Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta lasteraamatuid hindavad lapsed ise. Oma lemmiku saab valida SIIN. Konkurss pakub autoritele  noorte lugejate vahetut tagasisidet, andes ülevaate meie laste lugemiseelistustest. Konkursi eesmärk on populariseerida raamatuid ja lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul on Nukitsa konkurss Eesti lastekirjanduse suursündmus, mille käigus lapsed ise selgitavad välja populaarseima lastekirjaniku ja illustraatori. Traditsioonil on pea 30-aastane ajalugu ning seekord kingitakse pronksist Nukitsad laste lemmikautoritele juba 15. korda. Konkursi algusaegadel, 1990ndatel, mil ilmus aastas üsna vähe algupäraseid lasteraamatuid, osalesid need kõik konkursil. Tänaseks on aga nimetuste ja autorite arv tublisti kasvanud. “Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid väga erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Et konkurss oleks lastele siiski hoomatav ja hääletamine jõukohane, tegime keskuses eeltööd ning kitsendasime valiku 100 raamatuni”, lisas Soone. Kõrvale jäid kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud. Samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa.

Nukitsa konkurss toimub koostöös Eesti raamatukogudega, kus lapsed saavad kohapeal hääletada. Keskuse kodulehel on avatud e-hääletus ja sealt leiab konkursil osalevate raamatute nimekirja ja kaanepildid. Veebihääletus loob suurepärase võimaluse ka väljaspool Eestit elavatel lastel konkursil osaleda.

Võitjad tehakse teatavaks 4. aprillil 2020 lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

Koolituspäeval tutvume Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi loodud Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse maapõue käsitlevate õppeprogrammide ja praktiliste tegevustega. Fookuses on maapõueressursside kasutamine tulevikus ja maapõue valdkonda populariseerivad projektid koolinoortele. Õpitubades saab ise käed külge panna kivimite, mineraalide ja kivististe uurimisel. Vaata koolituspäeva kava.

Keskkonnahariduse koolituspäev on 7. veebruaril kella 10.00–17.00 Särghaua õppekeskuses Pärnumaal. Osalemine on tasuta. Korraldaja tellib toitlustuse kõikidele osalejatele, maksumus selgub lähiajal. Registreerumine on avatud 3. veebruarini või kuni kohti jagub: https://forms.gle/mLT6Tq5DK6u6NULWA.

Koolituspäevale on oodatud õpetajad, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, haridusasutuste juhid, õpetaja eriala üliõpilased, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad ning teised huvilised.

Koolituspäeva korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Särghaua õppekeskusega, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnahariduse koolituspäevade sarjas tutvustame loodus- ja keskkonnahariduskeskuste tegevusi, sihtrühmi ja eripärasid. Eesmärk on täiendada osalejate erialaseid oskusi, arendada keskkonnahariduse võrgustikku ning teavitada koole keskkonnahariduse võimalustest.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.ekhyhing.ee
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing

2005. aastal käima lükatud programmist on kasvanud maailma suurim õpetajate virtuaalne kogukond.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

15. jaanuaril kell 19 kutsume kõiki huvilisi veebiseminarile, kus teeme meeleoluka tagasivaate eTwinningu tegemistele, projektidele ja inimestele, kes on  selle programmiga Eestis seotud olnud. 

Anna veebiseminaril osalemisest teada siin: https://koolitus.edu.ee/training/3479.

Kohtume sünnipäevaseminaril!

Photo by Hybrid on Unsplash

Samal teemal:

• Kui õpilased juhiksid eTwinningut
• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis

Ootame üliõpilasi ning haridus- ja kasvatusteadlasi osalema haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil!

Töid saab esitada kuni 15. jaanuarini 2020 ja konkursi preemiafond on 8100 eurot.

Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele ja õhutada jagama teadustöö tulemusi õpetjatele ja laiemale avalikkusele. Konkurss jätkab kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade teadustulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne.

Töid saab esitada järgmistes kategooriates:

1. eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
2. võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
3. publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad;
4. magistritööd.

Konkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm

Lisainfo sirli.taniloo@etag.ee või tel 52 60 562

Kirjaoskusühingud koondavad igas riigis, kus need on, lugemise-kirjutamise õpetajaid ja uurijaid, võimaldades mõttevahetust erialade ja ametite üleselt – psühholoogia, pedagoogika, eripedagoogika, andaragoogika, sotsioloogia, infoteadus jpt. Nii on uurijal ülikooli või teadusinstituudi töörühmast võimalik oma tulemusi esitleda otse lasteaia vaibalt tõusnud tegevõpetajale, ja vastupidi, praktikul võimalus selgitada, et uurija n-ö lahendus on tänaseks hetkeks juba aegunud, kuna tegelikkus laste kirjaliku keskkonna ja suhtlusvõimaluste osas muutub rutem kui ette kujutada oskame.

Kes siin praegu sellest konverentsist esimest korda loeb, pole veel millestki ilma jäänud, kuna ärganul on võimalus registreerida – vt 4bscl2020.ee, otsi üles eesti osaleja registreerimise link https://4bscl2020.publicon.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/.

Esinejaid on üle 100 ja kõigist ei jõua rääkida, aga kutsutud külaliste teemadegi nimetamine suunab otsustama – jah, on kasulik. Konverentsi teema on „Ühist keelt otsides“. Ehkki riigid ja rahvad on oma probleemides ja taustas erinevad, otsime lahendusi, mida üksteisega jagada.

Avaõhtu 17. jaanuari peaettekanne on UNESCO kaasava hariduse projektijuhilt: Heikki Lyytinen nimelt uurib ja juhendab arvutimängu võtete abil lugema õpetamist.  

Shlomo Alon Iisraelist ja Greg Brooks Suurbritanniast tutvustavad ühe mitmekeelse haridussüsteemi toimimist, nimelt Malta. Ameerika Ühendriikidest lendab kohale William G. Brozo, et arutleda meiega 21. sajandi kirjaoskuse üle – milliseid pädevusi see sisaldab.

Leedu Seimi kultuurikomisjoni esimees Kestutis Kaminskas keskendub emigratsioonist naasvatele õpilastele: kuidas riigikeele õpe taas kodustuda aitab.

Kuidas näeb lugema õppimist inimene, kellele see tõesti keeruline on olnud – taanlane Jesper Sehested, kes on düslektikust kujunenud mitte üksnes lugejaks vaid ka raamatukirjutajaks. Kogu maailma düslektikuid toetab tema koduleht https://pluslexia.com/.

Mitmekeelsusest ja kirjaoskusest lasteaias kõnelevad nii Islandi uurijad Hanna Ragnarsdottir ja Kriselle Lou Suson  Jonsdottir kui ka meie oma Maria Jürimäe.

Visuaalne keel kui ühendustee – see on Soomes eluneva rahvusvahelise uurija Gunilla Holmi teema.

Et anda ettekujutust eesti haridusprobleemidest, sõnastab Irene Käosaar oma mõtted müstilisest vene koolist.

Ja muidugi, kirss meie tordil – meie tulemused PISA aruandes – miks ja kuidas? Kas oskab Maie Kitsing vastata kõikidele põletavatele küsimustele? Meid need muidugi ei põleta, küll aga teisi; teatud emotsionaalset nihet on selle teema käsitlemisel rahvusvahelistel kohtumistel täiesti märgata.

Kui seninimetatutest mitu on rahvusvahelises elus väga tuntud ja maailmaorganisatsioonide liidrid, siis väga huvitavaid ettekandeid toovad siia ka täiesti tavalised õpetajad ja teised praktikud. On kindlasti selliseid kogemusi, mida võib hommepäev oma töös rakendada.

Nii et siis kohtume, 17. jaanuaril Lauluväljaku klaassaalis ning 18.-19. jaanuaril Tallinna Ülikooli ruumes.

Täiendav teave 4bscl2020.ee, projektijuht Meeli Pandis meeli.pandis@gmail.com ja konverentsi korraldaja Kristin Lillemäe kristin@publicon.ee.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, milles vanalinnud graatsiliselt nokad vastakuti liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ning teineteisele veetaimi ulatavad.

Eestis on tuttpütt roostunud lahesoppide ja suuremate järvede tavaline haudelind. Kevadel saabuvad tuttpütid Eestisse aprillis kohe pärast jää sulamist, Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad nad oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama.

Lisaks tuttpütile elavad Eestis ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt – kõiki neid pütiliike tutvustab ornitoloogiaühing aasta linnu tegevuste käigus. Huviliste ja vabatahtlike abil kogutud andmetega saavad ornitoloogid täpsemaid teadmisi püttide leviku ja arvukuse kohta Eestis ning aitavad sellega kaasa püttide parema kaitse korraldamisele.

Tuttpüti aastal korraldab ornitoloogiaühing loodusõhtuid ning loodusretki aasta linnu elupaikadesse, digikultuuri aasta toob sügisel kaasa arvutijoonistuste võistluse. Tuttpütiaasta tegevustega saab end kursis hoida lehel www.eoy.ee/tuttpytt.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
Tel 508 2244
margus.ots@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Toimunud töötoad märgiti ühtlasi ka üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week kaardile, Eesti saavutas ürituste arvu ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 488 üritusega tubli 4. koha.

“Tore on näha, et tulevikutegijaid tuleb aina juurde! Robootika ja programmeerimisega tehakse tutvust väga paljudes lasteaedades. Ma loodan väga, et need õpetajad ja lapsed, kes meie õpilasürituse raames esimesi samme tegid, jätkavad sama rada ning kasutavad tehnoloogiat õppeprotsessis ka edaspidi, seda erinevate teemade õppimisse kaasates ning seeläbi laste loovust ja loogilist mõtlemist arendades. Suur tänu ja tunnustus kõigile, kes kaasa lõid! Üritustel käies mõjus laste ja juhendajate rõõm ühisest tegutsemisest ja koos katsetamisest väga innustavalt! Tore on näha, et üha enam ollakse valmis laskma õpilastel õpetajatena kätt proovida: seda nii vanemaid, kaasõpilasi kui ka õpetajaid juhendades,” ütles HITSA ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum.

Piirkondlikud üritused

Tänavu teist aastat toimunud õpilasürituse raames toimus piirkondlikke üritusi 19, mida on võrreldes möödunud aastaga enam kui poole rohkem. Mitmes maakonnas viidi läbi Digioskaja võistlused, kus pandi end proovile rühmadena. Laiusel said kokku 200 erinevas vanuses õpilast Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt, et võistelda robotitega ja meisterdada ProgeTiigrile kratte. 

Pärnus kogunesid linna ja maakonna koolidest 750 3. klasside õpilast, et osaleda erinevates töötubades ning lahendada ohutuse-teemalist testi. Pärnu kooliõpilased viisid läbi tunde ka lasteaedades, juhendajaid ja juhendatavaid oli kokku üle 600. Võrus ja Jõhvis said kokku sajad lapsed, et koos uute põnevate vahenditega tutvuda ning neid töötubades katsetada. Kuressaares kohtusid Hiiu- ja Saaremaa koolid, et üheskoos töötubades uusi oskusi omandada ning end võistlustes proovile panna.

Kahe kuu jooksul pandi end proovile lahendades programmeerimise, robootika, digikunsti ja -ohutuse ülesandeid. Neid sai lahendada nii arvutite ja robotitega või täitsa ilma seadmeta. Noorimad osalejad olid päris väikesed lasteaialapsed, kes tegid esimesi samme programmeerimises legoklotsidega, kaaslastega koos mesilasroboteid või üksteist juhtides ning robotitega tantsu lüües. 

Suuremad õpilased lahendasid juba raskemaid ülesandeid, luues mänge ja animatsioone ning pannes proovile oma loovust ja oskust roboteid või droone juhtides. Ülesandeid lahendati matemaatikat ja eesti keelt õppides, kunsti- ja loodusõpetuse tundides, huviringis või ühisüritustel vanematega. Kõik ülesanded on lahendamiseks jätkuvalt ProgeTiigri kogumikus üleval.

LOOSIMISE TULEMUSED

Töötubade korraldajate vahel loositi välja ka auhindu. Loosiõnn naeratas järgmistele asutustele:

Risti Lasteaed - 1 x Matatalab
Vastemõisa lasteaed Päevalill - 1 x Matatalab
Võru Lasteaed Punamütsike - 1 x Matatalab
Võnnu lasteaed Värvuke – 1 x Matatalab
Vaivara Lasteaed – 1 x LEGO Coding Express
Tallinna Endla Lasteaed – 1 x LEGO Coding Express
Maardu lasteaed Sipsik - 1 x LEGO Coding Express
Tartu Lasteaed Tähtvere – 1 x LEGO Coding Express
Kuuste kool – 2 x Neuron leiutajakomplekt
Koeru Keskkool – 2 x Neuron leiutajakomplekt
Juurikaru Põhikool – 2 x Sphero
Aseri Kool – 2 x Sphero
Uuemõisa Lasteaed-Algkool – 2 x Sphero
Kambja Põhikool – 3 x Makey Makey Classic
Lasnamäe Põhikool – 3 x Makey Makey Classic
Tallinna Õismäe Vene Lütseum – 2 x mBot
Pärnu-Jaagupi Põhikoolis – 2 x mBot
Juhan Liivi nim Alatskivi Kool – 1 x Tello EDU programmeeritav droon
Tõrva Gümnaasium – 1 x Tello EDU programmeeritav droon
Haabersti Vene Gümnaasium – 3 x Raspberry Pi 3 Starter Kit
Ülenurme Gümnaasium – 3 x Raspberry Pi 3 Starter Kit

Kingituste kättesaamiseks kirjutage palun progetiiger@hitsa.ee.

Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” toimus tänavu teist korda. Möödunud aastal lahendas ülesandeid ning osales õpitubades ning erinevatel üritustel üle 9000 õpilase.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi HITSA.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega

ProgeTiigri töötubades on ühendatud robootika, programmeerimine ja inseneeria. Reedel, 29. novembril oodatakse rühmi-gruppe koolidest ja lasteaedadest, nii eesti kui vene õppekeelega asutustest. Laupäeval, 30. novembril on töötoad laste ja vanemate päralt. ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum on varasemale kogemusele toetudes kindel, et vanemaid tuleb kohale üksjagu. Ja soovitav on ka enne registreeruda, kindlasti peaksid end kirja panema õpilasrühmad. 

Reedel ongi kaks esimest töötuba („Õpime koos robotitega“ ja „Lõbusate põrandarobotite töötuba“ kell 11–12 ning „Clementonide töötuba“ ja „Õpime koos robotitega“ kell 12–13) mõeldud ennekõike lasteaedadele ja algklassidele, nii eesti- kui venekeelsetele.  Juhendajad on suure kogemusega õpetajad-praktikud Kohtla-Järve Tarekese lasteaiast ja ProgeTiigri võrgustiku õpetajad-koolitajad. 

Lastele tutvustatakse lihtsamaid haridusroboteid, millede abil mänguliselt programmeerimisega alustada. Clementonid on ühed sellised nn põrandarobotid, mis sobivad hästi väiksematele tegutsemiseks, aga mis Eesti koolides eriti kasutuses ei ole. 

„Progemängud seadmeta ja seadmega“ on hea võimalus alustada programmeerimisega mängides, nii seadmega kui ilma. „Liiklustund robotiga“ õpetab kasutama Lego Mindstorms EV3 roboteid, kes mängult satuvad liiklusesse ning robotil aidatakse liikluses õigesti käituda. „Kui õpetajad on lastega kaasas, saavad nemadki ideid, mida hiljem tundides katsetada või saavad infot, missugused robotid oma lasteaeda/kooli muretseda,“ ütles Kristi Salum ProgeTiigri reedeste töötubade kohta.

Laupäeval, 30. novembril toimuvad töötoad kell 11–16 ja ikka koos robotitega. Valida saab samuti eesti-, inglise- ja venekeelsete variantide vahel ning oodatakse lapsi ja lapsevanemaid. Lustitakse koos lõbusate põrandarobotitega, ehitatakse robot-ussikest, õpitakse programmeerimist koos robotitega. 

Tähelepanu pööratakse ka küberturvalisusele. „Paha USB seadme programmeerimine“ on mõeldud 12–16aastastele ja seal saab praktiliselt näha ning proovida, miks peab oma nutiseadmeid ja arvuteid pahavara eest kaitsma. Kedagi küberründajaks ei õpetata, aga internetiturvalisus saab selgemaks. 

„Ootame Robotexil ProgeTiigri töötubadesse kõiki huvilisi, ka neid, kellel ei ole varem mitte mingit kokkupuudet robotitega onud. Soovitan enne registreeruda, eriti klassidel ja lasteaiarühmadel. Siis on kindel, et töötoas on sulle koht olemas,“ sõnas Kristi Salum.

Robotex toimub 29. novembrist 1. detsembrini Tallinnas Saku Suurhallis. 

Fotol on hetk varasemate aastate Robotexi ühelt võistluselt. 

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega

Selle põneva projekti juht on Astrid Org. Projekt valmis tänu meeskonna mõnusale koostööle.

Mobiilse loodusteaduse koja eesmärk on sisustada eelkõige loodusteaduste kallakuga õppetunnid: keemia, füüsika, bioloogia, geograafia ja loodusõpetus. Kuid koda pakub võimalusi ka teiste õppeainete õppimiseks ning erinevate õppetundide lõiminguks. Kojas on võimalik koolitunde siduda praktiliste tegevustega.

Looduskoja õppevahendid on komplekteeritud I, II, III ja ka gümnaasiumi õppekavasid arvestades.

Looduskoja vahenditega on võimalik läbi viia näiteks ilmavaatluse tegemist, mikroorgamismidega tutvumist, vee-elustiku uurimist ja palju muud põnevat läbi praktilise tegevuse.

Looduskoja treileri ehitaja oli Alro Metal OÜ. Haagis on rajatud võimalikult energiasäästlik ning targa maja põhimõtetel (ehitatud Tehnopoli roheruumi näitel). Liikuv haagislabor on loodussäästlik ja tulevikulahendusi hõlmav. Siin on päikeseeneria baasil erinevad süsteemid: ventilatsioon, küte- näidislahendused, elektrit tootev jalgratas jms.

Kojast saadavad andmed koonduvad andmekogusse ja neid on võimalik pidevalt monitoorida ning kasutada loovtöödes ja projektõppes. Õpilastel on võimalik andmeid analüüsida, koostada graafikuid, diagramme, tuuleroose, arvutada küttekulu, energiakulu, tuua välja kohaliku sise- ja väliskliima eripärad. Loodusteaduste Kojas pannakse õpilasi nägema oma õppetöö tulemust ja mõistma seda, kuidas nad õpivad. Oluline on asjade läbi proovimine, et katsetada erinevate valikute seest õige leidmist. Katsetuste põhjal püütakse õpilastele näidata, et nende panus on oluline paaristöös, rühmatöös, et iga õpilane on oluline lüli kollektiivis nii koolis kui ka väljaspool kooli.

Loodusteaduste koda pakub õppetundides fantastilisi võimalusi praktilisteks tegevusteks, ettevõtlikkuseks, VUNK tegevuseks ja põnevusteks. Igas koolis on see koda õppeaasta jooksul seitse nädalat, kuid osad seadmeid jaotatakse koolidesse ära.

Teist aastat püüame osaleda GLOBE tegemistes. GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm. Läbi uurimusliku õppe on GLOBE-i visiooniks edendada ja toetada õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute valdkonnas. Antsla koolis tegutsevad GLOBE-iga enamasti viienda klassi õpilased. GLOBE-i tegevus on Looduskoja üks osa, seega GLOBE-iga on liitunud peale Antsla Gümnaasium ka Kuldre Kool, Osula Põhikool, Tsirguliina Kool ja Lüllemäe Kool.

Loodusteaduste koja tegemised kajastatakse viie kooli õpetajate poolt looduskoja blogis aadressil: https://looduskoda.blogspot.com/

Kaasaegsete õppevahendite ostu toetas Euroopa Sotsiaalfond meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevarsa loomine ja kasutuselevõtt" raames

Looduskoja kojavanem on Antsla Gümnaasiumi õpetaja Ülle Anier.

Foto: Koolielu arhiiv