Üritust võõrustab minister Jürgen Ligi, Leedu delegatsiooni juhib minister Audronė Pitrėnienė ning Läti delegatsiooni parlamentaarne sekretär Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi juures Jānis Upenieks.

Kohtumise esimesel päeval võetakse arutelu alla kolme riigi kvalifikatsioonide tunnustamise ühise projekti hetkeseis. Samuti on teemaks haridus- ja teadusvaldkonna arengud ning koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides nagu OECD, Euroopa Nõukogu, UNESCO jt. Eesmärk on leida koostöövõimalusi ning jagada kogemusi oma eesmärkide edendamisest neis organisatsioonides. Lisaks arutatakse loodus-, tehnika- ja täppisteaduste (LTT) hariduse andmise võimalusi ning kitsaskohti.

Arutelude kõrval külastavad ministrid ja Läti parlamentaarne sekretär kahe päeva jooksul ka Tehvandi spordikeskust, Eesti lipu tuba Otepääl ning pooleteise aasta eest avatud Tõikamäe radarit, mis on osa Balti riike hõlmavast õhuseiresüsteemist BALTNET.

Kolme balti riigi haridus- ja teadusministrite kohtumine leiab aset igal aastal, mullu kohtuti Leedus ja üle-eelmisel aastal Lätis.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Võõrkeeleõpetajad üle maailma kohtuvad Tallinnas
• Eesti kõrgkoolid ja Huawei alustasid koostööd
• 127 Baltikumi noort arutasid Narvas Euroopa teravamaid probleeme

Konkursi tulemused avalikustatakse 23. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.

Kandideerima on oodatud kõik, kes on silma paistnud teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel või on äratanud noortes märkimisväärset huvi teadustegevuse vastu.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot ja auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1 . Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast.

Kõigil Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende hea töö senisest enam silma paistaks.

Täiendav informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta ning varasemate konkursside tulemused:
http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Allikas: Teadusagentuuri presiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod
• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on populaarsem kui kunagi varem

„Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond ootab iga aasta juurde 1600 oskustega spetsialisti, kuid tegelikkuses on IKT valdkonnas juba pikemalt tööjõupuudus. Uuringud näitavad, et IKT-õpingute ja -karjääri valimisel mängib kõige suuremat rolli varasem praktiline kokkupuude tehnoloogiaharidusega koolis või huviringis. Eestis on üle 54 000 lapse, kes osalevad juba spordiga seotud huviringides, samas vaid suurusjärgus 3000 last võtab osa tehnoloogiaringidest. Saame siin koos Vaata Maailma Sihtasutusega panustada, et võimalusi lastele kooliväliseks tehnoloogiaõpinguteks tuleks juurde ning juhendajad saaksid oskused ja teadmised, mida lastele edasi anda. Lastele on see kindlasti põnev võimalus ja annab ka hea baasi tulevikuks reaal- ja virtuaalmaailmas,“ sõnas minister Michal.

2015. aastal viis majandusministeerium koostöös Vaata Maailma Sihtasutusega läbi pilootprojekt, mille käigus pakuti koolituskohti 36-le IKT-alase huviringi juhendajale Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Tingimus oli, et tegemist on mitte-õpetajatest kogukonnaliikmetega, kes tahavad enda piirkonnast noortele lisategevusi pakkuma hakata. „Huvi uue väljakutse osas näitas üles aga üle 130 inimese, mistõttu tegime otsuse koolituste korraldamisega veel suuremas mahus jätkata,“ rääkis ministeeriumi programmijuht Polina Dvinskihh. Jätkuprojekti eesmärgiks on katta võimalikult palju uusi piirkondi üle Eesti. Lisaks koolitusele ja ringitöö läbiviimist hõlbustavatele õppematerjalidele robootikas, programmeerimises ja paljus muus pakutakse koolituse läbinutele ka mentorlust juba praktiliste küsimuste lahendamiseks ringitöö käivitamise järel. 

Vaata Maailma Sihtasutus on 2001.aastal eraettevõtete poolt asutatud organisatsioon, mis soovib tõsta eestimaalaste IKT-alaseid oskuseid, inspireerida lapsi ja noori huvituma IT-maailmast ning juhendada, kuidas arvuteid ja nutiseadmeid turvaliselt kasutada. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab IKT-alaste huviringide juhendajate koolitust Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“.

Allikas: MKMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. Robootikatund lasteaias. 

Samal teemal:

• Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus
• Eesti õpetajad koolitasid Euroopa kolleege
• Õpilased olid pilve sees ja robotid klassi ees ehk digidekaad Paikuse moodi

Uuringust selgus, et kõige kõrgem on õpetajaameti maine Lõuna-Eesti gümnaasiumiõpilaste ning sama piirkonna 35–50-aastaste seas. Õpetajaamet eristub vastanute hinnangul teistest ametitest võimalusega teha igapäevatöös ühiskonnale olulisi asju ning seda iseloomustatakse ametina, mis enim mõjutab inimeste elusid.

Ministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul näitab uuring, et ühiskonnas hinnatakse õpetajate tööd kõrgemalt kui tihti arvatakse. „Kui vastajatel paluti hinnata, milline amet lubab teha ühiskonnale olulisi asju, siis valdavalt toodi kümnest küsitluses pakutud ametist välja just õpetajatöö. Järgnes arsti amet, mis edestas juristi ja juhitööd,“ selgitas Mikiver.

„Samas tunnetatakse, et õpetajatöö ühiskonnas kindlalt väärtustatud ei ole,“ märkis Mikiver ja lisas, et sarnaselt mainele olid ka siin õpetajad kriitilisimad, hinnates oma ameti väärtustamist ühiskonna poolt madalamalt kui gümnaasiumiõpilased, tudengid või 35–50-aastased.

Mikiveri sõnul on oluline, et ühiskond näeks õpetajaametit õpetaja pilgu läbi ning vastupidi. „Õpetajad seostavad teistest rohkem oma ametit pideva õppimise ja arenguga, huvitava ja vaheldusrikka tööga, inspireerivate kolleegidega ning mõistliku töökoormusega. Mitte-õpetajad näevad õpetajaameti neid külgi vähem – see näitab, et nii riigil, ülikoolidel, koolijuhtidel kui ka õpetajatel endil on vaja selle töö tegelik sisu nähtavamaks teha,“ selgitas õpetajaosakonna juhataja.

Kristi Mikiveri sõnul üllatas vast kõige positiivsemalt nii üliõpilaste kui ka 35–50-aastaste huvi õpetajatöö vastu – 41% tudengitest ja 30% inimestest vanuses 35–50 tahaks töötada õpetajana. „Ülikoolide ja riigi vastutus on pakkuda motiveeritud inimestele võimalust enese täiendamiseks, et soovi korral kooli tööle asuda,“ lausus Mikiver.

Väga head õpetajat iseloomustavad kõigi küsitletud sihtrühmade arvates head suhtlemisoskused ja inimeste tundmine, alles seejärel oma aine hea valdamine ning edasiandmise oskus.

Uuringu detailsem kokkuvõte 

Täispikk uuringuaruanne

Taust

Uuring on osa Haridus- ja Teadusministeeriumis algatatud õpetajaameti kontseptsiooni loomise ja tegevuse kavandamise protsessist, et koos partneritega aidata kaasa õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse tõusule 

Uuring keskendus neljale sihtrühmale: 16–19-aastased gümnaasiumiõpilased, 1.–2. kursuse üliõpilased, 35–50-aastane elanikkond ja õpetajad üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes. 

Uuring kaardistas õpetajaameti maine ja atraktiivsuse baastaseme ning järgmised mõõtmised on plaanis aastal 2018 ja 2020. 

Uuringut rahastati Elukestva õppe strateegia programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames, mille elluviimist toetavad Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Gümnasiste oodatakse videokonkursile „Kui ma oleksin õpetaja …”
• Õpetaja professionaalne areng eeldab kogemuste jagamist ja reflekteerimist
• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust
• Õpetaja, kellega koos võib luurele minna
• Aasta klassijuhataja Aare Veedla: reeglid kehtivad mõlemale poolele

Koolirobootikast Rootsis rääkis koolitaja David Powell. „Robootika Rootsi koolides ei ole üksnes tulevaste inseneride koolitamine. Me näeme iga päev, kuidas robotid muudavad ühiskonda ja mõjutavad tulevasi töökohti, me peame lastele täna andma selliseid teadmisi, et nad muutustega tulevikus toime tulevad,“ sõnas David Powell. Tema sõnul on Rootsi koolid IKT-ga hästi varustatud, aga vahendeid ei kasutata. „Rootsi viis lahendada probleeme on osta asju. Aga oluline pole mitte riistvara ostmine, vaid digioskuste arendamine,“ ütles ta. 

Rootsi õppekavades programmeerimist ja robootikat ei ole. Koolide õppekavas on digitaalse lugemisvara kasutamise, informatsiooni otsimise ja allikate analüüsi oskuste arendamine, neid kasutatakse ka tehniliste õppeainete tutvustamisel õpilastele. Riik on küll palju investeerinud koolide digitaliseerimiseks, aga soovitud tulemust pole see andnud. Samas on erasektor robootika ja programmeerimise arengut aktiivselt toetanud, põhiliselt küll huviharidusena. „Kui õpetame robootikat ja programmeerimist vanal moel, siis kordame vanu vigu. Mõtleme, et robootika on osa tehnoloogiaõppest, mitte ühiskonnast, ja see on viga,“ lausus David Powell. 

Soome kogemust jagas Aleksi Lahti (Turu Ülikool). Hetkel kehtivas üleriigilises õppekavas ei ole robootika- ja programmeerimisealaseid õppeaineid. Initsiatiivi on võtnud tehnikahuvilised õpetajad, kes juhendavad robootikaringe. Nii on kujunenud olukord, kus kooliti robootika ja programmeerimise õpetamise tase ja võimalused väga erinevad. Tehnoloogiliselt arenenumal koolil võib olla 3D-printer, samas on koole, kus isegi baastasemel IT-infrastruktuur puudub (arvutipark ja internetilevi). Loodetakse, et uus riiklik õppekava parandab olukorda. Probleem on ka rahas. Robootikaõpet toetavad kümned projektid, kuid nende tegutsemine on killustatud ja ei hõlma kõiki koole ja õpetajaid üle Soome. „Miks õpetada robootikat? Järgmised 20 aastat on väga erinevad tänasest, robotid võivad töötada isegi arstide ja juristidena. Negatiivne trend (töökohtade kaotus) puudutab just rutiinseid käelisi töid. Lihtsam on pidada tööl ühte robotit kui kümmet inimest. Kuidas valmistada õpilased selliseks muutuseks ette?“ küsis Aleksi Lahti oma ettekandes. 

Suurbritannia kogemust tutvustas koolitaja Pete Stevens. Inglismaal, Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal on mõneti erinev koolide õppekava. Viimastel aastatel on siiski näha, et õpetatakse arvutilähedasemaid alasid, digitaalset kirjaoskust ja arvutiteadusi, mitte ei keskenduta kontoritarkvara õpetamisele gümnaasiumiastmes.

Inglismaal on hakatud õppekavasse lisama programmeerimist, robootikat ja loogilist mõtlemist. Kuid enamikel õpetajatel puudub kompetents programmeerimist ja arvutiteadusi õpetada. Koolid kasutavad kõiki võimalusi (projektid, teiste ainevaldkondade eelarve jms), et õpetajatele koolitusi võimaldada. Positiivset mõju on avaldanud koolidele Raspberry Pi sarnased odavad ning väikesed miniarvutid. „BBC koostöös Suurbritannia valitsusega jagab koolidele miniarvuteid nimega Microbit. Miniarvutid saavad kõik koolid, ja lapsed võivad seda kasutada ka väljaspool kooli. Loodetakse, et see aitab kaasa digitaalse kirjaoskuse arengule, tekitab noortes huvi programmeerimise vastu,“ lausus Pete Stevens. 

Eesti koolirobootika esimene konverents peeti 8. Juunil Tallinnas TTÜ Mektorys. Konverentsil tehti kokkuvõtteid MTÜ Robootika eestvedamisel läbi viidud ERASMUS+ projekti „Robotics for Schools“ tulemustest ja valminud materjalidest koolidele. Loe ka artiklit Koolielus: "Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus". 

Foto: Koolielu arhiiv. HITSA tehnoloogiapäev Kultuurikatlas aprillis 2016. 

Samal teemal:

• Eesti koolirobootika meeskonnad võistlesid Soomes
• Bee-Bot - usin mesilane kaaslaseks õppetunnis
• Õpilased olid pilve sees ja robotid klassi ees ehk digidekaad Paikuse moodi
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
•  

Projekt „Robotics for Schools“ algas 2014. aasta sügisel ja lõpeb tänavu suvel. Projekti põhieesmärk on suunata õpilasi robootika abil reaal- ja loodusainete õppimisele, näidata, kui põnev võib olla tehnoloogia ja teadus. Projekti ühe tulemusena valmis abistav materjal õpetajatele ja ringijuhendajatele – raamat „Robootika koolidele“. Projekti kodulehelt http://roboticsforschools.eu/et/ leiab roborännakud – kolmel tasemel näidisülesanded robotite programmeerimiseks ja robotitega tegutsemiseks. 

Kui õpetaja lahkub, jääb robot tolmu koguma

Eestis on praegu umbes 300 kooli varustatud robotitega, et kasutada neid õppetöös või huvihariduses. Aga nii projektist kui konverentsil räägitust jäi kõlama, et robootika ei ole üksnes robotid, tehnikat saab muretseda igal ajal ja iga kool. Suur puudus on robootikaõpetajatest ja ringijuhendajatest. Tihti juhtub, et kui õpetaja, kes oli koolis robootika eestvedaja, töölt lahkub, siis robotid jäävadki riiulile tolmu koguma. „Praktika näitab, et koolides, kus leidub entusiastlik robootikaringi juhendaja, on ukse taga järjekorrad, sest noorte huvi valdkonna vastu on suur. Seda tõestavad ka noortele suunatud robootikavõistlused, millest võtavad aasta jooksul osa ligi paartuhat Eesti koolinoort,“ ütles MTÜ Robootika eestvedaja Heilo Altin. 

Robootikaringid kättesaadavaks

Valdkonna arengusuunana nähakse, et robootikaringid muutuksid sama kättesaadavaks kui teised enamlevinud huviharidusringid. Praegu on loodus- ja tehnikaringe ikka väga vähe, 2015. aastal kõigest veidi üle 10% pea 90% igasuguste muude ringide vastu. Samas 2014. aastal tehtud uuring näitas, et koolides, kus robotikomplektid on olemas, nendega siiski aktiivselt tegutsetakse, ka väljaspool robootikatundi või -ringi. 

Kõigist ei saa insenere

Eestis alustati robootikaga koolides 2007. aastal, aasta hiljem toimusid esimesed õpetajakoolitused ja esimene robotiteater. Tänaseks on mõtted ja suunad robootika kohast õppetöös paljugi muutunud, Heilo Altin tõi välja mõned aspektid. Kui algselt oli eesmärk, et robootikaga peaksid tegelema kõik lapsed, sest see aitab neil paremini reaalaineid mõista, siis tegelikult on robotitest enim kasu õppetöös siis, kui laps tahab ise robotitega mängida. Sunniviisiliselt ei saavuta midagi. Visalt on muutumas arusaam, justkui oleks robootika ainult poiste pärusmaa. Robootika on soost sõltumatu nagu mistahes muu õppe- või katsevahend. Koolirobootika suurim kitsaskoht on juhendajate puudumine. Meil toodetakse juurde küll roboteid, aga kas ka juhendajaid? Alguses arvati ka, et õpetajad vajavad robootika õpetamiseks kindlakäeliseid metoodikaid. Tegelikult on selgunud, et robootika õpetamiseks kasutab õpetaja alguses meetodeid, mis on tema jaoks turvalised. Ei pea kohe robotile kümmet andurit külge panema, alustada võib ühest, kui õpetaja just seda ühte hästi teab ja tunneb. 

Pedagoogika läbi robootika

„Robotid pole võluvitsad, mis lahendavad Eesti koolisüsteemi kõik probleemid, kuid asjast huvitatud õpilased saavad läbi robootika rakendada oma teadmisi kooliainetest ning nende huvi loodus- ja täppisteaduste kui ühe prioriteetsema haridus- ja karjääriväljavaadetega valdkonna vastu süveneb,“ märkis Heilo Altin. Ta tõi oma ettekandes välja, et hariduslik innovatsioon ei koosne ainult tehnoloogiast, vaid ka pedagoogilisest teooriast ja õppekavast, mis juhendab roboteid hariduses kasutama. „Pedagoogika kasutamine robootika vahenditega on see, mis määrab lõpptulemuse,“ ütles Altin. 

Konverentsil märgiti ära, et koolirobootika arengule on palju kaasa aidanud Nutilabori, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ja SA Vaata Maailma poolt pakutavad võimalused nii toetuste kui õpetajakoolituse osas. 

Lisaks kuulati koolirobootika konverentsil Soome, Rootsi ja Suurbritannia kogemustest programmeerimise ja robootika õpetamisel üldhariduskoolis ning sai osaleda väga praktilistes töötubades. 

Fotod: Koolielu arhiiv. Robootikakoolitus HITSA nutiklassis. 

Samal teemal:

• Eesti koolirobootika meeskonnad võistlesid Soomes
• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu
• 1000 lasteaia- ja algkoolilast panevad enda loodud robotid proovile

Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid kaetakse aastani 2023 riigieelarvest täiel määral.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul lõpetab seadusemuudatus Riigikohtu 2014. aasta otsusest alates kestnud põhiseadusevastase olukorra. „Kogukonnale peab jääma otsustusõigus oma koolivõrgu ning haridusraha üle ja erakoolile vastutus omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole avalikes huvides kohustada omavalitsusi toetama erakoole ja nende laienemist automaatselt ajal, mil riik ning omavalitsused oma koolivõrku kokku peavad tõmbama,“ märkis minister.

Riik annab erakoolidele nii praegu kui ka tulevikus iga lapse eest riiklikku haridustoetust võrdselt munitsipaalkoolidega – riikliku toetuse muutmine pole kunagi olnud teemaks. Lisaks saavad erakoolid kolm aastat, 2019. aasta lõpuni kestval üleminekuajal riigilt ka tegevuskulude lisatoetust, mida omavalitsused ja munitsipaalkoolid riigilt ei saa. Tegevuskulude lisatoetuse suurus on 75% erakooli asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

„Ülemineku lisatoetus annab erakoolidele ja omavalitsustele piisava aja mõistlike otsuste kujundamiseks,“ lisas minister Jürgen Ligi. „Erakoolid saavad riigilt edasi haridustoetust õpetajate palkade ja muude kulude jaoks, mis moodustab reeglina suurima osa nende eelarvest. Samuti saavad erakoolid üleminekuajal riigilt raha ka tegevuskulude jaoks.“

Otsus võimaldab suunata riigi haridusraha taristu laienemise asemel õppetöösse ja õpetajatesse – eelkõige munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palgatõusu.

Taust

Erakoolide tegevuskulude toetamine muutus omavalitsustele õigusest kohustuseks aastast 2011. Enne seda toetasid omavalitsused erakoolide tegevuskulusid vabatahtlikult. Erakoolide arv kasvas aastatel 2010-2015 poole võrra ehk 31 koolilt 47 koolile.

OECD tõi hiljuti avaldatud Eesti hariduse ressursikasutuse raportis välja, et haridusliku kihistumise vältimiseks on hädavajalik vaadata üle erakoolide kehtiv rahastamise süsteem.

Haridustoetus ja tegevuskulude toetamine

Riik maksab praegu ning tulevikus samalaadselt omavalitsuste ja tavakoolidega ka erakoolidele õppetööks haridustoetust, millega toetatakse õpetajate, direktorite töötasu, koolilõunat, õppekirjandust ja täienduskoolitust. See toetus jääb ning kasvab.

Haridustoetust said erakoolid sellel aastal 11,65 mln eurot, sellest valdava enamuse moodustab õpetajate palgatoetus.

Õpetajate palgatoetus erakoolidele kasvas 2016. aastal üle 8%.

Lisaks toetasid enne 2011. aastat omavalitsused vabatahtlikult erakoolide taristu ja muid tegevuskulusid. Aastal 2010 muutis seadusandja omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuslikuks.

2014. aastal otsustas Riigikohus, et riik ei saa omavalitsustele panna kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsustele selle jaoks eraldi raha.

Vastu võetud seadus muudab omavalitsustele erakoolide taristukulude toetamise taas vabatahtlikuks.

Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2017. 2016. aasta lõpuni jääb kehtima senine kord.

Üleminekuajal toetab riik erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni 75% ulatuses erakooli asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

Omavalitsused võivad ka üleminekuajal erakoole omalt poolt lisaks toetada.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Võistlus toimus kahes kategoorias. „HITSA väljakutse jalgadel“ võitis SA Innove arendustegevuste valdkonnajuht Anastassia Voronina, kes läbis kuu aja jooksul jalgsi ligi 690 kilomeetrit ning kinkis auhinnaks saadud Meccanoid roboti Narva lasteaed Kirsike keelekümbluse rühmale. „HITSA väljakutse ratastel“ võitis SA Archimedese jurist Raimond Viiding, kes läbis võistluse jooksul jalgrattal 1022 kilomeetrit. Tema võidetud Meccanoid robot leidis endale uue kodu Hiiumaa Palade lasteaias. Teise ja kolmanda koha auhinnad, Ozobot’i robootikakomplektid ja Makey Makey leiutamiskomplektid, said Harku valla Pangapealse lasteaed, Harku lasteaed ning Tallinna lasteaed Päikene.  

„Komplektid on õpetajatele abivahendiks õppe mitmekesistamisel. Koos robootikaseadmetega saavad lasteaiad ka koolituse, kuidas neid vahendeid õppetöös kasutada,“ selgitas HITSA personalijuht Nele Laas. „Kindlasti korraldame järgmisel aastal samasuguse võistluse ning siis loodame väljakutsesse kaasata juba veelgi enam asutusi ja töötajaid.“

Kolme organisatsiooni mõõduvõtmises osales 124 inimest, kes läbisid viie nädalaga 18 000 kilomeetrit ning kulutasid kokku ligi miljon kalorit. Võistlus toimus Endomondo rakenduse abil.

Meccanoid-robot leidis endale uue kodu Hiiumaa Palade lasteaias. Foto: HITSA

Samal teemal:

• eTwinningu võluv lihtsus
• Haridusalgatused seadsid ühised eesmärgid
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest

eTwinningu tänuüritusel 27. mail Tallinnas märgiti lisaks esikolmikule ära veel seitse projekti. 

Loo Keskkooli õpetaja Piret Kelgo projekti „Hallo neue Freunde“ iseloomustas žürii kui lihtsat ja loogilist tööd, kus projektipartnerite tegevused olid tõeliselt lõimitud. Projektis lõid kaasa 15–17-aastased õpilased kolmest koolist; Eestist, Poolast ja Horvaatiast. Projektipartnerid vahetasid infot oma kooli ja noorte vaba aja veetmise kohta, põhirõhk oli võõrkeeleõppel ja koostööoskuste arendamisel.

Meeri Sild tutvustas parimaid projekte

Juuru Eduard Vilde Kooli õpetaja Helle Kiviselja projekt „Näita mulle oma loodust“ („Show me your nature“) keskendus loodusele ja keskkonnale nagu pealkirjast arvata võibki. Juuru kooli projektipartner oli kool Prantsusmaalt (Lycee Horticole et Rural Privé du Haut Nivernais), projektis osalesid 15–16-aastased õpilased. Hindajad tõid välja järgmist: huvitav ja vajalik teema, kindlasti arenes õpilaste silmaring. 

Üksteisele tutvustati digivõimalusi kasutades oma maa looduskaitsealade (Lahemaa rahvuspark, Soomaa rahvuspark) loomi ja taimi, samuti looduskaitse põhimõtteid. Arutleti, mis üldse on rahvuspark ja miks seda vaja on. 

Kohtla-Järve Lasteaia Tareke õpetaja Ene Kruzman esitas koos oma õpilastega konkursile kuus eTwinningu projekti, neist „Lasteaialaste jalutuskäik sügiseses looduses“ („Preschool`s walk through the autumnal nature“) leidis hindajate poolt äramärkimist – käsikäes käivad kunst, mäng, muusika ja loodus, loomisrõõm ja omavaheline suhtlemine; väga huvitav, sellele vanusele sobiv projekt, kasutatud on ühistööks sobivaid vahendeid. Kokku tegutses 23 projektipartnerit. 3–6-aastased lapsed jälgisid muutuseid sügiseses looduses, jagasid tähelepanekuid, korjasid sügisande. Lõpptulemusena  sündis virtuaalne näitus nähtust ja kogetust.  

Ajalugu, reaalse ja virtuaalse maailma põimumine iseloomustab Tallinna Lasnamäe Põhikooli õpetaja Margarita Šmatova projekti „Minu kindlus, meie maailm“ (My castle, our world“).  Žürii arvamus: „Väga lahe õppeprotsessi toetav projekt, väga hea projektiplaan. Kaasatud palju õpilasi, hea on vahepealne tagasiside.“ Projektis oli 135 projektipartnerit, õpilased vanuses 12 kuni 15 eluaastat. Iga projektipartneri kooli piirkonnas või linnas on loss või kindlus, mille ajalugu teistele tutvustati.  Kokku sai neist kõigist lõpuks e-raamatu.

Õpetajad katsetasid robootikat

Põlva Põhikooli õpetaja Aimi Jõesalu projektis „Ütehkuun“ tõstis žürii esile ühisõppimist, õpimotivatsiooni, vaheldusrikkust, mitmekesiseid töövahendeid. „See projekt on tõeline fun,“ leidsid hindajad.

Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Deniss Tšertovi projekt „Minu põnev linn“ (My Fascinating Town“) sai žüriilt palju kiidusõnu – lihtne, kodukohta väärtustav, õpilasi kaasav, tõeliselt huvitav projekt, sellisel viisil õppimine ja oma maa tutvustamine on noortele põnev. Valminud videotel on ka hiljem väärtus, neid saab õppetöös kasutada. Kõik partnerid on projekti võrdselt panustanud. Lihtne idee, praktiline väljund, loov lähenemine.

Nelja kuu jooksul (september-detsember 2015) salvestasid Eesti, Hispaania, Portugali, Itaalia, Prantsusmaa ja Poola õpilased oma kodulinnast lühikesi videoklippe. Otsiti vaatamisväärsusi, ajaloolisi paiku, põnevaid ehitisi, kaunist linnaloodust. TwinSpace´is sai igaüks videoid näha ja küsimusi küsida.  Lõpuks hääletati, missugune on kõige huvitavam video. 

Pirita-Kose Lasteaia õpetaja Eve Saare projekti „Laulumängud“ („Singing Games“) hinnati kui mängulist, rõõmsat ja kaasahaaravat. Väga hea idee ja toredad videod, projekti tugevuseks on paljud partnerid, kellelt palju õppida. Väga hästi korraldatud tulemuste esitlemine. Lõimitud erinevad õppeained.  
Selles projektis esitasid rühmad laulumänge oma emakeeles, mida teised said videos vaadata. Siis õpiti üksteise laulumänge ja jagati neid samuti videos. 

Kokku esitati sel õppeaastal eTwinningu projektivõistlusele 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ja Merike Sikk. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Fotod: Laura Vetik ja Madli Leikop.

Samal teemal:

• Selgunud on parimad eTwinningu projektid
• eTwinningu võluv lihtsus
• ProgeTiiger alustas twinnimist

2015/16. õppeaasta eTwinningu projektivõistlusel sai esikoha Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpetaja Leila Lehtmets oma projektiga „Mängime“ („Let`s play“), mis hõlmas üheksat riiki ja on mõeldud 3–6-aastastele lastele. Hindajad rõhutasidki, et hea projekt ei pea olema aastaid kestev, sadade projektipartnerite ja digitaalse mölluga, sageli peitub võlu hoopis lihtsuses. „Mängime!“ on hindajate arvates lihtne, lapsi kaasav, rõõmus, liikuv, suurepärane, seal on kõik olemas. See on nn KISS-projekt: keep it small and simple (hoia see väikese ja lihtsana).   

Leila Lehtmets

Projekti käigus valisid iga riigi lapsed tuttava lastemängu, mida nad lasteaiarühmas (õues) mängisid ja mille õpetajad videosse võtsid. Videot jagati projektipartneritega ja nii said kõik kõigi mänge proovida. Mängude kaudu arenesid laste koostööoskused, keskendumisvõime, tähelepanuoskus.

Leila Lehtmets: „Minul on 4–5-aastaste rühm. Nii väikesed arvutis ei toimeta, ehkki nad väga tahaksid. Oli vaja projekti, mis haaraks lapsi ja kus nad saaksid ise tegutseda, ise otsustada. Meie projektis ei ole uudseid tehnilisi lahendusi, on lihtsad videod. Aga selle kompenseerib laste ja õpetajate rõõm mängust. Lapsed ise valisid filmimise koha ja mängu. Projekti õnnestumist näitab ka see, et siiamaani teevad lapsed ettepanekuid – mängime nüüd tšehhi mängu, mängime nüüd poola mängu.“

Teise koha saavutas Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse tööga „Üle Balti mere“ („Across the Baltic Sea“), mille eesmärgiks oli lõimida kultuuri ja programmeerimist. Hindajad leidsid, et ka see on nn KISS-projekt: keep it small and simple.

Projektis oli kaks partnerit, Martna kool ja kool Poolast (Szkoła Podstawowa nr 4 im. Orła Białego). Projekt hõlmas lapsi vanuses 10 kuni 13 eluaastat. Projekti mõte oli viktoriinide kaudu tundma õppida teist riiki, kultuuri ja ajalugu, samas saades omagi maa kohta uusi teadmisi. Õpilased valmistasid esmalt oma riigi ja kultuuri kohta online-viktoriini, seejärel loodi Scratch’is programmeerides mänge ja animatsioone teiste riikide kultuuri ja geograafia kohta ja seda viktoriinilahendusest saadud teadmiste põhjal. Žürii tõi projekti puhul välja põneva idee, lihtsuse ning loogilise plaani, uuenduslikkuse, kaasaegse tehnoloogia oskusliku kasutamise. 

Kairi Mustjatse (paremal) tutvustab oma projekti

Kairi Mustjatse: „Projekt sai alguse Tallinnas ühel eTwinningu koolitusel. Meie eesmärk oli luua virtuaalne jalutuskäik, virtuaalne mäng, mis põhineb teiselt riigilt saadud teadmistele ja infole. Otsisime Eesti kohta  küsimusi, kokku 13 küsimust spordist kultuurini. Poolakad tegid enda kohta sama. Näiteks kas teie oskate vastata, kes on Poola jalgpallikoondise peatreener? Nii saadi vastastikku palju uusi teadmisi. Uute teadmiste põhjal programmeerisime virtuaalsed jalutuskäigud. Meie kooli lapsed töötasid kahes grupis, osalesid õpilased 4.-7. klassini, aktiivsed programmeerimisringi lapsed. Noorematele jäi kujunduselementide joonistamine, suuremad programmeerisid ja õpetasid nooremaid.“

Kolmanda koha sai Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi projektiga „eTwinningu puu“ („eTwinning Tree“). Selles projektis oli 41 projektipartnerit pea 20 koolist üle Euroopa. Projekti käigus pöörati tähelepanu loodusele, selle säilimisele ja säästmisele. Žürii tõi esile projekti jätkusuutlikkuse, loovuse, õppetööga lõimituse, emotsionaalsuse, õppimisrõõmu, pikaajalise koostöö, eTwinningu puu istutamise kampaania. Koostööna valmis ühisraamat „eTwinning Tree“, kuhu iga riigi õpilased on kirjutanud jutu ning lisanud pilte silmapaistvast puust enda piirkonnas. Žürii kiitis autoreid vahva idee eest teha käsitsi projektiraamat ja saata see posti teel kõigile.  

Terje Mägi (paremal) ja HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla eTwinningu tunnustusüritusel

Kokku esitati sel õppeaastal eTwinningu projektivõistlusele 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Kahjuks ei tulnud seekord ühtegi tööd kutseõppeasutustest. I, II ja III koha saanud projektide juhendajad võivad auhinnaks valida osalemise ühel rahvusvahelisel eTwinningu koolitusel, nende õpilased saavad auhinnaks aga osalemise töötoas, kus õpitakse uusi digivahendeid kasutama. Uued oskused kuluvad uute eTwinningu projektide juures marjaks ära.

2015/16. õppeaasta parimaid eTwinningu projekte tunnustati tänuüritusel Tallinnas 27. mail. 

eTwinning on rahvusvaheline koostööprogramm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Fotod: Laura Vetik.

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2016
• eTwinningu õppimisüritused 2016
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine