Meil ei ole vaja sisutühja kuvandit, mis küll ekspordiartiklina võib mõjus olla, kuid millel puudub praktiline väärtus oma riigi kodanike jaoks. Ärgem kulutagem kogu auru vile peale ja hoolitseme siiski esimeses järjekorras oma inimeste eest. Ja mis oleks suurepärasem, kui õnnestuks need kaks eesmärki ühendada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrastab ja kaasajastab aastatel 2016–2020 üldhariduskoolide kohtvõrkusid, mis annab kõikidele Eesti koolidele võimaluse kiireks internetiühenduseks ning loob kättesaadava ja turvalise wifi-võrgu nii õpetajatele kui ka õpilastele kasutamiseks.

Selle projekti esimene näidiskool on Virtsu kool Läänemaal, kuhu aitas heategevuslikus korras luua tänapäevase võrgulahenduse Eesti juhtiv IT-lahenduse pakkuja, AS Santa Monica Networks. Sobilikku kooli selle projekti jaoks valiti hoolikalt, sest oluline oli seda projekti teostada maapiirkonna koolis, et suurt kasu saaks terve kogukond. Virtsu kool asub ka valmiva ELASA fiiberühenduse trassil, nii et lähiajal saab oma uute seadmetega nautida ka tõeliselt kiiret internetti. Kooli soetati ka 15 tahvelarvutit, mida õppetöös kasutada. Uus õppeaasta algas seal nii uue noore tarmuka direktori kui ka moodsate tehnoloogiliste võimalustega.

Lähema kahe aasta jooksul kaetakse Eestis tänapäevaste võrgulahendustega kõik jätkusuutlikud koolid.
Kutsun üles kaasa mõtlema, kas nüüd, kui Eesti koolidel olemas tehnoloogiline võimekus, saame edasi liikuda ka uudsete ja innovaatiliste e-õppevahenditega.

IKT vahendite kasutamine ei ole praegu, aastal 2016, Eestis ega mujalgi maailma koolides veel õppetöö igapäevane osa. Tehnoloogia on osaliselt olemas, kuid muutused vajavad aega ja harjumist. Eesti väiksus annab meile suurema paindlikkuse ning võimaluse katsetada uusi tehnoloogiaid.

Milline oleks üks klassitund, kui paberõpikute asemel oleks kasutusel tahvelarvutid, mille sisu haldab õpetaja ning ligipääs on vaid käimasoleva tunni materjalidele? Miks mitte õpetada füüsikat, matemaatikat, anatoomiat või bioloogiat visualiseeritud interaktiivses keskkonnas? Hästi koostatud programmid võiksid ka kõige keerulisema matemaatikatehte muuta mänguliseks väljakutseks või äratada digitaalses bioloogiatunnis pildid ellu ning anda lastele võimaluse avastada elu põnevat müsteeriumi mängulaadses keskkonnas.

Tänapäevaste õppevahendite loomine oleks hea väljakutse kohalikele start-up ettevõtjatele, kuid meil on ka võimalus olemasolevaid lahendusi Eestis katsetada ja sobivuse korral kasutusele võtta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud uuringutest selgub, et Eestilt oodatakse ideid, mis aitavad uutmoodi ühiskonda arendada.

Innovatsioon koolides võiks olla osa Eesti loost. Oleme ju alati olnud väike, kuid tark riik.
Meie ühiskonna tulevik on digitaalne ning e-klassiruumi tehnoloogiad tulevad maailmas vääramatu jõuna kasutusele varem või hiljem. Miks mitte ära kasutada Eesti praegust positsiooni ning olla nende seas, kes tulevikumaailma kujundavad.

Autor: Helena Eenok, ettevõtja, Amiti Eesti OÜ

Kolme esimese koha omanikud saavad võimaluse osaleda eTwinningu rahvusvahelistel üritustel, õpilastele on auhinnaks tehnoloogia töötuba. Äramärgitud projektide autorid saavad auhinnaks tehnoloogilisi vahendeid projektitöö tegemiseks.

Lisaks parimate projektide väljakuulutamisele omistatakse kvaliteedimärk kõikidele nendele võistlusele esitatud projektidele, mis vastavad seatud tingimustele. Eestis kvaliteedimärgi pälvinud õpetajad saavad taotleda ka üleeuroopalist tunnustust ning esitada oma projekti Euroopa kvaliteedimärgi saamiseks.

2016. aasta parimad projektid

2016. aasta eTwinningu projektivõistlusele esitati 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Esimese koha pälvis Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpetaja Leila Lehtmets oma projektiga „Let’s play“, mis hõlmab üheksat riiki ja on mõeldud 3–6-aastastele lastele. Projekti käigus valisid iga riigi lapsed tuttava mängu, mida nad lasteaiarühmas mängisid ja mille õpetajad videosse võtsid. Videot jagati projektipartneritega ja nii said kõik kõigi mänge proovida.

Teise koha saavutas Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse tööga „Üle Balti mere“, mille eesmärgiks oli lõimida kultuuri ja programmeerimist. Õpilased valmistasid esmalt oma riigi ja kultuuri kohta online-viktoriini, seejärel loodi Scratch’is programmeerides mänge ja animatsioone teiste riikide kultuuri ja geograafia kohta ja seda viktoriinilahendusest saadud teadmiste põhjal.

Kolmanda koha sai Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi projektiga „eTwinningu puu“. Projekti käigus pöörati tähelepanu loodusele, selle säilimisele ja säästmisele. Koostööna valmis ühisraamat „eTwinning Tree“, kuhu iga riigi õpilased kirjutasid jutu ning lisasid pilte silmapaistvast puust oma piirkonnas.

Fotol 2016.aasta projektivõistluse võitjad.

Kuigi eTwinningu programm on suunatud tegevõpetajatele, otsiti võimalusi, kuidas tulevasi õpetajad juba õpingute ajal suunata muutunud õpikäsitusvõtmes mõtlema – kuidas planeerida õppijate ja õpetajate vahelist koostööd, ainete lõimimist, projektõpet ning kuidas luua oma võrgustik kolleegidest, kellelt saada inspiratsiooni, kellega koostööd teha ja kellega koos õpetamiskunsti mõtestada.  

Esmaprojekti kutsuti osalema ülikoolide õppejõudusid, kellega koos loodi õppekavaga sobivad õpiprojektid ning kavandati ja viidi ellu sobivad tegevused. Eelmisel õppeaastal liitus projektiga ka Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut Piret Luige eestvedamisel. Mais 2016 kohtusid projektis osalenud õppejõud ja üliõpilased Brüsselis, kus Eestit käisid esindamas ka Piret Luik ning tema üliõpilane Helen Laikoja.

Miks võiksid tulevased õpetajad osaleda juba ülikooliõpingute ajal eTwinningu projektides?

Piret Luik, haridustehnoloogia dotsent: “Paljudel õpetajakoolituse üliõpilastel pole endal eTwinningu kogemust. Samas, kui ei tea, mis see on, siis ei tea ka, mida õpilased võiks selle käigus kogeda, mida tunda, milliseid probleeme kohata jms. Samuti tutvustab õppejõud ka õpetaja vaadet, räägib, kuidas ta tööd planeeris, milliste raskustega kokku puutus. Lisaks on väärtuslik selle projekti sisu, mida tehakse teise riigi üliõpilastega. Igasugune kogemuste vahetus on ju kasulik ning teades, millised on teiste riikide õpetajakoolituse tudengite "päris" kogemused, on ikka suurem väärtus, kui lihtsalt lugeda võrdleva hariduskorralduse käsiraamatuid või teadusartikleid. Samuti arendab selline koostöö keeleoskust ning sealt saab uusi ideid, mida võib-olla oma ülikoolis keegi ei õpetagi või õpetatakse veidi teisiti. Kasvõi näiteks uusi ideid huvitavateks õppemetoodikateks.”

Kuidas tulevase õpetajana hindad oma kogemust?

Helen Laikoja, Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi üliõpilane: “Minu jaoks oli eTwinningu projekt üleüldse esimene projekt, milles ma olen osalenud. Ühtlasi oli see minu jaoks ka esimene eTwinningu kogemus. Kõige enam meeldis mulle, et meil, tudengitel, oli võimalus saada uusi kontakte, suhelda kellegagi teisest rahvusest (ma ei tea miks, aga see ikka veel tekitab kuidagi erilise tunde), jagada kogemusi ja mõtteid. Minu jaoks on alati olnud oluline teada saada, mida teised mõtlevad, arvavad, teevad. Osalemine Brüsselis töötoas oli muidugi midagi täiesti uut. Seal läks minus põlema väike tuli – eTwinning on lahe!

Ma õppisin seda, et projektis osalemine ei ole kerge. Selleks, et projekt oleks edukas, et sellest osalejana midagi saada, tuleb ise tööd ja vaeva näha. See ei tähenda seda, et peaks midagi metsikult palju tegema, aga oluline on asjale pühenduda ja n-ö selle sees olla. Õppisin ja kogusin julgust, kuidas enda mõtteid ja ideid teistele edasi anda. Ja mis peamine, läbi teiste etwinnerite positiivsete kogemuste ja emotsioonide sain julgust ja huvi osaleda ka tulevikus mõnes eTwinningu projektis.“

Helen Laikoja ja Piret Luik Brüsselis toimunud seminaril.

Uueks õppeaastaks on aga juba valminud Eesti esimene kiire internetivalmidusega näidiskool Läänemaal, Virtsus. Eesti juhtiv võrgulahendusi pakkuv ettevõte Santa Monica Networks paigaldas väikesesse Virtsu kooli Läänemaal heategevuslikus korras kaasaaegsed wifi ja võrgu seadmed, mis võimaldavad kiiret internetti igapäevaseks õppetööks kasutada nii õpetajatel kui õpilastel.
 
“Soovime läbi selle projekti jagada oma kogemusi ja teadmisi, kuidas teha parima praktika kohaselt selline võrk, et kõik koolid saaksid seda tulevikus kasutada. Otsisime kooli, mis oleks pigem maapiirkonnas, kus sellise projekti kasu kogukonnale oleks suur.”, räägib ettevõtte Santa Monica Networks tegevjuht Margus Vaino.
 
Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržhitski lisas: “Kui me räägime hariduse ühest suurest eesmärgist, milleks on digipädevus ja mida tänapäeva kool peabki arendama, siis see ei tohi jääda selle taha, et ei ole piisavalt head internetiühendust.“
 
Santa Monica Networks on Baltikumi juhtiv IT infrastruktuuri integraatorfirma, millel on lisaks operatsioonidele Eestis, Lätis ja Leedus ka tütarettevõte Soomes.
Ettevõte on keskendunud ennekõike võrgu-, turva- ja andmekestuste lahenduste ning nendega seotud kohapealsete professionaalsete tugiteenuste pakkumisele. Santa Monica Networks'i meeskonda kuuluvad oma ala parimad spetsialistid, kes omavad rahvusvaheliste sertifikaatidega kinnitatud tipptasemel kogemusi ja teadmisi.

Allikas: AS Santa Monica Networks

Samal teemal:

• Wifi koolis on rohkem kui internetiteenus ja lõbus ajaviide
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis

Sel kevadel ja suvel kahe kooli koostöös läbi viidud projekt “Narva ja Viljandi noorte meistrite ühise kultuuriruumi loomine ja lõimumise toetamine füüsilise liikumise kaudu” aitas kahe piirkonna noori lähendada, toetades seeläbi integreerumist ja sallivuse kasvatamist.
 
Projekti käigus kohtusid Narva ja Viljandi noored neljas erinevas Eesti paigas, kus toimusid nii meeskondlikud kui individuaalsed sportlikud tegevused. Viljandimaal Karula Veskil harjutati kaljuronimist, Taevaskojas meeskondlikku orienteerumist, Põhja-Kõrvemaal ellujäämist ning Ida-Virumaa suurimaks spordisündmuseks kujunenud Narva energiajooksul pandi proovile jooksuvõhm.
 
Narva Kutseõppekeskuse õppedirektori Tatjana Burikova sõnul kujunesid kõik kohtumised noorte jaoks meeleolukaks, harivaks ja silmi avavaks.

“Sportlikud tegevused aitavad luua pingevaba ja koostööle orienteeritud õhkkonna, mis meie projekti õnnestumises mängisid suurt rolli,” ütles Burikova. “Väga oluline oli ka noorte avatud suhtumine, mis võimaldas leida kiiresti ühise keele ja lõi positiivse õhkkonna. Kui vahetult osales projektis 320 õpilast, siis võttes arvesse nende sõbrad ja lähisugulased, viisime positiivse emotsiooni kindlasti enam kui tuhande inimeseni.”
 
Projekti ühe eestvedaja, Narva Kutseõppekeskuse kehalise kasvatuse õpetaja Vladimir Všivtsevi sõnul täideti seatud ootused ja eesmärgid n-ö varuga.
 
“Tulevased meistrid peavad olema füüsiliselt aktiivsed, see on investeering tervisesse. Aktiivne inimene on aktiivne igal pool,” lausus Všivtsev. “Erinevatest kultuuriruumidest noorukid said esimese multikultuurse suhtlemise kogemuse. Narva kutseõppuritel tekkis riigikeele õppimise vastu motivatsioon. Pole saladus, et projekti tegevuste kaudu avastasid paljud enda jaoks Eestimaad.”
 
Projekti rahastab Kultuuriministeerium Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed korraldatud konkursi kaudu.

Allikas: Narva Kutseõppekeskus

Samal teemal:

• Digipädevused muutuvad kutsehariduses üha aktuaalsemaks
• Ametikooli osalusel valmis programmeerimist õpetav mäng

„V-Game ei tundu õppimisena, teadmisi omandatakse läbi mängu,“ rääkis projekti ametikoolipoolne koordinaator Ave Paaskivi. „Juba algusest peale seadsime eesmärgiks, et V-Game oleks atraktiivne ja noortepärane.“

Veebiarendust õpetav mäng võimaldab õppijatel mängu edenedes punkte koguda, tulemusi teistega võrrelda ning saadud punktide eest näiteks oma virtuaalsele tegelaskujule uusi riideid selga osta. Igal tasemel viiakse õppija järjest sügavamale programmeerimiskeele saladustesse ja edasipääsemiseks järgmisele tasemele tuleb õppijal läbida test.

„Õpetajal on samas lihtne õppijate õppetulemusi hinnata, sest õpperühmade funktsionaalsus on V-Game’ sisse kirjutatud,“ lisas Paaskivi.

V-Game loodi Erasmus+ programmi raames Suurbritannia, Malta, Rumeenia, Itaalia, Kreeka ja Eesti haridusasutuste koostöös, et õpetada programmeerimise aluseid kaasaaegsel ja mängulisel moel.

Mängu juurde kuulub ka e-õpik, mida saavad kasutada nii õpilased kui ka õpetajad, et rakendada mängu kõiki võimalusi ning saada sügavamaid teadmisi programmeerimisest. Õpetatakse kirjutama arvutikoodi HTML-is, CSS-is ja JavaScript’is.

Projekti kodu asub leheküljel  www.v-game.eu, kiire ülevaate annab V-Game ametlik YouTube kanal  www.youtube.com/channel/UCZIhfqRBqjz0xFxH1t2alEQ

Mängida saab aadressil www.pyvi.eu/v-game9.1

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Tartu Ülikooli IT kursused gümnasistidele ja õpetajatele

Kokku enam kui 2,6 miljonit eurot toetust saanud projektidega pakutakse kooli naasvatele täiskasvanutele õppimisoskusi arendavaid koolitusi ja lisa- või tasanduskursusi erinevates õppeainetes, olulisel kohal on ka õppijate nõustamine ja individuaalne juhendamine.

Oluline on muuta õppimine võimalikult paindlikuks, mistõttu pakutakse ka e-õppe kursusi ning vajadusel ka lastehoiuteenust. „Teisel ringil targaks“ nimelised projektid viiakse ellu koostöös kohalike ettevõtete, Töötukassa ning Rajaleidja keskustega.

„Kuna meie hulgas on suur hulk täiskasvanuid, kes võiksid õppimise juurde tagasi pöörduda ning oma konkurentsivõimet parandada, siis projektidega pakutakse neile häid võimalusi seda teha,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak

Projektidega alustatakse üle Eesti: Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi, Rapla Vallavalitsuse, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, Viljandi Linnavalitsuse, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi, Audentese e-gümnaasiumi, Narva Täiskasvanute Kooli, Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli, Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumi, Valga Linnavalitsuse, Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi, Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, Paide Täiskasvanute Keskkooli, Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi koordineerimisel.

Taust

Euroopa sotsiaalfondi meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine” tegevuse „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine” taotlusvoorus said toetust 16 projekti, mille eesmärgiks on jõuda haridustee katkestanud täiskasvanuteni ning toetada neid õpingute edukal lõpetamisel põhi- või üldkeskhariduses.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse programmi raames toimunud taotlusvooru viis läbi sihtasutus Innove. Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused/toetatud.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate täiendusõpe muutub kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks
• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme

Eestis korraldab kohtumist Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut koostöös Tartu kunstikooli 3D erialaga, mida ühendab ühine arvutimängude loomise entusiaste koondav organisatsioon APT Game Generator.

„Arvutimängude loomine on erialadeülene tegevus, milleks on vaja nii informaatikuid kui ka kunstikke ja disainereid. Informaatikas me tegeleme 3D arvutigraafikaga informaatikute vaatenurgast, kuid arvutimängudes on vaja ka kunstilist poolt – kui mängus on vibu, siis see peab tulistama noolt, aga ka vibuna äratuntav välja nägema,“ rääkis kursuse üks juhendajatest, Tartu ülikooli arvutigraafika spetsialist Raimond-Hendrik Tunnel.

Kuna sündmusel osalejatelt eelnevaid oskusi ei nõuta, on osalema oodatud kõik huvilised alates keskkooliõpilastest ja tudengitest kuni täiskasvanuteni muudelt elualadelt.

Tunnel ütles, et üritusel osalejatel on võimalik saada täiesti uusi oskusi või harjutada juba vanu: „Ennekõike loodame, et saadakse positiivne ja meeldejääv kogemus sellest, et paari päevaga tehakse valmis midagi ainulaadset ja ägedat.“

Neli päeva kestva mängude loomise kiirkursuse juures on ka võistlusmoment. Valminud töödest valib žürii välja parimad, mida autasustatakse.

Üritusele saab registreeruda kuni 25. augustini. Lisainfo Facebookist.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• IT-tudengid lõid rahvusvahelise töörände edendamiseks võiduka platvormi

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. „21. sajandil on digioskused hädavajalikud absoluutselt kõigi jaoks“, selgitas Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalse ühtse turu eest vastutav Andrus Ansip. „Tänavuseks eesmärgiks on pakkuda võimalust osaleda programmeerimisnädalal kõigile kogu Euroopas – seepärast on eriti teretulnud koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, avalike raamatukogude ja noorteühendustega.“  

Eestis koordineerib Code Week´i tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). „Sellised rahvusvahelised algatused on hea võimalus Euroopas silma paista ja kinnistada Eesti kui digiküsimustes pädeva riigi kuvandit veelgi,“ sõnas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Seepärast kutsume kõiki osalema ja oma üritusi ka codeweek.eu kodulehel registreerima.“

HITSA korraldab nädala raames kaks suuremat üritust. 12. oktoobril toimub digiõppe päeva veebiseminar asjade interneti teemal, kus selgitatakse lihtsalt ja ülevaatlikult, mida igaüks meist peaks teadma tuleviku uutest suundadest ja kuidas see meid kõiki tegelikult mõjutab. 15.-21. oktoobril korraldab ProgeTiigri võrgustik HITSA eestvedamisel tehnoloogialaagreid ja -töötube lastele üle kogu Eesti, tutvustades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi oma ideede elluviimiseks 3D-disainist robootika ja programmeerimiseni välja.

Ürituste paremaks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks leiab Code Week’i kodulehelt hulgaliselt praktilisi näpunäiteid. Ettevõtmisele on õla alla pannud ka Google, kes pakub mittetulundusühingutele ja koolidele kuni 4000eurost stipendiumi erinevate programmeerimisürituste korraldamiseks. Stipendiumi saab taotleda kuni 31. augustini, täpsemad kandideerimistingimused leiab Code Week’i kodulehelt: http://blog.codeweek.eu/.

Eelmisel aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldasid Eesti haridusasutused 83 üritust, millel osales üle 12 500 õpilase. HITSA korraldatud digiõppe päeva veebiseminaril osales eelmisel aastal ligi 5000 huvilist. Kokku korraldati Euroopas nädala jooksul 8000 programmeerimisüritust, kus osales enam kui pool miljonit inimest.

Rohkem infot Code Week kodulehelt: http://codeweek.eu/.

Samal teemal:

• Kuidas osaleda üle-euroopalisel programmeerimisnädalal?
• Tagasivaade programmeerimisnädalale Code Week 2015: mis toimus koolides?

Ühtekokku toetati 13 projekti, millest viis keskendub muusikale, kolm spordile, kaks tehnikale ja kunstile ning üks loodusele. Suurima toetuse said tehnikaga seotud projektid. Kohtla-Järve koolinoorte loomemaja ja TTÜ Virumaa kolledži koostöös teostuvale “Robootika klubile” eraldati 4000 eurot ning Narva laste loomemaja saab 2000 eurot mudellennunduse ringide arendamiseks.

Kohtla-Järve koolinoorte loomemaja ja TTÜ Virumaa kolledž on võtnud eesmärgiks vähendada robootikaringide juhendajate põuda ning jõuda suurema hulga robootikahuvilisteni piirkonnas. Hangitakse Lego EV3-baaskomplektid koos lisaseadmetega ning mitmekesisemate tulemuste saavutamiseks kasutatakse ka TTÜ Virumaa kolledži vahendeid. Robootika klubi tegevustesse kaasatakse lisaks kolledži töötajatele ja tudengitele ka teaduskooli õpilasi ning pakutakse võimalusi üldhariduskoolidele töötubade läbiviimiseks. Tänu kaheaastasele projektile loodetakse suurendada tehnikahuvilistest õpilaste arvu ning Kohtla-Järvel tehnikavaldkonna kui ühe tulevikuvaldkonna huvihariduse võimalusi arendada.

Narva laste loomemaja projektiga “Õppevahendite ostmine mudellennunduse ringidele” soetatakse seadmeid ja mudelite komponente, mis tagab võimaluse kasutada kaasaegset tehnoloogiat. See võimaldab suuremal hulgal noortel osaleda huvitegevuses ja võistlustel, mis on üha suuremat populaarsust saavutamas. Tehnikaalased huvitegevused on populaarsemad kui kunagi varem ning tulevikuerialadele pürgivatele noortele heaks ettevalmistuseks.

Eesti Noorsootöö Keskuse projektikonkurss "Varaait vol 12" huvikoolidele eelarve suurus 2016. aastal oli 147 488 eurot. Konkurssi toetab Haridus- ja Teadusministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Samal teemal:

• Huvikoolid saavad riigilt toetust
• Harjumaa huvikoolid said üle 15 000 euro riigitoetust