Festivalid on leidnud erinevaid väljendusvorme nii ekskursioonide, planetaariumietenduste kui Raekoja platsil toimuva erilise ja päevakajalise vestlusringide sarja näol. Muuhulgas linastub tARTuffi raames Tartu toomkiriku põhjatornis võrratu Werner Herzogi „Fitzcarraldo“.

Tartu Ülikooli muuseum kureerib Raekoja platsil toimuvat tARTuffi vestlusringide sarja, mille üldteemaks on „Maailma mõõtmine“. Vestlusringides vaagitakse seiklemise teemat võimalikult laialt, luues nõnda lisatähendusi muuseumi eriilmelistele näitustele. Vestlusringides esinevad mitmed Tartu Ülikooliga seotud teadlased ja doktorandid ning muul moel ühiskonnas tooni andvad noored inimesed. Vestlusringid leiavad aset 2.-6. augustini kell 17.30 tARTuffi Raekoja platsi telgis.

Ühtlasi toimub tARTuffi raames Tartu Ülikooli muuseumis maailma mõõtmisele pühendatud ekskursioon, mille keskmes on Eesti päritolu maadeuurijad, kes avastasid kaugeid maid ja kultuure nii Aafrikas, Antarktikas kui ka Vaikse ookeani saartel. Festivali programmile kohaselt on ekskursiooni põhimotiiviks armastus.

Linnafestivali UIT raames pakub Tartu Ülikooli muuseum kahte erilist ekskursiooni, kus keskendutakse Toomemäe salapaikadele. Kuigi võib tunduda, et Toomemägi koos ülikooli ajaloolise ansambliga on ammu tuntud, peidab see kõrgendik endas müstilisi paiku, millele mööduv turist sageli nimegi anda ei oska. Eelregistreerimisega ekskursioonid toimuvad 19. ja 20. augustil kell 18.00.

Lisaks väisab Hull Teadlane 13. augustil ka Paide Arvamusfestivalil, kus ta üllatab põnevate eksperimentidega ja võidab südameid muheda olekuga. Nagu tavapäraseks saanud, ootab Hull Teadlane laupäeviti kell 11.00 eksperimendihommikutele.

Tartu tähetorn pakub teisipäeviti ja laupäeviti suvist eriprogrammi. 6. augustil kell 16.00 üllatab Tähetorn tARTuffi romantilise planetaariumietendusega  “Lugusid Veenuselt ja Marsilt”, kus jutustatakse lugusid nii Zeusi lemmikutest kui Marsi printsessidest. Romantika on osa tARTuffi programmist.

Teisipäeviti kell 15.00-17.00 toimub selge ilma korral tähetorni õuel päikesevaatlus ning kell 17.00-18.00 planetaariumietendus. Laupäeviti saab selge ilmaga Päikest vaadelda kell 14.00-16.00 ning planetaariumietendus toimub kell 16.00-17.00.

 6.-7. augustil toimub Tartu tähetornis Tartu Ülikooli suveülikooli raames amatöörastronoomia algkursus, millel osalejad saavad esmased juhised universumiga tutvumiseks. Uuri, mida Tartu Ülikooli suveülikool veel põnevat pakub.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum ootab kõiki huvilisi 5. augustil kell 15.00 tARTuffi raames ekskursioonile, mis keskendub armastuse teemale antiikajal.  

Ühtlasi kutsub muuseum kunsti-, antiigi- ja Vana-Egiptuse huvilisi esmaspäeviti ja laupäeviti ringkäigule. Eestikeelsed ringkäigud toimuvad esmaspäeviti kell 17.00 ja laupäeviti kell 12.00, ingliskeelsed ringkäigud toimuvad esmaspäeval ja laupäeval kell 11.00.

Igal kolmapäeval kell 15.00 saavad kõik meisterdamissõbrad osaleda egiptuseteemalistes töötubades.

Võta aega ja külasta Tartu Ülikooli muuseumi!

Allikas: TÜ muuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseumi kaks lustakat tegelast
• Muuseumiöö Tartu Ülikooli muuseumides

Taotlusvoor „Töötavate või tööd alustavate õpetajate lisaeriala omandamine" oli avatud 20. aprillist kuni 31. maini. Innovesse esitati 13 projektitaotlust, neist rahastatakse 11 projekti kogusummas 527 519 eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus kuni 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%.

Taotlejaks võisid olla õpetajatele taseme- või täiendusõpet pakkuvad avalik-õiguslikud ülikoolid.

Projektide raames saavad põhikoolis töötavad õpetajad omandada lisaeriala, lõimitud aine ja keeleõppe või eripedagoogilise lisapädevuse ning tööd alustavad muudelt elualadelt õpetajakutsesse sisenejad saavad pedagoogilise pädevuse.

Projektide raames pakutavate koolituste kohta saab lisainfot toetuse saajate kodulehtedelt. Koolitustel osalemine on õpetajate jaoks tasuta.

Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove.

Samal teemal:

• Uuring: õpetajaameti maine on ühiskonnas hea
• Gümnasiste oodatakse videokonkursile „Kui ma oleksin õpetaja …”
• Tuleviku õpetaja: õppeprotsess digiajastul

Kahe päeva jooksul (12.-13. august) toimub kahel laval 14 inspireerivat mõttevahetust haridusega seotud teemadel.

Tänaste väärtuste pinnalt kujundame homset. Sellepärast keskenduvad Õpioru arutelud väärtuspõhisele, kaasvale ja tulevikku vaatavale haridusele. Mõtestame maailma küll läbi hariduse prisma, aga teemakäsitlused ulatuvad koolist kaugemale, sest küsides, milline peaks kool või selle kultuur olema, küsime vaikimisi sama ka ühiskonna kohta.

Loe lähemalt Huvitava Kooli blogist!

Fotod: Koolielu arhiiv, Arvamusfestival 2015.

Samal teemal:

• Rahva Raamatu aed Arvamusfestivalil: lugemine peaks olema arvamise eelduseks
• Arvamusfestivali ideekorje populaarseim teema oli haridus

Programmeerimisnädala raames kutsub HITSA üles kõiki, kel soov ja huvi edendada tehnoloogiaharidust Eestis, korraldama programmeerimisalaseid üritusi nii õpilastele kui ka õpetajatele ning miks mitte ka lapsevanematele!

EU Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mis sai alguse 2013. aastal Neelie Kroesi noorte nõustajate algatusel. Aastaks 2015 kasvas initsiatiivist juba ülemaailmne ettevõtmine, millest võttis osa 46 riiki. Eesti koolides toimus eelmisel programmeerimisnädalal kokku 81 üritust, millest sai osa tuhandeid õpilasi ja täiskasvanuid.

Code Weeki korraldavad vabatahtlikud ning igas riigis koordineerivad tegevusi programmeerimisnädala saadikud. Programmeerimisalaseid üritusi saab korraldada aga igaüks ise! Üle maailma toimuvad üritused on koondatud kõik ühele kaardile. Et Eesti paistaks programmeerimisnädala kaardil silma, kutsume kõiki, kes on tegevad IT valdkonnas, korraldama programmeerimisnädalal programmeerima innustavaid üritusi, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Üritused lisage kindlasti ka Code Week kaardile: http://events.codeweek.eu.

KUIDAS OSALEDA PROGRAMMEERIMISNÄDAL?

Oodatud on nii lapsed, teismelised kui ka täiskasvanud!

Programmeerijad saavad korraldada õpikodasid endale lähimates koolides, häkkerite hobilaborites ja rahvamajades.

Õpetajad, kes oskavad programmeerida, saavad anda programmeerimistunde, jagada tunnikavasid ja korraldada õpikodasid kolleegidele või õpilastele.

Õpetajad, kes ise ei oska veel programmeerida, on oodatud seminare korraldama või kutsuma lapsevanemaid ja õpilasi üksteisele programmeerimist õpetama.

Lapsevanemad saavad innustada oma lapsi programmeerimise õpikodades osalema.

Ettevõtjad ja mittetulundusühingud on oodatud pakkuma oma ruume õpikodade korraldamiseks, pakkuma oma töötajaid õpetajateks, organiseerima õpilastele lõbusaid programmeerimisvõistlusi või sponsoreerima programmeerimisüritusi.

Igaüks, kes tegeleb programmeerimisega, võiks jagada oma kogemusi ja inspireerida teisi!

Kui teil tekib küsimusi või mõtteid programmeerimisnädala kohta, võtke aga julgelt ühendust!

Tänavuse programmeerimisnädala saadikud Eestis on ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets ning HITSA kommunikatsioonispetsialist Laura Vetik.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpilased on loovad ka digimaailmas
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Jalgpall, mis toetab IT-õpinguid

Sel suvel möödub aasta Windows 10 turule toomisest ja selle ajaga on Windows 10-t hakatud kasutama enam kui 350 miljonis seadmes. Loe lähemalt Postimehe veebist!

Samal teemal:

• Nädal aega Microsofti südames
• Külas Microsofti näidiskoolis: Simon de Senlis Primary School
• Windows XP arvutites ID-kaardi kasutamisest
• Uuendada tarkvara või osta uus arvuti?

Algatuse eesmärk on äratada lastes ja noortes huvi tehnikaerialade ja teaduse vastu, lisaks soovib Robotex võita Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul maailma suurima robootikavõistluse tiitli.

Robotexi projektijuhi Mart Laulu sõnul saavad oma robotisoovi saata kõik Eestimaa haridusasutused, kes on valmis iga roboti kohta panema võistlusel välja viieliikmelise meeskonna 5 kuni 12 aastasi lapsi ja noori. "Kuna Eestis on roboteid vähem kui huvilisi siis loodame, et 100 uue Edisoni roboti kinkimine koolidele toob robootika ja Robotexi juurde rohkem lapsi ja noori. Osalejate arvu suurenedes saaksime taotleda riigi 100. sünnipäevaks ka maailma suurima robootikavõistluse tiitlit, mis oleks meie poolt Eestile ilus kingitus," lisas Laul.

Roboti saamiseks tuleb koolidel täita Robotexi kodulehel www.robotex.ee/ev100robot vastav vorm, mida saab teha alates 26. juulist. Robotid jagatakse välja septembris toimuvatel infopäevadel. Infopäevi toimub Eesti erinevates piirkondades kokku kaheksa ja sinna on oodatud kõik, kes tänavuse Robotexi kohta rohkem teada soovivad saada. Infopäevadele registreerumine toimub aadressil www.robotex.ee/infopaevad

Robotex on tänavu 16. korda toimuv robootikavõistlus. 2.-4. detsembrini toimuv sündmus võimaldab korraldada erineva raskusastmega võistlusi ja tuua kokku kõik robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilised. Robotexile oodatakse sellel aastal rekordiliselt 15 000 külastajat, 3000 töötubades osalejat, 2000 võistlejat, 1000 võistlevat robotit, 100 tehnoloogianäituse eksponaati ja väliskülalisi enam kui 30 riigist. Robotexi koordineerib Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Allikas: TTÜ pressiteade. Fotod: Koolielu arhiiv, Robotex 2015.

Samal teemal:

• Suurima kooliõpilaste robootika finaalvõistluse parim esindab Eestit rahvusvahelisel turneel
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Robotexil toimunud Küberpähkli mäng oli üle ootuste menukas
•  

EHISe andmetel töötas 2015/16. õppeaastal Eesti üldhariduskoolides kokku 830 tugispetsialisti ja õpetajaid 14 409 (arvud näitavad isikuid, mitte töökoormust). See tähendab, et tugispetsialiste on umbes 17 korda vähem: iga 17 õpetaja kohta on koolides üks psühholoog või üks eripedagoog või üks logopeed või üks sotsiaalpedagoog. Seega igas koolis ei pruugi kohalikule omavalitsusele pandud kohustusest hoolimata olla kõiki hariduse tugiteenuseid kohapeal saada. Meie väikeste koolide puhul on see ka mõneti mõistetav. Väikeses koolis ei oleks logopeedil või eripedagoogil ju täiskoormusel töökohta, kuna parasjagu tuge vajavaid lapsi ei ole selles koolis korraga nii palju.

Kuidas leida väikse koormusega tugispetsialist maapiirkonda?

Üheks võimalikuks lahenduseks on lähemate valdade peale tugispetsialiste jagada – näitlikult töötaks tugispetsialist siis ühes koolis kaks päeva, teises kaks ja reedel veel lasteaias. Mõnel juhul on aga tugispetsialistil põhitöökoht juba mujal olemas, kuid korra nädalas käiks meeleldi lapsi aitamas ja hoiaks nii ka ühtlasi oma kvalifikatsiooni. Sestap ongi kõik maapiirkondade tugispetsilisti teenused custom-made.

Et väikekoolidele seda bürokraatiat ja asjaajamist natukenegi vähendada ning leida ka võimalus katta mitme kooli vahel sõitva tugispetsialisti sõidukulud, pakub SA Innove koolidele ja lasteaedadele võimalust tugispetsialisti teenust tellida vajalikus mahus. Innove otsib tugispetsialistid ning aitab tööd ja sõidud kokku sobitada.

Koolid ja lasteaiad on selleks aastaks oma tellimused juba esitanud, neid tuli kokku 9 maakonnast ja 36 haridusasutusest. Hetkel on käimas konkurss tugispetsialistide leidmiseks, et leida õppenõustamise võimalus igale lapsele igas koolis.

Kui oled ise või tead kedagi, kes otsib just sellist väljakutset, siis vaata pakkumist lähemalt http://www.innove.ee/et/organisatsioonist/hanked. 

Loo autor on Janne Jaagant SA Innovest.

"Kui kaks aastat tagasi nägi trükivalgust esimene Eesti kojaga maismaatigude määraja, olin selle üle väga õnnelik. Peagi aga jõudsin tõdemuseni, et alati kui aias võis siis metsas marjul, seenel või niisama kolades mõne suurema või pisema huvipakkuva teoga kohtusin, ei olnud seda väärt tarka raamatukest kunagi kaasas. Nõnda mõtlesingi, et kui seened, konnad, linnud, kalad ja pilvedki on määrajatena nutitelefonidesse mahtunud, siis miks ei võiks tigudega sama teha. Telefoniga on nad ju alati taskus kaasas!“ kirjeldab Ulvar Käärt MTÜ-st Loodusajakiri, kust tuli tal pool aastat tagasi mõte nutika tigudemääraja tegemine ette võtta.

Esimene omataoline mobiilirakendus

Kuna Keskkonnainvesteeringute Keskus pani idee teostamisele rahaliselt õla alla, valmiski nüüd esimene omataoline mobiilirakendus, mille abil saab lähemalt tuttavaks ühtekokku 71 Eestist leitud kojaga maismaateoga. Liigikirjelduste kõrval pakuvad „Eesti Looduse teoaabitsas“ määramisabi suurepärased Henn Timmi tehtud fotod ja Jaanika Sokmani joonistused erinevate tigude kodadest. Ühtlasi on aabitsas eraldi pildiliselt lahti seletatud kodade peamised liigitunnused. 

Tigude liigid on seejuures jagatud vastavalt koja kujule kolme gruppi: kuhikjad, lapikud ja pikliku kojaga teod. „Nõnda on kasutajal võimalik mõnda tigu leides ja määrates kerge vaevaga vaid ühe „nupulevajutusega“ liikide valikut, kelle hulgast seda „õiget“ otsida, väiksemaks muuta,“ kirjeldab Käärt. 

Rakenduse kasutamisega peaks ühtmoodi hästi hakkama saama nii väikesed kui suured teohuvilised. Kaasaegse õppevahendina, mis töötab nii Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis kui ka tahvelarvutis, saab seda tigudemäärajat kasutada ka koolis – nii loodus-, bioloogia- kui ka õuesõppetundides.

Tigusid tasub igalt poolt otsida

Teoaabitsa tekstide üks koostajaid, Annelie Ehlvest, ütleb, et kuigi teod on looduses üsna eksimatult äratuntav loomarühm, siis laiemalt ei tunta neid kuigi hästi. „Põhjust, miks tigusid kehvemini tuntakse kui näiteks linde, pole raske leida. Enamjagu tigudest on tillukesed ja varjulise eluviisiga. Vaid mõned neist on piisavalt suured, et meie tähelepanu köita. Üle poole meie kojaga tigude koja mõõtmed ei ületa täiskasvanuna poolt sentimeetrit,“ osutab Ehlvest.

Suuremaid teoliike on kerge leida ja märgata, ent lõviosa väiksematest teoliikidest eelistab elada taimestiku varjus või metsakõdus. Kui suuremad teod on silmaga määratavad, siis väiksemate kindlakstegemiseks on vaja kasutada abivahendeid – luupi või binokulaari.

Ehlvesti sõnul tasub praegu tigusid igalt poolt otsida. „Teokooslused on üldiselt liigirikkamad ja arvukamad niisketes ja varjulistes kohtades. Liigirikkad on ka metsad, eriti salumetsa tüüpi metsad, kuid tegelikult leidub tigusid nii aias, lähimas pargis kui ka iga kraavi kaldal ja teeservas,“ viitab ta.
Eesti üks tavalisemaid ja ka tuntumaid kojaga tigusid on kiritigu, kes on tülikas pea kõikjal aedades. Aastakümneid tagasi oli see liik aga harvaesinev. Näiteks aastal 1979 märkis zooloog Juhan Vilbaste kiriteo leviku kohta järgmist: „Suhteliselt haruldane. Tavalisem on ta läänesaartel, kus on levinud peaaegu üle kogu saarestiku. Maismaalt on vähem leida.“

Äpi allalaadimine on tasuta

„Eesti Looduse teoaabits“ töötab Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis. Tänu Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele on kõigil huvilistel võimalik rakendus GooglePlay veebipoest alla laadida tasuta. Käärt kinnitab, et teoaabitsast on plaanis teha ka Apple'i nuhvlites töötav versioon.  

Allikas ja fotod: MTÜ Loodusajakiri.

Samal teemal:

• Tasuta mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“ sobib hästi õuesõppeks
• eKooli äpi tasuta teenused laienevad
• Osale Tartu- ja Jõgevamaa külastuskeskuste ühises suviseses külastusmängus!

«Räägime tervise ja laste arenguga seotud murekohtadest. Samuti sellest, kuidas saada aru, et internetikasutusega on liiale mindud ja millisel juhul saab juba rääkida sõltuvusest,» kirjeldas kursust õppejõud Kätlin Konstabel.

Kursusel räägitakse ka sellest, millal peaks lastele digividinaid ostma ja mida tuleks selle juures silmas pidada. «IKT võimaluste levik ja populaarsus just laste ja noorte seas on andnud põhjust rääkida vahel nn digitaalsest lõhest,» ütles Konstabel. Lapsed ja vanemad ongi väga erinevad ja elavad justkui eri maailmades.

Loe edasi ajakirjast Universitas Tartuensis.

Allikas: Universitas Tartuensis

Samal teemal:

• eTwinningu suvekool projektitöös osalenud õpetajatele
• Suvekool toob Eestisse küberjulgeoleku ja IT-õiguse tipud

Konkurss  „Lugude meri“ koosneb kahest kategooriast –  jutukonkursist ja raamatuillustratsioonikonkursist. Jutukonkursile on oodatud tööd erinevates žanrites, näiteks koomiks, luule, näidend või proosa.

Raamatuillustratsioonikonkursil osalejad võivad kasutada mereteemaliste illustratsioonide loomisel erinevaid stiile ning saata konkursile näiteks joonistusi, maale jne.

Konkursile on oodatud on nii varem valminud kui spetsiaalselt konkursiks „Lugude meri“ loodud tööd. Tööde esitamise tähtaeg on 15. november 2016. Võistlustõid hinnatakse kahes vanusegrupis: kuni 13-aastased ja vanemad.

Konkursi teemad on valitud mereteemaliste luuletuste hulgast:

1) Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind! (Viktor Oxford)

2) Merele läks korstnate aurus hiiglaslik laev kui dinosaurus (Ivar Grünthal)

3) Akna taga õhtu eel, paat on mere poole teel (Enn Vetemaa)

4) Ju lapsena igatsesin merd ääretut mina (Friedebert Tuglas)

Konkursile laekunud parimetest töödest koostatakse näitus Tallinna Keskraamatukogu peamajas (Estonia pst 8) ja harukogudes ning virtuaalnäitus „Lugude meri“, mida saab vaadata keskraamatukogu veebilehel.

Näituse avamine ja parimate autasustamine toimub detsembris Tallinna Keskraamatukogus.

Loe lähemalt Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt!

Samal teemal:

• Lugemisprogrammi raames loeti läbi 13 349 raamatut
• Alustab Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm