Õpilaste võimas teaduspidu ERMis


Avaldaja:Madli Leikop15. Aprill 2018

12.-13. aprillil oli Eesti Rahva Muuseum teadushuviliste noorte päralt – peeti õpilaste teadusfestivali, tunnustati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid, osaleti teaduse ja tehnoloogiaga seotud festivaliprogrammis.

Mõlemal päeval oli õpilaste vool ERMi katkematu: tuldi klasside kaupa ja bussidega, koos sõbra või kogu perega, tuldi lasteaedadest, põhikoolidest, gümnaasiumitest ja ülikoolidestki. Õpilaste teadusfestival on väärt koht külastamiseks nii tõsisele teadushuvilisele kui tarka meelelahutust hindavale noorele. 

20180412_103536.jpg  

Festivali olulisim osa oli loomulikult 100 parima uurimistöö autori stendiettekanded. Need 100 parimat olid välja valitud 2018. aasta üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi 158 töö seast. Noored autorid tutvustasid huvilistele oma töid, vastasid küsimustele, selgitasid uurimismeetodeid, tegid näitlikke katseid. Kõige rohkem küsimusi esitasid kindlasti riikliku žürii liikmed, kes selgitasid lõpuks välja tänavuse teadustööde konkursi võitjad. 

20180412_103724.jpg

Omaette alal olid stendiettekannetega väljas ka 50 väga noort teadlast ehk algkooliõpilaste teadusprojektid ja uurimistööd. Siit leidsin ühe uurimuse, mille teema mulle endalegi väga südamelähedane: Mia Nora Pugal Merivälja Koolist oli uurinud Astrid Lindgreni elu ja teoseid ja seda, kui hästi tunnevad Lindgreni loomingut kaasõpilased. „Astrid Lindgren on minu lemmikkirjanik, kõige rohkem meeldib „Pipi Pikksukk“. Mulle meeldib, et ta oskab mõttega kirjutada südantsoojendavaid raamatuid. Uurisin tema elulugu ja tuntumaid teoseid, viisin läbi küsitluse, kui hästi tunnevad tema loomingut 5. klassi õpilased. Päris hästi tunnevad, kõige rohkem nimetati tema raamatutest „Vennad Lõvisüdamed“, „Vahtramäe Emil“ ja „Bullerby lapsed“,“ tutvustas oma uurimistööd noor autor. 

20180412_104051.jpg

Mia Nora Pugal

Festivaliprogramm sisaldas palju põnevat alates võimalusest end meeldiva (teadus)hüüdlause taustal pildistada ja lõpetades suure valiku töötubadega. Festivali lava oli samuti pidevalt hõivatud: katseid tegi Hull Teadlane, Tartu loodusmaja õpilased etendasid tolmurullide seikluseid, ekso- ja endotermilisi protsesse jäätise valmistamise käigus ja tutvustasid oma teaduslikke tegemisi loovalt ning naljaga pooleks. Esinesid teadlased, näiteks Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson kõneles saalitäiele kuulajatele, kuidas autoralli eel ilma ennustada ja mis on geofüüsika. Vaadati populaarteaduslikku filmi „Sinine“ ookeanite saastatusest jpm. 

Teaduse populariseerijate alal pakkusid praktilist tegevust Eesti Loodusmuuseum, mitmed ülikoolid, Innovatsioonikeskus INNOKAS, Merkuur OÜ „Mobiilsed töötoad“, MTÜ SPARK Makerlab, Robootika MTÜ ja kümned teised. 

Aga tagasi teadustööde stendide juurde. Raske oli valikut teha, kellega rääkida, sest tegelikult tahtnuks küsitleda kõiki sadat noort. Silma jäi, et humanitaarvaldkond oli seekord rohkemate töödega esindatud kui loodus- ja reaalteadused, ehkki bioloogiat ja keskkonda uurivaid töid jäi ka palju silma.

Ja taas leidsin uurimisteemasid, mis mulle endalegi südamelähedased. Näiteks Tallinna Reaalkooli 12. klassi õpilane Aleksandra Lilleorg uuris Bulgakovit: „Bulgakov „Meister ja Margarita“. Erinevused ja nende tagamaad 1968. aasta väljaande ja 2010. aasta väljaande vahel.“ (Juhendaja õpetaja Anu Kell.) Tema töö pälvis festivalil Eesti Teaduste Akadeemia eripreemia. 

Uurimistöö eesmärk oli leida erinevused Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ 1968. aasta tsenseeritud eestikeelse väljaande ja Bulgakovi kirjutatud origiaalversiooni vahel, selgitada lähilugemisega välja osad, mis olid algversioonis tsenseeritud ning välja jäetud osasid analüüsida ja leida tagamaid kärbete tegemiseks. Uurimistöö praktilises osas selgus, et enamik muutustest olid raamatu teises osas ning suurimad muutused olid peatükkides, kus tegevus toimus 1930. aastate Moskvas. Peamised tagamaad kärbete tegemiseks olid inimeste salapärane kadumine ja võimu kuritarvitamine, neid põhjusi sai seostada sündmustega, mis toimusid 1920. ja 1930. aastatel Moskvas. 

Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Meeri Jürgenson uuris Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust globaalprobleemidest (juhendaja õpetaja Triin Ulst). Töö pälvis Kaitseministeeriumi eripreemia. 

20180412_104523.jpg

Meeli Jürgenson

„Mulle muutusid südamelähedaseks globaalprobleemid, tekkis huvi neid uurida. Missugune on minu kooli õpilaste arusaam maailmast, millised on õpilaste teadmised globaalprobleemide tõsiduse kohta ja kas neile on jäänud mulje, et olukord on pigem negatiivsem või positiivsem.,“ selgitas Meeri Jürgenson uurimisidee tagamaid.  

Uurimuse läbiviimiseks koostas ta 17 küsimusega küsimustiku Google Forms’i keskkonnas. Küsimustikus oli nii faktiküsimusi kui ka selliseid, kus sai ise oma arvamust avaldada. Kõik küsimused olid valikvastustega, et näha õpilaste ligikaudset hinnangut globaalprobleemide suurusele. Vastajaid oli 27. Selgus, et enamasti hindavad õpilased globaalprobleeme tõsisemaks, kui need tegelikult on. Kahe kolmandiku vastuste puhul hinnati olukorda halvemaks. Selle võib olla põhjustanud meedia, mis rõhutab eelkõige negatiivseid olukordi. „ Oli kuus suuremat teemat: toit, vaesus, vesi, rahvastiku kasv, tervis, haridus. Oli selline küsimus, et kas suurem osa maailma rahvastikust elab kõrge, keskmise või madala sissetulekuga riikides. Kuna nii palju räägitakse vaesusest, siis enamik vastajaid oli arvamusel, et õige on madala sissetulekuga riikides, tegelikult on õige keskmise sissetulekuga riikides,“ tõi Meeri ühe näite. 

Kokkuvõttes anti välja 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Eripreemiad andsid üle enam kui 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium,  Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, ülikoolid, muuseumid ja mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid.

Parimate seast valiti välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ning USAs toimuval maailma suurimal õpilaste teadusprojektide konkursil Intel ISEF. Hiina saatkonna toel saab Eesti esindaja esmakordselt osaleda 33. rahvusvahelisel Hiina noorte teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni konkursil CASTIC, kus osalevad 42 riigi esindajad.

Gümnaasiumiastme I preemia (kumbki 1100 eurot) pälvisid Karl Hendrik Tamkivi (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Nahkhiirte poegimiskoloonia hoone valiku sõltuvus ümbritsevast maastikukompleksist Lääne-Saaremaal“ eest (juhendajad Rauno Kalda, TÜ ja Oliver Kalda, TTÜ) ja Martti Vanker (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Lentiviirus-laadsete partiklite elutsükli inhibeerimine galeeniliste vedelpreparaatide abil“ eest (juhendajad Eva Žusinaite, TÜ ja Saima Kaarna, HTG). 

Põhikooliastmes pälvisid I preemia (kumbki 850 eurot) Eliis Grigor (Ülenurme Gümnaasium) töö „Teibitud suu“ eest (juhendaja õpetaja Piret Rannast) ja Emil Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) töö „Ümarmudila invasioon Läänemeres“ eest (juhendajad Jonne Kotta, TÜ ja õpetaja Marta Uustamm).  

20180413_112109.jpg

Eliis Grigori

Eliis Grigori loominguline uurimistöö põhineb tema enda isiklikul kogemusel, ja tema stendi ees oli pidevalt rahvast küsimas ja uurimas. Loovtööks kirjutati ilukirjanduslik raamat haigusest Anorexia Nervosa, kuna autoril endal oli see äsja diagnoositud. Otsides internetist eestikeelset informatsiooni, ei olnud võimalik leida midagi sellist, mida tal oli antud momendil vaja, et saada tuge ja teadmist oma haiguse kohta. Töö autor tundis end sel eluhetkel lootusetult ja abitult. Miks just raamat? Sest Eliis on humanitaarsete huvidega ja päevikulaadne ilukirjanduslik teos tundus õige valik. Eesmärk oli valmis saada oma esimene raamat. Tänu sellele sai arendada kirjutamis- ja õigekeelsusoskust ning uurida anoreksiaga seotud meditsiinilisi valdkondi ja termineid. 

„Mõtlesin, et panen kõik kirja, mis minuga kahe kuu jooksul toimus. Tahan seda raamatut levitada noorte seas, teadusfestival on ideaalne koht, kus oma tööd tutvustada. Kui sul on lähedane või tuttav, kes põeb söömishäiret, või kui oled ise sellega kimpus, saad natukenegi abi. Olen tohutult nautinud seda kahte päeva festivalil, olen saanud nii palju suhelda,“ rääkis Eliis Grigori. 

Martti Vankri töö kohta saab kokkuvõttest lugeda järgmist: HIV (Human Immunodeficiency Virus) kandjateks hinnati 2015. aastal 36,7 miljonit inimest. HIV-1 nakkuse tulemusena kujuneb inimesel lõpuks AIDS (Acquired ImmunoDeficiency Syndrome). HIV-1 ei ole organismist täielikult kõrvaldatav, viirust saab aga efektiivselt kontrolli all hoida HAART (Highly Active AntiRetroviral Therapy) abiga. Uusi antiretroviraale on vaja välja töötada mitmel põhjusel. Esiteks kujuneb HIV-1 viirusel aegamööda välja resistentsus teatud raviainete vastu. Teiseks on mitmetel antiretroviraalidel ebameeldivad/ohtlikud kõrvaltoimed. Kolmandaks ei ole HAART ravi kõrge hinna tõttu kättesaadav arengumaades, kus HIV kandjate arv on kohati suurim. Looduslikud ühendid
saaksid pakkuda lahendust nendele probleemidele. Antud uurimistöös uuriti valitud taimsete preparaatide võimalikku antiretroviraalset mõju lentiviirus-laadsetel partiklitel (VLP), mis kujutavad endast ohutut HIV-1 põhjal valmistatud in vitro katsemudelit.

20180413_110406.jpg

Martti Vanker

„See on ikka bioloogiavaldkonna töö, mis ühendab valge ehk labori-bioloogia ja rohelise bioloogia ehk botaanika. Konkreetse teema käis välja ülikooli-poolne juhendaja Eva Žusinaite. Mulle see teema väga meeldis,“ rääkis Martti Vanker. 

Vaata kõiki tunnustatud töid, nende autoreid ja juhendajaid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

20180412_111927.jpg

Fotod: autor, ETAG.