Kui Tallinna Kristiine Gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Lauri Vilibert „Eestimaa õpib ja tänab“ galal tänavu aasta põhikooli aineõpetajaks kuulutati, järgnes sellele niisugune intervjuude tulv, nagu oleks noor meesõpetaja meie koolis ikka veel üks haruldane nähtus. Töö- ja tehnoloogiaõpetus ning robootika, mida Lauri Vilibert koolis samuti juhendab, on noorte tuleviku- ja praktiliste oskuste seisukohalt väga olulised, võib-olla tingis ka see suurema huvi tema tegemiste vastu. Jutuajamise käigus saan kinnitust, et Lauri jaoks on töö õpetajana selge eneseteostus, ta hindab iseseisvust ja otsustusvabadust ning peab oluliseks, et koolis mõstaks kogu kollektiiv ühtmoodi, kus suunas liigutakse.  

„Kristiine Gümnaasiumis ei ole koolikella, ja kõik õpilased ning õpetajad aktsepteerivad seda. Keegi ei kasuta juhust hilineda või tundiminekuga venitada põhjendusega, et kell ei helisenud. Nii on palju lihtsam üheskoos toimida. Kooli sisekliimal on oluline roll – kas koolil on ühtne hoiak ja kas kõik mõistavad, mis suunas liigutakse, või tormab iga õpetaja omaette tegutsema,“ toob Lauri Vilibert välja ühe põhjuse, miks mõnes koolis tuleb tihti uusi õpetajaid palgata, teises püsitakse aastaid paigal. 

10. jaanuaril 2018 hakkab õpetaja Vilibertil (kes oma vanuseks ütleb 22 pluss mõned aastad kogemust peale ehk kokku 35) Kristiine Gümnaasiumis jooksma kaheksas tööaasta. „2010. aasta alguses helistas endine kursusekaaslane Jürgo Nooni, et Kristiine Gümnaasiumis vajatakse töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajat. Nagunii tahtsin eelmise karjääriga turunduses lõpu teha ja õpetajaharidus oli selleks ajaks ka olemas, otsustasin vestlusel ära käia. Leping sai esialgu sõlmitud poole aasta peale ehk kooliaasta lõpuni. Sain üsna ruttu aru, et saan ennast siin teostada, õhkkond oli meeldiv ja toetav. Mulle hakkas töö koolis meeldima. Tegime veel ühe aasta peale lepingu. Ja nüüd läheb siis juba seitsmes aasta, kohe hakkab kaheksas jooksma,“ meenutas Lauri Vilibert koolitöö algust. 

Mis on õpetaja jaoks eneseteostus?

Kindlasti üks samm on usaldus: kui juhtkond usaldab, kui lapsevanemad usaldavad. Kui saad teha asju oma nägemuse järgi, kui oled oma nägemuse ja plaanid suutnud teistelegi selgeks teha ja sulle öeldakse jah, tee – see on suurim eneseteostus. Õpetada ja arendada oma käe järgi, oma näo järgi, vajadusel tehes ning leides kokkuleppeid. 

Iseseisvus, otsustusvabadus igapäevases töös on teil õpetajana siis üsna suur?

Töö- ja tehnoloogiaõpetus on valdkond, kus õpilane peab omandama mingi kindla oskuse, aga ese(med), mille abil ta oskuse omandab, on õpetaja enda kavandada. Töövõtte puhul, olgu näiteks peiteldamine või jootmine, annan õpilastele endile valiku, mis on väljund, mida me selle õppimise käigus valmis teeme. Vabadust on tööõpetuses rohkem kui mõnes teises aines, kindlasti rohkem kui matemaatikas või eesti keeles. 

Aga kas siin on rohkem ka seda, et õpilane küsib, miks mul seda – olgu vineeri saagimist või mutri treimist –  vaja on?

Tulebki alustada sõnast miks, selgitada, miks õpilane seda õpib. Seejärel kuidas ta seda õpib ja alles lõpuks jõuda selleni, mida ta tegema hakkab. Kui selgitame, miks ta seda õpib, saab õpilane aru, kus tal elus seda oskust vaja läheb. Kuidas seda teha – hakkab aru saama, kuidas protsess välja näeb. Mida teha –  õpilane hakkab oma ajusid ragistama ja pakub ise välja, mida ta valmistab.  Ka see, kui nad ise valivad töid või tööesemeid, õpetab neile palju juurde. Nad näevad valdkonna mitmekülgsust. 

Mis on teie tööõpetuse- ja tehnoloogiklassis viimase seitsme aasta jooksul muutunud? 

Kui alustasin, oli amortiseerunud vahendeid mitmeid. Näiteks oli kasutada ainult üks akutrell, mis pidas vastu viis minutit. Kohe tuli mõelda, mida uuendada. Muidugi ei saanud minna pika nimekirjaga direktori juurde, et neid asju ma tahan, ikka aastate peale tuli ära jaotada. Kõikide seadmete kaasajastamine on olnud üks eesmärk. Töölauad ja treipingid on välja vahetatud. Klassis on uued puurpingid, lihvmasinad, tolmuimurid. Teine pool uuest tehnikast on tehnoloogiakeskuses, kõik robootikaga seotud asjad. Alustasin esimese aastakäigu robotitega ehk Lego NXTga, edasi Lego EV3, 3D-printerid, iga aastaga samm-sammult juurde. 

Tänu varasemale tööle turunduses oskasin koosta selliseid projektitekste ja -taotlusi, mis olid paeluvad, inspireerivad ja tõid selgelt välja, missugust kasu see toetus koolile toob, milleks seda kasutatakse. See eeldas, et ise mõtlen ka enne läbi, miks ma seda asja tahan soetada.

Kuidas robootikahuvi ligi hiilis?

Robotitega esimene kokkupuude oli ülikooli ajal, sain kerge ülevaate robootikast. Minu jaoks on alati olnud toredad need valdkonnad, kus on natuke väljakutset sees. Ma ei taha teha asju kogu aeg ühtemoodi. Tõsisema robootikakoolituse sain ma juba õpetajana. Leidsin, et Kreekas, Kreeta saarel tehakse vastavat robootikakoolitust, koolitus kestis nädal aega. Kirjutasin taotluse SA Archimedese ühele programmile, sain positiivse vastuse. Juba Kreekas olles ja nähes, mida valdkond pakub, otsustasingi, et nii, nüüd hakkan selle valdkonnaga tegelema.

Kas suudate robootikaringi kõik huvilised vastu võtta?

Ühtpidi jaa, teistpidi ei. Algklassides on huvi robootika vastu väga suur, nende jaoks on see mänguline ja lihtne. Viiendast klassist ülespoole on stabiilselt paarkümmend huvilist, ja nende huvi on juba kõrgendatud huvi. Ma ei taha eriti ringi vastu võtta neid, kelle suhtumisest on näha, et ema käskis robootikaringi tulla. See ei vii mitte kuhugi, pigem rikub sisekliimat. Proovin siis vanematega kontakti võtta, et kas on mõtet last sundida siin käima, see ei anna lapsele eduelamust. 

Oleme palju osalenud First Lego League võistlusel. Minu meelest on see mitmekülgsem kui Robotex. FLLil tuleb ehitada robot ja teha projekt, kus osalejad uurivad mingit probleemi, lapsed pakuvad probleemile lahendusi. 

Kõige kaugem punkt, kus oma robootikameeskonnaga käisin, oli kaks aastat tagasi suvel Austraalias. Saime kutse robootikavõistlusele. 

Ka tänavu märtsis toimunud First Lego League´il läks Kristiine kooli robootikutel hästi – pealtvaatajatele kõige vaatemängulisema osa, robotimängu, võitis Tallinna Kristiine Gümnaasiumi võistkond Öökullid, kelle robot kogus 2 minuti ja 30 sekundiga 326 punkti (maksimum 439). Teisi meeskondi edestati pea kolmandiku punktiarvuga. 

Öökullide juhendaja Lauri Vilibert ütles tookord kommentaariks nii: „Kui ühes robotimängus (2 minutit ja 30 sekundit) suudab minu juhendatud meeskonna robot lahendada 80% kõikidest võimalikest ülesannetest, siis võin mina käed üles tõsta ja öelda, et mul pole noortele enam midagi õpetada. Sel juhul õpin mina neilt. Selle aasta Öökullide meeskonna robot suudab kolme robotimängu jooksul need 80% ära lahendada. Seega õppimist ja arenemist veel on. Ikka tuleb ka uuel hooajal tagasi tulla võistlema."

Kuivõrd kasutate oma tunnis õppimise eesmärgil nutiseadmeid?

Üldiselt on minu tööruumide ukse peal silt „Mobiilivaba tsoon“. Olen oma kuningriigi mobiilivabaks muutnud. Äppe ei kasuta, kui, siis tööjuhendeid ja otsingut internetist. Kasutame õpilaste endi seadmeid ehk VOSKi. See on ka õppetund, et internetist leitud esimene vastus ei ole alati õige vastus. Mul on selle peale teadlikult üks tund üles ehitatud. (Siinkohal näitab õpetaja tuletikkudest kokku pandud kasti või kuupi, kuidas võtta. Selle tegemiseks ei ole kasutatud mitte tilkagi liimi, tulemus on fantastiline – toim.) Käsi, aju ja silmad õpivad omavahelist koostööd selle tegemise käigus. Internetis on palju juhendeid sellise tikutöö tegemiseks. Kui nad lähevad esimese juhendi peale, mille internet ette annab, siis selle järgi on võimatu tööd valmis teha. Alates teisest juhendist on õiged juhendid. See annab hea võimaluse selgitada internetiotsingu põhimõtteid. 

Kas te panete numbrilisi hindeid?

Panen numbrilisi hindeid. Aga ühe klassi, keskeltläbi 15 õpilase hindamine kestab 45 minutit. Kutsun õpilase enda juurde, küsin, mis tema arvates läks hästi, mis halvasti, mis vajaks parandamist, mida ta hästi oskab. Nii olen aastatega teinud iseenda tarvis palju järeldusi, see on ühtpidi neile tagasiside andmine, teistpidi saan ise tagasisidet oma õpetamise kohta. Kui kuulen kolme-nelja õpilase käest ühte ja sama asja, mis neile raskusi tekitas, siis tean, et pean selle koha oma õpetamises üle vaatama. Õpilased on oma töö suhtes liiga kriitilised, või on neil eneseusku vähe. Minu hinded kipuvad olema ikka ülespoole. 

Tulevikku ei oska keegi ette näha, aga siiski – kas te jäätegi õpetajaks?

Nii kaua kui naudin oma tööd, kuni mulle meeldib, mis ma teen, siis jah, ma jään õpetajaks. Olen alati olnud seisukohal, et ei ole mõtet teha seda, mis ei meeldi. Praegu ei ole näha, et ma haridusvaldkonnast eemale läheks, kas see viib mind ka uuele tasandile, ei tea. 

Fotod: erakogu, autori fotod. 

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid

Kas sa panid täna hommikul tähele, et kased on muutunud kollaseks ja vahtratel on olnud võimalus lausa valida: kas pugeda kollasesse või punasesse kuube? Või et läbi pargi jalutades on tunda kõdunevate lehtede hõngu? Et sügisesse maandunud seenemets lõhnab hoopis teismoodi kui suvesoe marjamets? Kuidas lõhnab kartulivõtt?  Või õhtu, mis tõotab külma ööd? Ja et öösel, kui pole pilvi ja segavat linnavalgust, on taevas tähti täis. Kas märkasid? Kas silmad näevad, kõrvad kuulevad, nina haistab? Seljakarvad tõusevad hommikusest kargusest püsti? Või on hoopis kehas mõnus surin hoo sisse saanud kooliaastast?

Koos õuntega on valminud ka selle aasta kolmas Akadeemiake kaheksa eriilmelise õpilasuurimusega. Neist enamiku keskmes on jälgimine – kas siis ümbritseva keskkonna või iseenda jälgimine. Kolme uurimistöö teemaks on ilm, seda küll erinevatest vaatenurkadest. Ingrid Palm Parksepast, kes on veel põhikooliõpilane, jälgis ühe aasta vältel oma kodukoha elusa ja eluta looduse muutumist. Millal kadusid põldudelt viimased lumelaigud, millal saabusid pääsukesed ja millal oli salves kartul. Toimetuse meelest on see töö ühelt poolt väga sümpaatne sellepärast, et õpilane on terve pika aasta ühe eesmärgi nimel töötanud ja püsivust kasvatanud, teisalt saab seda loovtööd lugedes hea pildi looduse ringkäigust – linnas elades ja nutitelefoni vahtides üksikasju ei märka. Kairo Kiitsak Jõgevalt kogus andmeid 2001. aasta juulis Eestis möllanud äikesetormide kohta. Kairo oli tollal nii väike, et välgumürin meelde ei jäänud. Aga ta palus nüüd, gümnasistina, ajalehe kaudu inimestel endale teada anda, kes kuidas mürinat ja tormi mäletas. Raido Kiss Võrust uuris seda, miks ammoniaagi mõõtmisel õhust passiivmõõtjatega on tulemus kõrgem kui seda näitavad pidevseire teel kogutud andmed. Ammoniaak on gaas, mis tekib lämmastikuringes ja mille kogusele meid ümbritsevas õhus on kehtestatud piirnormid. Tore töö sellest, kuidas teadlane peab alati kontrollima, kas tema mõõteriistad on korras. Maria Kuzmina uurimus sarnaneb natuke Ingrid Palmi tööga – ka tema on teinud pika aja vältel loodusvaatlusi, kuid valinud välja ühe kindla imetajate seltsi – nahkhiired. Täpsemalt on ta vaadelnud nahkhiirte talvitumistingimusi Narva Victoria bastioni allmaagaleriides ehk kasemattides. Beatrice-Marlene Metsaorg Tallinna Prantsuse lütseumist on aga liikunud hoopis inimvaatluse valda: ta huvitus sellest, miks noored on valinud kõigesöömise asemel taimetoidudieedi. Tegu on väga huvitava uurimusega, mis võiks pakkuda huvi kõigile, kellel pole ükskõik, mis neile kõhtu rändab, aga ka neile, kes filosofeerivad selle üle, kuidas tekitab tänapäeva Lääne külluseühiskond piiratud toitumise liikumisi, mille pime järgimine võib viia terviseriketeni. Riin Haljasorg huvitus samuti inimesest. Tema uuris Jaan Poska Gümnaasiumi 10. klassi ja Tartu Mart Reiniku Kooli 6. klassi õpilaste tähelepanu ja mälu. Lugege, millist rolli mängis tema uurimuses gorilla! Iiris Karmel Arula samast koolist  aga huvitus sellest, mida arvavad tema gümnaasiumis õppivad õpilased homoseksuaalsusest ja kuidas nad homoseksuaalsetesse inimestesse suhtuvad. Tegu on huvitava ja erapooletult koostatud mõtlema paneva tööga, kus autor nendib kokkuvõttes teema mitmetahulisust, ka edasiste uurimissuundade osas.

Ja neile, kelle keha tabab erutusvärin, kui nad satuvad vastamisi millegi keerulisega, nende maiuspalaks on seekordses Akadeemiakeses Anni Britta Pajoma (jällegi Jaan Poska Gümnaasiumist) uurimus ühest pisilasest (teisisõnu bakterist), kes suudab energia saamiseks süüa fenooli ja seeläbi inimtegevusest reostunud piirkondi puhastada. Tegu on komkurssidel tunnustust leidnud molekulaarbioloogia alase tööga, kus on bakteri DNA kallal rohkelt inimsilmale nähtamatute kääride (restriktaas, teatud ensüüm)  ja liimiga (ligaas, jällegi teatud ensüüm) möllatud, et teada saada, millise geneetilise hambumusega bakterile fenool siiski kõige rohkem maitseb.

Jõudu märkamiseks ja süvenemiseks!

Loo autor on Pille Säälik. 

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.

Aasta õppija Tarmo Tuuling (37) oli kolmandas klassis, kui kool pereprobleemide tõttu pooleli jäi. 29-aastaselt täiskasvanute gümnaasiumi neljandasse klassi astumine oli tohutu julgustükk. Kohusetundlikul mehel on tänaseks gümnaasiumi lõputunnistus taskus. Usk endasse ja oma võimetesse on sedavõrd kasvanud, et ilma edasise õppimiseta ei kujuta ta oma elu enam ette. Tarmo julgustab ka teisi täiskasvanuid katkestatud haridusteed lõpetama: „Poja sünd oli peamine tõuge poolelijäänud haridustee lõpetamiseks, soovisin talle olla eeskujuks. Õppimine on andnud mulle juurde palju enesekindlust ja usku iseendasse." 

Aasta õppija rahva lemmiku tiitli pälvis Triinu Tints Viljandimaalt. Kui Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetatud sai, otsustas usin õppija ja õpetaja Triinu kohe haridusteed jätkata ning on nüüd Tallinna Ülikoolis kutseõpetaja magistriõppes. Oma erialaste oskuste kaasajastamine ja pidev täiendamine on Triinu jaoks iseenesestmõistetav.

Aasta koolitaja on Tiina Leosk Tartust. Tiina pakub õppimisvõimalusi oma koolitusasutuses Leoski Koolitus ja on ka aktiivne täiskasvanuhariduse eestkõneleja.

Aasta koolitussõbralik organisatsioon on Järvamaal ehitusmaterjalide tootmise, müügi ja ehitusseadmete rendiga tegelev ettevõte Sakret OÜ, kus mõistetakse, et firma saab areneda ainult koos töötajatega. Sakret korraldab nii uute töötajate väljaõpet kui ka võimaldab enesetäiendamist kõikvõimalikel tööalastel koolitustel.

Aasta õpitegu on Naiste Motivatsioonikohvik Järvamaalt. Motivatsioonikohvikusse kogunenud naised on just kohvikus peetud harivatelt loengutelt saanud tõuke end arendada ja mitmed neist on alustanud ka ettevõtjana.

Aasta õpiteo eripreemia anti Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavate koolituste ja töötubade eest Mooska talu perenaisele Eda Veerojale, kes on juba aastaid koolitanud täiskasvanuid, noori ja lapsigi suitsusauna teemadel. Koolitustel osalejad saavad omalaadse kogemuse ja tõdemuse osaliseks – saun saab olla õpetaja.

Aasta raamatukogu on Taebla raamatukogu, mis on Lääne-Nigula vallas kogukonnaelu süda, kus on elukestva õppe igakülgne toetamine au sees. Raamatukoguhoidja Ruth Randoja õpib ise ja hoolitseb selle eest, et teisedki õppida saaksid. Ta ei väsi projektitaotlusi koostamast, põnevaid inimesi külla kutsumast ja näitusi korraldamast.

Aasta raamatukogu eripreemia pälvis Tallinna raamatukogubuss Katariina Jee. Eesti ainus omataoline sõiduk teenindab pealinlasi juba alates 2008. aastast. Bussis pakutakse huvitavaid tegevusi nii lastele kui täiskasvanutele ning populariseeritakse lugemist ja elukestvat õpet.

Kokku esitati konkursile 254 kandidaati, sealhulgas nii täiskasvanud õppijaid, koolitajaid, organisatsioone ja õpitegusid.

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaatori Monica Marfeldti sõnul on iga inimese elulugu ka õppimise lugu: „Elu näitab, et tunnustuse saanud õppijate lood on olnud paljudele inimestele julgustuseks ja innustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või alustada täiesti uue eriala omandamist.“

Täiskasvanud õppija nädalal on fookuses õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. Üle Eesti toimub nädala vältel arvukalt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Täiskasvanud õppija nädal kestab 19.-26. oktoobrini.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Täna algab täiskasvanud õppija nädal

Kutsemeisterlikkuse medaliga tunnustati kolmandatki eestlast, restoraniteeninduse võistlejat Erik Tammelehte. 

Võistluspaigas kohapeal viibiva SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehnilise delegaadi Tanel Oppi sõnul on selliste hetkede nimel palju tööd ja vaeva nähtud. „Niivõrd suur rahvusvaheline tunnustus on selge märk sellest, et meie kutseharidus on maailmatasemel. Selliste ülemaailmsete võistluste konkurents on meeletu, kus iga esiletoomine on tähtis. Esimene medalivõit on seejuures Eesti jaoks murranguline saavutus,“ lisas Oppi.

Nii Mänd kui ka Rüütel on medalivõiduga väga rahul, sest kohta esikolmikus on pikalt igatsetud. „Oleme meeletult rahul, sest võistlusel osalesid 23 tugevat võistkonda. Kolmanda koha tõi meile hea koostöö ning tugev võistluskogemus – minul on ligi 14 võistlust seljataga. Suurimaks katsumuseks oli esimene võistluspäev, kus jäime küll ajahätta, kuid tegime see-eest kvaliteetse töö. Teisel päeval saime hea rütmi sisse ja sekkusime kõrgesse konkurentsi,“ kommenteeris Rüütel.

Eestlased võistlemas

Maastikuehitajad kogusid võistlusel 736 punkti ning pälvisid ka rahvuse parimate (Best of Nation) võistlejate tiitli. Noormehi juhendas Eesti rahvusvaheliste võistluste ekspert maastikuehituses Raili Laas.

Kutsemeisterlikkuse medali (Medallion of Excellence), millega pärjatakse kõiki võistlejaid, kes saavutavad vähemalt 700 punkti, pälvis 726 punkti tulemusega restoraniteeninduse võistleja Erik Tammeleht. Noormeest juhendas Eesti rahvusvaheliste võistluste ekspert restoraniteeninduses Tiiu Parm.

Kokku esindas Eestit võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: mehhatroonikas Jürgen Alekand ja Arnold Kuusklaid (Tallinna Tööstushariduskeskus), ehitusviimistluses Alisa Larina (Tallinna Ehituskool), maastikuehituses Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), plaatimises Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool) ja restoraniteeninduses Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus).

44. WorldSkills’i võistlused toimusid 15.-18. oktoobrini Abu Dhabi riiklikus messikeskuses (ADNEC) Araabia Ühendemiraatides, kus 51 võistlusalal osales 1256 noort ligi 60 riigist üle maailma. Eesti osales võistlustel kuuendat korda ning saavutas riikide keskmiste punktide üldarvestuses 22. koha. Järgmine WorldSkills toimub 2019. aastal Kaasanis Venemaal.

WorldSkills’i ametlik lisainfo ja galeriid: WorldSkills 2017 Press Room

Eesti võistlejaid WorldSkills’il toetasid Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeksus, Tikkurila AS, tesa tape UAB, Henkel Balti OÜ, Estlandscape OÜ, Viruhaljastus OÜ, Eesti Maastikuehitajate Liit, MKE Grupp OÜ, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Plaadisheffid OÜ, Weber Saint-Gobain, Red Bull, EBA Koolituskeskus, Service Skills OÜ, Reserv Rent OÜ, Simon Jersey ja Pärnu Kalamajaka kohvik.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Fotod: WorldSkills International. Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• WorldSkills´i avatseremoonial Abu Dhabis andis võistlejate nimel vande Eesti noormees

Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia on koos sihtasutusega Garage48 juba neli aastat edukalt korraldanud füüsiliste prototüüpide arendamisele suunatud hackathone. Igal aastal on 48 tundi vältaval üritusel arendatud prototüübiks paarkümmend ideed või lahendust igapäevastele probleemidele.

Aasta lasteaiaõpetajaks tituleeriti Marika Moks Tallinna Rännaku Lasteaiast. Marika inspireerib, on hariduse hing ja kultuuri kandja. Ta usub, et muusika on iga inimese õigus ja kõik on omamoodi andekad. Kõik lapsed saavad olla eeslauljad, kunstnikud, heliloojad ja tantsijad. Marika on selge sõnakasutusega, lahke, rõõmsameelne ja tasakaalukas õpetaja.

Aasta klassijuhataja on Hille-Made Varul Valga Gümnaasiumist. Tema töö klassi juhtimisel on suurepärane näide sellest, kuidas ühendada kahte rahvusgruppi, liita erinevatest kogukondadest õpilasi ning panna nad ühise eesmärgi nimel pingutama. Hille-Made Varul on õpetaja, keda mäletatakse ka siis, kui kooli lõpetamisest on möödas mitukümmend aastat. Ta on hooliv, sõbralik, professionaalne, rahulik, eeskujulik ja motiveeriv.

Aasta klassiõpetajaks nimetati Sirle Persidski Tartu Kivilinna Koolist. Ta on väga energiline, loov ja innovaatiline. Sirle juhitud koolipäevas on raske eristada, mis tunnis parasjagu oled, sest tegevused on omavahel põimitud – loodusõpetuses lauldakse, kehalises kasvatuses õpitakse muuhulgas eesti keelt või matemaatikat. Ta tekitab lastes huvi teemade vastu, räägib põnevalt ning julgustab õpilasi avaldama oma arvamust.

Aasta põhikooli aineõpetajaks kuulutati Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetaja Lauri Vilibert, kelle suurimaks panuseks võib lugeda kooli tehnoloogiakeskuse rajamist ning robootika muutmist õppeasutuse visiitkaardiks. Lauri tekitab oma huvitavate ideedega õpilastes elevust, võimaldab neil avastada maailma ning kogeda eduelamust. Töö- ja tehnoloogiatundides läbitud teemad leiavad sageli praktilise väljundi – valmivad õpilaste endi leiutised, olgu tegu elektroonilise koeramaja või isetehtud elektrikitarriga.

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Aleksandr Kirpu Tartu Tamme Gümnaasiumist. Sel aastal oma kooli Õpetaja Lauriks valitud Aleksandr on uuenenud kooli keemiaõpetuse vahvalt käima lükanud. Aleksandr ei „õpeta õpikut“, ta korraldab keemia õppimiseks Kahoot-mängu, ägeda uurimise digiandmekogujaga või annab LearningApps testi sooritamise järel kasulikke vihjeid aine mõistmiseks. Paljudele saabub „raske keemia“ mõistmise heureka aga õppekäikudel.

Aasta kutseõppeasutuse õpetajaks tituleeriti Merille Hommik Tartu Kunstikoolist. Merille on karismaatiline õpetaja, kes otsib viise, kuidas disaini- ja kunstierialade õpet ühendada tervikliku maailmapildi tekitamise ja kultuurseks inimeseks kasvamisega. Merille on suutnud edukalt lõimida kunstiajaloo ja 3D modelleerimise, mis teeb õppijatele kunstiajaloo õppimise kordades huvitavamaks. Merille on õpilastega pidevas dialoogis. Tal oskab õppijaid innustada ja luua seoseid igapäevaelu ning kultuuri- ja kunstilooga.

Aasta õppejõud on Maido Merisalu Tartu Ülikoolist. Maido on inspireeriv noor õppejõud, kes tegeleb tudengite harimise kõrval ka teaduse populariseerimisega. Tema leivanumbriks on saanud õppeotstarbelised teadusvideod, mida kiidavad ja naudivad paljud kosmosehuvilised. Maido ja tema juhendatavad tudengid töötavad korrosioonikatse kallal, mida plaanitakse testida kosmoses ESTCube-2 satelliidil. Selline katse on maailmas ainulaadne ja esmakordne. Maido Merisalu on pälvinud üliõpilaste lugupidamise ja usalduse.

Aasta suunajaks nimetati Saima Tell Keeni Põhikoolist. Saima on hooliv, siiras, uuendusmeelne ja koostöövalmis. Ta on toetanud noori eneseleidmisel ning tema pühendumus on aidanud noortel teha kaalutletuid valikuid. Märgates noore huvi mingi valdkonna vastu, on ta alati püüdnud leida võimaluse unistus teoks teha.

Aasta õppeasutuse juht on Lii Jairus Tapa Lasteaiast Vikerkaar. Lii eestvedamisel liitus Tapa lasteaed Vikerkaar kahesuunalise keelekümbluse mudeli pilootprojektiga. See on uuenduslik ettevõtmine piirkonnas ja alushariduses üldse. Selles nähakse suurt abi ühtsema ja tolerantsema kogukonna loomiseks. Lii kannab edasi eesti keele ja rahvuskultuuri väärtusi teise emakeele ning kultuuritaustaga lastele, kolleegidele ja peredele.

Aasta hariduse sõbra tiitli sai Mart Noorma Tartu Ülikoolist. Mart on tuntud Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendajana ning teadust populariseeriva telesaate „Rakett 69ˮ kohtunikuna. Ta räägib kirglikult vajadusest tuua haridusse rohkem probleemipõhist õpet. Mardil on suurepärane oskus suurelt mõelda, kuid seejuures suudab ta ka inimesi veenda, et kõik on võimalik.

Aasta õppuriteks kuulutati Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasfirma Festera liikmed Sandra Võsaste, Joonatan Oras, Kris-Robin Sirge ja Kevin Reisenbuk, kes võitsid Brüsselis Euroopa parima õpilasfirma tiitli. Aasta õppuriks nimetati ka Tartu Kutsehariduskeskuses õppinud ja restoraniteenindajate võistlusel suurepäraselt esinenud Tartu Ülikooli tudeng Liina Suur ning Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilasena rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Iirimaal hõbemedali võitnud Joonas Jürgen Kisel. Aasta juhendajaks nimetati Eda Peäske Tallinna Muusikakeskkoolist.

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Lisainfot saab aasta õpetaja gala lehelt.

Allikas ja foto: HTMi koduleht. 

Samal teemal:

• Aasta õpetaja gala 2017

Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets märkis, et alanud ettevõtlusnädalal saab igaüks anda oma panuse, et parimad ettevõtlusõppe edendajad pälviksid tähelepanu ja tunnustuse. „Soovime tõsta esile ja tunnustada aktiivseid ja ettevõtlikke õppureid, õpetajaid, õppejõude, juhendajaid, mentoreid ja teisi ettevõtlusõppe edendajaid, kes inspireerivad oma tegudega paljusid ja on eeskujuks kogu ühiskonnale ettevõtlikuks saamisel, ettevõtlik olemisel ja ettevõtlusõppe arendamisel,“ ütles Laidmets.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu esmakordselt.

Tiitliga aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlusõppes moodustatud meeskonda, kes on ettevõtlusõppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi. 

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe edendaja tunnustatakse meeskonda, organisatsiooni või asutust, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlusõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist. 

Tiitliga aasta ettevõtluse õpetaja tunnustatakse ettevõtluse või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi. 

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat või ettevõtlikku töötajat, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi. 

Tiitliga ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlusõppe programmi tegevustesse ja arendamisse  ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist. 

Laureaadid valib programmi esindajatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja aasta lõpus.

Tunnustuskonkursi statuut ja kandidaadi esitamine http://ettevotlusope.edu.ee/tunnustus/.

Lisainfo ettevõtlusõppe programmi kohta: http://ettevotlusope.edu.ee/programmist/ ja www.hm.ee/ettevõtlusõpe.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta õpetaja gala 2017
• Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma
• Parima praktikandi konkurss

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, TÜ doktorandid Rudolf Bichele ja Mark Gimbutas ning TÜ arstiteaduskonna verivärske lõpetaja Uku-Laur Tali.

Sulev Kuuse sõnul oli tänavusel olümpiaadil palju keerukaid praktilisi töid. Näiteks lahati kärbse röövikut. Botaanika praktikumis tuli aru saada taimede taksonoomiast, õie ehitusest ning seemne ja embrüo arengust. Kõik see nõudis aega ja kiirust ning täpsust. Teooriavoorus oli õpilastel umbes 100 küsimuse vastamiseks kokku kuus tundi. „Aega justkui oli, aga küsimused olid kohati vägagi rasked, nõudes analüüsi ja sünteesi erinevate teadmiste vahel, et leida kõige loogilisem vastus,“ kirjeldab Kuuse.

28. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad toimus 23.–30. juulil Suurbritannias, Coventry’s. Võistlust korraldas Warwick’i ülikool koos kuningliku bioloogiaühinguga.

Rahvusvahelisest bioloogiaolümpiaadist võtsid osa 64 riigi esindajad. Igast riigist võis osaleda kuni 4 õpilast. Hindamisele läksid 245 õpilase tulemused.

Eesti võistkonda kuulusid:

• Meeri Jürgenson, Hugo Treffneri gümnaasium, 11. klass
• Aaro Kristjuhan, Hugo Treffneri gümnaasium, 12. klass
• Kaarel Hänni, Tallinna reaalkool, 12. klass
• Carel Kuusk, Tallinna reaalkool, 12. klass

Olümpiaadi võit läks Hiina Rahvavabariiki, teine oli Ameerika Ühendriikide ja kolmas Singapuri esindaja. Meie parimana saavutas Kaarel Hänni 30. koha ja sellega hõbemedali. Talle järgnesid samuti hõbedase medali võitnud Carel Kuusk (86. koht), Aaro Kristjuhan (108. koht) ja Meeri Jürgenson (153. koht).

Sulev Kuuse hindab Eesti õpilaste tulemusi ülemaailmses konkurentsis igati tubliks. „Eriti tuleb väärtustada Kaarli saavutust, kuna ta astus väga tugevalt kandadele kulla võitnud konkurentidele. Meeri omandas tulevaks aastaks aga häid kogemusi. Kõik meie õpilased olid tublid,“ ütles Kuuse.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames tehti sporti, külastati Warwick’i kindlust ja Coventry linna, juhendajad tutvusid Shakespeare’ sünnilinna Stratford-upon-Avon’iga.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu ülikooli teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt tuli Eestisse oodatud kuld ja kaks pronksmedalit
• Rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi hõbemedal tuli Eestisse

Skype’i välisõpingute stipendium aitab suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides. „Kõige tulemuslikum viis, kuidas saame ühiskonnale tagasi anda, on tudengite õpingute toetamise kaudu. Seepärast on Skype juba 11 aastat andekate noorte välisõpinguid rahaliselt toetanud,“ ütles Skype’i vanemtootejuht Filipp Seljanko. „Tänavune konkurss oli tugev ja valikut teha oli raske. Mari-Liisi puhul torkas silma väga hea ettevalmistus ja selge soov panustada Eesti arengusse.“

Tartu Ülikoolis füüsika erialal bakalaureusekraadi omandanud Mari-Liis Aru soovib jätkata kosmoseteaduste magistriõpinguid Liège'i Ülikoolis Belgias. Bakalaureuseõpingute kõrvalt tegeles Mari-Liis Tartu Observatooriumis tähespektrite analüüsiga, osales tudengisateliidi ESTCube projektis ning populariseeris teadust Eesti koolides.  Magistriõpingute jooksul spetsialiseerub ta planetaarfüüsikale. „Usun, et Päikesesüsteemi kehade tundmine annab õppetunde meie enda planeedi kohta ja aitab tulevikus lahendada probleeme nagu maavarade ammendumine,“ selgitab Mari-Liis Aru oma huve. „Soovin uurida rahvusvahelise koostöö võimalusi, et ka Eestis oleks selle perspektiivika valdkonnaga seonduvaid projekte.“

Skype’i välisõpingute magistristipendiumit on välja antud alates 2006. aastast ning selle abil on mainekates välisülikoolides teadmisi kogunud 14 Eesti noort. Stipendiumide maksmist koordineerib HITSA IT Akadeemia programmi raames. „Eestis on palju tulevikuvisiooniga noori, kelle õpinguid tasub toetada. Oluline on leida veelgi rohkem organisatsioone, kes selliselt ühiskonda panustaks, sest andekaid noori meil on,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning IKT hariduse pakkumise arendamiseks Eesti- ja välistudengitele. IT Akadeemia programmi vahenditest finantseeritakse õppekvaliteedi parandamise meetmeid ning makstakse tudengitele stipendiume. IT Akadeemia programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Tallinna reaalkooli õpilane Taavet Kalda võitis kuldmedali. Kaarel Kivisalu Tallinna reaalkoolist ning Konstantin Dukatš Narva keeltelütseumist tõid koju pronksised autasud. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Eva-Maria Tõnson teenis välja aukirja. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil tulevad nädalaks kokku maailma parimad õpilastest ainetundjad – igast riigist kuni viis õpilast. Ülesandeid lahendatakse kahel päeval: ühel on eksperimendi- ja teisel teooriavoor.

Teooriavoorus uurisid õpilased võõrustajariigile kohaselt maavärinate, vulkaanide ja tsunamide temaatikat. Lisaks tegeleti kaasaegse füüsika küsimustega: näiteks uuriti, kuidas saab galaktikate vaatlusandmete põhjal järeldada tumeaine olemasolu Universumis, analüüsiti Universumi paisumist ja seda selgitavaid kaasaegseid inflatsioonimudeleid. Eksperimentaalülesandes uuriti laserkiire murdumise abil soolalahuse difusiooni ning magnetlõksus leviteeriva grafiiditüki võnkumise abil vaadeldi nii aine omadusi kui ka seadme kasutamist näiteks seismomeetrina. Kõigil huvilistel on võimalik tutvuda ülesannete eestikeelsete tõlgetega: teooria ja eksperiment.

Võistlusest võttis osa kokku 394 õpilast 86 riigist. Eesti võistkonda kuulusid:

Taavet Kalda, Tallinna reaalkool, 12. klass
Kaarel Kivisalu, Tallinna reaalkool, 9. klass
Eva-Maria Tõnson, Hugo Treffneri gümnaasium, 12. klass
Konstantin Dukatš, Narva keeltelütseum, 9. klass
Roman Oleinik, Narva Pähklimäe gümnaasium, 11. klass

Võistkonna mentori Mihkel Kree sõnul suutsid Eesti võistlejad end võimetekohasel realiseerida: "Võib öelda, et Taavetilt kuldmedalit isegi salamisi ootasime, see on ilus täiendus tema varasematele kuldmedalitele 2015. aasta rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt ja tänavuselt Euroopa füüsikaolümpiaadilt. Soovin aga eriti esile tõsta alles 9. klassi lõpetanud Kaarli ja Konstantini tulemusi. Selle taga on kahtlemata õpilaste hea koostöö oma õpetajatega, ent kahtlustan, et meie õpilaste headel eksperimendioskustel võib olla seos eksperimentaalsetelt Euroopa loodusteaduste ja rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadidelt saadud kogemustega," sõnab Kree.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames külastati näiteks maailma suurimat buda, Borobuduri, templit, vaadati ringi Yogyakarta linna tänavatel ning prooviti, jalgupidi vees, riisi istutamist.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli Teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eestlased võitsid Euroopa füüsikaolümpiaadil neli medalit
• Rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi hõbemedal tuli Eestisse