Esimesed sammud

Nutipöörde alguses juunis jõuti Pärnu linnavalitsusega kokkuleppele, et hakatakse ellu viima Pärnu linna digipööret, milles osaleb ka meie kool. Märkimisväärne nutindus hakkas seostuma meie kooliga projekti Ettevõtlik Nutiveerand 2015 raames koostöös Pärnu Vanalinna Põhikooliga.

2015/2016. õppeaasta algul alustati Pärnu Rääma Põhikoolis esimeste tegevustega nutipöörde tegemiseks – nutivahetunnid õpetajatele, nutitunnid õpilastele, nutiviktoriinid õpilastele, koostöö lastevanematega, nutikonkursid õpetajate koostööks.

Esimene nutivahetund Rääma Põhikooli õpetajatele. Fotod: Mart Kimmel

Julged õpetajad

Nutipöörde mõjul on Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad julgemad, enesekindlamad ja neil on rohkem tahtejõudu. Õpetajad on hakanud järjepidevalt kasutama erinevaid nutikeskkondi või -äppe oma õppetöö rikastamiseks – õpetajad julgevad katsetada uusi keskkondi, saades selleks abi kolleegilt või nutivahetundide materjalidest. Oluline on siinkohal mõista, et nende keskkondade ja äppide kasutamine on vaid osa ainetunnist, toetades üldist aine andmist.

Meie kooli on väisanud mitmed külalised, kes on huvi tundnud, kuidas nutipööret koolis juurutada.Meie kooli on väisanud mitmed külalised, kes on huvi tundnud, kuidas nutipööret koolis juurutada. Meie õpetajad on enesekindlalt näidanud külalistele, kuidas üht või teist nutikeskkonda võiks õppetöös kasutada – oluline on kolleegide koostöö nii koolis kui ka väljaspool. 

Toetavad õpilased

Õpilaste jaoks on põhimõtteline muutus see, et neil on võimalus kasutada oma nutiseadmeid, seda ennekõike õppe-eesmärkide täitmiseks – kindlasti on oluline mõista, et nutiseade on vahend nii vabaks ajaks, õppetööks kui ka koostööks. Õpilased on saanud avardada oma teadmisi ja oskusi nutiturvalisuse valdkonnas – kuidas kaitsta oma nutiseadet võõraste sõrmede eest.

Eriti oluline on see, et õpilane julgeb nutiseadme kasutamisel aidata nii kaasõpilast kui ka õpetajat – vilumus tuleb tänu praktikale ning oma oskusi teiste abistamisel kasutavad meie õpilased tihti, näiteks mõne äpi kasutamisel.

Nutikalt tulevikku

Nüüdseks on nutipööre Rääma Põhikoolis juured alla saanud saanud ning õpetajad saanud oma esimesed kogemused nutiseadmete kasutamisel.

Mis saab edasi? Oleme alustanud programmeerimisringi Scratchiga, korraldame ülelinnalisi võistlusi (näiteks aprillis toimub projekt Ettevõtlikud Nutimunad 2016), töötame välja mentorlussüsteemi õpilaste ja õpetajate jaoks ning peagi teeme esimesed sammud robotite maailmas, alustades uuel õppeaastal robootikaringiga.

Nutipööre Pärnu Rääma Põhikoolis pole pelgalt tehnika kasutamine, vaid mõtteviis elu elada nutikalt!

Autor: Mart Kimmel, Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Kümne kuu pikkune koolijuhtide programm aitab arendada teadmisi 21. sajandi hariduselu väljakutsete valguses ning lihvib eestvedamis- ja juhtimisoskusi. „Võib öelda, et iga koolidirektor ei ole juht ja samas vajavad kõik õpetajad juhtimisoskusi, et õpilastega hakkama saada,“ selgitab Education4Future Eesti-poolne programmijuht Klemen Slabina, miks koolijuhtide programmi ka õpetajaid on kaasatud. „Meie eesmärk on variatiivsus, sest need inimesed töötavad ju koos. Ma ei saa aru nendest koolitustest, kus õpetatakse õpetajaid ja koolidirektoreid eraldi ning siis pannakse nad ühte majja, ühte koridori, tihtipeale isegi ühte ruumi koos tööle!“

Education4Future programm on osutunud populaarseks, kolme aasta jooksul on programmis osalenud üle 50 kooli ja lasteaeda üle Eesti. Enim on programmis osalejaid Lääne-Eestist, Ida-Eestist ja Tallinna ümbrusest, Lõuna-Eesti esindatus on väiksem olnud. „Põhjuseks on ilmselt kaugus. See programm eeldab külastusi koolides üle Eesti ning kohapealseid tegevusi, nii et osalemise teeb raskemaks asjaolu, kui ühendus on kehv,“ ütleb Slabina. Kõige enam tunnevad programmi vastu huvi klassiõpetajad. Ja osalejate vanus?„Ma olen näinud 72-aastast õpetajat imet tegemas. Nii et vanus ei ole oluline.“  

Võimalus õppida teiste riikide haridussüsteemidest

Et tegemist on rahvusvahelise programmiga, siis koguvad uusi teadmisi käsikäes Eesti haridustöötajatega Hollandi ning Šveitsi koolijuhid ja õpetajad. Eestist on programmi partneriks Tallinna Ülikool, Hollandist Hogeschool van Amsterdam, Šveitsist Pädagogishe Hochschule Zürich koostööpartneriga Schulamt Fürstentum Liechtenstein. Rahvusvaheliste koostööpartneritega korraldatakse veebipõhist õpet, aga ka näiteks koolikülastusi.

Erinevad haridussüsteemid annavad võimaluse riike omavahel võrrelda ning üksteiselt õppida. „Eesmärk pole Tallinna Ülikoolist reisiagentuuri teha, vaid välja selgitada ühised teemad ja aru saada, miks teatud lahendused töötavad näiteks Hollandis ja teatud lahendused Eestis, ning mida sellest õppida on,“ ütleb Klemen Slabina. „Meil on ka ühiseid väljakutseid ja me peame mõtlema, kuidas nendega hakkama saada. Päris kindlasti tegeleb hollandi õpetaja teatud probleemiga teistmoodi kui eesti õpetaja, kuid ei ole mingit põhjust, miks me ei võiks üksteist toetada.“

Kuigi kolmel riigil on erinevad haridussüsteemid, siis PISA testi tulemusi vaadates on nad akadeemiliste tulemuste põhjal sarnased ja juhivad tabelit. Erinevused ilmnevad aga laste heaolus. Eesti on sarnane Soomega, kummaski riigis ei koge lapsed koolis kuigi kõrget heaolutunnet. Hollandis ja Šveitsis kogevad lapsed heaolu- ja isegi õnnetunnet, nad näevad tugevat sidet oma elu ja koolis õpetatava vahel. Eestis jällegi on hästi arenenud alus- ja alghariduse ning eelkooli süsteem. Seos eel- ja algkooli vahel on miski, mis huvitab Šveitsi, kus pole korralikku lasteaiasüsteemi ja eelkooli.

„Me analüüsime palju sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist konteksti kolmes riigis – millised pered ja lapsed on koolidesse kaasatud, milline on juhtimisstiil, millised on õpetajate õpetamise meetodid,“ lisab Slabina.

IKT-vahendeid kasutatakse, kui sisu seda nõuab

Programmis osalejatest moodustatakse rahvusvahelised grupid, kes kahekuulise intensiivse veebipõhise grupitöö käigus nuputavad välja, millise arendusprojekti iga programmis osalev kool võiks teha. Programmi viimastel kuudel algab projektide elluviimine. Siin on koolidele suureks toeks programmi palgatud haridustehnoloogid, kellelt saab infotehnoloogilist nõu küsida.

IKT-d ja vastavaid oskusi rakendatakse programmi käigus siis, kui sisu seda nõuab. IKT-oskust lihtsalt oskuse pärast pole tarvis, see peab olema mingi kindla õpetamismeetodiga seotud.

„Interaktiivset tahvlit ei kasuta me lihtsalt niisama, vaid ainult siis, kui mingi info edastamiseks on just see vahend kõige mõistlikum või saab sisu selle võrra rikkamaks,“ sõnab Slabina. „Kui õpetaja või koolijuht tahab mingit kindlat IKT-oskust või -vahendit kasutada, siis küsime me vastu, kuidas ja miks nad seda kasutaksid.“

Kõige olulisem on arendada teadmisi ja hoiakuid

Kolme aasta jooksul on programmis osalenud koolides arendusprojektide raames mitmeid muudatusi tehtud. Viimsi koolis on näiteks uutmoodi korraldatud eelkool lastele, koolil on n-ö perepõhine lähenemine, kuhu kaasatakse ka vanemaid. Tallinna Südalinna Koolis aga sisustati eelmisel aastal moodsa tehnoloogiaga innovatsiooniklass. Jõgeva Riigigümnaasiumis jällegi rakendati uudne süsteem õpilaste üldpädevuste arendamise toetamiseks. Haapsalu Põhikoolis hakkas saksa keele õpetaja väga järjekindlalt ja läbimõeldult kasutama mobiiltelefoni saksa keele õpetamiseks.

Enamik koolidest on endiselt oma projekte alles ellu viimas, programmi kõige olulisem tulemus on koolijuhtide ja õpetajate arusaamade, teadmiste ja hoiakute arendamine ja avardamine. „Meid huvitab, mida nad on õppinud enda kooli ja kolleegide kohta, süsteemi kohta, kus nad töötavad. Aga ka see, kas see on edukas või mitte,“ selgitab Klemen Slabina seda, kuidas osalejate edukust hinnatakse. „Viimane küsimus, mis ma neile esitan, on see, miks nad olid edukad. Ükskõik, kui hästi asjad sinu koolis on, sa pead teadma, kuidas ja miks sa sinna punkti jõudsid.“

Programmi kohta saab lähemalt lugeda Tallinna Ülikooli kodulehelt: https://www.tlu.ee/et/hik/Education4Future

Education4Future on kümne kuu pikkune rahvusvaheline koolijuhtidele mõeldud täienduskoolituse programm, mille eesmärk on arendada koolijuhtide teadmisi ja hoiakuid 21. sajandi hariduselu väljakutsete valguses, kujundada kompetentseid koolijuhte ning arendada koolijuhtide eestvedamisoskust nii rahvusvahelises kui ka kohalikus haridusruumis. Programmi koordineerib Eestis Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus. Education4Future programm sai alguse 2014. aastal, 2015. aastal sai programm Tallinna Ülikoolilt tunnustuse „Aasta koolitustegu 2015“.

Autor: Laura Vetik, e-õppe uudiskirja toimetaja

Võin kihla vedada, et Hamlet mõtles oma kuulsas tsitaadis just nimelt blogimist. Mis see siis ära ei ole? Väike lõik teksti, peamiselt enese mõtted ja ideed, internetti üles ja ongi korras. Tegelikult vajab see natuke rohkem mõtlemist.

Ise alustasin (reisi)blogi pidamist Erasmuse vahetusprogrammiga Belgiasse minnes. Esialgne eesmärk oli koduseid oma tegemistega kursis hoida, et ei peaks iga nädalavahetus kolme-neljatunnised Skype’i kõnesid tegema. Lisaks andis see väga hea kronoloogilise järjestuse minu tegemistele. Minu esialgne eesmärk muutus, kui mängu tuli võimalus oma blogi, noh, tervele Eestile Delfi portaali kaudu tutvustada, kuid sisu jäi suuremas osas samaks. Heakene küll, pidin oma sõnavalikus nüüd natuke hoolikam olema, kuid loogiline järjestus mälestustel ja lähedaste inimeste kursishoidmine jäid ikka alles.

Blogi pidamine võib tunduda kohtuvalt suure kohustusena, kuid tegelikult pole selles midagi keerulist. Panin kirja mõned soovitused verivärskele blogipidajale:

• Pane paika eesmärk, miks sa üldse blogi tahad pidada. See ei pea olema ülidetailne äriplaan. Piisab ühest-kahest lausest, mis kirjeldavad, miks see sulle tähtis on. Siin on ka väike psühholoogiline trikk – kui sa paned omale eesmärgi kirja ning mingil hetkel tunned, et kirjutamistuju ei ole, siis piisab vaid pilgust oma eesmärgile, ja kui see tõesti kõnetab sind, siis leiad ka motivatsiooni kirjutamist jätkata.
   
• See juhatab sisse järgmise punkti: järjepidevus. Korra nädalas/kuus/kvartalis, ükskõik kui tihedalt sa plaanid kirjutada, pea sellest kinni. Esiteks tekib niimoodi kirjutamisharjumus ning teiseks, kui tunned, et tahad viilida, siis ainuüksi mõte, et ühe laiskushoo pärast katkeb sinu ilusa blogi ajaloo jada, peaks sind järje peal hoidma. Loomulikult ei tähenda, et see kõik oleks kivisse raiutud. Elu juhtub. Uni juhtub, vist. Sellest ei ole midagi, kui jääbki lünk. Oluline on, et esimesel võimalusel täidad selle lünga ära ning jätkad sama hea kirjutamistempoga.
   
• Vali endale meeldivaim kirjutamisplatvorm. Mina kasutasin blogger.com-i veebilehekülge, kuna tahtsin võimalikult vähese vaevaga kohe kirjutama hakata, kuid sobib ka tavaline tekstitöötlusprogramm ja isiklik koduleht. Peaasi, et lugejal oleks sinu blogi ajaloos lihtne navigeerida, vorm oleks ühtne ja sinul endal oleks lihtne asju üles laadida.
   
• Ma ei ole sellele veel pihta saanud, kuid meil, eeslastel, on ikka kole palju igasuguseid uskumusi ja tabusid rahast. Fakt on aga see, et blogi pidamisega on võimalik teenida. Lausa ära elada, kui uudiseid uskuda. Endal ei tulnud see variant mõttesegi, enne kui oma reisi lõpus vaatasin, et olin tuhandeid külastusi saanud. Google’il on oma lihtne reklaamiplatvorm, lisaks on võimalik lubada pop-up’e (hüpikaknaid), müüa ise reklaamipinda blogis, müüa linke, ühineda mõne reklaamiprogrammiga jne. Täpsemat infot selle kohta on võimalik leida tavalise netiotsingu abil ja, üllatus-üllatus, teistest blogidest. Kui mul endal jälle reisituju peale tuleb, siis proovin kindlasti selle rahaasja ära.
   
• Sisu, sisu, sisu. Suur vahe on, kas sa kirjutad oma vanaemale, lähedastele sõpradele või hoopis Eesti lennudussektorile. Loomulikult pole sul enamasti võimalik internetis täpselt oma lugejat valida, kuid vähemalt kirjasõna stiilis võiksid seda silmas pidada. Näiteks mina alustasin väga vaba kõneviisiga ning sedamööda, kuidas mu lugejaskond laienes, liikusin rohkem muhe-naljatlevale kõneviisile.
   
• Lõpetamine. Tahad sa üldse lõpetada? Võib-olla kasutadki blogi kui oma avalikku päevikut, kuhu oma mõtted kirja panna, või oled hoopis oma valdkonnas tunnustatud spetsialist ning avaldad huvitavaid analüüse. Võimalik, et sinu reis kestis nagu minulgi – vaid kolm kuud – ja pärast seda on, noh, jutt otsas. Seda ei pea just plaani panema, kuid kuskil kukla taganurgas võiks mingi lõppsiht ikkagi olla.

Blogi kasvab ja areneb koos kirjutajaga. Täpselt nii, kuidas sina saad uus kogemusi ja teed vigu, samamoodi muutub ka sinu blogi. Ehk sellesse tuleb suhtuda kui loomulikku protsessi. Tuleb vaid kuskilt pihta hakata, kirjutada kas või see esimene lõik ning olen kindel, et nii see igivana dilemma – kas blogida või mitte blogida – saab sinu jaoks ka vastatud.

Viimane boonussoovitus: ärge oma blogile kirjutatud kommentaare lugege. Üldse. Uskuge mind, te ei jää millestki ilma (: .

Olge mõnusad.

Autor: Dain M. Muru, Eesti Lennuakadeemia vilistlane ja AS Aviesi sisujuht

Koolirõõmu kants - Vuorenmäe kool
Kõigepealt külastati 6-klassilist Vuorenmäe kooli, mis asub Helsingist 20 km kaugusel Kirkonnummi vallas.

2011. a. avatud kool on osa Vuorenmäe Õppimiskeskusest, mille moodustavad kool ja Vuorenmäe lasteaed. Õpilaste arv on 350. Haridustehnolooge võttis vastu kooli direktor Esa Kukkasniemi, kes õpetab kunstiaineid.  

Eve Saare, kes töötab nii Aruküla lasteaias Rukkilill kui ka Pirita-Kose lasteaias, leidis, et lasteaed ja kool ühes hoones on väga hea mõte ning koostööst tekib vaid kasu. 
“Just koolirõõm oli see, mis Vuorenmäe koolis peegeldus,” ütles Katrin Uurman Räpina Aianduskoolist. “Pinget ei paistnud kusagilt. Kooli uksest sisse astudes hakkasid kohe silma rõõmsad õpilased, kes oma tunnitööd koridori põrandal tegid.” Vuorenmäe kooli ruumid olid nn klassipõhised ja õpetajad liikusid ruumist-ruumi. Katrin Uurmanile meeldis, et kõikidel õpilastel on oma koduklass, kus stendidel eksponeeriti õpilaste töid. 2. klassi õpilaste tööde kaustadest hakkas silma hulgaliselt raamatutest paljundatud matemaatika vm töölehti. 
Ka Marju Piir Tartu Ülikoolist leidis, et Vuorenmäe koolis on stressivaba õhkkond. “Õpilased kulgesid kuidagi iseenesest, neil oli olemas sisemine motiveeritus. Paistis, et välist tagaajamist, mis nagunii ju ei tööta, polnud vaja. Eks väiksemas koolis ongi kodusem ja toredam õppida.” Hubasust mainis ka Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusesest. “Lapsed käisid sokkides, mis pidi tekitama ka kodusema olemise.” 

Katrin Uurman tõstis esile kooli söögivahetunnis nähtud toitlustamise süsteemi. “Kõigepealt suunati õpilasi võtma just nii palju toitu, kui nad ära jaksavad süüa. Ka kõige nooremad õpilased said õpetaja jälgimisel ise sööklas toitu võtta. Pärast vaatasid valves olevad õpilased hoolega, kas kõik on taldrikult ära söödud ning kui keegi toitu järele jättis, pandi kirja klassi number. Need klassid, kes kõige vähem toitu raiskasid, said auhinnaks nädala lõpus jäätist.”  

Kuressaare Gümnaasiumis töötav Madli-Maria Naulainen märkas, et koolis pööratakse palju tähelepanu laste tervisele (kool on liitunud Liikuva kooli projektiga). “Siin-seal oli näha ergonoomilisi istumisaluseid (näiteks padi või tasakaalu-tool), kooli õuel oli mänguplats ja jalgpalliväljak. Sealjuures oli vahetundide ajal õpilase õueminek kohustuslik. Lühemate, veerandtunniste vahetundide kõrval oli ka üks pikem, mis kestis lausa 45 minutit, sealhulgas ka aeg söömiseks.” Eve Saare lisas, et kuna laste õueriided ja jalanõud iga klassiruumi ees kättesaadavad olid, said õpilased end mugavalt õueminekuks valmis sättida.

Kui kool 2011. a. valmis ning direktoril oli võimalus valida, millist tehnikat soetada, siis valis ta tol ajal just kättesaadavaks muutunud tahvelarvutite asemel korralikud sülearvutid. Nüüd on Esa Kukkasniemi toonase otsusega rahul, õppetöös eelistataksegi kasutada pigem sülearvuteid, millega õpilased töötada ja õppida saavad. Hiljem soetati lisaks ka tahvelarvutid. Haridustehnoloogide jaoks oli huvitav, et igas klassis oli ühesugune õpetaja töökoha sisustus - lisaks arvutile, interaktiivsele projektorile ja valgele tahvlile leidus iga klassis ka dokumendikaamera. Vaiko Mäe, kes töötab haridustehnoloogina Sisekaitseakadeemias, mõtiskles selle üle, kas ikka tõesti igas ainetunnis dokumendikaamerat vaja läheb. “See aga, et nende õpetajad ei pea klassi tehnilise varustatuse pärast muretsema, on ainult suur pluss. Ressurssi neil jagub.” 
HITSA sisutootmise valdkonna juhi Inga Kõue sõnul toetatakse Vuorenmäe koolis ka VOSK-lähenemist. “Nende laste jaoks, kellel nutivahendit kaasas pole (see pole kohustuslik), ongi koolil tahvelarvutid, mida lastele jagatakse.” 

Madli-Maria Naulainen ütleb, et koolis olid erinevad ained hästi läbi põimitud, integreerimine toimib. “Programmeerimise tunnid, mida jälgisime, olid seotud ülesannetega, mis olid püstitunud muudes ainetes. Näiteks kirjutati HTML-is kodulehte, et tutvustada erinevaid usundeid või jõuti Scratchini läbi programmeerimisalase raamatu “Hello Ruby” lugemise, et pärast algsammude õppimist erinevaid ülesandeid lahendama hakata. (Raamatu autoriks on soomlanna Linda Liukas - toim.) Sülervuteid veeti mööda kooli ringi selle jaoks mõeldud laadimiskapis, mis tähendab, et iga laps sai vahendit kasutada oma koduklassis.” 

Paikuse lasteaias Mesimumm töötavale Helin Laanele avaldas muljet lasteaias läbi viidav meediakasvatus. “Lasteaias kasutatakse tahvelarvuteid meelsasti ning ka programmeerimisega alustatakse varakult (näiteks kasutatakse äppi Daisy the Dino). Algkooli 2. klassi tunnis, kus programmeeriti, jäi silma, et õpetaja ei pidanud loengut, vaid õpilased ise pusisid ja uurisid varem õpitule tuginedes.” 

Inga Kõue sõnul on Vuorenmäe koolis direktor ise innovaator. “Põnev on näha õpilasagente - nii nimetati valitud 4.-6. klassi õpilasi, kes nooremaid õpilasi aitavad õpetada (näiteks programmeerimisel). Eks nende õpilaste tundidest vabastamine on paras logistika…”  

HITSA koolitusvaldkonna juhile Egle Kampusele jättis hea mulje see, et koolijuhtide hinnangul on õpetajad motiveeritud tehnoloogiat kasutama. “Spetsiaalselt õpetajate motivatsiooni tõstmisega nende sõnul koolides tegelema ei pea. Eks Vuorenmäe koolis motiveerivad õpetajaid just tublid õpilased ise. Tehnoloogiat vähe kasutavat õpetajat Vuorenmäe koolis on julgustanud ja motiveerinud koolijuht ka ise, demonstreerides õpetajale mõnd lihtsat, kuid kasulikku tahvelarvuti rakendust, mida tunnis kohe kasutada.” 

Nurmijärvi kool inspireerib kõike katsetama
Pärastlõunal jõuti Helsingist 35 km kaugusel asuvasse Nurmijärvi Ühisgümnaasiumisse.


Kool avati 1929. aastal, tänaseks õpib seal üle 700 õpilase, õpetajaid töötab koolis 63. Koolis on rõhk informaatika ja multimeedia õppimisel, õppeasutusel on õigus välja anda ka nn Arvutikasutaja Oskustunnistust (Computer Driving Licence). Haridustehnolooge võõrustas kooli asedirektor Pekka Linna, kes õpetab psühholoogiat ja usuõpetust.  

Koolis alustati digiajastusse astumisega juba kümme aastat tagasi, kuid tegelikud edusammud ilmnesid paari aasta eest. “Digipädevuse teemat koolist rääkides pigem ei rõhutatud, neid oskusi õpitakse läbi erinevate ainete, nii nagu peakski,” kommenteeris Inga Kõue. 

Katrin Uurman rääkis, et Nurmijärvi koolis on tunnid traditsioonilisest pikemad, näiteks kestab üks tund kella 8.15-9.30. “Koolipäev lõpeb hiljemalt 16.10. Klassid olid õpetajapõhised. Iga klassi uksel paiknes ruumi tunniplaan.” Kooli igas klassis oli õpetajal standardvarustusena arvuti, projektor, valge tahvel ning dokumendikaamera. 

Madli-Maria Naulaineni sõnul on õpilaste arvuti kasutamise võimaldamise süsteem koolis hästi läbi mõeldud. “Põhikooliõpilastele pakutakse seadmeid vajadusel koolist (nt tunnis kasutatavat tahvelarvutit), kuid gümnaasiumiõpilastel, kel ei ole oma sülearvutit, on võimalus see kooli kaudu soetada. Õpilasega sõlmitakse leping, mille järgi pool arvuti hinnast maksab koolipidaja, teine pool jääb õpilase kanda. Leping on siduv kolmeks aastaks, pärast seda jääb arvuti õpilasele. Teistpidi tagatakse läbi selle, et igal soovijal on võimalus saada töötamiseks korralik sülearvuti.” 

Sülearvuti kasutamine igas tunnis on gümnaasiumiosas üsna tavapärane. “Paljud teevad märkmeid arvutis, kes soovib, kirjutavad konspekti vihikusse,” vahendab Madli-Maria Naulainen. “Arvutikasutuse efektiivsuse osas tunni kontekstis jäi kõrvu mõte, et oma aja mõistlik planeerimine peakski olema õppetund, mille lapsed saavad koolist - kui nad tunni ajal kasutavad arvutit Facebooki, YouTube’i või Instagrami jälgimiseks, siis tegelik koolitöö jääb tegemata. Õpilased peavad õppima arvuteid targalt ja eesmärgipäraselt kasutama, siis oskavad nad ka hiljem tööinimesena oma aega hästi planeerida. Pekka Linna räägitu põhjal võis aru saada, et selles koolis võtavad õpilased vastutuse oma õppimise eest.”

Nurmijärvi kooli klasside varustatus avaldas haridustehnoloogidele muljet. “Näiteks loovusklasside õppevahendite rohkus pani kõigil silma särama,” ütleb Madli-Maria Naulainen. “Hästi olid sisustatud ka reaalainete ruumid - keemia- ja füüsikaklassid võimaldasid praktilist õpet, kodunduse- ja tehnoloogiaklassides oli samuti kõigil võimalik käed külge lüüa.”


Kooli füüsika- ja keemiaklasse tahtis välja tuua ka Anne Krull, kes töötab Tartu Kutsehariduskeskuses. “Klassi keskel olid õpilastele töötamiseks lauad, ümberringi arvutid, kus said õpilased vastavate programmide abil andmeid töödelda. Väga mugav nii õpilastele kui ka õpetajale.” Kõik koolikülastajad vaimustusid kooli muusikaõpetuse klassist, mis meenutas instrumentide hulga ja mitmekesisusega mõnda tippstuudiot.  

Koolis oli ametiõpe üldhariduskoolide tundidesse väga hästi lõimitud. Ja nagu eelpool mainitud, oli ainetevaheline lõiming hästi nähtav. “Näiteks tegid kodunduse klassis õpilased kooki laktoositalumatusega sööjatele,” meenutab Inga Kõue. “Hoolega uuriti erinevaid koostisaineid. Ühes tunnis nägime, kuidas õpilased õppisid Office’i vahenditega CV-d koostama - õpilased ajasid rida-realt näpuga järge, kuidas oma elulookirjeldust koostada.” Marju Piir ütles, et Nurmijärvi kooli õpilastel on võimalus nii palju praktiliselt läbi proovida, kui mõelda tulevikus eriala valikule. “Meil on, mida õppida ja järele teha.” 

Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist uuris asedirektorilt õppekava muudatuste kohta. “Tore oli teada saada Soome õppekava muutustest (praegu käivad eeltööd). Sügisest muutub neil kohustuslikuks programmeerimine, ka e-eksamid korraldatakse esmakordselt sel sügisel. Meil on palju sarnasusi, soomlasi vaadates tundub, et oleme õigel teel.” Birgi Lorenz nentis ka, et mõlemas külastatud Soome koolis kummutati müüt, mille kohaselt Soome koolides kodutöid õpilastele ei anta - Vuorenmäe kooli õpilased kulutavad kodutööle umbes ühe tunni, Nurmijärvi koolis räägiti kolmest tunnist. 

Anne Krull võtab kahe kooli külastamise kogemuse kokku: “Õpetajad olid hästi sõbralikud ja soojad, rõõmuga tuldi rääkima oma tööst ning tunti huvi meie tegemiste vastu.” 

* HITSA otsustas eelmisel aastal haridustehnoloogide võrgustiku töötajatega alustada traditsiooni ning külastada mõnda naaberriikide õppeasutust või haridusüritust nendega, kes on oma haaret laiendanud haridustehnoloogina ka koolist väljapoole. 2015. a. jaanuaris käis 8-liikmeline meeskond Educa messil.   

Fotode autorid Eve Saare, Kristi Semidor 
Vahendas Kristi Semidor, HITSA projektijuht

Loo autor on Karin Pärtel, Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse esimees.

Aasta õpetajad

Vivika Lass, kes on Audru Kooli inimeseõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja ning ringijuht. Audru Kool kuulub tervist edendavate koolide võrgustikku, milles Vivika Lass on Audru Koolis liikumise eestvedaja ning kooli tervisenõukogu juhataja. Vivika Lass on oma tööle pühendunud, kohusetundlik ja nõudlik õpetaja, olles eeskujuks oma kolleegidele ja õpilastele. Tema juhendamisel on õpilased osalenud nii maakondlikel kui ka vabariiklikel olümpiaadidel, spordivõistlustel ja teistel üritustel ning tema õpilased on saavutanud mitmeid auhinnalisi kohti.

Vivika Lass

Katarina Tammistu on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja ja klassiõpetaja, kelle õpilased on edukalt osalenud inimeseõpetuse maakondlikel ning vabariiklikel olümpiaadidel. Katrina Tammistu on Jõgevamaa inimeseõpetuse ainesektsiooni üks algatajaid.

Katarina Tammistu

Aasta tegu 2016 laureaadid

Tervise Arengu Insituut, aineliidu pikaajaline koostööpartner. Tervise Arengu Instituut on välja andnud inimeseõpetuse õppekava toetavaid õppematerjale ning haldab mitmeid tervise-alaseid veebilehti. 

Eva Palk -  seksuaalkasvatuse metoodika veebiseminarid. Eva Palgi poolt koostatud seksuaalkasvatuse metoodika veebiseminarid väärivad väljatoomist, sest on väga oluline, et õpetajad oskaksid seksuaalkasvatust anda edasi meisterlikult ning lapsi toetaval viisil. 

Eva Palk

Kuulutati  välja kolm ühingu auliiget:  Inge Kraav, Merike Kull ja Margit Kagadze. Inimeseõpetuse Ühingu aulikmed on ühingu asutajaliikmed ning nende panus inimeseõpetuse aine arendamisse õppejõududena, ainekava koostajatena, õppekirjanduse ja metoodiliste juhendite loojana on hindamatu väärtusega.

Palju õnne kõigile!

Fotod Inimeseõpetuse Ühingult ja Koolielu arhiivist.

Samal teemal:

• Inimeseõpetuse tunnis õpitakse iseseisvalt mõtlema ja tegutsema
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides

Tallinna Tehnikaülikooli kogunenud ettevõtete tippjuhte tervitanud peaminister Taavi Rõivas rõhutas teaduse ja ettevõtluse koostöö olulisust Eesti majanduse tootlikkuse tõstmisel: “Eesti ei ole enam odava tööjõuga maa. Kui soovime palgakasvu jätku, peab tootlikkus tõusma ning ettevõtete ja teadusmaailma koostööl on selles kandev roll."

TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo kinnitas, et ülikool on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi tõusta eredaks täheks Põhjamaade ülikoolide taevas. „Teadusest ja tarkusest üksi ei piisa. Need tuleb rakendada tegude vankri ette. Ütleb ju TTÜ deviiski Mente et Manu – mõistuse ja käega,“ rääkis Aaviksoo. Tema sõnul saab tõus  Põhjamaade juhtivaks ülikooliks toimuda koostöös ettevõtluse ja ühiskonnaga. „Meile on tähtis, mida Teie, ettevõtjad, meile õpetate, mida meilt ootate oma kogemustest ja ootustest lähtuvalt,“ rõhutas rektor Aaviksoo.

Eesti ainsa tehnoloogiaülikoolina panustab TTÜ kõige enam koostöösse ettevõtetega ning otsib aktiivselt võimalusi teadmussiirdeks, mille käigus ülikoolis tehtav teadus leiaks väljundi ka ettevõtluses.

Tehnikaülikool teeb koostööd ettevõtetega väga erinevatest valdkondadest. Tänuüritusele kogunenute hulgas olid ettevõtjaid nii logistika, ehituse, energeetika, IT kui ka teistelt TTÜ tegevusega seotud aladelt.

Tehnikaülikooli suurtoetaja tiitli said ABB, Elering ja Nordecon. Lisaks jagati välja tiitlid kuldsponsoritele, sponsoritele ning tehnoloogiapartneritele. Kokku toetasid tunnustatud ettevõtted Tallinna Tehnikaülikooli viimastel aastatel erineval viisil enam kui 2 miljoni euro väärtuses.

TTÜ kuratoorium kinnitas tänavu 18. veebruaril ühehäälselt ülikooli arengukava aastani 2020, mis muuhulgas seab eesmärgiks olla senisest aktiivsem ja parem partner ühiskonnale, et rahuldada ettevõtjate vajadusi haritud tööjõu ja teadusuuringute osas ning osaleda tõhusalt ka Eesti riigi teadus- ja kõrghariduspoliitikate kujundamisel ja elluviimisel.

Kuratooriumi kinnitatud arengukavas on ette nähtud ka ettevõtluskoostöö mahu kasvatamine kolm korda viie aasta jooksul.

Tänuüritusel tehtud fotod

Allikas ja fotod: TTÜ pressiteade.

Samal teemal:

• TTÜs ja TÜs tulevad avatud uste päevad
• TTÜ avatud õppes on populaarsemad IT ja majandus

Kirjanikku tänatakse teose ainetel valminud pildiga, mille autoriteks on Tallinna Reaalkooli 5. klassi õpilased.

Auhind antakse eelmisel aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus ka möödunud aastal enim loetud eesti laste- või noorteraamatu autorile. Ilmar Tomusk on sama tunnustuse saanud varemgi, 2012. aastal oli lugejate lemmikuks raamat „Kolmanda A kriminalistid“, mis kuulub tänavusega teosega samasse sarja.

Raamatus „Kriminaalne pangapresident“ tegutsevad lugejatele juba varasemast tuttavad Kribu ja Krabu. Nüüd kutsutakse neid küll rohkem nimepidi Piiaks ja Matiks, sest mõlemad on vahepeal suureks kasvanud ja päriselt kriminalistidena tööle hakanud. Kriminaalpolitseinik, DNA- ja sõrmejäljeekspert, aga ka nende vana sõber Paul avastavad end jälle ühist juhtumit lahendamas, kui Eesti keskpangast kaob ühtäkki 42 kilo kulda.

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarseid Eesti autoreid juba kaheteistkümnendat aastat. Viimati on auhinna saanud Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ (2014), Piret Raud „Teistmoodi printsessilugude“ (2013), Ilmar Tomusk „Kolmanda A kriminalistide“ (2012), Heli Künnapas „Lõpupeo“ (2011) ning Urmas Nemvalts ja Contra „Poiste aabitsa“ (2010) eest.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2016. aastal on selleks Brasiilia.

Allikas ja foto: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade.

Samal teemal:

• Algas Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm
• Jutuvõistlus "Esimest korda Eestis" Tallinna koolide 2.-5. klassidele

Juhani Koivuviita on soomlane, ta lõpetas Turu Ülikooli magistriõppe soome keele erialal. Aga samas on ta elu ja töö tihedalt seotud Eestiga: ta oli vahetusüliõpilane Tartu Ülikoolis ning hiljem neli aastat Tartu soome koolis õpetaja ja direktor. Praegu elab ta Tartus, nagu on seda väikeste vaheaegadega teinud juba viimased kümme aastat. Sealt ka tema väga hea eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas.

Tänavu veebruari keskpaigast juhendab Juhani Koivuviita Soome Instituudi algatatud veebikursust, mis võimaldab tasuta õppida soome keelt Eesti gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastel, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes tahaksid seda õppida. Veebikursust toetab Haridus- ja Teadusministerium.

Juhani annab alustuseks täpse statistika veebikursuslaste kohta. Kokku 12 osalejat: Tallinnast kolm, Jõhvist kaks, Tartust kaks ja Loolt, Rakverest, Jõgevalt, Suure-Jaanist ning Viljandist üks õpilane. 12 õppija seast kaheksa on gümnaasiumist, kolm kutsekoolist ja üks põhikoolist.

Veebikursuslased on tublid

Poolteist kuud kestnud veebikursuse kohta ütleb Juhani Koivuviita, et noored on väga tublid, ehkki soome keele oskus on neil erinev. Õppijad on jagatud kolmeks grupiks. „Teemad vahetuvad nädalakaupa, nii et teen ettevalmistuse korra ja annan siis igale grupile põhimõtteliselt sama tunni. Kokku oleme saanud (Google Hangoutsi vahendusel) teisipäeva, kolmapäeva ja neljapäeva õhtuti. Osalejaid peaks olema iga kord kohal neli, aga on olnud ka haigestumisi ja tööasju ees. Nii et iga nädal on keegi tunnist ära olnud. Selles suhtes veebikursus ei ole erand, vaid samad reeglid kehtivad kui tavakoolis või -tunnis. Kui oled haige, siis ei osale,“ selgitas Juhani Koivuviita.

Samas tõdes ta, et veebitunnis ongi hea, kui on vähe osalejaid. „Kui on kaks-kolm osalejat, on kõige parem tund. Siis on piisavalt aega igaühe jaoks, aga samas on neile huvitav, sest on, kellega suhelda ja keeleliselt ka tuge saada. Nad aitavad teineteist tunnis, kui ununeb sõna või muud säärast juhtub. Ja naerda saab ka, sest õpetaja jutud ei ole äkki nii huvitavad, aga kui kuuled teise õpilase/osaleja elust, siis see huvitab. Näiteks ühel nädalal selgus, et tunni viiest osalejast neljal on kass kodus, ja kõigil oli kahju, et viienda juures lõppes siis kassiteema ära.“

Millest tunnis räägitakse?

Koivuviita tõi näiteks, mis teemasid tundides käsitletakse. Esimesel nädalal loomulikult tutvumine: räägi endast, kust tuled, millises koolis õpid, kaua oled soome keelt õppinud, kas oled Soomes käinud, milline kogemus sellest jäi.

Teises tunnis keeled, rahvused ja reisimine. Samas ka Eesti iseseisvuspäeva võrdlus Soome iseseisvuspäevaga, millised kombed on nendes kahes riigis, mida tehakse, mida osalejad ise teevad sel päeval.

Kolmandas tunnis keskenduti Soome geograafiale, samuti tutvuti Soome rahvuseeposega Kalevala. 28. veebruar on Soomes  Kalevalapäev.

Neljandas tunnis räägiti pereelust, igaüks tutvustas oma peret, ja räägiti ametitest. „Peda.net keskkonda olen pannud iga nädala kohta infot, tekste, pilte ja küsimusi, millele vastata. See kõik selleks, et saab kodus korrata asju õppijale sobival ajal,“ ütles Juhani Koivuviita. „Igaüks proovib teha endale soomekeelse CV sel nädalal. Seal on hea korrata põhiasju enda kohta, aga samas õppida mõned uued sõnad ka. Ja see on ka üks päris praktiline asi: äkki läheb vaja soomekeelset CV-d, kui näiteks Soome õppima või tööle minna.“

Veebikursuse plussid ja miinused

Soomes on veebikursustel keele õppimise kogemus suurem, Juhani on niimoodi varem Eestis õppivatele soome lastele soome keelt õpetanud: „See aitab lahendada muresid, kui vahemaa õpetaja ja õpilaste vahel on pikk või on nii vähe õppijaid ühes koolis, et gruppi ei saa moodustada.“

Eestis HTM-i esindajatega rääkides selgus, et siin veebikursuseid keeleõppeks väga ei kasutata. Aga mõte proovida läks idanema ja nii otsustatigi teha pilootprojekt. „Õnneks tuli õpilasi kokku niigi palju, sest ei osanud täpselt ette kujutada, milline huvi sellise kursuse vastu lõpuks on. Ja kuna olen ise andnud kaugõpetust juba mõned aastad (eelkõige Kulkurikoulus: https://peda.net/kulkuri), siis ei olnud endal suurt hirmu sellise projektiga alustada. Siiani kõik on sujunud väga hästi ja olen saanud natuke kuulda ka tagasisidet, et noortele on ka meeldinud. Kõige suurem eesmärk ongi neid motiveerida ja julgustada, nii et väga karm nende vastu ei taha olla. Ega ma pole üldiselt ka selline inimene või õpetaja, pigem innustan neid positiivse kaudu,“ rääkis Juhani Koivuviita.

Palusin õpetaja Koivuviital välja tuua veebikususel õppimise plussid ja miinused. Siin need on.

„Plussid: õpid põhimõtteliselt millal iganes ja kus iganes. No loomulikult on vaja tunniplaan koostada, aga jätsin õppijatele valida, mis õhtu sobiks nendele kõige paremini. Ja peaaegu igal nädalal on keegi ka vahetanud gruppi, kuna on olnud haige või teisel põhjusel enda tunnist puudunud.

Tehnika kasutamine on loomulikult asja sees. Arvutis on kergem siduda uut tehnikat, äppe jne õppetööga kui tavatunnis. Ja materjali, mida tunnis kasutame ja koostame, saan kergesti jagada õppijatele peale tundi ja nad saavad iseseisvalt asjadega kodus edasi tutvuda. Nii et sisu, viis ja meetodid tulevad kõik ilusti kokku. Tehnika kasutamine on ka vähemalt alguses midagi uut ja põnevat, mis innustab. Aga kui rutiin juba sees, siis sellel pole enam nii suurt mõju.

Miinused: tehnikamured. Alati pole Google Hangoutsis kuulda teist nii hästi kui peaks. Vahel ei saa üldse ühendust. Sellega seoses siis esimene ja kõige tähtsam soovitus osalejatele: ole paindlik, ära paanitse, kui midagi viltu läheb. Õpetaja tegeleb asja lahendamisega, aga vahel lihtsalt läheb natuke aega. Nii et peab olema valmis töötama natuke ebastabiilses olukorras ka. Ja see on minu arvates hästi oluline oskus elus üldiselt.

Grupitöid ei saa veebis suuliselt teha. Ehk ma ei saa asetada õppijaid rääkima paarilise või väikse grupiga, mida kasutan tihti tavalises klassitoas. Veebitunnis saame siiski arutada koos asjade üle, aga iga osaleja peab ootama ja rääkima omal ajal. Veebitunnis saab igaüks natuke vähem rääkida kui klassis. Aga kuna õppijaid on ka vähem, pole seda oma vooru ootamist lõputult. Ja kuulamisoskus areneb.“

Keeleoskus on oluline

Levinud on arvamus, et eestlane oskab soome keelt Soome TV kaudu nagunii piisavalt, et Soomes hakkama saada. Olete sellega nõus? Miks ikkagi on hea keelt korralikult osata?

Olen tutvunud ühe eestlannaga, kes pole tegelikult soome keelt kunagi õppinud, aga valdab seda väga hästi. Ta vastab sellele "klassikalisele näitele" - ta on elanud Tallinnas ja õppinud soome keele selgeks Soome TV kaudu. Hetkel ta kirjutab ja suhtleb väga palju soome keeles, nii et tema oskused arenevad kogu aeg.

Mõtlen korraks enda eesti keele oskuse peale. Oli väga hea, et läbisin intensiivkursuse. Olen soome keele filoloog, nii et grammatikareeglid on väga tuttavad ja arusaadavad mulle. Ja kuna läbisin selle intensiivkursuse, on siiamaani meeles reeglid näiteks astmevahelduse või sõna "ära" kasutamise kohta. Samas, vahel kahtlen ja pean kontrollima. Ja selle kontrollimise käigus õpin jälle ja järgmine kord on asi äkki juba meeles. Ehk siis õpetamisest on kindlasti kasu, aga keelt saab õppida ka muul viisil. Olen seda ise kogenud. Elu ja töötamine Eestis on olnud minu praktiline eesti keele kursus.

Ja miks keelt korralikult osata? Alguses kindlasti, et ei tuleks arusaamatusi. Sugulaskeeltes on  sõnu, mille tõttu võib tõesti arusaamatus tekkida. Aga kui oskus juba parem, siis ongi see, et saaks keelt igas kontekstis kasutada. Mitte lihtsalt nii, et oskad poekassa juures küsida kotti, mitte kassi (kassi on soome keeles kott – toim), vaid suudad rääkida ja kirjutada põhimõtteliselt igast teemast ja igaühega. See avab uksed kultuuri sisse, see avab uksed eestlaste/soomlaste südamesse ja annab ellu nii palju juurde. Vahel on mul kahju nendest soome sõpradest, kes pole kunagi võtnud endale eesti keelt selgeks õppida. Saab ka nii elada, sest eestlased ju räägivad väga hästi inglise keelt, aga on siiski olukordi, tekste, vestlusi, mis jäävad sinu elust eemale, kui sa keelt ei oska.

Õpetada eestlasi või õpetada soomlasi - millega tuleb arvestada?

Kui nüüd mõelda eesti ja soome noortele, siis eesti noored kuulavad paremini õpetajat. Nad austavad sind ega sega vahele. Vahel tundub see ka nagu passiivsus, sest sa ei saa vastuseid, nad nagu ei julge öelda midagi, sest õpetaja on ikka autoriteet, ega temaga ei saa nii avatult ju rääkida. Aga ma olen nautinud Eestis õpetamist, alati.  Ma tahan õpetajana olla  õpilastele koostööpartner, et oleks enam-vähem võrdne suhtumine, austus ja kommunikatsioon mõlemalt poolt. See on Eestis töötanud väga hästi, nii noorte kui ka täiskasvanutega. Nendele meeldib minu stiil ja tunnid ja õppimine on sellepärast avatud ja tore kogemus.

Soome noored on mõnes mõttes elavamad ja rahutumad kui eesti noored, aga samas nad julgevad rohkem, küsivad rohkem ja selle läbi nõuavad ka rohkem. Koostöö on intensiivsem. Soome noortega pead siis pöörama rohkem tähelepanu kaasamisele kui eesti noortega. Selline on minu kogemus.

Kas minu tunnid on kõige efektiivsemad? Arvan, et motivatsiooni tõstmine on väga oluline, ja kui ma ei nõua nii palju kui mõni teine, siis ei juhtu midagi väga hullu ka. Tunnen siiski, et endal ka on õppida veel väga palju ja ongi olnud väga hea käia tutvumas ja õpetamas Eesti koolides. Näen, et kui õpetaja nõuab piisavalt (mitte siis liiga palju, sest liialt sundimine pole ka hea), on õppimine väga tõhus. Nii et tahan leida sellise hea suhte nende kahe vahel: nõudmine ja motiveerimine. Sealt tuleb minu arvates hea tasakaal tundi.

Huvitav on olnud endal see kogemus, et keskealised eesti arstid tulevad tundi ja teietavad mind, noort soome meest. Olen siis kohe teinud selgeks, et me sinatame üksteist, sest see on soomlasele loomulik asi. Ja nii ongi keeletunnis väike kultuuriga seotud asi ära õpitud.

Koolielu küsimustele vastas soome keele õpetaja ja veebikursuse juhendaja Juhani Koivuviita. Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Soome alustas maailma suurima haridusinnovatsiooni projektiga, millest võib kasu lõigata ka Eesti
• Keeltekuu: soome keelt tasub õppida nii koolis kui hiljemgi

Sealt sõelutakse välja sada parimat, proovitakse need aasta jooksul Soome koolides läbi ning tehakse siis tasuta kättesaadavaks kõigile soovijatele, vahendab ERRi portaal Novaator. Projekti loovjuht Saku Tuominen käis algatust tutvustamas ka Eestis.

Kuigi paljude arvates ei peaks maailma ühe parima haridussüsteemiga maaks peetavas Soomes haridusvallas midagi muutma, ei saa projekti eestvedajate hinnangul muutusteta kusagil hakkama. Ka kool peab mõtlema sellele, kuidas näiteks üleilmastumise ning tehnoloogia ülikiire arenguga kohaneda ning mitte jääda oma silotorni.

Projekti loovjuhi sõnul on ettevõtmise eesmärk luua innovatiivsetest õpetajatest ja nende suurepärastest ideedest võrgustik, millest saaksid kasu kõik koolid. "Idee on aidata koolidel teha asju teistmoodi, nii, et see vastaks paremini kiiresti muutuva ja ebakindla maailma nõudmistele," rääkis Tuominen.

Loe uudist täismahus siit.

Samal teemal:

• Eesti toetab Soome algatust teha haridusuuendustes rohkem koostööd
• eKool on läbinud uuenduse
• eTwinningu uhiuus portaal pakub õpetajatele rohkem võimalusi
• Erasmus+ toetab õpirännet

Parim müüja-klienditeenindaja 2016 põhikooli baasil on Anne-Liis Kanev Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Talle järgnesid Aivi Oja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ning Jelizaveta Kuznetsova Tallinna Tööstushariduskeskusest.

Parimaks müüja-klienditeenindajaks 2016 gümnaasiumi baasil ning töökohapõhises õppevormis tunnistati Maire Vares Valgamaa Kutseõppekeskusest. Teisele kohale tuli Kadri Pruuli, samuti Valgamaa Kutseõppekeskusest ja kolmanda koha saavutas Heili Talpsepp Väike-Maarja Õppekeskusest.

Eesti parim müüja-kliendidteenindaja ja meister Anneliis Kanev. 2016. Foto: SA Innove

Eesti parim müügikorraldaja 2016 on Marlin Pruuli Tallinna Teeninduskoolist, teise koha napsas Mariliis Talvoja Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning kolmanda pälvis Jane Nilov Tallinna Teeninduskoolist.

„Kaupmeeste Liidu esindajana on mul hea meel, et juba üle 20 aasta peetud võistlus on alati mitmekesine, huvitav nii võistlejatele, kohtunikele kui ka pealtvaatajatele.“, ütleb Marika Merilai Eesti kaupmeeste Liidust ning lisab: „Võistlejate tase oli ühtlane, mistõttu võitjate väljaselgitamisel olid punktide vahed väga väikesed“.

Kaubandusvaldkonna kutsevõistlus 2016 on iga-aastase kutsevõistluse traditsiooniline jätk müüja-klienditeenindaja ja müügikorraldaja kutsealaste teadmiste väärtustamiseks. Võistluse eesmärgid on tugevdada kaubandusvaldkonna mainet, jagada uusi ideid ning tugevdada suhteid kaubandust õpetavate koolide õppijate õpetajate ja tööandjate vahel, lisaks selgitada välja kaubanduse õppekavarühma erialade parimad õppijad.

Võistluste galerii leiab siit.

Võistlusi korraldab Sihtasutus Innove koostöös Lääne-Viru Rakenduskõrgkooliga ning nende läbiviimist toetavad Haridus- ja teadusministeerium, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Kaupmeeste Liit, Coop Eesti Keskühistu, Kaupmees & KO AS, Selver AS, Bauhof Eesti UÜ, Prisma Peremarket AS, Weekend Eesti OÜ, Koduekstra OÜ, Kaubamaja AS, Stockmann AS, Rimi Eesti Food AS ja Maxima Eesti OÜ.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Algas Rajaleidja karjäärikuu
• Rajaleidja ja kutseharidus.ee aitavad noortel teha mõtestatud karjäärivalikuid