiseni jõuab ainult 34% bakalaureuseõppe tudengitest ning selle näitaja poolest jääb Eesti alla OECD riikide keskmisele, mis on 39%.

Eestis õpib OECD riikide keskmisega võrreldes kaks korda rohkem tudengeid magistriõppes: 31% vs. 16%. Magistriõppe populaarsus näitab, et Eesti õppijateni on jõudnud arusaam, et üksnes bakalaureusekraadist ei piisa edu saavutamiseks tööturul. Doktoriõppes õppivate üliõpilaste osakaal on Eestis samuti üle OECD keskmise: 6% vs. 2%.

OECD toob muuhulgas välja Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid. Viie aastaga tõusis keskmine palk 35% kõigil tasemetel alusharidusest üldkeskhariduseni.

Ligi 80% Eesti põhikooliõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks, OECD keskmine on 65%. Üliõpilaste õpetajaametisse meelitamisel loevad OECD andmetel töötingimused vähemalt sama palju kui palk ning Eesti tugevuseks on teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesed klassid ja kontakttundide arv.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.

Kogumiku Education at Glance tulemused kinnitavad OECD teise hiljuti avaldatud analüüsi järeldusi, et Eestis tuleb pöörata senisest veelgi enam tähelepanu õpingute katkestamise vähendamisele. Analüüsi Benchmarking Higher Education System Performance Eesti raporti kohaselt on lähituleviku üks suuremaid väljakutseid kõrgema tasemega oskustega tööjõu tagamine.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti õpetajate hinnangul on nende amet üha väärtustatum
• Õpetajaameti tippkohtumisel tunnustati Eesti haridussüsteemi terviklikkust ja läbimõeldust

Ingliskeelne lühend STEAM tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja matemaatika edukat ühendamist. Selline õpe muutub aina olulisemaks ning esimesi teadmisi selles vallas jagatakse juba lasteaias. Seepärast on aeg leida võõrapärasele väljendile kena ja täpne vaste eesti keeles.

Sõna eestindamiseks kutsuvad Hariduse Infotehnoloogia SA, Tallinna Ülikool, Heateo Haridusfond, Insplay ja LEGO Education ellu sõnavõistluse ehk sõnause. Ettepanekuid eestikeelse vaste leidmiseks saab teha leheküljel https://sonaus.insplay.ee.

Haridusfondi idee algataja ja Bolti asutaja Martin Villig ütles, et sõnakonkursi suurem eesmärk on teadvustada STEAM-õppe aina kasvavat tähtsust. “Heade IT-oskustega loovatest töötajatest on juba praegu suur puudus nii Eestis kui mujal maailmas. Arvestades lähituleviku veelgi kasvavat nõudlust on STEAM-õppe edendamine ülioluline, sest lisaks juba tekkinud töötajate põuale põhineb sellel haridusel suur hulk alles tekkivaid töökohti,” selgitas Villig.

Arendavaid mänge ja mänguasju maale toova Insplay tegevjuhi Andres Sireli sõnul on küsimus mõtteviisi muutuses ja teadvustamises, et STEAM-õpe pole järjekordne mööduv trend, vaid kaasaegse elu paratamatu nõue. “Reaalainete õppimine peab olema loovam ja lõbusam, lapsed peavad saama ise midagi päriselt valmis teha, näiteks robootika- või miks mitte kunstiringides,” rääkis Sirel. “Praktilisel ja avatud viisil õppimine valmistab last eluks paremini ette, sest tänapäeva töö nõuab tehnoloogiapädevust, loovat lähenemist tööülesannetele ja häid tiimitöö oskusi.”

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpperobootika nooremteadur Janika Leoste ütles, et STEAM ainete lõimitud õppimine ja õpetamine digivahendeid kasutades on reaalsus, millest ei saa kõrvale jätta ühtegi õpilast ega õpetajat. "Seetõttu oleme ka ülikoolis loomas vastavat uurimislaborit, mis toetab tõenduspõhist arusaama sellise õppeprotsessi mõjust õpilaste õpitulemustele, aga ka heaolule," sõnas Leoste.

Konkurss kestab 9. septembrist 13. oktoobrini. Konkursile esitatud uudissõnade hulgast valib parimad välja žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Ülikooli, Eesti Keele Instituudi, Heateo Haridusfondi, Insplay, HITSA, Eesti Teadusagentuuri, Teadushuvihariduse Liidu ja SA Hariduskiirendi esindajad.

Konkursi peaauhind on programmeeritav LEGO robot Insplaylt. Samuti annab Bolt ühele väga hea sõnakandidaadi esitanule 70 eurot sõidukrediiti. Lisaks saavad väiksemaid temaatilisi auhindu ja teadmise eesti keele arengule kaasa aitamisest veel mitmed äramärgitud.

Tulemused avalikustatakse 25. oktoobril Tallinnas toimuval iduEDU haridusfestivalil.

Konkursi kohta leiab rohkem infot ja sõnakandidaate saab esitada https://sonaus.insplay.ee.

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Coding Express progerongi tuur 

Stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot ja seda saab kasutada kuue kuu jooksul.

„Haridusstipendiumiga tunnustame meie suurepäraseid kogenud õpetajaid ja tugispetsialiste. Ütleme sellega aitäh tehtud töö eest ning pakume võimalust pühendada pool aastat iseenda ja oma valdkonna arendamisele,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ta märkis, et on suur rõõm näha, kui sisukalt ja mitmekülgselt on senised stipendiaadid oma vaba semestrit kasutanud.

Õpetajad ja tugispetsialistid saavad stipendiumi toel vaba semestri, mida kasutada näiteks õppetöös ja praktikal osalemiseks, koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või tööks hariduspoliitika kujundamisel.

 Mullu esimest korda välja antud stipendiumi said Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise, Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog  Kristel Lempu ja Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar.

Mitmekülgsed kasutusvõimalused

„Haridusstipendium andis suurepärase võimaluse esitada endale väljakutse ja teha midagi argirutiinist erinevat,“ rääkis Lempu. Stipendium andis võimaluse keskenduda sellele, mida ta varem on teinud igapäevatöö kõrvalt, näiteks kirjutada lastele lugemise õppematerjale. „Kirjutasin lasteraamatuid ja noortenäidendi, käisin kolleegi juures praktikal, lugesin palju, õppisin digipliiatsiga joonistama, reisisin, kogusin inspiratsiooni, jõudu, tervist, päikest ja sõpru. Ja kirjutasin iga päev üles kõik, mida ma tegin. Ikka selleks, et elu aeg auga mäletada, kuidas kasutasin ära mulle osaks saanud võimalust.“

„Tänu haridusstipendiumile sain pool aastat keskenduda uuringutele, mille eesmärk on pakkuda õpetajatele võimalusi tõenduspõhiselt oma tööd analüüsida,“ sõnas Saar. Ta arendas ja katsetas tööriistu, mille abil õpetajad ise oma tunni kohta teavet saavad koguda, näiteks salvestada tunnitegevuste logi või küsida õpilaste tagasisidet.

„Võrreldes kogutud andmeid õppijate edasijõudmisega aines, saab õpetaja hinnata oma õpetamisstrateegiate tõhusust ja sobivust ning vajadusel planeerida muudatusi. Samuti aitab andmete kogumine ja analüüsimine uuenduslikel õpetajatel võrrelda uute õpetamismeetodite vastavust seatud eesmärkidele,“ selgitas ta. „Vaba graafik andis mulle võimaluse uurimusele keskenduda ning kohtuda paljude õpetajatega üle vabariigi,“ lisas Saar.

Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi.

Stipendiumi määramisel võetakse eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks on sel aastal kinnitatud õpikäsitus ja selle muutumise toetamine, kaasava hariduse rakendamine ning digipedagoogika rakendamine.

Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ja kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.

Lisainfo ja taotlusvorm: https://www.hm.ee/et/uudised/konkursid-ja-preemiad

Allikas: HTMi pressiteade

Vallimäel alanud tänupäeva juhatasid sisse õpetaja Heli endised õpilased Sabine Krais, Ivar Salm, Mia Laurel Viilup, Annabel Anton, Vanessa Simso ja Jolanda Joosep. Paide Gümnaasiumi abiturientideks sirgunud noortele on üheksa aasta jooksul tänupäevade korraldusmeeskonnas osalemine olnud arendavaks vabatahtlikuks ülesandeks. Võistlustöö kirjutanutele jätkus Järvamaa Muuseumi juhataja Ründo Mültsi ja Paide Teatri lavastaja Jan Teeveti juhendamisel tegevust töötubades vallitornis ning Paide Muusika- ja Teatrimajas. Noorte kodu-uurijate juhendajad uurisid samal ajal koos Paide giidi Ellen Rosimannusega kirjanik Herman Hesse ja Paide linna seoseid.

Kõik osavõtjad tänupäeva avamisel

Paide raekojas toimunud konverentsil tehti kokkuvõtteid selle-aastasest võistlusest ja auhinnati parimatest parimaid. Traditsiooniks on kujunenud, et kõige omanäolisema uurimuse koostanud õpilased saavad võimaluse oma tööd konverentsil esitleda. Sel aastal osutusid väljavalituteks Saaremaa Ühisgümnaasiumi meeskond  (juhendaja Merle Prii), Kristi Malm Lümanda Põhikoolist (Kairit Kiisla), Otto Magnus Tihhonov Jüri Gümnaasiumist (Pille Raudam, Taimi Tihhonov), Henri Poopuu Aste Põhikoolist (Helle Lipu, Dagmar Poopuu) ja Kaisa Liivak Lasila Mõisakoolist (Tiina Rumm).

Hetk tänupäeva avamiselt

Õpilaste töödest jääb ikka ja jälle kõlama mõte, kui oluline on lastele pere ja sugulastega koos veedetud aeg. Võistluse korraldajad on väga rõõmsad põlvkondade vahelise sideme loomise õhutajate rolli üle.  Rasmus Tarassov Aegviidust kirjutas: “Mina tahtsin kindlasti uurida oma vanemaid ja kolme vanavanemat. Ma soovisin niisama neist rohkem teada saada, mitte ainult koolitöö tarbeks.” Peeglisse vaatama sundis Simuna tüdruku Laura Palli mõte:“Iga päev võiks olla nn kohustuslik naljapäev, siis ei oleks nii palju kurjust ja õelust.”

Jüri Gümnaasiumi õpilased Lisette Mettis ja Meribel Pajuri oma naljateemalistele uurimistöödele antud tagasisidet lugemas

Tänupäeval kuulutati välja ka 10. võistluse teema. 3.-6. klasside õpilaste kodu-uurimuslikke kirjutisi teemal “Meie kandi keel ja kombed” oodatakse 2020. aasta märtsikuus. Täpsema info ja võistlustöö koostamise juhendi leiavad huvilised Eesti Lugemisühingu kodulehelt. Võistlus toimub kolme Paide õpetaja eestvedamisel ja Eesti Lugemisühingu ning Järvamaa Muuseumi toel.

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi eripreemiad
 
3.-4. klass 
Tubli koolilugude temaatiline võistlustöö
Mia Marta Alaver, TERA Peedu kool (juhendajad Lea Sinisaar, Helju Sarapuu)

Tubli oma mälestustele tuginenud uurimistöö
Kristelle Torn, Vastseliina Gümnaasium (Terje Mägi, Kertu Torn)

Väga põnev ja põhjalik uurimistöö
Kaisa Liivak, Lasila Põhikool (Tiina Rumm, Kadri Liivak)
 
5.-6. klass
Nalja olemuse parim väljatoomine
Maris Toropov, Aravete Keskkool (Janne Palu, Teele Kask)
 
Väga põhjalik ja põnev uurimistöö
Rasmus Tommula, Aravete Keskkool (Janne Palu, Teri Tommula)

Ajakirja Hea Laps preemiad

Mia Laube, Märjamaa Gümnaasium (Eve Burmeister)
Carl Randmets, Simuna Kool (Siiri Kanarbik)
Kristi Malm, Lümanda Põhikool (Kairit Kiisla)

Väikeste kodu-uurijate vabariikliku võistluse lõbusad korraldajad Paide raekojas  tänupäeva lõpetamas

Kiidukirjade ehk peapreemiate saajad

3.-4. klass
Kaisa Liivak, Lasila Põhikool (juhendajad Tiina Rumm, Kadri Liivak)
Laureen Paunmaa, Märjamaa Gümnaasium (Eve Burmeister)
Kristelle Torn, Vastseliina Gümnaasium (Terje Mägi, Kertu Torn)
Pauliine Velbaum, Suure-Jaani Kool (Aili Velbaum)
Roosi Matilda Padari, Jüri Gümnaasium (Pille Raudam, Piibe Padari)
Otto Magnus, Tihhonov Jüri Gümnaasium (Pille Raudam, Taimi Tihhonov)
Liisi Kongas, Jüri Gümnaasium (Pille Raudam, Rutt Kongas, Olav Kongas)

5.-6. klass
Kristi Malm, Lümanda Põhikool (Kairit Kiisla)
Kreete Margareeta Kalme, Aegviidu Kool (Anneliis Liblik)
Rasmus Tarassov, Aegviidu Kool (Anneliis Liblik) 

Loo saatsid Koolielule väikeste kodu-uurijate võistluse korraldajad Tiina Kivimäe, Eve Krais, Heli Prii. Fotode autor on Paula Kivimäe.

Samal teemal:

• Väikeste kodu-uurijate konkursile laekus 70 tööd

Kohtumisel noortega aitavad artistid 9.-12. klasside õpilastel õpetajate päevaks ette valmistada eriti ägeda koolitunni.

Getter Jaani leiab, et õpetajate päeval ise õpetaja kingadesse astumine on suurepärane võimalus mõistmaks, milline vägev amet see tegelikult on. “Kui mõtlen tagasi enda koolipäevadele ja õpetajatele, siis ma saan julgelt öelda, et mul väga vedas. Igal õpetajal oli oma kindel meetod, kuidas tund teha huvitavaks ning kuidas võita õpilaste tähelepanu. Ma väga imetlen ja austan neid. Minu tööks ja kireks on laulmine, seega annan parima, et jagada õpilastele pisut lavakogemust ning soovitusi, kuidas publiku tähelepanu võita, kuna õpetajate päeval tuleb ju õpilastel omavanuste ees huvi äratada mitmekümneks minutiks,” selgitas Jaani.

Inspiratsiooniseminarid toimuvad 24. septembril Tartus SparkDemo keskuses ja 1. oktoobril Tallinnas Kultuurikatlas. Tartu seminaril on noori innustamas muusik Eeva Talsi ja armastatud õpetaja Eerik Säre Jaan Poska gümnaasiumist, Tallinnas aga lauljatar Getter Jaani ja õpetaja Jaak Juske Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Koos selgitatakse välja, mis teeb ühe koolitunni eriliselt ägedaks ja milliseid nippe publiku võitmiseks tuleb tundi kaasa võtta.

Vaata lähemalt Innove kodulehelt. 

Euroopa keeltepäev 

Keeleteemaline veebiviktoriin

5.–26. september

Juba kaheteistkümnendat korda korraldab Euroopa Komisjoni Eesti esindus Euroopa keeltepäeva puhul keeleteemalise veebiviktoriini kooliõpilastele. Tänavune viktoriin on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale ja tutvustab maailma keeli ja keelterikkust.

Viktoriin asub aadressil https://www.research.net/r/keeltepaev2019. Vastuseid saab saata 26. septembrini. Kõigi vähemalt 18 küsimusele õigesti vastanute vahel loositakse välja tahvelarvuti. Väiksemaid preemiaid ja meeneid jagavad lastele Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning Eestis tegutsevad välisriikide saatkonnad ja kultuuriesindused. Õigesti vastanute vahel loositakse auhinnad välja ning võitjate nimed pannakse viktoriini lehele üles nädala jooksul pärast viktoriini lõppu.

Keeltekohvik

26. september

Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F.R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Kõigis keeltes toimub kaheksa tundi kas inglise või eesti keele baasil. Registreeruda pole vaja. Nende vahel, kes osalevad vähemalt kolme eri keele tunnis, loositakse välja Võru keeltekooli Reeder kinkekaart.

Lisainfo Euroopa komisjoni kodulehel www.euroopaliit.ee ja Facebookis.

Raadiomäng 

26. september

Lisaks on kõik oodatud osalema 26. septembril Vikerraadio raadiomängus. Selleks kuulake Tallinna Euroopa Kooli laste esituses laulu Pippi Pikksukast 13 keeles ning arvake ära, milliste keeltega on tegu! Mäng algab 26. septembri hommikul kell 7.00, vastuseid saab saata kella 15.00-ni. Mängust tehakse kokkuvõte ja auhinnad loositakse välja kell 16.15 algavas pärastlõunaprogrammis „Stuudios on Andres Oja“. Peaauhinnaks on Euroopa Komisjoni Eesti esindus pannud välja tahvelarvuti, mis loositakse välja nende mängijate vahel, kes kõik keeled õigesti ära arvasid. Lisaks loosime välja raamatupoe kinkekaarte. Kõiki ELi ametlikke keeli saab näha ja kuulata ELi veebilehel.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa noorte tõlkijate võistlus Juvenes Translatores toimub ka tänavu
• Europass aitab nii õpirändel kui tööotsingutel