Tartu Ülikool on viimastel aastatel teadlikult pingutanud ettevõtlusõppe arendamiseks ning partnerlussuhete loomiseks nii ettevõtete kui ka muude organisatsioonidega, et edendada teadmistepõhist ja uuendusmeelset ühiskonda.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura ütles, et igale klassikalisele ülikoolile nagu Tartu Ülikool on ACEEU (Accreditation Council for Entrepreneurial and Engaged Unviersties) akrediteering garantii, mis kinnitab, et püstitatud eesmärgid ja ettevõtluse toetamiseks sisse seatud tegevused vastavad maailma parimatele tavadele. „ACEEU ekspertide soovitused aitavad meil kindlasti sõnastada ka uusi strateegiaid ja plaane. Kogu akrediteerimisprotsess oli meeldiv intellektuaalne harjutus, mille tulemus on usaldusväärne, ning ülikoolil on au ja rõõm olla esimeste akrediteeritute hulgas,“ sõnas Puura.

Tartu Ülikool alustas akrediteerimisprotsessi 2017. aastal. „Alguses saatsime komisjonile eneseanalüüsi aruande, kirjeldades, kuidas Tartu Ülikool ettevõtlust arendab. Komisjoni eksperdid külastasid meid 2018. aasta juunis ja kohtusid ligi poolesaja ülikooli liikmega,“ kirjeldas protsessi Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reim.

Erik Puura lisas, et atesteerimine ei ole eesmärk omaette. „Tartu Ülikool on võtnud selge sihi suurendada sidusust ühiskonnaga ning tegutseb selle nimel, et meie teadlaste loodu ja avastatu ka päriselt majanduse arengule kaasa aitaks ja inimeste elu paremaks muudaks. Seda rõhutati ülikooli arengukonverentsil 17. mail ja see moodustab ühe kandva telje ülikooli uues arengukavas, mille arutelud jõuavad lõpptulemuseni selle aasta sügiseks. Samuti oleme teinud suuri samme ettevõtlusõppe sisseviimisel õppekavadesse,“ selgitas Puura.

Kindlasti annab ettevõtluskoostööle hoogu uue aasta alguses avatav Tartu Ülikooli Delta keskus, kus hakkavad üheskoos tegutsema teadlased, üliõpilased ja teaduskoostööst huvitatud ettevõtted.

Akrediteerimistunnistus anti Tartu Ülikoolile pidulikult üle 20. juunil Helsingis toimunud ülikoolide ettevõtlusinnovatsiooni konverentsil enam kui 700 osaleja ees ning seda oli vastu võtmas Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse ettevõtlusnõustaja Aivar Pere.

Ettevõtlike ja ühiskonda mõjutavate ülikoolide akrediteerimiskomisjoni ACEEU (www.aceeu.org) kutsus 2016. aastal ellu ülikoolide ettevõtlusinnovatsiooni võrgustik UIIN (University Industry Innovation Network) ning selles osalevad rahvusvahelised kaasamis- ja ettevõtluseksperdid. Peale Tartu Ülikooli on ACEEU-lt ettevõtliku ülikooli akrediteeringu pälvinud vaid neli ülikooli: 2017. aastal Austraalia Adelaide’i Ülikool, 2018. aastal Colombia EAN-i Ülikool ning 2019. aastal Malaisia Juhtimise ja Teaduse Ülikool ja Rootsi Chalmersi Tehnoloogiaülikool. Koos Tartu Ülikooliga taotles akrediteeringut veel 13 ülikooli, teiste hulgas meie regioonist Turu ja Varssavi ülikool, mis kuuluvad maailma tugevaimate ülikoolide hulka. 

Fotol on Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse ettevõtlusnõustaja Aivar Pere ning akrediteerimiskomisjoni ACEEU asutaja ja esimees Professor Kliewe. Foto: Benjamin Arthur

Samal teemal:

• Tartu Ülikoolis algab suvine sisseastumisperiood
• Tartu Ülikool pakub võimekatele noortele ahvatlevaid lisaõpivõimalusi ja maksab kolmele kõige tublimale stipendiumi

Projekti eesmärk oli õppekäikude abiga suurendada keskkonnateadlikkust kui pädevust õpilaste seas, sealhulgas korraldasid õppekäikudel osalenud õpilased keskkonnakuu jooksu koolis erinevaid õpitubasid.

Põnevaid projektitegevusi jätkus Pärnu Rääma Põhikooli 2. kuni 9. klassi õpilastele.

I kooliastme õpilastel oli võimalus tutvuda oma meelte abil koprarajaga, avastada üle luite raba kui ka tutvuda talulapse tegemistega Eesti ajaloos. Meie meeled aitavad meil tunnetada elu meie ümber – olgem avatud meeltega.

II kooliastme õpilastel oli võimalus uurida kalasid, mõista tervisliku toitumise põhimõtteid, avastada Eesti elukooslusi. Öeldakse, et söömine on ainus töö, mis toidab – seega on oluline, et me sööme enda organismile meelepäraseid toite.

III kooliastme õpilastel oli võimalus oma silmaga näha troopilisi ja lähistroopilisi tarbetaimi; avastada, missugune on meie suhkrutarbimine ning käia jääaja radadel (rändkivid, elustik, liustike pärandus). Taimed on maa kopsud, seega on oluline mõista, kuidas saame meie taimi nende elutegevuses toetada ning mida annavad taimed meile tagasi.

Aitäh klassijuhatajatele, õpilastele, lapsevanematele ja abilistele, kes aitasid kaasa õpilaste keskkonna-alase teadlikkuse kasvule!

Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Uuringust ilmneb, et viimase viie aastaga on suurenenud õpetajate hulk, kes tunnevad, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud. Kui 2013. a leidis ainult 13,7% õpetajatest, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis viie aastaga on see näitaja tõusnud 26,4%-ni, mis on suurem ka OECD riikide keskmisest: 25,8%. Sealjuures on viimase viie aasta jooksul ametisse asunud õpetajate seas see näitaja koguni – 39%.

„Uuring teeb nähtavaks Eesti 7.-9. klasside õpetajate ning koolijuhtide hääle ja võimaldab teada saada, mida arvavad meie haridussüsteemist need, kes iga päev selle keskmes toimetavad,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Eriti olulised on TALISe tulemused praegu, kus koostamisel on uus haridusstrateegia aastani 2035. Saame olulist tagasisidet praegusele strateegiale ning teavet uute suundade kujundamisse.“

Eesti õpetajaskond paistab TALISes osalenud riikide võrdluses välja oma hea ettevalmistuse, pikaajalise töökogemuse ning järjepideva professionaalse arendamise poolest. Samas on märgata ka muutusi viimasel viiel aastal ametisse asunud õpetajate karjääritees. Enam kui pooled neist pole pidanud õpetajaametit esimeseks karjäärivalikuks, kuid on soovinud arendada noori, aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning panustada ühiskonna arengusse.

Õpetajad vajavad tuge ja täienduskoolitust

Ühtlasi toob uuring välja vajaduse toetada enam alustavaid õpetajaid, et nad kooli tööle püsima jääksid. Toetust vajavad oma karjääri jooksul ka kogenud õpetajad, sest kiiresti muutuv ühiskond ja vajadused seavad neile üha uusi väljakutseid. Näiteks IKT valdkonnas, mis on olnud üle pooltel õpetajatel tasemekoolituse osa ja kolmveerandil osa ka hiljutisest täiendusõppest, tunneb ainult kolmandik end hästi ettevalmistatuna.

Õpetajate ja koolijuhtide hinnangul valitsevad meie koolides õpilaste ja õpetajate vahel head suhted. Üha rohkem õpetajaid sisendab õpilastesse usku, et nad suudavad koolis hästi toime tulla ning aitavad neil väärtustada õppimist. Senisest enam tullakse toime käitumisprobleemide ohjamisega ning õpetajate enesetõhusus on võrreldes 2013. aastaga suurenenud.

Eesti koolijuhid on saanud hea ettevalmistuse, kuid ühiskonna ootustele vastava kooli arendamine nõuab neilt pidevat enesetäiendamist ning uusi teadmisi ja oskusi. Ka koolijuhid ise näevad kõige rohkem täiendusõppe vajadust just õpetajate professionaalse arengu toetamisel, töö tagasisidestamisel ning koostöise koolikultuuri kujundamisel.

Olulist tähelepanu vajab nii õpetajate kui ka koolijuhtide järelkasvu küsimus. Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on 49 aastat vana (OECD riikide ja uuringus osalenud piirkondade keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 aastat (OECD keskmine 34%). Eesti koolijuhid on keskmiselt 53 aastat vanad, mis ei erine kuigi palju kõigi uuringus osalenud riikide ja majanduspiirkondade keskmisest (52 aastat).

Taustainfo

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta erinevates riikides üle maailma. Eestist vastas uuringuküsimustele 3083 7. – 9. klassi õpetajat ja 201 koolijuhti. 

Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene TALIS viidi läbi 2008. aastal ning kaasatud oli 24 riiki, viis aastat hiljem kasvas riikide arv 34-ni. Kolmandast uuringust võttis osa 48 riiki või majanduspiirkonda. Eesti on osalenud kõigil kolmel korral. 

TALISe uuringud on andnud väärtuslikku teavet poliitikakujundamisse (sh Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koostamisse, esma- ja täiendusõppesüsteemi kujundamisse ning prioriteetide seadmisse jne), võimaldanud analüüsida trende ning võrrelda Eestit teiste riikidega. Mitmeid TALISe uuringu näitajaid kasutatakse siseriiklike indikaatoritena. 

Põhiuuringu rahvusvahelised ja riiklikud tulemused avaldatakse kahes osas. Rahvusvahelise raporti teine osa avaldatakse 2020. aasta märtsis. Riikliku raporti esimene väljaanne avaldatakse sügiseks ning sellele järgnevad ka õpetajatele suunatud piirkondlikud seminarid. Riikliku raporti teine osa ilmub 2020. aasta aprillis.

Tulemused (inglise keeles)  

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, jeshoots.com

Samal teemal:

• OECD raport tunnustab Eestit edusammude eest haridusvaldkonnas
• Koolides algab rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS 2018
   

Tänavu on väliraamatukogu kandvaks teemaks "Maa ja ilma kirjandus". See tähendab, et keskendutakse maailmas toimuvale ja rändamisele. 

Päeva juhatab sisse maailmarändur Tiit Pruuli, kes kõneleb oma uuematest ettevõtmistest ja maailma kogemisest läbi rännuraamatute. Seejärel räägib ajaloolane ja militaarekspert Ilmar Raag sõjandusega seonduvatest reisiviisidest läbi aegade, siis astub üles kodanikuühiskonna edendaja ja paljukäinud maailmakodanik Kristina Mänd. Päeva lõpus toob vanu ning värskeid sõnumeid Islandilt tõlkija ja põhjamaise vaimuilma asjatundja Askur Alas.

Kogu päeva jooksul teeb mõnusat muusikat Valner Valme. Tuleb sisukas, lustilik ja mõttetihe raamatupäev.

Päevakava:
 11.00 Tiit Pruuli
 13.00 Ilmar Raag
 15.00 Kristina Mänd
 17.00 Askur Alas
 DJ Valner Valme
  

Rohkem infot: www.nlib.ee

Tunnistuse CertiLingua võrgustikku kuulumisest andis täna Kadrioru Saksa Gümnaasiumile üle Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik.

Põiklik selgitas, et CertiLingua on Saksamaalt alguse saanud rahvusvaheline programm, mille eesmärk on tunnustada õpilasi, kes on keskhariduse omandamise ajal osalenud lõimitud aine- ja keeleõppes, saavutanud kahes võõrkeeles vähemalt B2-keeleoskustaseme ning kaasa löönud rahvusvahelises projektis. „Teistesse Euroopa riikidesse tööle või õppima minnes on CertiLingua tunnistus tõendiks õpilase kõrge keelelise taseme ja kultuuriteadlikkuse kohta. Paljude õppeasutuste ja tööandjate jaoks on see tunnistus piisav info kandidaadi heast keeleoskusest ning annab eelise teiste kandidaatide ees,“ ütles Põiklik.

Programmis osalemine toetab ka kooli mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise suhtluse arendamisel õppekavas. „See on väljakutse nii koolile kui ka õpilastele, seadmaks keeleõppes kõrgeid sihte ning arendamaks suhtlusoskust teiste kultuuride ja keelte parema mõistmise kontekstis,“ lisas Põiklik.

 Eesti on CertiLingua võrgustiku liige 2014. aastast.

Seni oli Eestis kolm CertiLingua kooli: Viljandi Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Tartu Annelinna Gümnaasium.

Allikas: HTMi pressiteade

„Ootame Tartusse ja Tartu Ülikooli kõiki õpihimulisi, nii noori kui ka veidi vanemaid,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Tartu on tõeline ülikoolilinn: akadeemiline, vaba, nooruslik, keskkonnahoidlik. Siin õppimine on kogemus kogu eluks. Selle kogemuse loovad peale maailma tippu kuuluvate õppejõudude ka kaasüliõpilased nii Eestist kui ka rohkem kui sajast riigist üle maailma. Tartus õpivad Eesti parimad ning nemad on sinu sõbrad kogu ülejäänud eluks,“ lisas Valk.

Õppeprorektori sõnul soosib ülikool täielikku pühendumist õppimisele, kuid magistriõppes tullakse vastu ka töötavatele inimestele ja on võimalus õppida sessioonõppes. „Just magistriõppes on viimastel aastatel kasvanud nende osakaal, kes tulevad pärast mõne muu ülikooli lõpetamist Tartusse. Tule sina ka!“ kutsus ta.

Ootame kandideerimisavaldusi sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 4. juuli südaööni. Samal ajal saab esitada avaldusi ja kandideerimisel nõutud lisadokumente ka kohapeal Tartus aadressil Ülikooli 20–320, Narva ja Pärnu kolledžis, Viljandi kultuuriakadeemias ning ülikooli Tallinna esinduses. 

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul tuleb kohapeale lõpudokumente esitama tulla kindlasti siis, kui varasem haridus on omandatud välisriigis või enne 2004. aastat Eestis. „Praegusel digiajastul loodavad kandidaadid, et piisab elektroonilisest avaldusest ning sellele lisatud lõputunnistuse lihtkoopiatest, kuid ülikoolil on vaja veenduda lõpudokumentide ehtsuses. Kui SAIS-is esitatud avaldusel on puudusi, tuleb järgida ülikooli antud juhiseid ja puudused kõrvaldada. Vastasel juhul lükkab ülikool avalduse pärast 4. juulit tagasi ja sel aastal enam kandideerida ei saa,“ selgitas Kaldma. Ühtlasi kutsus ta kandidaate üles mitte jätma avalduse esitamist viimasele päevale.

Tähtsad kuupäevad:
 20. juunist 4. juulini võetakse vastu avaldusi ja dokumente
 8.–13. juulini kestavad sisseastumiseksamid
 15. juulil avaldatakse vastuvõetute nimekirjad
 kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse tegemist tuleb vastuvõetuil õppima tuleku soov kinnitada
 2. septembril on õppeaasta algus

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus, TÜ

Samal teemal:

• Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad
• Tartu Ülikool alustab kevadist vastuvõttu

“Tehisintellekti ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamine hariduses muutub üha tavapärasemaks ning haridus on selles vallas teenäitaja. Kuna Eestist on kujunenud usaldusväärne ja innovaatiline hariduse eestvedaja ning meie haridussüsteem on maailmas tehnoloogia kasutamisel esirinnas, siis ei ole see märkamata jäänud ka Euroopa ja Aasia kolleegidele, kes meile koostööettepaneku tegid,” märkis ASEFil Eestit esindanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

„Eesti koolid ei lepi keskpäraste lahendustega, vaid eeldavad ja ootavad võimalusi, mis aitavad õppimist sisuliselt võimestada. Uus koostööalgatus võimaldab kindlasti meie koole veelgi enam toetada ning anda hoogu ka Eesti haridusvaldkonna ettevõtetele, “See ja lisaks ka Eesti kui e-riigi positiivne kuvand on pannud maailma riigid meie poole vaatama, märkis Laidmets.

„Eesti panus Euroopa ja Aasia ühises ettevõtmises võimaldab kindlasti meie koole nende arengus veelgi enam toetada ning sealjuures anda hoogu ka Eesti haridusvaldkonna ettevõtetele juurde,“ lisas Laidmets. Tema sõnul on projekti eripäraks see, et sellesse on ennekõike kaasatud õpilased ja õpetajad, kelle parimate kogemuste näitel strateegilisi plaane tehakse.

Esimene kohtumine toimub Jaapanis juba käesoleva aasta septembris, järgmisel aastal toimub konverents Suurbritannias. 1996. aastal loodud ASEF on valitsustevaheline organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa ja Aasia vaheliste suhete arendamisele läbi erinevate koostööprojektide. Tänaseks on ASEFi abil ellu viidud üle 650 mitmesuguse ettevõtmise. Eestis on ASEFi toel korraldatud suveülikoole, loengusarju, noortevahetusi. Eesti kuulub ASEFi partnerriikide hulka alates 2004. aastast, kokku kuulub ASEFisse 53 Euroopa ja Aasia riiki.

Allikas: HTMi pressiteade

Üks selline täiesti uue lähenemise saanud võimalus on informaatikaõpetaja magistriõppekava Tallinna Ülikoolis, mille senat kinnitas sel kevadel. Tartu Ülikoolis saab matemaatika-informaatikaõpetajaks õppida juba mõned aastad.

Informaatika ei ole meie koolides kohustuslik aine. Siiski on paljud koolid ja huviringid oma südameasjaks võtnud informaatikat noortele õpetada, et digiteenuste tarkade tarbijate kõrval oleks tulevikus ka uute digiteenuste loojaid. 2018. aastal valmis informaatika ainekava ja õpik 1. ja 2. kooliastmele. Informaatika uute valikkursuste ainekava gümnaasiumitele on koolides katsetatud ja sügisest võiks IKT-süvaõppega huvilistes koolides alustada, aga... Eesti koolides on puudu ligi 300 informaatikaõpetajat.

Informaatikaõpetajate õppe uuenemist Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) IT Akadeemia programm tublisti toetanud – sellel ja eelmisel aastal kokku 600 000 euroga. Nii on mõlemad ülikoolid uuendanud õpetatavate ainete sisu ja materjale ning uuendatud õppekeskkondi, samuti saavad informaatikaõpetajaks õppijad IT Akadeemia toel erialastipendiumi 300 eurot kuus. 

Värskeim näide uuendustest on asjade interneti ja robootika õppelabori Digipaja avamine Tallinna Ülikoolis. Uusimate robootika- ja digivahenditega varustatud õppelabor on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse tarvis, et tudengid saaksid kogeda praktilist projektõpet muuhulgas asjade interneti ja robootika valdkonnas.

Iga kool ei suuda informaatikaõpetajale tagada täiskoormust ja sellele on õppekavasid koostades mõeldud. Osa õppekavast on informaatikaõpetajaks ettevalmistamine, siis on traditsioonilised pedagoogilised ained, ja lisaks võib õppija omandada mõne teise aine õpetamise õiguse, näiteks matemaatikaõpetaja oma. Tudengid saavad oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid teemasid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

Informaatikaõpetaja erialale astumiseks Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis saab avaldusi esitada alates 20. juunist infosüsteemis SAIS.  

Õppima oodatakse nii neid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise vastu ning soovivad koolis oma õpetajateed alles alustada, kui ka neid, kes juba õpetavad, aga kellel õpetajapaberit veel taskus pole.

Kel tekkis huvi, saab täpsemat infot siit: Tallinna Ülikooli informaatika õpetaja magistriõppekava ja Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikaõpetaja magistriõppekava.

Kodulehtedel on kirjeldatud nii õppe sisu kui vormi ja sisseastumisnõudeid, samuti leiab stipendiumite alajaotusest stipendiumi saamise tingimused.

Digipaja avamisel kinnitas TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere, et mõlemad ülikoolid on informaatika õpetamisel teineteise tegemistega kursis ja teevad õpetamisel koostööd. Oluline on lõppeesmärk: et meie koolides oleks piisavalt informaatikaõpetajaid ja informaatikahuvilisi õpilasi.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Informaatikaõpetajad saavad praktilised oskused Digipajast
• Mikk Oad tuli uuesti ülikooli

Konverents TNC19 toob Tallinnasse ligi 800 IT valdkonna esindajat andmesidevõrkudest, ülikoolidest ja ettevõtetest. Konverentsi avasessioon toimub esmaspäeval, 17. juunil kell 11.

Peaesinejatena astuvad konverentsil üles rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud küberturvalisuse spetsialist Merike Käo, UbuntuNeti asutaja ja tegevjuht Tusu Tusubira, 2023. aastal teadustegevust alustava Euroopa Neutronkiirguse Allika (ESS) valitsusteülese labori peadirektor John Womersley, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut ja E-riigi Akadeemia asutaja ja valdkonnajuht Linnar Viik.

Konverentsi tänavune teema “Forging Digital Societies” lähtub tõdemusest, et arvutivõrkude toel saab luua ja arendada digitaalseid kogukondi. 21 sessiooni kestel käsitlevad eksperdid turvalisusstrateegiaid, riiklikke IKT- poliitikaid ning kogukondade rolli nende kujundamisel.

TNC19 ettekanded kantakse veebis üle. Otseülekandeid näeb aadressil tnc19.geant.org.

Programm: tnc19.geant.org/programme/

Iga-aastane Euroopa teadus- ja haridusvõrkude konverents toimub tänavu 35. korda. Üritust võõrustab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet.

Foto: Unsplash, Su San Lee

Samal teemal:

• HITSA EENet pani Eesti akadeemilise võrguühenduse 10 korda kiiremini tööle
• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna

Suveakadeemia esimese- päeval jagavad oma kogemusi viimasel ajal silmapaistnud keskkonnaaktivistid ja ekspertühenduste esindajad. Osalejad saavad teada, kuidas iga inimene saab end keskkonnakaitse teemadel kuuldavaks teha ning kaasa rääkida otsuste tegemisel. Arutleme, kas keskkonnahariduses oleks vaja rohkem mässajaid ja kuidas seda teha nii, et sellest kasu oleks.

Teisel päeval on kavas vabas vormis kogemuste jagamise õpitoad. Igaüks, kes soovib teistega jagada oma teadmisi, oskusi, muljeid ja kogemusi, saab registreerimisel teada anda soovist õpituba läbi viia. Ootame 45–90 minuti pikkuseid praktilisi õpitubasid, mänge, loodusretki, vaatlusi, katseid, lugude jutustamisi, väitlusi ja muus formaadis tegevusi. Eriti teretulnud on keskkonnaaktivismiga seotud tegevused.

Pärast ametlikku programmi saavad osalejad külastada Väätsal asuvat jalgrattamuuseumi, Paides toimuvat Arvamusfestivali või korraldada ise vaba aja tegevusi. Soovijatele pakume majutust Väätsa koolis ka teiseks ööks.

Keskkonnahariduse suveakadeemia on 9.–10. augustil Väätsa mõisas ja põhikoolis Järvamaal. Vaata kava. Registreeruda saab 5. augustini veebivormi kaudu: https://forms.gle/QjWnmJqsQgqTrssh7.

Osalustasu 20 eurot sisaldab programmi, põrandamajutust koolimajas ja toitlustamist. Lisatasu (20 eurot) eest saab broneerida majutuskoha külalistemajas Vana Tall. Osalustasu maksmine kinnitab lõplikult ka registreerumise.

Keskkonnahariduse suveakadeemiasse on oodatud keskkonnahariduse spetsialistid, õpetajad, koolijuhid, huvijuhid, noorsootöötajad, keskkonnaorganisatsioonide töötajad ja liikmed, tudengid ja teised huvilised.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/
www.keskkonnaharidus.ee/

Foto: Unsplash, Danielle Macinnes