Märgi “eTwinningu kool” pälvisid Kuressaare Gümnaasium, Kuressaare Vanalinna Kool, Narva Kesklinna Gümnaasium, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Põlva Gümnaasium, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Võru Kreutzwaldi Kool, Narva Lasteaed Põngerjas. 

Tunnustuse mõte on tõsta esile neid koole, mis juba teevad eTwinningus head tööd, kus on projektitöösse kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne, eTwinningu arengut koolisiseselt toetav õhkkond. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas. 

Tunnustatud koolide nimekirja leiab siit.

2018. aastal oli eTwinningu koolidel palju rahvusvahelisi ettevõtmisi. Nii osaleti Roomas toimunud konverentsil „eTwinningu koolide võimestamine: juhtimine, õppimine, jagamine“, mille eesmärk oli tutvustada ja levitada eTwinningu koolide kogemust. eTwinningu koolide õpetajad osalesid neile mõeldud grupis eTwinning Live´is. Seal jagavad õpetajad kogemusi ja parimaid praktikanäiteid, hoiavad end kursis eTwinningu koolide uudistega ja saavad liituda veebiüritustega.

2018/2019. aastal anti märk „eTwinningu kool“ välja esimest korda. Selle pälvisid 1211 kooli üle Euroopa. Eestist said märgi Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja kommenteeris toona tunnustuse saamist nii: “Kuna eTwinningu projektid kaasavad endaga alati palju osapooli, siis on see kokkuvõttes tunnustus väga paljudele inimestele. Koolidele, kus tehakse aktiivselt eTwinningu projekte, soovitan julgelt eTwinningu märki taotleda. See ei ole raske. Küsimused, millele tuleb vastata, on lihtsad ning loogilised. Kohe saab ka tagasisidet selle kohta, mis on hästi või millele rohkem tähelepanu pöörata.”

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetajat, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unsplash, Jason Leung

Samal teemal:

• Kuidas koolis demokraatiast rääkida?
• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Kummagi vanuserühma võitnud võistkond ja paremuselt järgmise lõpptulemusega võistkond pääsevad edasi statistikavõistluse Euroopa võistlusvooru, kus neil tuleb teha lühike video, mis selgitab mõnd korraldajate poolt ette antud statistikamõistet või -teemat. 

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat eestvedamisel toimub õpilaste Euroopa statistikavõistlus 2018/2019. õppeaastal 15 Euroopa riigis. Kaasa saavad lüüa põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilased, kes on jagatud kahte vanuserühma. Eesti osales võistlusel esimest korda.

Õpilaste Euroopa statistikavõistluse Eesti riigisisene võistlus koosnes kahest voorust. Esimeses voorus tuli lahendada kolm veebipõhist testi ning teise vooru pääsenud võistkonnad tegid statistilise uurimuse. 

Eesti võistlusele registreerus 184 võistkonda, 50 õppeasutust ja üle 470 õpilase. Vanemas vanuserühmas (umbes 16–18-aastased) asus esimese vooru veebiteste lahendama 84 võistkonda ja nooremas vanuserühmas (umbes 14–16-aastased) 100 võistkonda. 

Teise võistlusvooru pääses vanemas vanuserühmas 35 võistkonda ja nooremas vanuserühmas 40 võistkonda. Neist esitas uurimistöö vastavalt 27 ja 32 võistkonda. 

Eesti riigisisene võistlusvoor toimus 2019. aasta jaanuaris-märtsis, Euroopa finaal toimub aprillis-mais. 

Vaata Eesti võistluse lõpptulemusi. 

Euroopa statistikavõistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama statistika õpetamisel uusi materjale. Samuti levitada statistilist kirjaoskust ning näidata õpilastele ja õpetajatele statistika tähtsust ühiskonnas.

Eestis korraldasid võistlust Statistikaamet, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Tartu Ülikool.

Rohkem infot võistluse kohta Statistikaameti veebilehel. 

Allikas: Statistikaameti info

Iga viies Eesti matemaatikaõpetaja on 60-aastane või vanem. See tähendab, et koolidesse oleks igal aastal vaja 60 uut õpetajat, aga tööturule tuleb aastas keskmiselt vaid 13 matemaatikaõpetajat.

Programmi abil loodetakse tuua koolidesse õpetajaks need, kellel on erialane ja pedagoogiline ettevalmistus, kuid kes ei ole varem või pikka aega õpetajana töötanud. Peale selle oodatakse kandideerima neid, kellel on hea erialane töökogemus, soov töötada õpetajana ja valmisolek alustada õppimist koolis töötamise kõrvalt.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on matemaatiline kirjaoskus nii praegu kui ka tulevikus üks võtmeoskusi, mille tasemest sõltub Eesti konkurentsivõime. „Ülikool soovib teha kõik võimaliku, et koolidesse jõuaks rohkem häid õpetajaid. Programm „Kogenud kooli“ toetab igati neid, kes tahavad anda oma panuse Eesti tuleviku heaks,“ ütles Valk. Ta lisas, et õpetajate palk on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning sellega seoses on õpetajaamet muutunud ka ahvatlevamaks.

Kandideerimise eeldus on, et varasemate õpingute käigus on läbitud vähemalt 60 ainepunkti ulatuses matemaatikaaineid. Sisseastumiseks tuleb esitada haridust tõendavad dokumendid, elulookirjeldus ja motivatsioonikiri. Kõigi kandidaatidega tehakse pooletunnine intervjuu, mille käigus selgitatakse välja valmisolek programmis osaleda. Täpsemad sisseastumistingimused ja ajakava on veebilehel www.opetaja.ut.ee. 

Vastuvõetud üliõpilastele leitakse töökoht elukohalähedases koolis ning nad alustavad õpinguid sessioonõppes Tartu Ülikooli õpetajahariduse erialal. Õppekorraldus on muudetud võimalikult paindlikuks ning algajaid õpetajaid hakkavad toetama juhendajad nii koolis kui ka ülikoolis. Peale selle on võimalik kandideerida stipendiumile, mis tagab õpingute ajaks koolis täispalga ka osakoormuse korral.

Programmi „Kogenud kooli“ toetavad ettevõte Playtech ja Statistikaamet. Tartu Ülikool ootab koostööd tegema kõiki ettevõtteid ja organisatsioone, kellele on südamelähedane matemaatikaõpetuse tulevik Eesti koolides.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Põgenemistoad, teater ja draama – konverents tutvustab uusi võimalusi loodusteaduste ja tehnoloogia õpetamiseks
• TalTech panustab kooliõpilaste matemaatikateadmiste taseme tõstmisse

Kõige enam uusi KiVa-koole on Harjumaal ja Tallinnas.

Kokku laekus sihtasutusele Kiusamisvaba Kool 4. märtsi seisuga 29 avaldust sooviga programmi oma koolis rakendama hakata. Pärast kooliperedega läbi viidud liitumisvestlusi sai selgeks, et programmi süsteemseks ja järjepidevaks kasutamiseks on neist valmis 22 kooli.

“Pöörame viimastel aastatel uusi koole värvates aina enam tähelepanu programmi rakendamise kvaliteedile. Samuti on üks olulisi kriteeriume koolide sisuline valmisolek, sh tõsine motivatsioon KiVa kaudu kiusamist vähendada,” selgitab SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Kui kooliperedega liitumisintervjuud läbi viies ilmneb, et kooli juhtkond parasjagu vahetub või pole kooli tuumikpere liitumise suhtes päris ühte meelt, soovitame mitte kiirustada, vaid võtta aega küpsemiseks. Seda vajadust mõistavad koolid ka üldjuhul ise ning päris mitmel kooliperel tuli tänavu liitumine ootele panna.”

18 eesti õppekeelega ja neli vene õppekeelega kooli üle Eesti olid aga süsteemsele kiusuennetusele pühendumiseks ning KiVa programmi rakendamiseks valmis. Nende seas on 10 kooli Harjumaalt, sh seitse Tallinnast, kolm Põlvamaalt, üks Raplamaalt, kolm Tartumaalt, kaks Viljandimaalt, kaks Läänemaalt ja üks Ida-Virumaalt. See tähendab, et tulevast sügisest on Eestis kokku juba rohkem kui 90 KiVa-kooli, kujuures kaetud on kõik maakonnad peale Hiiumaa.

Ühe liituva kooli, Mooste Mõisakooli sotsiaalpedagoog Sandra Kripson põhjendab KiVa kasuks otsustamist sooviga saada oma kooli süsteemsus ja vajalikud teadmised: “KiVa pakub hetkel meile kõige paremini sobivat süsteemi. Meie jaoks on oluline, et tegevusse saaks kaasatud kogu koolipere, et oleks võimalik jõuda rohkemate juhtumiteni. Samuti meeldib meile, et programmis on suur rõhk ennetusel.”

KiVa on Soomes Turu Ülikooli teadlaste välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine programm, mis näeb ette mitmekülgseid konkreetseid tegevusi nii ennetustööks, juhtumite lahendamiseks kui ka kiusamise monitoorimiseks koolis. Mh õpivad lapsed spetsiaalsetes KiVa ennetustundides näiteks erinevaid tundeid tähele panema ja mõistma, grupisurvele vastu astuma, aga ka kiusamist märkama, sellesse sekkuma ning palju muud. Eestis ja ka mujal maailmas läbi viidud uuringud kinnitavad, et KiVa programm tõesti aitab kiusamist vähendada. Viiendat aastat programmi rakendanud Eesti koolides on vähenenud kiusamisohvrite osakaal ligi 30%. Programmi kohta saab lugeda SA Kiusamisvaba Kooli kodulehelt www.kiusamisvaba.ee/kiva-programm.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KiVa programm tänas koostööpartnereid
• 25 uut kooli üle Eesti alustas KiVa kiusuennetusprogrammi rakendamist

EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar akrediteeriti seitsmeks aastaks eeldusel, et kõrgkool täidab kahe aasta jooksul neile seatud kõrvaltingimuse.

EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminari puhul leiti, et nende organisatsiooni juhtimine ja toimimine , õppetegevus ning ühiskonna teenimine vastavad nõuetele, osaliselt vastab nõuetele teadus- ja arendustegevus. Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari õppetegevus tõdeti nõuetele vastavaks, ülejäänud kolme hindamisvaldkonna hinnanguks kujunes “osaliselt nõuetele vastav”.

Seitsmeaastase akrediteerimistsükli jooksul on kõik seitse Eestis tegutsevat ülikooli (ülikooliks loetakse kõrgkooli, mis pakub kõrgharidust kõigil kolmel kõrgharidusastmel) läbinud institutsionaalse akrediteerimise maksimaalse ehk 7-aastase hindamistulemusega. Rakenduskõrgkoolidest on 11 saavutanud maksimaalse 7-aastase tulemuse esimesel katsel, Lääne Viru Rakenduskõrgkool teisel katsel, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari tulemus on kolmeaastane akrediteering ning Euroakadeemia teisel katsel positiivset akrediteerimistulemust ei saavutanud. 

EKKA juhataja Heli Mattisen tõdeb: ”Eesti kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise tulemuste põhjal saab väita, et Eesti kõrgkoolid on hästi juhitud ning Eestis omandatud kõrgharidus on rahvusvahelises plaanis igati konkurentsivõimeline. Eksperdid kiidavad aruannetes ajakohast taristut, õppekeskkonda ja laboreid, kõrgkoolide strateegilist juhtimist, liikmeskonna kaasamist otsustusprotsessi, õppejõudude kvalifikatsiooni ja pühendumist ning teadustöö taset. Mõningad kitsaskohad korduvad siiski aruandest aruandesse: piiratud ressurssidele vaatamata on koostöö kõrgkoolide vahel marginaalne, „rahvusvahelistumine kodus“ ei ole piisav, üliõpilaste mobiilsus on madal ning väljalangevus kõrge jne.“ 

Nagu kõrgkoolid, on ka kõrghariduse hindamissüsteem seitsme aasta jooksul läbi teinud olulisi arenguid, mis kajastuvad 20. märtsil 2019 vastu võetud uues kõrgharidusseaduses. Uus institutsionaalse akrediteerimise kord käib kaasas Euroopa ja maailma kõrghariduse kvaliteediedenduse suundumustega, andes hinnangu 12 hindamisvaldkonna kohta ning võttes eraldi vaatluse alla mõned konkreetsed õppekavad. Esimestena läbivad lähikuudel uue tsükli institutsionaalse akrediteerimise Sisekaitseakadeemia ja Eesti Maaülikool.    

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Paulina õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumis 9. klassis, Marta Tallinna Reaalkoolis 8. klassis, Mia Tallinna 32. Keskkoolis 10. klassis. Kokku viis neid 13-17aastastele tüdrukutele mõeldud programm „Superheroes“, kus arendatakse tüdrukute juhtimisoskuseid, kasvatatakse enesekindlust ja õpetatakse projekte ellu viima. Õpilasfirma on ühtpidi algatus, mis tuleb programmi lõpuks teoks teha, teistpidi tüdrukute enda soov ja huvi õpilasettevõtluses kätt proovida. 

Ei pea võtma eraõpetajat

„Me plaanime üles ehitada veebilehe, kus viime õpilase, kes oskab ja tahab õpetada, kokku õpilasega, kes vajab mingis õppeaines abi,“ ütlevad Marta ja Paulina. Vajadus sellise teenuse järele on olemas, seda on nad uurinud ja testinud nii koolikaaslaste, tuttavate kui pereliikmete seas. Tavaliselt kasutatakse ju eraõpetajat, aga see on kallis. Ja vahel polegi nii palju õpetamist vaja, piisab, kui mõni ülesanne või väiksem teema koos üle vaadata. 

Millal mul oli väga raske?

Marta rääkis, et kui nende grupp „Superheroes“ programmis ideed hakkas otsima, olid kõigil (tüdrukuid oli grupis kuus) oma huvid ja arusaamad, mida teha. Programmis oli ainuke tingimus, et projekt peab olema reaalselt ellu viidav ning see peab midagi muutma, olgu maailmas, kogukonnas või klassiruumis. „Hakkasime mõtlema, mis olukordades on meil endil raske olnud, millal oleme tundnud, et tahaks teisti teha. Kui tegin sisseastumiskatseid Tallinna Reaalkooli 7. klassi, siis mul oli väga raske. Mõtlesin, küll oleks tore, kui oleks õpetaja, kes aitaks, aga mitte tasuline eraõpetaja. Koolis on noortel raske, nõutakse palju, kõike ei jaksa. Näen väsinud klassikaaslasi, see on kurb. Mõtlesin, kuidas saaks neid aidata nii, et vähemalt koolis saaksid asjad korda,“ rääkis Marta õpilasfirma idee sünnist.

Esimesed tunnid on toimunud

Õpilastevaheline õpetamine, õpilane õpetab õpilast ongi see, mida nende firma pakub. Esimesed tunnidki on toimunud. Ikka on mõni õpilane, kelle teadmised ühes või teises õppeaines on paremad, ja alati on õpilasi, kes vajavad lisaselgitusi. Paulina, Marta ja Mia firma viibki need kaks poolt kokku, andes sealjuures õpetajale võimaluse ka veidi taskuraha teenida. Põhimõtteliselt toimib asi nii, et õpilane annab teada, mis aines ja kui palju tal oleks abi vaja. Seejärel kannab ta summa õpilasfirma arvele, kes hiljem õpetajaga arveldab. Firma otsib õpilasest õpetaja. Siis toimub tund, see on alati reaalne kokkusaamine ja õppimine. Seejärel küsib firma tagasisidet nii õpetajalt kui õppijalt. See on oluline kvaliteedi seisukohalt. „Väldime, et ei tuleks inimene, kes pole üldse ette valmistunud. Praegu on küll õpetajad ise lisaülesandeid, raamatuid jm kaasa toonud. Ei ole nii, et teeme kooliõpiku lahti ja vaatame ülesande üle. Seda oskaks ju igaüks teha,“ sõnas Marta.

Fotol vasakult: Mia, Marta ja Paulina

Meelitada tuli nii õppijaid kui õpetajaid 

Aga seda tüdrukud ei oskagi öelda, kas raskem oli leida õpetajaid või õppida soovijaid – mõlemaga tuli vaeva näha. „Väga palju tuli küsida. Kasutasime koolide liste, kus tutvustasime oma firmat ning küsisime, kes tahab õpetada ja mis ainet. Õppijaid otsisime endi klassikaaslaste seast. Paljude jaoks oli motivaator hinne: tahaks tulemust parandada, aga mida veel juurde õppida? Muidugi saime ka palju eitavaid vastuseid: pole aega, mul on kindel õpetaja olemas, ei huvita jne,“ selgitasid Marta ja Paulina.  

„Võime öelda küll, et meil on tegutsev firma. Tunnid on toimunud, õpetajad ja õpilased on olemas, oleme teeninud päris kasumit,“ sõnas Paula. Tüdrukutel on hea meel, et tagasiside nende pakutavale teenusele on olnud väga hea. Nüüd tegutsevad nad edasi selle nimel, et see õpilastele kättesaadavamaks muuta. Kel tekkis huvi (ja vajadus) kas ise õpetada või endale õpilasest õpetaja leida, võib kirjutada e-postiaadressil alumnussuperheroes@gmail.com või vaadata kodulehte alumnus.ee. 

Tüdrukutest superkangelased?

Tüdrukud jätkavad veel veidi aega ka programmis „Superheroes“, kuni märtsi lõpuni. Kerge see ei ole, sisuliselt on kooli kõrval teine kool: üle nädala laupäeviti kokkusaamised, loengud, kohtumine mentoriga; vahepeal palju koduseid ülesandeid. Kõik toimub inglise keeles. Seda selleks, et valmistada noori ette rahvusvaheliseks suhtluseks, ja et programmis on eri rahvusest tüdrukud, siis on inglise keel ka sobiv suhtluskeel. Tüdrukud õpivad, kuidas projekti ellu viia, kuidas teha meeskonnatööd, pidada läbirääkimisi, teha turundust ja reklaami, kuidas juhtida protsesse ja kuidas keeruliste olukordadega toime tulla. Grupid võistlevad omavahel, auhinnaks on õppereis Inglismaale. „Programmis õpib palju, aga sõltub ka, palju sa ise panustad. On ka neid, kes käivad lihtsalt kohal,“ sõnas Paulina. 

Ettevõtte edu taga on tohutu töö

Nad kinnitavad, et „Superheroes“ programmis õpilasfirmat luues on nad maitse suhu saanud, mis tähendaks olla eraettevõtja ja oma firma juht. „See tähendab, et sa kogu aeg tegeledki oma firmaga. Ei saa asju jätta nii, et ah, ma ei tee, enam ei meeldi, lähen ära. Ei saa ära minna! Enne programmi polnud meil aimugi, kui suur töö ühe firma tegutsemise taga on,“ sõnasid Pauline ja Marta. Kas nad tulevikus ettevõtlusega tegelema hakkavad, selles nad kõhklesid, aga suuremaid projekte tahaksid teha veel küll. 

Foto: erakogu. Avafoto: Unsplash, Denise Jans

Tudeng saab omakorda esitada olulisi küsimusi, mis puudutavad töötingimusi ja arenguvõimalusi. 

IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul kestab Eesti tööturul suur nõudlus heade spetsialistide järele ning palju on räägitud sellest, et tööandjad meelitavad tudengid tööle juba esimeste kursuste ajal. „Tööandjate huvi tudengite suunal võib näha kas ohuna või võimalusena,“ ütles Jervan ja lisas, et teaduskonna ülesanne on tööandjate vajadust suunata laiemaks koostööks ettevõtete ja ülikooli vahel. Dekaan märkis, et lisaks tudengite praktikakohtadele annab praktikakohvik suurepärase võimaluse kuulata ettevõtjate ootusi ja tagasisidet teaduskonnas antava hariduse osas ning leida koostöövõimalusi külalisõppejõududele.

IT-teaduskonna praktikavaldkonna juht Riina Tallo rääkis, et just personaalsus ja segamatult suhtlemine reaalse töötajaga on see, mis muudab praktikakohviku eriliseks. „Kuigi ootame üritusele eelkõige IT-tudengeid, siis oodatud on huvilised ka inseneeriavaldkonnast. Samuti julgustan osalema nii neid, kes vahetult praktikakohti otsivad, kui ka neid, kes alles õpingute algusjärgus ning soovivad paremini mõista, millele õpingute käigus keskenduda, milliseid valikuid langetada, et tulevikus tööandjate ootustele paremini vastata,“ ütles Tallo.

Teist aastat toimuvas praktikakohvikus kohtuvad tudengid üks-ühele firmade esindajatega ning saavad küsida neid huvitavate alade esindajatelt tööd puudutavaid küsimusi. 

Praktikakohvikus osalevad järgmised Eestis tegutsevad ettevõtted: ABB, AdaCore Estonia, Arvato, Avalanche Laboratory, Bait Partner, CGI Eesti, Cleveron, Cybernetica, Eesti Energia, Ericsson, EveryPay, Finestmedia, Fujitsu, Hansab IT Solutions, IB Krates, Iglu, Lumav Commerce, Mobi Lab, Net Group, Nortal, Proekspert, Promether, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, SEB Pank, Swedbank, Tele2, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Uptime, Vaimo, Warren.io, Webware.

Praktikate infopäev toimub teisipäeval, 19. märtsil kell 12-17 Mektory Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses (Raja tn 15). Praktikakohviku avab IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan oma sõnavõtuga. Üritust korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskond ja IT-teaduskonna üliõpilaskogu.

Lisainfo: https://praktikakohvik.ituk.ee/

Allikas: korraldajate info

Paaritunnine, kuid väga sisutihe traditsiooniline emakeelepäevale pühendatud konverents pakkus kuulajatele võimalust kaasa mõelda ja kaasa rääkida. Ligi 250 kuulajat seda võimalust ka kasutasid ning pärast konverentsi võis korraldajate aadressil kuulda kiidusõnu. 

Ettekandjad rääkisid eesti keele tulevikust, inglise keele pealetungist, üha levivast kombest kasutada oma sõnade asemel võõrsõnu, eesti keelest teaduskeelena, noortest ja eesti keelest. 

Konverentsi avas õiguskantsler Ülle Madise ettekandega “Ilusa selge eesti keele ülistuseks”. Ta arutles, miks võõrad sõnad näivad suuremad kui omad ja tõi näite seadusloomest. Jutt käib ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaiste seadusest. Ülle Madise sõnul on Eesti õiguspraktikas alati kasutataud selget eestikeelset väljendit kõlvatu konkurents. Seaduseelnõu algataja (“Ma ei ütle nime, aga see on ministeerium, mis algab J-tähega”) otsustas aga, et seadus tuleb rohkem kooskõlla viia inglise keelega ja muutis selle ebaausaks konkurentsiks. “Tundub, et tühiasi, aga ei ole,” ütles Ülle Madise. Sest kõlvatu konkurents on endiselt jõus ja käibel, segadust on õigusruumis nüüd aga rohkem. Ülle Madise pani kuulajatele südamele, et kõikidel elualadel kasutatav eesti keel on põhiseaduse nõue. Inglise keele eelistamist ei saa kogu aeg põhjendada sellega, et siis oleme rahvusvahelisemad. “Eesti mõte ongi olla Eesti,” sõnas õigusklantsler. 

Vikerraadio ajakirjanik ja “Keelesaate” toimetaja Piret Kriivan kõneles teemal “Uueaegne kadaklus – valehäbist või eksiarvamustest”. “On märgiline, kuidas suhtutakse nimedesse. Et lapsele tuleb panna nimi, millega ta maailmas saaks läbi lüüa. Unustatakse täppidega tähed, meie kõige ägedamad tähed,” tõi ta esile. Ja muidugi ingliskeelsed sildid avalikus ruumis, mis meile kõigile silma hakkavad. Miks paneb omanik mänguasjade poe nimeks WePlay!? Miks mitte Meie mängime!, Mängima!, Mängime! või Tulge mängima!? Vastus kõlab selliste siltide puhul tavaliselt, et plaanime siseneda rahvusvahelisele turule, ja sellepärast peab nimi olema ingliskeelne... Ajakirjanik võrdles toimuvat kadakasakslusega. Vikipeedia andmeil nimetati kadakasakslasteks 19.–20. sajandil enamasti sünnilt eesti päritolu talupoegi või linnaelanikke, kes üritasid käituda ning rääkida kõrgemaid seisusi jäljendades. Kuna siinsete kõrgemate ja haritud seisuste keeleks oli saksa keel, tekkis kadakasakslik keelekasutus. 

Kirjanik Rein Raud tuletas oma ettekandes meelde, et iga keel peab olema mõistlikul moel avatud. Ja on teadusharusid, kus tulebki kirjutada, suhleda ja teadust teha inglise keeles, sest muidu ei saa muu maailm sinu teadustööst aru. 

Ajakirjanik Märt Treier soovitas aga pöörduda nende poole, keda saalis ei olnud (või kui, siis mõni üksik) – noorte poole. “Noored ei tegutse ega räägi iga päev mõttega, et ülistame eesti keelt. Kõnelemine on sama loomulik kui hingamine,” sõnas ta. Ta soovitas ilusa emakeele propageerimiseks kasutada neid, kes juba noortega kõnelevad ja kelle tegevus noori kõnetab. Olgu siis Nublu, Genka, mõni tuntud blogija, näitleja, noortekirjanik. 

Tallinna Ülikooli emakeele õpetuse lektor Merilin Aruvee arutles selle üle, kas koolis on eesti keele õpetus ainult eesti keele õpetaja ülesanne. “Miks arvatakse, et Rooma numbrid ja nende õigekirjutuse peab selgeks õpetama emakeele-, mitte matemaatikaõpetaja?” küsis ta. Aruvee tõdes, et eesti keele ja teiste tundide vahel toimub koostöö, aga see on sisupõhine, mitte tekstipõhine. “Ainekirjaoskuse arendamine meil koolis väga ei toimi, aga liigutakse selles suunas,” ütles ta kokkuvõtteks. 

Keeleteadlane Martin Ehala keskendus üleilmastumisele ja kuidas see avaldab mõju keelekasutusele. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Emakeelepäeva avalik loeng "Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?"
• Minister Mailis Repsi tervitus emakeelepäeva puhul: “Räägime ja kirjutame eesti keeles mõnuga!”

Kahepäevasel kohtumisel arutati kooli juhtimisega, alushariduse ja haridusinnovatsiooniga seotud väljakutseid ning jätkusuutliku haridussüsteemi loomist, kus õpetajatel ja nende arengul on väga oluline roll.

Eestit kohtumisel esindanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmetsa sõnul on rahvusvaheline tagasiside Eestile tähtis, kuid lisaks eeskujuks olemisele saame ka teiste kogemustest õppida. „Õpetajaameti maine ja haridussüsteemi jätkusuutlikkus on oluline küsimus paljude riikide jaoks. Eestit toodi esile riigina, kus õpetajaameti maine ja professionaalse taseme tõstmiseks on tehtud suuri pingutusi. Õpetajate lähtetoetus, õpetajate professionaalset arengu toetamine, viimaste aastate palgatõusud ja riiklikud hariduspreemiad aitavad kaasa õpetajate töö väärtustamisele ühiskonnas ning on eeskujuks teistele riikidele,“ sõnas Laidmets.

„Eesti valitud suund on andmas alles esimesi vilju – õpetajaameti kuvand on muutumas, õpetajad tunnevad end väärtustatuna, tööd alustavad õpetajad saavad majanduslikult hea lähtepositsiooni,“ ütles Laidmets ning kinnitas, et kuigi meist tahetakse eeskuju võtta, oleme siiski alles kaugel soovitud olukorrast ning peame jätkama põhjalikku tööd õpetajaameti maine tõstmiseks. Tippkohtumisel osalenud riikide esindajad olid ühel nõul, et edu saavutamise eelduseks on järjepidevus ning parimate praktikate ja kogemuste jagamine.

Tippkohtumisel sai erilise tähelepanu alushariduse arendamine. Eesti paistab silma kaasava alusharidussüsteemiga, mis ei täida pelgalt lastehoiu, vaid ka õppeasutuste rolli. Ka koolieelse lasteasutuste õpetajate professionaalne ettevalmistus Eestis on muu maailmaga võrreldes kõrgel tasemel.

Eestit esindasid koos kantsler Mart Laidmetsaga ka Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ning Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühenduse "UNIVERSITAS" juhatuse esimees Vladimir Viies.

Tippkohtumise korraldas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koos Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumi ning hariduse katusorganisatsiooniga Education International. Eelmine iga-aastane õpetajaameti tippkohtumine toimus Portugalis Lissabonis.

Allikas: HTMi pressiteade

Eelmisel aastal oli festivalil 2700 külastajat. Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul on teadusfestivali üks peamisi eesmärke tutvustada koolides tehtavaid õpilaste uurimistöid ka laiemale avalikkusele: „Õpilased teevad koolides igal aastal sadu erakordselt põnevaid uurimistöid, mida näevad enamasti ainult koolikaaslased, aga mis vääriksid palju suuremat tähelepanu. Suure osa teadusfestivalist moodustavadki 100 parimat riiklikule konkursile saadetud uurimistööd – kõigil on võimalus rääkida nende autoritega ja saada teada, kuidas nad oma tulemuseni jõudsid. Eriti kasulik oleks festivali külastada neil noortel, kel kohe uurimistöö tegemine koolis ees seisab ja õpetajatel, kes neid koolides igal aastal juhendavad, aga ka kõigil teistel.“

Pooleteistpäevane festivaliprogramm pakub lisaks kokkupuudet erinevate teadusvaldkondadega. Stendiettekannetega esinevad õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad ja algkooliõpilaste projektide autorid. Võimalus on osa saada töötubadest ja vestlusringidest. Kohtuda saab teadlaste ja inseneridega ning ise järele proovida mitmeid katseid. Esimesel festivalipäeval on kohal saate „Rakett 69“ teadustoimetus ning ühtlasi saab näha PÖFFi filmi „Usalda masinat: plokiahela lugu“. 

Festival on avatud külastajatele teisipäeval, 16.04 kell 10.00–18.00  ja kolmapäeval, 17.04 kell 10.00–13.00. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine algab kolmapäeval kell 14. 

Korraldajad kutsuvad festivali külastavaid õpilasgruppe (alates 10 õpilasest) registreeruma enne festivali, et tagada külastajatele sujuv vastuvõtt. Registreerumine toimub teadusagentuuri veebilehel. 

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri festivali lehel. Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERFi TeaMe+ tegevustest.

Foto eelmisel aastal toimunud õpilaste teadusfestivalist ERMis

Info: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis