Koostööpartnerite ühine huvi ja eesmärk on tagada haridusasutustele ja õppijatele uuenduslike digiteenuste ja -toodete kestlik kättesaadavus ja areng. Ühiselt panustatakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste Eesti haridus- ja noortevaldkonna teenuste ja ettevõtete juurdekasvu. 

"Haridus ja meie noored lähevad korda küll kõigile, kuid kahjuks isetekkeliselt selles sektoris seni suuri arengusamme uute digiteenustega astutud ei ole. Siin on vaja avalikul sektoril, haridusettevõtete kogukonnal ja ka haridusasutustel ning teadlastel koos tegutseda. Kevadine kogemus andis kinnitust, et on aeg uute digilahenduste tekkeks, mis õpet meie koolide ja õppijate jaoks senisest teisiti ja rohkem toetavad. Soodsa kasvukeskkonna ja koostööformaatide kaudu soovime liikuda tempokalt mitmekesiste ja teaduspõhiste uute digiteenuste-ja -toodeteni," avab partnerite ühist ambitsiooni koostööprojekti eestvedaja ja Harno innovatsiooni- ja koostöökeskuse juhataja Kristel Rillo.

Koostöö raames on pooled seadnud eesmärgiks soodustada haridus- ja noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide elluviimist toetavate idufirmade ellukutsumist ja käivitamist. Samuti viiakse ellu tegevused, et kasvatada ettevõtete ekspordivõimekust seda soodustava ökosüsteemi kujundamise kaudu. Koostöös Harnoga panustatakse õppe personaliseerimisse ja sihtgrupile kvaliteetsete digilahenduste kättesaadavuse parendamisse.

Valdkonna arengule aitab kaasa ka Startup Estonia, kes koostöös Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on ellu viimas erinevaid tegevusi haridus- ja noortevaldkonna idufirmade tekke ja kasvu soodustamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta. Infopuudus põhjustab hirmu näiteks 5G või robotite suhtes. "Valdkonnaga kursis olemiseks ja konkurentsis püsimiseks tuleb ennast ise lisaks täiendada. Kuna praegu on suur osa õppeasutustest viidud distantsõppele või pikendatud koolivaheaega, siis on see parim aeg enda harimiseks online-kursuste abil," arvab TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.

xxxxx

IT valdkonnast arusaamine ja oskus tehnoloogiaga seotud teadmisi rakendada on väärtuslikud nii tööandja vaatepunktist kui ka igapäevaelus. Uusi tehnoloogiaid integreeritakse kõikides valdkondades, tehnoloogias orienteerumine annab eelise nii kondiitrile kui pankurile. Ülikoolis IT eriala õppides näen, et tehnoloogia areneb kiiremini kui võtab aega õppekava läbimine. See tähendab, et ülikooli lõpetamisel on esimestel aastatel omandatud teadmised juba vananenud. Konkurentsis püsimiseks ülikoolidiplomist järelikult ei piisa. Sellele lisaks tuleb end pidevalt juurde täiendada.

Kodumaine haridus on hea, aga sektoris läbi löömiseks tuleb olla kursis rahvusvaheliste arengutega. Olgu see suhtlemine, juhtimine, infotehnoloogia või kokandus – tõeliselt löövad läbi need, kes kunagi ei väsi asju värske pilguga vaatamast, töötavad oma nõrkuste kallal ning rakendavad enda tugevusi järjepidevalt. Kust leida siis usaldusväärset infot enda täiendamiseks ja iseseisvaks juurde õppimiseks? Meedia informatsioonitulv muudab keeruliseks olulise eraldamise mitteolulisest, seega info leidmise oskus on oluline. Kooli- või ülikooliõpingute kõrval tasub uurida võimalusi enda rahvusvaheliseks täiendamiseks.

Nüüd, kui suur osa õppeasutustest on viidud kaugõppe formaati, on enesetäiendamine senisest lihtsam, sest online-kursusi pakutakse rohkem kui kunagi varem. Paljud kursused on noorte jaoks kas tasuta või mõistliku hinna eest.

Tudengite seas on populaarne Erasmuse programm, pole ka harv juhus, kui minnakse välismaale kraadi omandama. Minu kogemus Inglismaal õppimisega oli igati positiivne: töövahendid ja klassiruumid olid kaasaegsed, tunnid interaktiivsed, keskenduti õpitava rakenduslikule poolele ning õppejõud olid enda alal töötavad professionaalid. Ma ei saa öelda, et eelistaksin kodumaiseid või teiste riikide lektoreid. Sõltumata keelest või päritolust annab positiivse kogemuse eelkõige see, kui õppematerjalid on põhjalikult läbi mõeldud ning õppejõud pädev ja oma ala entusiast. Tuleb aga rõhutada, et online-keskkondades on võimalik leida väga häid õppematerjale, mille valmimist on toetanud arvestav eelarve ning neile jäävad Eesti materjalid veel tugevalt alla.

Eesti üliõpilastel on võimalik end tehnoloogia alal harida Huawei rahvusvahelises tehnoloogiaprogrammis „Seeds for the Future“. Programmi eesmärk on anda noortele teadmisi tänapäeva kõige uuematest tehnoloogiatest ja arendada siinseid uusi IKT-talente. Mina kandideerisin selleks, et saada rohkem teada kõige uuemate tehnoloogiate kohta – loengutes käsitleti nii 5G, tehisintellekti kui ka pilveteenuste teemasid. Soovitan kõigil noortel teha internetis taustauuring ja leida koolivaheajaks endale sobiv kursus enesetäiendamiseks.

Loo autor on TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.

Samal teemal:

• ITL-i Ustus Aguri stipendiumi saaja doktoritöö aitab kaasa personaalmeditsiini arengule

Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Teisalt aga arvavad paljud, et vanemad ei mõistaks nende tegevusi hukka ja ligi pooled julgeksid digimaailmas ette tulevate probleemide puhul neist ka vanematele teada anda.

Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania Õpilaste Digitaalne IQ raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18 aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et kuigi mõnes aspektis on noorte teadmised ja käitumine ohtude osas küberruumis küllaltki eeskujulik, siis kohati on jäetud enda turvalisuse tagamisel vägagi suured augud.

71% noortest tunnistas, et nende vanematel pole aimugi, millega nad digimaailmas tegelevad. Kui vanemad oleksid aga nendest tegevustest teadlikud, siis 23% noorte hinnangul ei kiidaks vanemad neid kindlasti heaks. „Me ei uurinud täpselt, millised need hukka mõistetavad tegevused on, aga selline noorte hinnang näitab, et vähemalt nad teadvustavad endale n-ö heade ja kaheldavate tegevuste vahet,“ selgitas Õpilaste Digitaalne IQ programmi juht Egle Tamelyte. 

Digimaailmas ette tulevate probleemide puhul ei anna sellest oma vanematele kunagi teada 54% noortest ning õpetajatele ei annaks sellest eales teada veelgi suurem hulk vastanutest – lausa 80%. 

„Taas algava pingelise kaugõppe olukorras on kahetsusväärne, et nii paljud noored ei julge oma vanemate või õpetajate poole pöörduda. Kindlasti tuleks panustada tulevikus rohkem sellesse, et luua noortega usalduslikumaid suhteid digitaalmaailma vallas,“ märkis Tamelyte.

Uuringust selgus ka, et küberturvalisuse riskidest on noored enda hinnangul küllaltki teadlikud. 69% noortest märkis, et vanemad on neile piisavalt õpetanud ka käitumisreegleid ja tutvustanud netis varitsevaid ohte. Koolist ja õpetajatelt on ohtude kohta piisavalt infot saanud enda hinnangul 73% küsitlusele vastanutest. 

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Programmi raames on valminud ka mitmeid videoloenguid ekspertidega: 

https://digitaalneiq.ee/oppimine/

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt

Tule uuri, milliseid vahvaid eTwinningu multiprojekte meie õpetajad koolides ja lasteaedades teevad! Projektidega saavad liituda kõik huvilised, varasem kogemus eTwinninguga pole oluline.

Valida saab üheksa erineva projekti vahel, mis keskenduvad nii keeleõppele, looduse tundmaõppimisele, lugemisharjumuse tekitamisele aga ka näiteks robootika ja programmeerimise õpetamisele. Projektid on lihtsad ja lõbusad ning neid saab kenasti lõimida erinevatesse õppeainetesse.

Kõik projektid arendavad laste loovust, digipädevusi ja meeskonnatöö oskusi ning aitavad tuua koolideülest koostööd klassiruumi. Õpetajatele annab see suurepärase võimaluse tutvuda uute veebipõhiste vahenditega, mida edaspidigi tundides kasutada.

Vaata projekte tutvustavat veebiseminari, kus eTwinningu mentorid annavad ülevaate projektide tegevustest.

Photo by Will Francis on Unsplash

Samal teemal:

• Veebiseminar "Räägime eTwinningust" iga kuu esimesel neljapäeval

Konkursi eesmärk on teadvustada sõna MATIK sisu. Konkursile ootame laste tehtud animatsioone, kus väljenduvad MATIK oskused või video õpiloost, kus on näha, kuidas õppetegevuses rakendatakse MATIK oskuseid. Konkurss kestab 10.11-10.12 2020.

MATIK tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk  matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukat ühendamist.

Vaata lähemalt ja registreeru! 

Allikas. korraldajate info

Samal teemal:

• Haridusedendajad kutsuvad otsima sõnale STEAM eestikeelset vastet

Arendusnädalavahetuse käigus lõid osalevad meeskonnad 48 tunniga ideest prototüübi, mis toetaksid distantsõpet ja haakuksid Eesti kontekstiga, kuid oleksid laiendatavad ka mujale. Välja anti üheksa auhinda, sh rahalised preemiad, otsepääse Ajujahi 100 parema hulka ja järelmentorluse programm, et innustada meeskondi idee ja prototüübiga jätkama pärast toimunud üritust.

Peaauhinna 5000 eurot, mille pani välja Haridus- ja Noorteamet (Harno), pälvis meeskond Taut. Nende lahendus on uudne tagasiside andmise vahend kirjalikele töödele, mis toetab distantsõpet ja võimaldab lisaks õpetaja soovitustele anda tagasisidet õpilaste endi vahel. Harno teise auhinna 3000 eurot võitis õpetajatest meeskond KG, mis arendab platvormi koolidele ja õpetajatele, et aidata leida nende ootustele vastavad digilahendused. Võrdlev tööriist koondab kokku üle-maailma loodud erinevad digitaalsed õpikeskkonnad ja -platvormid, töölehed, veebitahvlid jms ning aitab võrrelda, mis antud valikutest sobib õpetaja konkreetse vajadusega. Tunnustuse pälvisid veel Academics, SmartBites, Rich Kid ja TEMU nimelised ideed ja meeskonnad.

„Haridusmaastikul domineerivad üha enam globaalse ambitsiooniga ettevõtted ning tuleviku lahendused võiksid meie arvates sündida ja esimese arenguhüppe teha just Eestis, et siis maailma vallutama minna,“ julgustab Harno projektijuht ning sündmuse kaaskorraldaja Aivar Hiio. „Häkatonil osalemine on vaid esimene samm teekonnal. Loodame, et osalejate loodud lahendused saavad osaks laiemast hariduslahenduste ökosüsteemist, millele tuginedes saame tulevikus luua ka personaalseid õpiteid igale Eesti õpilasele.”

Häkatoni korraldaja ja Startup Estonia haridustehnoloogia valdkonna projektijuht Inga Kõue sõnul on olulisim see, et meeskonnad tegeleksid oma tootega edasi, olenemata sellest, kuidas nendel möödunud häkatonil läks. „Meil olid ainult mõned väljakukkujad, mis on häkatoni kui väga intensiivse koostöö formaadi kontekstis märkimisväärne tulemus. Suur osa ideedest olid hästi läbimõeldud ja jooksvalt olid osalejatele toeks 13 mentorit hariduse, äriarenduse, (teenuse)disaini ja tehnoloogia valdkonnast. Tulemuseks eel-valideeritud uued hariduse väljakutseid lahendavad prototüübid finantsharidusest, iseseisva õppimise toetamise ja tervise teemadeni välja.”

Eelfaasis esitati osalemiseks 36 ideed, millest 30 kutsuti edasi häkatonile. Avaüritusel esitles oma ideed 23 tiimi, kellest häkatoni lõpetas 21. Igas tiimis oli keskmiselt viis liiget ja suur osa nendest asusid Tallinnas, aga ka Tartus, teistes väiksemates Eesti linnades, Riias ja mujal välismaal. Meeskondade seas oli nii õpetajaid, teisi hariduseksperte, äriarendajaid, programmeerijaid kui ka disainereid. Kõikide osalejate jaoks toimus üritus – nagu ajastule kohane – virtuaalselt.

Allikas: korraldajate info. Foto: Maido Parv

Samal teemal:

• Noorte kriisihäkatoni parimad ideed on selgunud

Inspiratsiooniseminar tutvustas õpetajaameti tänapäevast olemust ning paindlikke viise õpetajaametisse sisenemiseks. Õpetajate ja koolijuhtidega arutleti küsimuse üle, kuidas tänane kool valmistab õpilased tulevikukindlaks. Arutelu juhtis Harald Lepisk.

Loe lähemalt Harno kodulehelt. 

Seminari saad järele vaadata siit.

Avafoto: Photo by Arthur Lambillotte on Unsplash

Samal teemal:

• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada

Kuna aga valdav enamus õpetajatest pole reegleid uurinud, siis rikuvad nad siiani teadmatusest seadust õpilaste digitaalselt esitatud töödega ümber käimisel.

„Kevadel, kui kõik suundusid koduõppele, ei teadnud 95% õpetajatest isikuandmete kaitse seadusest ehk GDPR-ist mitte midagi. Tegime siis IT-õpetajatega kõvasti häält ja olukord läks paremaks, aga ikka on teadmine andmete kaitsmise reeglitest väga madal,“ selgitas TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames loodud videoloengu käigus.

„Näiteks on õpetajatel siiani harjumus, et jäetakse teistele näitamiseks alles õpilaste parimad ja mõnikord ka halvimad tööd. Isikuandmete kaitse seadus seda aga nõusolekut küsimata teha ei luba,“ lausus Lorenz. Kui tavaõppes anti paberil esitatud töö parandustega õpilasele tagasi, siis digitaalsel kujul ei ole näiteks kunagi täielikku kindlust, kas sellest ei ole kuhugi avalikku arvutisse alles jäänud mõnda koopiat või ei ole lihtsalt digidokument valedesse kätesse sattunud.

 Lorenz lisas, et luba tuleb küsida ka õpilaste nimedega erinevatesse keskkondadesse uute kontode loomisel. „Loetlesime kokku, et selliseid õppekeskkondi, mis vajavad kontode loomist, võib praegusel e-õppe ajal ühel noorel kokku koguneda lausa ligi 35. Igal õpetajal on omad eelistused ja nii neid kontosid koguneb,“ märkis Lorenz. Ühel õpetajal on näiteks kolm lemmikprogrammi, mida ta oma õpilastega kasutab. Ühel õpilasel on aga kuni 10 õpetajat ja kui igaüks neist toob lauale kolm uut programmi, siis tekib lõpuks neid programme väga palju.

 Iga uus konto suurendab aga võimalust, et kuskilt lekivad mingid andmed või õpilaste koolitööd. Lisaks tekitab iga uus kasutajakonto, parool ja koduleht ka suurema turvariski näiteks andmete lekkimise, võõrastesse kätesse sattumise või lihtsalt paroolide õngitsejate näol.

 Õpetajate ja kooli poolt määratud programmidele lisanduvad aga ka platvormid ja rakendused, mida noored ise kasutavad. Lorenzi sõnul võiks tulevikus, mille jaoks on Eestis juba ka tööd alustatud, olla kõik erinevad õpikeskkonnad ühendatud ühte tsentraalsesse kohta. See tähendab, et õpetajal, õpilasel ja ka lapsevanem on üks keskkond, kuhu jookseb kogu õpilase haridusalane info kokku ja seda saab arvesse võtta iga õpilase individuaalse õpitee loomisel.

 TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz vestleb koos sisulooja Victoria Villiguga e-õppest, GDPR-ist ja küberohtudest pikemalt Samsungi Õpilaste Digitaalne IQ õppevideotes:

https://tinyurl.com/y5jroclc

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Digitaalse IQ programmi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uuel kooliaastal on digitarkused veelgi kõrgemas hinnas

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:
1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;
2) mine siia lehele ja alusta täitmist.

​NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay, Goldmerk OÜ. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" kevadtulemused