Miks rääkida kirjaoskusest?

8. septembri on UNESCO kuulutanud rahvusvahelise kirjaoskuse päevaks, et rõhutada kirjaoskuse osa inimõiguste tagamisel ja tõsta globaalset teadlikkust kirjaoskuse osas. Ehkki eestlased ajavad sel teemal nina hästi püsti, on siiski tore märgata, et ka meie meedia siin vahel mõne mõtlemapaneva küsimuse küsib.

2020 jaanuaris korraldas Eesti Lugemisühing rahvusvahelist kirjaoskuskonverentsi. Selle tunnistajaks oli ka ajakirjanik, kes ühe koosviibimise lõpuks püsti tõusis ja küsis kõrvalolijailt: „Mis siis selle kirjaoskusega lahti on? Miks sellest rääkima peab?“

Tänases raadiointervjuus määratles ajakirjanik kirjaoskust kui laialivalguvat mõistet. Täpsem oleks öelda, et selle mõiste sisu muutub. Alati on inimesed kirjutanud ja lugenud mingi ülesandega ehk funktsiooniga – talletada, esitada, mõista jne – aga ajapikku tuleb neid ülesandeid juurde ja lugemise-kirjutamise olukord muutub keerulisemaks, kuna keskkond, vahendid kui ka ülesanded mitmekesistuvad.

Eelmise kooliaasta kolmas trimester kujunes rohkem kui senised kirjaoskuse ja -oskamatuse draamaks. Suuresti kirjaliku juhendamise ja väljendamise aineteks osutusid ka need õppeained, mis loomuldasa on õppekavasse võetud tasakaalustamaks nö akadeemilise õppetöö koormust – kehaline, muusika, kunst, tehnoloogia/käsitöö.

Kui eriolukorra algul püüdsid haridusjuhid koolirahvast ergutada hüüatustega, et ollakse hästi kohanemas ja kõik läheb järjest paremaks, siis nüüd on hakanud üha rohkem kostma hääli, et distantsilt õppimine suurendab hariduslõhet, ja kes hätta jäävad, need jäävad rohkem kui nad seda koolitundides olles olnuksid.

Kurb oli vaadata, et tegemata tööde koorma all ägavad õpilased olidki pahatihti need, kellel on lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisraskusi, mõtlemise ja kõne arengu oluline eripära ning keskendumisprobleemid.

Mis mõtted tekkisid eriolukorra õppetöös?

Eesti Lugemisühing kutsus küsitlusele vastama nii tugitöötajaid, aine-, klassi- kui ka lasteaia õpetajaid.

Toome mõne olulisema järelduse. Kui klassiõpetajatele olid kõige tähtsamad tegevused õppematerjali vahendamine lastele, individuaalse suulise tagasisidestuse andmine ja täiendav individuaalne juhendamine kui ka õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamine, siis aineõpetajate jaoks olid rõhud veidi teised. Nendel oli suurema kaaluga õpilaste uurimistegevuse suunamine, kuid oluliselt väiksemal määral tegelesid nad õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamisega. Ega nad seda ei jõuakski, kuna tegelevad paljude klassidega.

Kodus laps, koolis õpilane

Mis olukorda on sattunud õpilane, kellele õpetaja suunab oma kirjaliku sõnumi – mis meeleolu on peres, mis võimalused igapäevase elukorra kindlustamiseks, kust saab laps turvatunnet – see alati sugugi õpetajateni ei jõudnud. Võiksime rääkida kirjaoskusest ses mõttes, et eduka suhtluse tagatiseks on olukorra osaliste adekvaatne tajumine. Kui õpetaja korraldab suhtlust, peaks ta aru saama, kellega suhtleb.

Laps, kes jõuab kooli ja istub pinki, on astunud õpilase rolli. Ta näeb, kuidas sõbrad kõrval võtavad vahendi ja avavad vihiku ja töö läheb lahti. Sama laps kodus pidžaamas ja hommikusöögilauas või voodiski seadet avades ja näperdades on õpilase rollist veel üsna kaugel, ja kui samasugune olek kestab nädalaid, võib algajal kooliskäijal rollijoonis ikka vägagi ära kaduda.

Kirjaoskus ei ole püsiva omaduste kogumiga suutlikkus, et kui see mingil tasemel omandatud on, siis läheb lugemine-kirjutamine mistahes olukorras ühesama ladususega. Kui enesehinnang on uppi läinud ja ebakindlus võtab maad, võib tekkida selline segadus, et hakatakse kartmagi mingi teema ja aine alaseid sõnumeid. Kes paneb rõhu suusõnalisele juhendamisele ekraani vahendusel, ei tarvitse siiski soovitud tulemuseni jõuda ega toetada last – kui on tekkinud tõrge, hirm ja ebakindlus, siis võivad seletused veel rohkem segadusse ajada.

Õpetaja ka ei oska mõnda asja

Meeldib see meile või mitte, aga kaugõppe ajal tuli esile ka õpetajate kirjaoskuse teema – kuivõrd on oskust napilt ja  üheselt väljendada, mida õpilane tegema peaks. Äkki on mõtet kolleegi antud koduülesannet lugeda ja sellega liituda, selle asemel et lapsel pead ristuvate ja põimuvate ülesannete paljususega segi ajada. 

Meie küsitlusele vastanud õpetajad on tähelepanu juhtinud sellele, et pole saanud ja pole veel olemaski videotunni didaktikat – jutt pole mitte üksnes veebikeskkonnast, kus tundi teha, vaid kogu protseduuri ülesehitus – kõne, kirja, pildi vahekord ja koosmäng, suhtluse juhtimine… Paraku näeme videokoosolekutki tihtilugu kui uuskirjaoskamatuse ilmingut: kus teksti esitada, kuidas arutelu juhtida, paralleelselt siit ja sealt sõnumitega suhelda…

Loodame, et see keeruline aeg tekitas olukordi, kus mõeldi: kuidas oma kirjaoskust parandada. Jõudu selleks!

Oleme edukalt läbi viinud 11 еTwinningu projekti. Lasteaia projektidele omistati Euroopa ja rahvuslikud kvaliteedimärgid. Sel aastal saavutasime suuri edusamme rahvusvahelisel konkursil “eTwinning Awards 2020”, kus meie projekt “Small scientists across Europe” saavutas Euroopas II koha. See tähendab, et meie pedagoogide ja laste töö on märkimist leidnud kõrgel Euroopa tasemel.

Õpetaja Irina Vasiljeva lastega tunnis

12. juunil 2020 kuulutati välja Eesti eTwinningu projektivõistluse tänavused tulemused. Sellel konkursil saavutas esikoha meie lasteaia projektijuht Natalja Varkki. Samal konkursil saavutas nominatsioonis „Parim kogukonda kaasav projekt“ võidu veel üks meie lasteaia töötaja, Larissa Anufrijeva projektiga “Our forest, our life”. 2017. aastal hinnati kvaliteedimärgiga õppealajuhataja Veera Osise tööd.

Tänu aktiivsele ja pingsale tööle eTwinningu platvormil, mitmete projektide koordineerimisele ja läbiviimisele anti meie lasteaiale 2019. aastal eTwinningu Kooli märgis. See tähendab, et oleme eTwinningus tublit tööd teinud ja teistele eeskujuks olnud. 

Väikesed ökoloogid. Tundi annavad õpetajad Anna Tšistodelova ja Jekaterina Skrinda

Lasteaed toetab kaasaegseid tehnoloogiaid koolieelsete laste õpetamisel ja väga aktiivselt kasutab robootikat. Töö lastega robootika alal on suunatud laste uudishimu tunnustamisele ja õppeprotsessi efektiivsuse tõstmisele kasutades selleks loovust ja uusi tehnoloogiaid.

Natalja Varkki eTwinningu suvekoolis

Lasteaed sai toetust HITSAlt kahel korral: 2017. ja 2020. aastal, et soetada ProgeTiiger programmi raames programmeerimisseadmeid. Tänu HITSA toetusele on meil nüüd õpperobotid, mis muudavad õppimise lasteaias veelgi huvitavamaks.

Juba 3aastased lapsed õpivad lihtsaid programmeerimise algorütme. Roboteid kasutatakse kõigis õppetöö valdkondades, nagu ka pidulikel kohalikel, rahvuslikel ja rahvusvahelistel üritustel.

Meie andekad õpetajad Irina Vasiljeva, Svetlana Astahhova, Jevgenia Minova viisid läbi meistriklasse uute robotite mudelitega rahvusvahelisel festivalil Robotex 2019 Tallinnas. Rahvusvaheliste projektide raames korraldame meistriklasse lapsevanematele, koolieelsete lasteasutuste õpetajatele ja muidugi õpetajatele meie partnerkoolidest Euroopas. 

Õpetaja Larissa Anufrijeva tunnis

Meie õpetajad vahetavad kogemusi külastades projektiüritusi partnerite koolieelsetes asutustes 12-s Euroopa riigis. Narva lasteaias Põngerjas pööratakse suurt tähelepanu laste ökoloogiaalasele kasvatusele, mille põhieesmärk on kasvatada esimestest eluaastatest alates humaanset, sotsiaalselt aktiivset, loomingulist isiksust, kes suudab mõista ja armastada ümbritsevat keskkonda, loodust ja hoida seda.

Projekti praktilise osa läbiviimiseks looduses püstitati lasteaia territooriumile projekti „Small scientists across Europe“ raames kaks kasvuhoonet. Seal juba rohetavad täiskasvanute istutatud istikud. Kuid hoolitsemine ja jälgimine on jäänud laste osaks. Oleme veendunud, et neil kõik õnnestub, sest selles rohelises kuningriigis juhendavad neid oma ala profid Anna Tšistodelova ja Jekaterina Skrinda.

Svetlana Astahhova lastega tunnis

Väga palju tähelepanu pöörame laste tervislike eluviiside juurutamisele ja tervishoiule. Praegu programmi Nordplus järgi toetatakse uut koostööprojekti Rootsi ja Fääri saarte lasteaedadega uue terve põlvkonna kasvatamisel väheses päikesevalguses ja niiskes kliimas. Projekti toel saime spordiinventari laste organismi tervendamiseks ja hügieeniharjumuste juurutamiseks. Kogu lasteaia loominguline kollektiiv liitus projektitegevusega.

On teada, et sõna „projekt“ tuletati ladinakeelsest sõnast projicere, otsetõlkes tähendab see ettepoole paiskama. Liitudes projektitegevusega me justkui paiskume tulevikku. Ja see on vahva! Liituge!

Natalja Varkki, Narva Lasteaia Põngerjas projektijuht. Autori fotod.

Samal teemal:

• eTwinning ühendab Euroopa õpetajaid ja õpilasi
• Selgunud on tänavused eTwinningu kooli märgi saajad

Digipöörasus on saanud koolielu osaks ning haridusasutustel tuleb säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel, et nakkusohu kasvades olla valmis muutma õppetöö vormi.

2020/2021. õppeaasta olulisemad teemad, sh ministeeriumi soovitused seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes 

Haridus- ja teadusminister tänas õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid erilisel kevadel hästi hakkama saamise eest. „Kui eriline sügis järgneb ebatavalisele kevadele, sõltub paljuski meist kõigist,“ ütles minister Mailis Reps. „Igal juhul väldime haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist ning kui tekib vajadus töö ümber korraldada, teeme seda eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa.“

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, lähtudes põhimõttest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolis. Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.

Minister märkis, et kevadel sai Eesti distantsõppega hästi hakkama tänu targalt laotud vundamendile – digivahendite kättesaadavusele, digipädevustele, taristule, õppevarale. Digitaalse õppevara tähtsus üha kasvab, praegu on tasuta kättesaadavad rohkem kui 200 põhikooli digiõpikut. Valminud on uued digiõpikud lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Lisaks jätkub eesti keele õppe digilahenduste arendamine ning e-kursusi kasutab üha rohkem inimesi.

Kevadine viiruselaine kinnitas, kui oluline on teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõistmiseks ja selle mõju leevendamiseks. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 10 miljonit eurot. Muuhulgas on Tallinna Ülikoolilt tellitud analüüs Eesti koolide, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate toimetulekust distantsõppega eriolukorra ajal. Valminud on koroonaäpp www.hoia.me.

Kutsehariduses algab mikrokraadide väljatöötamine. Eesmärk on koostada lühikesed, konkreetsetele oskustele keskenduvad õpimoodulid, mille lõpetamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse asuda tööle. Oskusi on võimalik arvestada edasi õppimisel ja pikemate tasemeõppe õppekavade läbimisel. Alustatakse valdkondades, kus probleem tööjõuga on kõige suurem: metallitööstus ja ehitus.

Muud olulised teemad

Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks pool miljardit eurot. Ministeeriumi haldusalas on valmimas neli valdkondlikku arengukava aastateks 2021-2035. Arengukavades seatud sihtide saavutamiseks kavandatakse struktuurifondide vahendeid kuni poole miljardi ulatuses.

Õpetajaameti populaarsus kasvab. Tänavu esitati õpetajakoolituse erialale Tartu ja Tallinna Ülikoolis kokku rekordilised 3879 avaldust ehk üle 500 avalduse rohkem kui aasta tagasi. Eesti hariduses põhineb õpetajaameti professionaalsus ja õpetamise kõrge kvaliteet vastutusel ja autonoomial. Õpetajatel on suur otsustusvabadus ametialaste valikute üle, sh õppematerjalid ja hindamispõhimõtted.

Riik toetab keeletehnoloogia arenguhüpet. Keeletehnoloogia võimalused aitavad viia kiiresti mitmekeelset infot kõigi Eesti inimesteni. COVID-19 kriis kinnitas vajadust selle järele. Masintõlketarkvara valmib järgmise aasta lõpuks ja aitab tõlkida kiiresti veebilehti, eri liiki dokumente ja mahukaid tekstihulki. Masintõlge arendatakse võimalikult mitmekeelseks: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Masintõlketarkvarale lisatakse ka kõnetehnoloogia, mis võimaldab automaatselt suulist kõnet üles kirjutada ja tõlkida. Keeletehnoloogia abil saavad üha enam inimesega suhtlevad nutiseadmed eestikeelse toe.
 Lisaks parandatakse eesti keeles edastatud info kättesaadavust Eesti 90 tuhandele vaegkuuljale ja 1500 kurdile. Järgmise aasta sügiseks valmib automaatne eestikeelsete subtiitrite lisamise võimalus eri telekanalite otse- ja salvestatud saadetele. 

Paneme rõhku eesti keele õppele põhikoolis. Eesti keele õppe tõhustamise projekt laieneb lasteaiast algklassidesse. Tegemist on juba kaks aastat Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades edukalt toiminud ettevõtmise edasiarendusega. See on toonud vene õppekeelega rühmadesse kümneid eestikeelseid lisaõpetajaid. Nüüd on eesmärk viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2 tasemele ja tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng.

Põhikooli lõpetajad saavad võimalus sooritada soovi korral eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Uus võimalus toetab õpilaste keeleõppe motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist.

Uus rekord: elukestvas õppes osaleb 20,2% 25-64-aastastest. Väga populaarsed on tasuta kursused, mis on mõeldud eeskätt töötavatele täiskasvanutele, kel pole erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad ajakohastamist. Sügissemestril on ligi 2000 täiskasvanul võimalik osaleda esmakordselt kõrgkoolides tasuta kursustel. Lisaks saab ligi 5000 täiskasvanut osaleda kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tasuta kursustel. Aasta lõpuni võib kuni 50 000 inimest pääseda tasuta rahvusvahelistele veebipõhistele kursustele.

Uuendused ministeeriumi haldusalas. 1. augustil alustas nelja asutuse ühendamisel loodud Haridus- ja Noorteamet. Asutuste ühendamine aitab kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotuse selgemaks ja vähendada dubleerimist. 1. augustist tegutseb Keeleinspektsiooni asemel Keeleamet.

Koolielu arvudes

Eestis on 614 lasteaeda, sh 131 koolieelset lasteasutust, mis tegutsevad koos üldhariduskooliga. Ligi 94% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest osaleb alushariduses. 

Eesti 530 üldhariduskooli statsionaarses õppes on ligi 155 000 õpilast (prognoos), neist 14 200 lähevad 1. klassi (prognoos). 

Kutseõppes õpib ligi 24 000 õpilast. Kutsehariduse tasemeõppes saab õppida 32 kutseõppeasutuses ja viies rakenduskõrgkoolis.   

Kooliaasta eel on Eestis 15 843 üldhariduskoolide õpetajat, 1963 kutseõppeasutuste õpetajat ja 7887 koolieelse lasteasutuse õpetajat. 

2019/2020. õppeaastal oli üliõpilasi kokku 45 178, neist 5528 välistudengid. Kõrgharidust saab omandada kokku 18 õppeasutuses, sh 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigi- ja 4 erarakenduskõrgkooli. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Nick Morrison on Unsplash

Ühendameti peamiseks tegevuseks on haridus- ja noortepoliitika elluviimine.

Ameti esindused asuvad Tallinnas ja Tartus, regionaalsed esindused nii õppenõustamisteenuste osakonna büroode (Rajaleidja keskused) kui ka noortevaldkonna töötajate näol üle Eesti. Ameti töötajate e-posti aadressid on kujul: eesnimi.perenimi@harno.ee. Üleminekuajal jäävad toimima ka varasemad asutuste e-posti aadressid.

Samuti jäävad üleminekuajaks loodud maandumislehe www.harno.ee kõrval toimima ka kõigi ühinenud asutuste veebilehed.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Luca Bravo on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA tegevused lähevad 1. augustist üle Haridus- ja Noorteametile
• Eelarve väärtustab õpetajaid ja õppejõude, lisaraha saab eesti keele õpe ning teadus

Suveakadeemia esimesel päeval viivad Helen Talalaev ja Kai Klandorf Vabaühenduste Liidust läbi koolituse, kus rühmatöödes ja aruteludes keskendume võrgustiku loomisele, selle arendamisele ja liikmete kaasamisele. Pärast koolituspäeva oskab iga osaleja teha ülevaate oma võrgustikest ning saab innustust, kuidas liikmena võrgustike toimimisse panustada.

Teisel päeval on kavas kogemuste jagamise õpitoad. Iga osaleja saab soovi korral läbi viia vabas vormis tegevuse, et jagada teistega mõnda keskkonnahariduslikku praktikat või edukat kogemust. 90-minutilise õpitoa juhendamine on tasustatud. Oma soovist õpituba korraldada saab teada anda registreerimisvormis või aadressil ekhyhing@gmail.com.

Kavas on ka traditsiooniline õhtumatk, lõkkeõhtu ja varahommikune retk, kus saab tundma õppida kohalikku loodust ning omavahel suhelda.

Keskkonnahariduse suveakadeemia on 13.–14. augustil Taevaskoja puhkekeskuses. Päevakavaga saab tutvuda siin. Programm ja majutus on tasuta, toitlustus tasuline (hind selgub lähiajal). Registreerumine kuni 3. augustini või kohtade täitumiseni siin: https://forms.gle/jAkRaD14fixFD4CY6.

Keskkonnahariduse suveakadeemiasse on oodatud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu liikmed, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad, haridustöötajad ja teised huvilised.

Keskkonnahariduse suveakadeemiat korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Vabaühenduste Liiduga. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
https://ekhyhing.ee/
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/

Lisaks HITSAle koondatakse Haridus- ja Noorteametisse veel SA Innove, SA Archimedes ning Eesti Noorsootöö Keskus, lisaks viiakse ametisse üle ka rakendusliku iseloomuga tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist. Haridus- ja Noorteamet alustab tööd 1. augustist.

HITSA senised teenused koonduvad loodavas ametis peamiselt kahe üksuse – innovatsiooni- ja koostöökeskuse ning tehnoloogia juhtimise osakonna alla. Tänaste plaanide kohaselt on jätkuvalt fookuses haridustehnoloogilise kompetentsi arendamine ja toetamine, täiendusõpe, tehnoloogiavaldkonna seire, infosüsteemide arendus-ja haldus, rahvusvahelise akadeemilise andmeside teenuste osutamine haridus- ja teadusasutustele ning partneritele suunatud koostöövõimaluste ellukutsumine ja toetamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste konsolideerimine toetab riigireformi eesmärke ja võimaldab selgemat rollijaotust ministeeriumi kui poliitikate kujundaja ja ametite kui nende rakendaja vahel.

Foto: Koolielu arhiiv

Mis on meem? Meem on pilt (või lühivideo), millele on lisatud iseloomustav sõnum.

Meemikonkursi teema oli “püsin@kodus”.  Reeglid olid lihtsad: tee meem, mis on eestikeelne, ise koostatud ja naljakas. Õpilaste loodud meemidest tegi esmase valiku aineõpetaja, kes sai klassi kohta esitada kaks meemi! 

Kõikide saabunud meemide vahel toimus avalik hääletamine Padleti veebinäitusel, kus oli võimalik anda oma lemmikmeemidele hääl ehk märkida need südamega.

Rahvahääletuse tulemusel selgusid parimad meemid, mille autoriteks olid:

Jürgen (1. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Isabella (2. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist;
Marili (3. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist;
Heseri (4. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Alexandra Lisete (5. klass) Pärnu Vanalinna Põhikoolist;
Kaupo (6. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Alisandra (7. klass) Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist;
Erto (8. klass) Pärnu Raeküla Koolist ja
Markus (9. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist. 

Meemikonkursil osalesid Audru Kooli, Pärnu Raeküla Kooli, Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli, Pärnu Rääma Põhikooli, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilased. Täname kõiki meemikonkursil osalejaid!

Pärnumaa koolide meemikonkursi “püsin@kodus” korraldasid Mart Kimmel Pärnu Rääma Põhikoolist ja Diana Veskimägi Pärnu Vanalinna Põhikoolist, auhindadega toetab Pärnu Linnavalitsus. 

Teksti ja meemid saatis Koolielule Mart Kimmel

Vaata joonist

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et pea kuu aega tagasi valitsusele tehtud ettepaneku elluviimine on nüüd kindel. „Teadlased on andnud oma heakskiidu kontaktõppe järk-järgulisele taastamisele mai keskpaigast,“ ütles Reps. „Prognoosidele tuginedes on tekkinud ka lootus, et tänavused koolide lõpuaktused saavad teatud tingimustel toimuda värskes õhus, mitte üksnes ekraanide vahendusel. Kindlasti peab järgima kõiki tol hetkel avalikele kogunemistele kehtivaid piiranguid ja reegleid. Olulisel kohal on jätkuvalt erinevad nutikad lahendused, mis annavad võimaluse aktusest osa saada ka lõpetajate sugulastel-sõpradel-tuttavatel. Täpsemad suunised aktuste korraldamiseks saame anda siis, kui selgub, millised piirangud kehtivad juunis. Kindlasti ei ole võimalik korraldada tänavu tavapärast lõpuaktust, mis toob kokku suure rahvahulga.“

Osaline kontaktõpe lubatud väikestes rühmades

Alates 15. maist võib korraldada õpet koolide ruumides väiksemates, kuni 10-liikmelistes rühmades, lisaks õpetaja või juhendaja. Õppurite paigutamisel tuleb järgida 2+2 nõuet.

Kümne õppija piirang ei kehti eksamite, sealhulgas riigieksamite ja kutseeksamite korraldamisel. Kuna eksameid on võimalik viia läbi suuremates ruumides, näiteks aulates, võimlates, suuremates auditooriumides ja praktikabaasides, võib eksamiruumi hajutatult tuua rohkem kui kümme õppijat.

Haridusasutustel tuleb jagada õppijad rühmadesse selliselt, et oleks tagatud riskirühmades olevate õppijate, aga ka õpet korraldavate inimeste kaitse. Haridusasutuse pidajal tuleb korraldada ühiskasutatavate asjade piisav desinfitseerimine ja ruumide pidev õhutamine. On oluline, et kõik tegevustes osalejad – nii õppijad, harrastajad kui õppe läbiviijad – teevad omalt poolt kõik, et nakkuse levikut piirata.

Allikas: HTMi info. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

Samal teemal:

• Tartu Ülikool järgib vastuvõtukava nii palju kui võimalik
• Gümnaasiumitel on sisseastumiskatsete läbiviimiseks võimalik kasutada uudset e-sisseastumistesti

Uuring viidi lisaks Eestile läbi veel ainult kahes suurriigis – Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Uuringus osalesid viieaastased lapsed, lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad. 

 Uuring keskendus terviklikule lähenemisele 5-aastase lapse arengule ja alusharidusele ning seda mõjutavale õpi- ja kasvukeskkonnale kodus ja lasteaias. Uuriti mitmeid varajase õppimise valdkondi: kirja- ja arvutamisoskust, eneseregulatsiooni oskusi ning sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, ennekõike oskust olla empaatiline. Uuring loodi selleks, et aidata riikidel analüüsida ja parendada laste varajasi õpikogemusi. 

Loe pikemalt SA Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Riigi toimimise huvides on oluline, et lasteaiad ja –hoiud oleks avatud nii palju, kui hädavajalik ning nii vähe, kui võimalik. Munitsipaallasteaedade ja –hoidude lahtioleku ja töökorralduse otsustab jätkuvalt kohalik omavalitsus ning eraasutuste puhul pidaja.

Vältimaks nakkuse edasikandumist, tuleb lasteaedade ja –hoidude töö korraldamisel arvestada mitmete piirangutega:

• Mistahes haigusnähtudega inimest ei lubata hoonesse.
• Lasteaias ei osutata huvihariduse teenust.
• Lapsevanemate ja võõraste sisenemine lasteaia hoonesse ei ole aktsepteeritud. Laste üleandmine korraldatakse väljaspool hoonet.
• Hoones viibivate inimeste kontaktide hulk hoitakse võimalikult madal.
• Rühmade vahel ei toimu liikumist ja kontakte. Lasteadades olevad spordiruumid, saalid, ujulad jms ei ole ühiskasutuses.
• Lasteaia hoones korraldatakse kõigi hoones viibijate haigusnähtude seire ja ennetusmeetmete (näiteks käte pesemine, desovahendid jms) rakendamine.
• Lasteaia töö ümberkorraldamisel arvestatakse Terviseameti soovitustega kõrgendatud riskiga töötajate (vanus, kroonilised immuunsust langetavad haigused jmt) töö korraldamisel.
• Lasteaia hoones haigusnähtudega inimese tuvastamisel tagatakse viivitamatult tema isolatsioon ja korraldatakse olukorra lahendamine nakkuse levikut takistavalt ning Terviseameti suunistele vastavalt.

Lasteaia juhatajal on õigus koostöös kohaliku omavalitusega oma töö ümberkorraldamisel leida optimaalne lahendus, sealhulgas ka distantsõpe vanematele vanuserühmadele. Eriolukorra ajaks on lasteaia juhatajal õigus täpsustada lapsevanema vajadust lasteaiateenuse järgi.

Kohalikud omavalitsused peavad vajadusel tagama 24/7 oma haldusterritooriumil lasteaia ja -hoiu teenuse eriolukorra mõistes elutähtsal ametikohal (näiteks politsei, pääste, meditsiini jms) ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalikel töökohtadel töötavatele vanematele (näiteks kommunaal- ja sotsiaalteenused, toiduainete tööstus, toidupood, transport jms). Sellise teenuse pakkumine tuleb korraldada võimalikult kiiresti, hiljemalt 20. märtsiks.

Allikas: HTMi pressiteade.