Tulin hiljuti õppereisilt Šveitsist. Olin kantonis, kus on ametlikku keelt, mis muu seas tähendab ka seda, et õpetajakoolitus Churi pedagoogika kõrgkoolis on kolmekeelne – saksa, itaalia ja retoromaani keeltes. Õpetaja saab diplomi, kuhu on märgitud kaks keelt, milles ta õpetab.

Olen klassiõpetaja, kes on omal ajal sooritanud vene keele didaktikas riigieksami. Võin lastele õpetada vene keele algkursust, aga jääksin hätta, kui vaja vene keeles õpetada matemaatikat, loodusõpetust… Kusjuures just praegu selline vajadus on. Meie klassidesse on hakanud tulema lapsi muukeelsetest peredest; on nii seda, et vene keel on kodukeel kui ka seda, et vene keel on abivahend, kuna lapse emakeelt (nt hispaania) ei oska koolis hoopiski keegi ja lapse peres on tavatsetud mõnevõrra vene keeles suhelda.

Juhtub sedagi, et mitu aastat mujal koolis olnud eesti algupäraga laps on siia tagasi tulles koolitööga kimpus, kuna on harjunud õppeülesandeid lahendama muus keeles; kohanemiseks on hea, kui aidata tal luua silda ka selle võõrkeele abil, mida ta seni õppetöös kasutas. Hea, kui õpetaja suudab kõnelda mitut keelt, aga hea seegi, kui ta mõistab, mida tähendab lapsele olukord, kus ta saab väga vähe aru ja jätab oma mõtted üldse välja ütlemata.

Mulle tundub, et mõnigi inimene, kes häälekalt õppekeele teemal sõna võtab, ei tee vahet, kas inimene oskab muud (nt riigikeelt) suhtlemistasandil või suudab ta selles keeles omandada õppeainete sõnavara ja arutluskäike.

Kuidas siis tulla toime ja olla edukas ja õnnelik nii mitmes keeles suheldes, õppides kui ka õpetades? Jaanuaris 2020 korraldab Eesti Lugemisühing rahvusvahelise konverentsi pealkirjaga „Ühist keelt otsides“. Konverents kuulub Läänemeremaade kirjaoskuskonverentside sarja.

Praeguseks oleme saanud ligikaudu 100 ettekannet nii varase kirjaoskuse, erilise õppija, elukestva õppe kui paljudel muudel kirjaoskusega seotud teemadel. Esinejad tulevad nii naabermaadest Soomest, Venemaalt, Lätis, Rootsist kui ka kaugemalt Euroopas ja lausa üle maailmagi.

Ootame konverentsile 17.-19. jaanuaril 2020 nii iga haridusastme õpetajaid, lasteaia- ja koolijuhte, igas liinis haridustöötajaid, kirjastajaid ja muid haridusteemadel ettevõtjaid, lapsevanemaid, ajakirjanikke ja üldse kõiki huvilisi. Ettekandeid on nii inglise ja eesti kui ka vene keeles.

Konverentsi kohta saab täpsemalt lugeda kodulehelt https://4bscl2020.ee/

Ja kindlasti otsitagu üles eestikeelne registreerimise link https://4bscl2020.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/

Samal teemal:

• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis
• Valmivad eesti keele e-kogud

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid ja puudub ka erialade piirang.

Taotlusvooru maht on 300 000 eurot ja selle eesmärk on suurendada Eesti kõrghariduse efektiivsust ja kvaliteeti ning üliõpilaste digipädevust. Toetust saab taotleda digitaalse õppevara loomise ja arendamisega seotud tegevusteks.

“Osalema on oodatud kõik Eesti kõrgkoolid. Uuendusliku momendina eelistame seekord projekte, mis käsitlevad tehisintellekti õpetamist või kasutamist õppetöös,” ütleb HITSA juht Heli Aru-Chabilan.

“Erinevalt varasematest IT Akadeemia taotlusvoorudest, ei ole antud taotlusvoorus erialade piirangut – oodatud on kõik head ideed, sõltumata õppekava erialast,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots.

IT Akadeemia e-õppe arendusprojektide taotlusvooru tähtaeg on 15. november 2019. Maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot. Lisainfo HITSA kodulehel.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ning kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõu tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Photo by Alex Knight on Unsplash

Samal teemal:

• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni

Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

„Tartu Ülikooli humanitaarteaduste kõrge koht mainekas rahvusvahelises edetabelis on ilus kingitus rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks. Usun, et emakeelse ülikooli loojad oleksid meie üle väga uhked, et oleme viinud rahvusteadused maailmakaardile. Humanitaarteaduste edu on tõestus sellest, et ei ole mingit konflikti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise ülikoolina toimimise vahel,“ ütles Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Ta lisas, et rahvusvahelist nähtavust on kindlasti kasvatanud eri keeltes publitseerimine, rahvusvaheliste konverentside korraldamine, ingliskeelsete magistriõppekavade loomine, välisõppejõudude siia kutsumine, üliõpilasvahetus ning meie teadlaste osalemine arvukates koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Sutrop avaldas arvamust, et Tartu Ülikooli humanitaarteadlased on olnud rahvusvaheliselt edukad ka seetõttu, et on oskuslikult kasutanud ära meie ülikooli kui universistas’e võimalusi ning teinud tihedat koostööd teiste erialade teadlastega.

„Lisaks teaduskoostöö edendamiseks moodustatud erialadevahelistele konsortsiumidele oleme käivitanud ka kolm valdkondlikku magistrikooli, mis lõimivad sarnaseid õppekavu ning pakuvad tudengitele mitmekesisemat õpet, juhendamist ja praktikavõimalusi,“ iseloomustas Sutrop valdkonna uuendusmeelsust.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Seitsme päeva jooksul osalevad Eesti ülikoolid Kasahstani riikliku programmi Bolashak haridusmessidel Nur-Sultanis, Almatõs ja Šõmkendis. Eelmise õppeaasta seisuga õppis viie Eesti kõrgkooli bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes kokku 30 Kasahstani tudengit. Kõige populaarsemad on magistriõppekavad riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas ning kõige enam õpib kasahhe Tartu Ülikoolis.

Kasahstanis tutvustavad oma õppekavasid Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool. 5.-12. oktoobril toimuvatel haridusmessidel võtab osa 199 eksponenti enam kui 30 riigist. Kokku oodatakse kõigi linnade peale haridusmessidele üle 10 000 külastaja.

“Alanud õppeaasta statistika ei ole veel ametlikult käes, kuid prognoosime võrreldes eelmise õppeaastaga suuremat kasvu,” kommenteeris Archimedese välisturunduse juht Eero Loonurm. “Esialgsed mitteametlikud numbrid näitavad, et sisseastunute arvu kasv võib võrreldes eelmise aastaga olla kahekordne.”

"Study in Estonia" on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. "Study in Estonia" tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Allikas: SA Archimedese info

Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks A4 formaadis tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Täpsemad tingimused leiab aasta linnu veebilehelt www.eoy.ee/oosorr.

Tänavuse aasta lind öösorr on tuntud oma hea maskeerumisvõime poolest, mistõttu on vähesed teda päevavalguses näinud. Vanarahvas on teda välimusest tulenevalt nimetanud nii kakk-kulliks, kassikulliks, kirjuks öökulliks kui nahklapiks ja öölabakaks. Kel pole olnud õnne öösorri oma silmaga näha, saab joonistamiseks inspiratsiooni koguda öösorri pesakaamera salvestistest.

Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Tulemused ja parimatest töödest koosnev veebinäitus avaldatakse detsembris aasta linnu lehel www.eoy.ee/oosorr.

Tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Viru folk, Eesti Loodusmuuseum, Iloni Imedemaa, MTÜ Loodusajakiri ja teised. Joonistusvõistluse parimate tööde autorite autasustamine on 10. detsembril suurel linnuõhtul Eesti Rahvusraamatukogus.

Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Viru folk, Eesti Loodusmuuseum, Iloni Imedemaa, MTÜ Loodusajakiri ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum. Aasta linnu tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Triin Leetmaa
Aasta linnu projekti meeskonna liige
Tel 526 3676
leetmaa.t@gmail.com
www.eoy.ee/oosorr

Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või avalikul lindude vaatlemise üritusel. Märgi üles nähtud ja kuuldud liigid, iga liigi puhul isendite arv, vaatluse tegemise aeg, täpne vaatluskoht ja vaatlejad. Andmed palume sisestada esimesel võimalusel andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad ka portaali eElurikkus.

Huvilised saavad osaleda avalikel lindude vaatlemise üritustel Põõsaspea neemel ja Pärnus. Laupäeval, 5. oktoobril saab terve päeva jooksul jälgida lindude rännet Põõsaspea neemel Läänemaal. Oodata on kauride, laglede ja partide hoogsat rännet. Juhendab ornitoloog Margus Ellermaa. Pühapäeval, 6. oktoobril kella 9.00–10.30 saab linde vaadelda Pärnu linnas Mai tornis ornitoloogi Eedi Lelovi juhendamisel. Osalemine on tasuta. Palume riietuda vastavalt ilmale, soovitame kaasa võtta binokli, märkmiku ja pliiatsi, sooja joogi.

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimuvad sel aastal 26. korda ning kaasa löövad inimesed enam kui 40 riigis. Vaatluspäevade eesmärk on pöörata tähelepanu lindudele ja nende vajadustele rände ajal.

EuroBirdwatchi peakorraldaja on BirdLife International, Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee
www.eurobirdwatch.eu

Nii Jaapani kui ka Eesti tippteadlased arutlevad selle üle, kuidas astuda vastu 21. sajandi ülesannetele, aga säilitada samal ajal oma ainulaadset kultuuri ja identiteeti. 

Jaapan, nagu paljud Euroopa riigid, seisab silmitsi ülesandega kohaneda praeguse aja muutustega nii, et oma isikupärast midagi kaduma ei läheks. Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Sülla nimetab vaid mõne lahendust vajava probleemi: vananev ühiskond ja vähene sündimus, vajadus riiklike teenuste digitaliseerimise järgi, püüd olla majanduslikult konkurentsis ja tulla toime muutuva tööturuga.

Doktorikoolis proovivadki õppejõud ja üliõpilased Jaapanist, Eestist ja mujalt Euroopast otsida praeguses infoühiskonnas tekkinud küsimustele vastuseid. Samuti on Jaapani Suursaatkonnaga Eestis koostöös korraldatava doktorikooli eesmärk tugevdada Euroopa ja Jaapani suhteid. Konverentsi täpsem kava on ülikooli veebilehel. 

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli Aasia keskus, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool, käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool, haridus- ja kasvatusteaduste doktorikool, kultuuriteaduste instituut, majandusteaduskond, õigusteaduskond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž. Ürituse toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA) ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond.

Allikas: TÜ pressiteade

„Möödunud aastal ülikooli juubeliks korraldatud linnakupidu tõi kokku üle 5000 inimese ja tekitas nii palju häid emotsioone, et ülikoolipere nõudis uut,“ ütles linnakupeo peakorraldaja Sten Kalder.

Programm on tihe – keskpäevast kuni varajaste hommikutundideni: saab vaadata tehnikaülikooli ajaloofilmi, Cleveroni ja Bolti esindajad annavad inspireerivad loengud, orienteeruda linnakus jpm.

Külalisi oodatakse ka tavaliselt vaid õppe- ja teadustööks reserveeritud laboritesse, kus saab tutvuda näiteks 3D-prinditud elektrimasinatega, analüüsida erinevatest allikatest pärit veeproove, proovida nii virtuaalreaalsuse lahendusi kui ka mobiilse roboti juhtimist.

Kell 18.30 paneb päevasele programmile punkti TalTechi laulupidu, kus koos publikuga esinevad mitmed ülikooli kultuurikollektiivid: orkester, koorilauljad, rahvatantsuansambel, tippdirigendid ja solistid. „Laulupeole on oodatud kõik, olenemata sellest, kas laulusõnu tead või viisi pead. Laulikud on nii digi- kui paberkujul,“ lubab Kalder.

Õhtune programm on küll tasuline, kuid Kalderi sõnul sellise piletihinnaga kuskil mujal nii paljude artistide ning sellise kontseptsiooniga pidu ei ole. Kell 19 algav linnakupeo järelpidu laiub 10 000 ruutmeetril ja neljal erineval peoalal esinejatega igale maitsele. Sel õhtul vallutavad tehnikaülikooli erinevad lavad näiteks Smilers, Singer Vinger, ÖED, räppar AG, DJ Kristjan Hirmo.

Väga erinevat muusikat teevad ka peamaja sööklas lavale astuvad tehnikaülikooli vilistlasbändid Kõva Kivi, Francis, CableWaves, Ska Meika, Sud Impa, MÜRK, Grüne+Wagen.

Linnakupeo kavaga saab tutvuda TalTechi kodulehel. Kogu linnakupeo info on olemas ka TalTechi mobiilirakenduses, mille saab alla laadida nii Google Play´st kui App Store´ist.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli info. 
 
 
 

2004. aastast ilmuvat THE tabelit peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks ülikoolide pingereaks, kus kõrvutatakse maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade kaupa. Pingerea koostamisel võetakse arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%) ja rahvusvahelisus (7,5%).

Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialisti Lauri Randveeri sõnul mängib meie paigutuses suurimat rolli just teadustulemuste mõjukus. „Nagu varasematel aastatel, on tuuleks alma mater’i purjedes viidete arv ühe publikatsiooni kohta, mille poolest oleme lausa 216. kohal,“ selgitas ta.

Arendusprorektor Erik Puura sõnul ei keskendu ülikool oma arengukavas ja tegevuses edetabelikohtade püüdmisele, kuid loomulikult on hea saada kinnitust, et ülikool on oma positsiooni säilitanud. „Meid teatakse ja tunnustatakse rahvusvaheliselt üha enam ning just meie teadlaste mõjukus on kindlustanud meile edetabelis tugeva koha,“ rääkis Puura. 

„Tartu Ülikool on kogu Eesti kaubamärk, mille abil oleme saavutanud maailmas suure tuntuse targa ja haritud riigina,“ lisas arendusprorektor. Siiski juhtis Puura tähelepanu ka kõrghariduse rahastamise tõsistele probleemidele: „Kui vaadata riigi panust teadusesse ja kõrgharidusse, siis on järgnevate aastate kriitiline küsimus see, kas me suudame praeguseks saavutatud kõrget taset ka edaspidi hoida.“

Edetabeli tänavuaastast väljaannet koostades reastas THE 1300 maailma parimat ülikooli.
Edetabeli tipus troonib Oxfordi Ülikool, teisel kohal on California Tehnikakõrgkool ja kolmandal kohal Cambridge’i Ülikool.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool tõusis mainekas maailma ülikoolide edetabelis järgmise saja hulka
• Eesti ülikoolid maailma pingeridades kõrgetel positsioonidel

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutab üks olulisemaid iga-aastaseid rahvusvahelisi uuringuid, et Eesti inimesed tahavad ja saavad õppida. „Igaüks meist peab olema pöörase kiirusega muutuvas maailmas valmis ka suuremat sorti muudatusteks tööelus,“ ütles Reps. „Keskikka jõudmine toob üha sagedamini kaasa vajaduse ametialaseks kannapöördeks: uue eriala või kõrgema haridustaseme omandamine üle 40-aastaste inimeste seas on juba tavapärane. See ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka väga huvitav. Liiatigi võivad küpsemas eas tehtud õpivalikud olla teadlikumad.“

Minister lisas, et õpingute katkestamine on tõsine mure, mis vajab senisest enam tähelepanu. „Peame pingutama, et nii põhikooli- kui gümnaasiumilõpetaja teeks edasiõppimise valikuid tulenevalt oma annetest ja huvidest. Kindlasti saame veelgi suurendada noorte suutlikkust õpinguid jätkata ja lõpetada,“ ütles Reps. Ta lisas, et juba oleme pööranud tõsisemat tähelepanu karjääriõppele põhikoolis, üldharidus- ja kutsekoolide koostööle, paindlikele õppevormidele ja uuenduslikele õppemeetoditele ning algatanud valikuaasta kutsehariduses.

Eestis on kõrgharidusega 25-64-aastaseid inimesi 41%, OECD keskmine on 39%. Eestis on iga neljas bakalaureuseõppesse astuja üle 25-aastane, OECD riikides iga viies.

Kui kõrghariduse kättesaadavuse poolest on Eesti riikide võrdluses heal positsioonil, on murekohaks sage õpingute katkestamine või venimine. Nominaalajaga lõpetamiseni jõuab ainult 34% bakalaureuseõppe tudengitest ning selle näitaja poolest jääb Eesti alla OECD riikide keskmisele, mis on 39%.

Eestis õpib OECD riikide keskmisega võrreldes kaks korda rohkem tudengeid magistriõppes: 31% vs. 16%. Magistriõppe populaarsus näitab, et Eesti õppijateni on jõudnud arusaam, et üksnes bakalaureusekraadist ei piisa edu saavutamiseks tööturul. Doktoriõppes õppivate üliõpilaste osakaal on Eestis samuti üle OECD keskmise: 6% vs. 2%.

OECD toob muuhulgas välja Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid. Viie aastaga tõusis keskmine palk 35% kõigil tasemetel alusharidusest üldkeskhariduseni.

Ligi 80% Eesti põhikooliõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks, OECD keskmine on 65%. Üliõpilaste õpetajaametisse meelitamisel loevad OECD andmetel töötingimused vähemalt sama palju kui palk ning Eesti tugevuseks on teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesed klassid ja kontakttundide arv.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.

Kogumiku Education at Glance tulemused kinnitavad OECD teise hiljuti avaldatud analüüsi järeldusi, et Eestis tuleb pöörata senisest veelgi enam tähelepanu õpingute katkestamise vähendamisele. Analüüsi Benchmarking Higher Education System Performance Eesti raporti kohaselt on lähituleviku üks suuremaid väljakutseid kõrgema tasemega oskustega tööjõu tagamine.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti õpetajate hinnangul on nende amet üha väärtustatum
• Õpetajaameti tippkohtumisel tunnustati Eesti haridussüsteemi terviklikkust ja läbimõeldust