Lepingu järgselt peaks 360 õpilasele mõeldud koolis õppetöö algama hiljemalt 1. septembril 2023. 

Lepingule eelnenud ühiste kavatsuste kokkulepe Rae valda riigigümnaasiumi rajamiseks sõlmiti ministeeriumiga juba 2016. aastal. Vahepealse aja jooksul on Rae valla poolt kindlal sammul kokkuleppe suunas edasi liigutud ja 2018 oktoobris kehtestatud detailplaneering annab võimaluse lepingu allkirjastamise järgselt kohe alustada uue kooli arhitektuurikonkursi ja seejärel projekteerimisega.

Minister Mailis Repsi sõnul tähistab leping seda, et  koolivõrgu programmiga kavandatud nelja Harjumaa riigigümnaasiumi asutamises on kindlas kõneviisis kokku lepitud. „Mitmekesiste valikutega riigigümnaasiumide rajamine Harjumaal annab noortele veelgi suurema kindluse, et kvaliteetse gümnaasiumihariduse saamise võimalused kodupiirkonnas on tagatud. Rõõmu teeb üha tugevamaks muutuv riigigümnaasiumide võrgustik, mis on väärtuslik osa meie haridussüsteemist,“ lisas minister.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on lepingu allkirjastamine Rae valla jaoks väga oluline ja oodatud sündmus. „Valla elanikkonna kasv on ulatunud viimastel aastatel 6-7 protsendini, mis sunnib meid pidevalt laiendama oma haridustaristust. Jüri Gümnaasiumi viimane juurdeehitus valmis 2014, kuid juba täna seisame taas silmitsi ruumipuudusega,“ rääkis vallavanem, kelle sõnul peaks ka uue kooli puhul nägema ette võimaluse selle laiendamiseks tulevikus.

„Kvaliteetset gümnaasiumiharidust on Jüris antud aga juba ligi 40 aastat ja riigigümnaasiumi tulekuga saab see uue ja veelgi akadeemilisema suuna, mille üle minul kui kooli vilistlasel ja vallavanemal saab olla ainult hea meel,“ lisas Võrklaev.

Lisaks kiiresti kasvavale Rae valla elanikonnale on Jüri asukoha ja juurdepääsetavuse poolest sobilik ning hinnatud paik, et pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust ka ümbruses asuvate Kiili, Raasiku ja Kose valla õpilastele. Uueks õppeaastaks kandideeris juba tänavu Jüri Gümnaasiumi pakutavale 96-le kohale 181 õpilast, kellest 46 omandasid põhihariduse väljaspool Rae valda. Rae riigigümnaasium hakkab paiknema Jüri aleviku südames, tänase Jüri Gümnaasiumi vahetus läheduses aadressil Aruküla tee 22.

Allikas: HTMi pressiteade.

Uues hoones Tallinnas aadressil Pärnu maantee 59 alustab kool tegevust 1. septembril 2022. aastal.

„Kooli loomist on planeeritud juba aastakümneid. Mul on ääretult hea meel kinnitada, et loodava muusika- ja balletikooli teel ei ole enam ühtegi takistust,“ ütles minister Mailis Reps. Ta lisas, et valminud on hoone põhiprojekt ning tehakse ettevalmistusi ehitushanke väljakuulutamiseks. Hoone ehitamisega alustatakse hiljemalt järgmise aasta alguses.

Kutseõppeasutuse ja gümnaasiumina tegutsev Tallinna Muusika- ja Balletikool luuakse tänaste Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühendamisel. Ühendkool jätkab ja arendab edasi kolme kooli seniseid traditsioone ja õppevorme nii klassikalise kui ka rütmimuusika ning klassikalise balleti ja kaasaegse tantsu õpetamisel. Kooli siht on arendada oma õpilased rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisteks muusikuteks ja tantsijateks.

Kooli uue õppehoone autorid on arhitektuuribürood Atelier Thomas Pucher (Austria) ning 3+1 arhitektid ja T43 (Eesti). Uues hoones saavad maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused – lisaks klassi- ja harjutusruumidele mitu saali, õpilaskodu, stuudio, ujula ja sisehoov. Koolihoonesse planeeritakse umbes 700 õppekohta.

Kooli loomist juhib ministeeriumi loodud laiapõhjaline juhtkomisjon koos kooli asutava direktori Eero Raunaga. Komisjoni töösse on kaasatud lisaks koolide esindajatele ka Kultuuriministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Rahvusballet ja eksperdid.

Lähemalt uuest koolist: https://www.hm.ee/et/tallinna-muusika-ja-balletikool.

Allikas: HTMi pressiteade

Võistlevad järgmiste erialade noored: ehitusviimistleja, plaatija, müürsepp, maastikuehitaja (paarisvõistlus), kokk, restoraniteenindaja, vastuvõtu administraator, IT süsteemi administraator, trükkal, florist, graafiline disainer, keevitaja.

WorldSkills on ülemaailmne kutsemeistrivõistlus, kus võtavad erinevatel erialadel mõõtu parimatest parimad noored meistrid. WorldSkillsi kui organisatsiooni laiem eesmärk suurvõistluste korraldamise kõrval on kutseõppe väärtustamine ja selle kvaliteedi tõstmine üle maailma. Eesti on WorldSkillsi liige 2007. aastast, kokku on organisatsiooniga ühinenud 80 riiki üle maailma. 

Võistlejad lendavad Venemaa suunas Tallinna Lennujaamast esmaspäeval, 19. augustil kell 11.30 ja tulevad tagasi 29. augustil kell 10.30 hommikul. 

Võistluse koduleht

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse sisseastujate arv teeb rõõmu
• Kutsemeistrivõistluste uuenduslik hooaeg on lõpusirgel

Vabatahtlik töö annab Eesti noorele võimaluse õppida ja saada kogemusi teisest kultuurist ja keskkonnast. Muu hulgas korraldab Toomlaid koos eSwatini UNESCO ühendkoolide koordinaatoriga sealsetele õpetajatele kestliku arengu teemalise õpipäeva ning koordineerib Eesti ja eSwatini koolide ühistegevusi. „Minu jaoks on tegemist suurepärase võimalusega täiendada end erialaselt ja rakendada juba olemasolevaid oskusi harjumuspärasest niivõrd erinevas keskkonnas, kui seda on eSwatini,“ rääkis Toomlaid. „Lisaks tegevustele koolide ja õpetajatega osalen eSwatini komisjoni igapäevastes tegemistes ning assisteerin kohalikku haridusprogrammide koordinaatorit.“ 

Huvi teha eSwatini koolidega koostööd on üles näidanud Rapla Vesiroosi Kooli, Tallinna 32. Keskkooli, Tallinna Humanitaargümnaasiumi, Tamsalu Gümnaasiumi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetajad. „Eesti õpetajad on positiivsed, ootavad eSwatini kolleegidega tutvumist, koos õpilastega silmaringi avardamist, teise kultuuri ja kohaliku elu ning inimeste tundma õppimist ning ühistegevustega kestlikusse arengusse panustamist,“ kirjeldas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni haridusprogrammide koordinaator Madli Kumpas. Koolid kasutavad suhtlemiseks videokõnet jt kaasaegseid võimalusi, korraldavad mänge, sotsiaalkampaaniaid jm. 

Eesti vabatahtlik sõidab eSwatinisse UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni toel ning UNESCO Eesti ja eSwatini rahvuslike komisjonide koostöö raames. Komisjonid alustasid koostööd 2019. aastal, et luua sidemeid rahvuslike komisjonide ja UNESCO võrgustike vahel, vahetada kogemusi UNESCO programmidest ja tegevustest, pakkuda noortele kultuurivahetuse ja vabatahtliku töö kogemust. Lisaks koostööle kohalikega saab Eesti noor eSwatinis töötada Saksamaa noortega, kes on seal Saksamaa vabatahtlike programmi raames.

eSwatini Kuningriik (end. nimega Svaasimaa) on väike riik Lõuna-Aafrikas ning piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Mosambiigiga. eSwatini rahvaarv on u 1,2 miljonit ja pindala 17,364 km2. eSwatini iseseisvus 1968. aastal, riiki valitseb kuningas Mswati III.

Foto: Lasteaed-eelkool eSwatinis. Foto ja info: UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.

„Kiire internetiühendus ning digiajastu ja e-riigi vajadustele ja nõuetele vastav kooli IT-võrk on olulisemaid tehnilisi eeldusi digitaalse õppevara kasutamiseks õppimises ja õpetamises,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Eelmisel kolmel aastal renoveeriti 154 kooli sisevõrgud, järgmise nelja aasta jooksul renoveerime ülejäänud Eesti koolide võrgud. 2022. aasta lõpuks on kõikidel Eesti üldharidus- ja kutsekoolidel nüüdisaegsed võrgulahendused,“ lisas Reps.

Renoveerimine on jagatud kahte etappi: sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli võrgud, aastatel 2021-2022 renoveeritakse kõikide ülejäänud jätkusuutliku taristuga Eesti koolide võrgud. Toetus on jätk juba 2016. aastal alanud koolide IT-taristute kaasajastamisele. 

Uuendamine on kavas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega, kes võtab esimesse etappi kuuluvate koolidega ühendust. Toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, William Iven.

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• Soovitused IT-teenuste korraldamiseks üldhariduskoolides

Põhikoolilõpetajate eesti keele teadmisi hinnatakse jätkuvalt eesti keele eksamiga, kuid see ei ole enam seaduse tasandil põhikooli lõpetamise tingimuseks. Samuti hakkavad kõik põhikoolilõpetajad tegema põhiseadust ja ühiskonna toimimise põhialuste teadmist hindavat testi.

„Olen veendunud, et seadusemuudatusega kaasneb positiivne mõju nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsioonile. Lõpueksamite asemel pakub riik teisi võimalusi anda sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta,” sõnas minister Mailis Reps. Ta lisas, et eelnõu lubab muuta põhikoolilõpetajate koormuse mõistlikumaks ning vähendada koolilõpetamisega seotud stressi.

Haridus- ja Teadusministeerium ning erinevad huvigrupid leiavad, et on aeg muuta õpitulemuste välishindamise süsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Paljud gümnaasiumid korraldavad oma sisseastumiskatsed enne, kui toimuvad põhikoolieksamid, mistõttu põhikooli lõpueksamitel ei ole otsustavat tähtsust gümnaasiumisse sisseastumisel. Plaani kohaselt saab edaspidi iga kool ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud. Põhikooli lõpetamise eelduseks on jätkuvalt riikliku õppekava läbimine, kuid selle asemel, et kõik peavad sooritama samasuguseid eksameid, saavad koolid ise kehtestada põhikooli lõpetamiseks vajalikud nõuded vastavalt kooli spetsiifikale.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, et paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades kui ka koolidele, et saada tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrreldes. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Õpilaste teadlikkus riigist kasvab ning kodakondsuse saamise võimalused muutuvad paindlikumaks

Muudatuste jõustumisel jaotub testimisega kaasnev koormus ühtlasemalt. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele ning eesti keele teise keelena eksamit, et hinnata põhikoolilõpetajate eesti keele oskust. Samuti viiakse läbi EV põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist hindav test, kuid jälgitakse, et riiklik testimine ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku.

Selline test toetab põhikooli ülesannet aidata õpilastel kujuneda aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes on valmis otsustama ja vastutama. Kodanikupädevus aitab põhikoolilõpetajatel teha teadlikku valikut, kuna noortel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel alates 16-aastaseks saamisest.

Sealjuures näeb kodakondsuse seaduse muudatus ette, et õpilasel, kellel ei ole Eesti kodakondsust, loetakse eksami ja testi eduka sooritamise puhul Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikud nõuded täidetuks. Sellega luuakse õpilastele senisest paindlikumad võimalused täita Eesti kodakondsuse saamise tingimused põhikooliõpingute käigus.

Valitsuses heakskiidu saanud eelnõu edastakse riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Selleaastased riigieksamite tulemused on varasemate aastatega sarnased

Neljapäeval, 15. augustil anti koolijuhtidele üle Noored Kooli 13. lennu osalejad, kes töötavad järgmise kahe aasta jooksul õpetajana ja läbivad samaaegselt intensiivse koolitusprogrammi. 28 osalejat valiti välja 228 kandidaadi seast ning nende seas on endisi keskkonnaametnikke, turundus- ja kommunikatsioonispetsialiste, raamatupidajaid, jalgpallitreenereid ja teiste elualade esindajaid, aga ka erinevate erialade värskeid ülikoolilõpetajaid.

Alustavaid õpetajaid tervitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, kes avaldas lootust, et kaheaastane programm on sissejuhatuseks pikale karjäärile haridusvaldkonnas. "Noored Kooli 12-aastane kogemus on näidanud, et enamus programmi vilistlastest jääb haridusse ja paljudest on saanud valdkonna eestvedajad - silmapaistvad õpetajad, koolijuhid ja uute algatuste loojad. See on vääriline täiendus Eesti suurepärasele õpetajaskonnale ja oluline panus aitamaks kaasa sellele, et meie haridus püsiks maailma tipus ka edaspidi," sõnas Mart Laidmets.

Noored Kooli õpetajad on kolm kuud kestnud ettevalmistuskoolituse jooksul omandanud teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud õppija arengust lähtuvaks õpetamiseks. 13. lennu osaleja Maarja Koovit, kes asub tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana Kuusalu Keskkoolis, märkis, et ettevalmistuskoolituse tulemusena on tema arusaamine õpetamisest oluliselt muutunud. “Olen saanud mõnusalt nüansirohke pildi õpetajatööst ja katsetanud erinevaid meetodeid. Nüüd on selge soov enda teadmisi proovile panna. Olen veendunud, et olen õigel teel,” ütles alustav õpetaja.

Kümme NK värsket osalejat asub sellel aastal tööle klassiõpetajana, veel kuus inimest hakkab õpetama inglise keelt. Kolm inimest hakkavad õpetama matemaatikat, sama palju on Noored Kooli 13. lennus ka loodusainete ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid. Kaks inimest asuvad tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning üks eesti keele kui teise keele õpetajana.

Noored Kooli 13. lennu osalejad hakkavad töötama Tallinna ja Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa, Tartumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa ja Hiiumaa koolides.

Taust:

Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi võimekaid eestvedajaid erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. Noored Kooli on aastate jooksul toonud haridusse üle 200 inimese, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Unsplash, Banter Snaps.

Samal teemal:

• Uuel õppeaastal läheb kooli 2200 õpilast rohkem kui mullu
• Noort õpetajat motiveeriks kooli jääma hooliv kollektiiv ja võimalus abi küsida

Stipendiume noortele üle andnud Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratase sõnul on igal andekal inimesel maailmale palju anda, aga seda enam on ta alati koju tagasi oodatud.

„Meil on väga erakordne riik, mis on alati toetunud väga paljude noorte pealehakkamisele. Seda ettevõtlikkust on aga alati toetanud noorte haridus. Just teadmised ja julgus on teinud meist iseseisva riigi, mis on praeguseks Euroopa digiarengu eestvedaja ning andnud meile maailmas ainulaadse märgi,“ ütles Ratas.

Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere toonitas, et noored õpetlased kannavad endas lootust, aga samas on valinud endale väga raske tee. “Te lähete tundmatusse ja astute kõrgetasemelistesse ülikoolidesse, kus nõutakse kohe väga palju. Samal ajal on see, mis teid ees ootab, suur seiklus,” sõnas Toompere.

“Kui vaadata suurt plaani, siis me peame laskma noortel andekatel eestlastel minna. Mingil hetkel annavad nad Eesti riigile palju tagasi. Nende teadmiste, kogemuste, kontaktide ja ande najal saavutatu toob meile kõigile kasu,” lisas ta.

Noore õpetlase stipendiumiga toetatakse andekaid keskkoolilõpetajaid, kes jätkavad oma haridusteed maailma tippülikoolides USAs, Ühendkuningriigis ja mujalgi. Abiraha eesmärk on aidata noori maailma mainekatesse ülikoolidesse õppima, kuhu neil muidu jääks rahapuuduse tõttu minemata. Noore õpetlase stipendiumit annavad välja Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Archimedes ning suur hulk Eesti ettevõtjaid.

Stipendiumi abil, mida jagatakse tänavu 15. korda, on välismaale õppima asunud 166 noort, kellele lisandub tänavu 20. Neist valdav enamus on siirdunud Suurbritannia mainekatesse ülikoolidesse nagu Oxford, Cambridge või näiteks Imperial College London. 

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Mathis Bogens.

Kirjutusvahendite ostuga saab aidata kasvatada tõendus- ja teaduspõhist KiVa programmi kasutavate koolide arvu. Soome teadlaste välja töötatud KiVa programm on Eesti koolides juba kuus aastat aidanud kiusamist vähendada. 

„Sel sügisel kasutatakse KiVa programmi ligi 90 koolis ja õppekohas üle Eesti. Soovime aga nii uusi koole oma võrgustikku otsides kui ka olemasolevaid järjepidevalt toetades, et programm jõuaks senisest võrdsemalt ka venekeelsete lasteni ning tegevused ulatuksid ka kolmanda kooliastme ehk 7.-9. klassideni. On tänuväärne, et ka Kaubamaja peab kiusuennetust oluliseks ja toetab meid sel teekonnal heategevuskampaaniaga,” ütles SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar.  

Kiusuennetuslike sõnumitega heategevuslikud tooted ning ka Penteli kirjutusvahendid on müügil Tallinna ja Tartu Kaubamaja Lastemaailmas, Tallinnas Viru Keskuse aatriumis, Kaubamaja Galeriis ja Tartu Kaubamaja aatriumis ning Kaubamaja e-poes.

„Kaubamaja leiab, et kõikidel lastel on õigus muretule ja õnnelikule lapsepõlvele. Oskust märgata nii rõõme kui muresid on selle juures võimatu üle hinnata. Väga oluline on, et lapsed ise, lähedased täiskasvanud nii kodus kui koolis oskaksid näha märke, mis viitavad kiusamisele, ning suudaksid pakkuda ka toetust ja abi,“ rääkis Kaubamaja AS turundusdirektor Enel Kolk. „Oleme läbi aastate toetanud erinevaid lastele suunatud heategevuslikke projekte ning meil on väga hea meel, et saame sellesügisese koolikampaaniaga anda oma panuse KiVa programmi arendamisse.”

Kampaania kestab 1. augustist 7. septembrini. 

Heategevuskampaania raames toimub sel neljapäeval, 15. augustil kl 17.00 Viru Keskuse aatriumis arutelu „Kuidas märgata varakult koolikiusamise ohumärke, kuidas ennetada ja vähendada kiusamist koolis ja koolidest väljaspool?“ Vestlusringis osalevad laulja ja kolme lapse ema Luisa Rõivas ning laulja Sissi Nylia Benita, arutelu juhib SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. 

“Oleme Taaviga koos erinevaid lastele suunatud heategevuslikke projekte aastate jooksul toetanud. KiVa programm on meie pere kõigi liikmete meelest väga vajalik osa koolipäevast ja hindame Kiusamisvaba Kooli meeskonna panust kiusamist koolides vähendada kõrgelt,” rääkis Luisa Rõivas. “Oluline on, et oskaksime märgata ja abi anda ning usun, et KiVa programm on vajalik nii lastele kui kõigile lastevanematele. Usaldus lapse, vanema ja kooli vahel on see, mis toob mured koju ja nii on võimalik ka neile muredele lahendused leida. Proovime kõik koos märgata ja aidata!” 

Allikas ja foto: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade

Samal teemal:

• KiVa kiusuennetusprogrammiga soovib liituda taas üle 20 kooli
• Prisma heategevuskampaania viib kiusamisennetusprogrammi kahte Eesti kooli

„Tervikuna läks sellesuvine vastuvõtt korda, avaldusi esitati oluliselt rohkem kui mullu,“ rääkis ametikooli direktor Neeme Rand. „Mõne eriala vastu oli väga suur huvi, teise vastu jälle väiksem ja seetõttu on lisavõimalus nendel noortel või täiskasvanutel, kes veel soovivad septembrist uusi oskusi omandama asuda.“

Põhihariduse järgsetes kutsekeskhariduse õpperühmades, kus lõpetaja omandab nii ameti kui ka keskhariduse, on vabu kohti ehitusviimistluse, koka, majutusteenindaja ja sõiduautotehniku erialadel. 

Tsükli- ja õhtuõppes saab veel õppima tulla giidi, koka, nahkkäsitöö, stilisti ja õmbleja erialadele. Töökohapõhises õppes saab tulla veel õppima spaateenindajaks, hooldustöötajaks või klienditeenindajaks kaubanduses.

Vastavalt sellele, kuidas kohad täituvad, uuendatakse erialade loetelu jooksvalt kooli veebilehel kuni 8. septembrini.  Lisainfot saab telefonil 452 4600.

Sisseastumisavaldusi võetakse vastu tööpäeviti ametikooli linna õppehoones. Avalduse saab esitada ka ametikooli veebilehe kaudu.

Kokku esitati sel aastal Kuressaare Ametikoolis õppimiseks 437 sisseastumisavaldust.

Kõige rohkem avaldusi esitati küünetehniku erialale (38). Tsükliõppe erialadest olid populaarsed veel ärikorralduse spetsialist (29) ja lapsehoidja (26). 

Kutsekeskharidusõppe erialadest soovitakse kõige enam õppida kujundusgraafikuks (25) ja noorem tarkvaraarendajaks (23). Huvi vähesuse tõttu ei saa ametikool avada kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala. 

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade