Ingliskeelne lühend STEAM tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja matemaatika edukat ühendamist. Selline õpe muutub aina olulisemaks ning esimesi teadmisi selles vallas jagatakse juba lasteaias. Seepärast on aeg leida võõrapärasele väljendile kena ja täpne vaste eesti keeles.

Sõna eestindamiseks kutsuvad Hariduse Infotehnoloogia SA, Tallinna Ülikool, Heateo Haridusfond, Insplay ja LEGO Education ellu sõnavõistluse ehk sõnause. Ettepanekuid eestikeelse vaste leidmiseks saab teha leheküljel https://sonaus.insplay.ee.

Haridusfondi idee algataja ja Bolti asutaja Martin Villig ütles, et sõnakonkursi suurem eesmärk on teadvustada STEAM-õppe aina kasvavat tähtsust. “Heade IT-oskustega loovatest töötajatest on juba praegu suur puudus nii Eestis kui mujal maailmas. Arvestades lähituleviku veelgi kasvavat nõudlust on STEAM-õppe edendamine ülioluline, sest lisaks juba tekkinud töötajate põuale põhineb sellel haridusel suur hulk alles tekkivaid töökohti,” selgitas Villig.

Arendavaid mänge ja mänguasju maale toova Insplay tegevjuhi Andres Sireli sõnul on küsimus mõtteviisi muutuses ja teadvustamises, et STEAM-õpe pole järjekordne mööduv trend, vaid kaasaegse elu paratamatu nõue. “Reaalainete õppimine peab olema loovam ja lõbusam, lapsed peavad saama ise midagi päriselt valmis teha, näiteks robootika- või miks mitte kunstiringides,” rääkis Sirel. “Praktilisel ja avatud viisil õppimine valmistab last eluks paremini ette, sest tänapäeva töö nõuab tehnoloogiapädevust, loovat lähenemist tööülesannetele ja häid tiimitöö oskusi.”

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpperobootika nooremteadur Janika Leoste ütles, et STEAM ainete lõimitud õppimine ja õpetamine digivahendeid kasutades on reaalsus, millest ei saa kõrvale jätta ühtegi õpilast ega õpetajat. "Seetõttu oleme ka ülikoolis loomas vastavat uurimislaborit, mis toetab tõenduspõhist arusaama sellise õppeprotsessi mõjust õpilaste õpitulemustele, aga ka heaolule," sõnas Leoste.

Konkurss kestab 9. septembrist 13. oktoobrini. Konkursile esitatud uudissõnade hulgast valib parimad välja žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Ülikooli, Eesti Keele Instituudi, Heateo Haridusfondi, Insplay, HITSA, Eesti Teadusagentuuri, Teadushuvihariduse Liidu ja SA Hariduskiirendi esindajad.

Konkursi peaauhind on programmeeritav LEGO robot Insplaylt. Samuti annab Bolt ühele väga hea sõnakandidaadi esitanule 70 eurot sõidukrediiti. Lisaks saavad väiksemaid temaatilisi auhindu ja teadmise eesti keele arengule kaasa aitamisest veel mitmed äramärgitud.

Tulemused avalikustatakse 25. oktoobril Tallinnas toimuval iduEDU haridusfestivalil.

Konkursi kohta leiab rohkem infot ja sõnakandidaate saab esitada https://sonaus.insplay.ee.

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Coding Express progerongi tuur 

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar selgitas, et tulenevalt septembris jõustuvast kõrgharidusseadusest on see esimene lend, kes saab õppe läbimise järgselt bakalaureusekraadi. Seni said kõrgkooli rakenduskõrghariduse õppekavade lõpetajad rakenduskõrghariduse diplomi.

„Sisulises mõttes on ka seni rakenduskõrgharidusõppe kvalifikatsioon olnud võrdsustatud bakalaureusekraadiga, ent näiteks välismaal on oma hariduse tõendamine olnud seetõttu pisut keerulisem,“ nentis Viitkar. „Rõõm on, et meie kõrgkooli lõpetajad on igal juhul tööturule alati olnud väga oodatud ja seega saavad meil õppijad juba õpinguid alustades tunda ennast tuleviku suhtes turvaliselt.“

Lisaks õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, radioloogiatehniku ja füsioterapeudi rakenduskõrghariduse õppekavade tudengitele alustavad esmaspäeval õpinguid teist sügist ka terviseteaduse magistriõppe magistrandid ning kutseõppurid erakorralise meditsiini tehniku, hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, lapsehoidja ja massööri õppekavadel. Kokku on esmakursuslasi 434.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade.

Minister Mailis Repsi tervituse täistekst:

Head õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, armas haridusrahvas!

1. septembri tähistamine tarkusepäevana on kena traditsioon, mis toob alati kaasa erilise meeleolu ja palju uut. Algab uus kooliaasta ja ees ootavad uued teadmised.

Soovin teile, et see aasta tooks teile palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning põnevaid ettevõtmisi. 

Hea on teada, et õpilased, lapsevanemad ja laiem ühiskond on Eesti haridusega rahul. Meie edu tunnustatakse ka rahvusvaheliselt. Me ei ole ju enam ainult õpilased vaid Eesti on saanud teistele teenäitajaks ja õpetajaks. Samas teame, et alati saab midagi teha paremini.

Soovin uue kooliaasta alguses, et iga kool Eestimaal oleks turvaline, sõbralik ja toetav. Kool on koht, kuhu nii õpilane kui ka õpetaja tuleb rõõmsalt ja kindlustundega, teades et neist hoolitakse, neid märgatakse,  tunnustatakse ja väärtustatakse.

Soovin, et õhin, millega lapsed lähevad täna kooli esimesse klassi, jääks püsima võimalikult kauaks. Nii pisikesed koolijütsid kui ka abituriendid tunneksid koolirõõmu teadmisest, et „ma saan hakkama, mul on hea olla ja mul on head kaaslased“.

Õpime läbi kogu elu ja teame, et tarkus tuleb tasapisi. Küllap ta tulebki ning seepärast soovin tarka ja tegusat uut kooliaastat!

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Venekeelsetesse lasteaedadesse jõuab rohkem eestikeelseid õpetajaid, eesti keele e-õppe võimalusi on rohkem kui kunagi varem ning digipööret suuname terviklikult, alates koolide IT taristute uuendamisest ja seadmetega varustamisest kuni e-õppevara loomise ja kasutajate digipädevuste suurendamiseni. Koolirahu kindlustamiseks tõhustab riik kiusuennetusprogrammide elluviimist ja annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. 

Kooliaasta 2019/2020 tähtsamate tegevuse ülevaade

Minister Mailis Reps märkis, et fookuses on eesti keele õpetamine lasteaedades, mullu alustatud ja edukaks kujunenud projekti laiendatakse ning tuuakse veelgi rohkem eestikeelseid õpetajaid venekeelsetesse lasteaedadesse. "Suurendame jõuliselt ka eesti keele e-õppe võimalusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt," ütles Reps. Ta lisas, et koolide uuenevad IT taristud, koolidesse jõudvad nutikad seadmed ja suurenev digiõpikute valik aitavad hoogsalt nüüdisajastada õpikeskkonda, mis omakorda suurendab õpilaste heaolu. "Tuleb digipöörane aasta. Samas paneme rohkem rõhku koolirahu kindlustamisele, et kõigil oleks koolis hea olla."

Riik toetab turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridusasutustesse. Ministeerium suurendas partneritele eraldatavaid toetust: tänavu ja järgmisel aastal on toetussumma üle poole miljoni euro. Erilise tähelepanu all on vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. Koos partneritega on välja töötatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mida nüüd uuendatakse. 

Septembris jõustuv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. Põhjendatud kahtluse korral võib kontrollida õpilase kotti või kappi ning võtta keelatud esemed või ained hoiule.

Digipöörde suunamisel peab ministeerium oluliseks terviklikku lähenemist ning tähelepanu all on nii koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e-õppevara loomine kui ka kasutajate digipädevuste suurendamine. 

Sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli IT võrgud, 2021-2022 ülejäänud. Eelmisel õppeaastal uuendati ja täiendati koostöös koolipidajatega koolide digitaristuid erinevate digitaalsete ja nutikate seadmetega ning nüüd on need IT-õppeks kättesaadavad. Mullu käivitunud põhikooli digiõpikute pilootprogramm oli edukas ning õpikute valik laieneb veelgi. Uuendusena on digiõpikuid võimalik tasuta kasutada ka lapsevanematel. Uute õppevaralahenduste loomiseks toetatakse haridusvaldkonna iduettevõtteid. 

Käivitub IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt, et haridus oleks IT tööturu vajadustele vastav ja soodustaks lõpetajate edasiõppimist ülikoolis. Uus tarkvaraarendaja kutsekeskhariduse õppekava on 4-aastane ja suurendatud üldharidusõppe mahuga, tihedat koostööd tehakse tööandjatega. 

Riik arendab jõuliselt digilahendusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt. Septembris valmib eesti keele edasijõudnute ehk B1 taseme e-õppe tasuta kursus Keeletee, mis võimaldab iseseisvalt eesti keelt õppida nii vene- kui ingliskeelsetel õppijatel. Keeletee on jätkuks populaarsele eesti keele e-kursusele Keeleklikk.

Muud olulisemad teemad

Eestis on rohkelt uusi ja renoveeritud haridustempleid. 

Kaasajastatud keskkonnas alustavad tööd kaheksa põhikooli: Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja Tartus. Alustaval Kohtla-Järve riigigümnaasiumil on uus õppehoone. Valmivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning 2020. aasta algul Tartu Ülikooli Delta keskus. Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitus algab 2020.
Õpetajate hinnangul on nende amet üha enam väärtustatud. 

TALISe uuring näitab, et õpetajaid, kes tunnevad, et nende amet on väärtustatud, on poole rohkem kui viis aastat tagasi: 13% vs 26%. Üldhariduskoolide õpetajate karjääritee ja liikuvuse esmakordne analüüs näitab, et õpetajad on oma ametile truud. 40% koolist lahkunud õpetajatest asuvad uuesti koolis tööle. Viimasel viiel aastal on ametisse asunud uusi õpetajaid rohkem kui ametist lahkunuid.
Alusharidus saab uue õppekava. 

Ettevalmistamisel on ka uus alushariduse seadus.
Väärtustame lasteaiaõpetajaid ja oleme töötasu jõuliseks tõstmiseks eraldanud omavalitsustele lisaraha. Kui 2014. aastal oli lasteaiaõpetaja keskmine palk Harjumaal 736 eurot ja Ida-Virumaal 584 eurot, siis 2019. aastal on vastavalt 1147 ja 1161 eurot. Eesti keskmine lasteaiaõpetaja palk oli tänavu kevadel 1145 eurot. TÜ tänavune sisseastumiskonkurss osutab ameti populaarsuse kasvule.
Üldhariduses tulevad muudatused eksamikorralduses. 

Põhikoolieksamitest loobumise eelnõu hakkab arutama Riigikogu. Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi. Lisaks jätkub arutelu koduste koolitöödega seotud koormuse üle.

Kutseõppurid saavad tuge endale sobiva haridustee leidmisel. Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest teistesse kutskoolidesse. Kutsekoolide rahastamisel hakatakse arvestama ka koolide tulemusnäitajaid.
Põhjalikult ettevalmistatud kõrgharidusseadustik jõustub. 

Uuenenud seadustik suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid, soodustab kõrgkoolide koostööd ning teadlastele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist.
Täiskasvanuharidus on populaarsem kui kunagi varem. 

Oleme jõudnud uue rekordini: elukestvas õppes osaleb 19,7% 25-64aastastest inimestest. Täienduskoolitustel osalejate arv on kasvanud 373 tuhandelt 420 tuhandeni. Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal väheneb järjekindlalt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolnowski.

Konverentsil kõneldakse tarkvaratehnikat käsitlevatest silmapaistvatest teadustöödest ja selle valdkonna parimatest kogemustest. Konverentsi ja sellega koos toimuva tarkvaratehnika aluste sümpoosioni üks korraldaja on Tartu Ülikool. 

ACM-i 27. konverentsile tuleb kokku üle 350 teadlase, praktiku ja õppejõu nii tippülikoolidest kui ka ettevõtetest, sealhulgas Microsoftist, Google’ist ja Facebookist. Konverentsil ja sümpoosionil on neil võimalus vahetada teadmisi tarkvaratehnika valdkonna uusimatest suundadest ja tulemuste praktilisest rakendamisest.

Tarkvaratehnika on tihedalt seotud peaaegu kõigi infotehnoloogia valdkondadega ning tänu sellele on võimalik kiirendada paljude tehnoloogiliste lahenduste, sh tehisintellekti, mobiilirakenduste ja plokiahela tehnoloogia arengut. Konverentsi ja sümpoosioni ettekannetes käsitletakse muu hulgas tarkvaratehnika viimaseid uuendusi, tööstuslahendusi ja tuleviku tarkvaratehnikat. Toimuvad töötoad, vahendite esitlused ja üliõpilaste teadustööde konkurss. 

Konverentsi peaesinejad on Joanne Atlee Waterloo Ülikoolist, Marta Kwiatkowska Oxfordi Ülikoolist ja Audris Mockus Tennessee Ülikoolist. Konverentsi täieliku kavaga saab tutvuda veebilehel.

„Seda konverentsi ja sümpoosioni ühendades oleme loonud maailma kõige tähtsama tarkvaratehnikateadlaste ja -praktikute foorumi,“ ütles korralduskomitee üks juht, Tartu Ülikooli tarkvaratehnika õppetooli juhataja Marlon Dumas. „Konverentsile esitatud teadusartiklitest, mis on läbinud tiheda konkursisõela, saavad teadurid ja praktikud uusi teadmisi selle valdkonna viimastest uuendustest ning väljapaistvatest rakendusuuringutest. Tähtis on ka see, et neil on võimalus töötubades ja esitlustel kolleegidega aktiivselt suhelda,“ märkis ta.

„Tarkvaravaldkonda mõjutavad praegu mitmesugused suundumused, muu hulgas pilvtöötluse, suurandmete kogumise ja analüütika, tehisintellekti ja küberturbe osatähtsuse kasv,“ ütles korralduskomitee teine juht, Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professor Dietmar Pfahl. „Konverentsi laiahaardeline kava hõlmab eri uurimissuundi, milles tarkvaratehnikal on kokkupuude näiteks tehisintellekti, inimese ja arvuti suhtluse, programmeerimiskeelte ja süsteemide projekteerimisega,“ lisas ta.    

Konverents, mille ingliskeelne lühinimi on ESEC/FCE, korraldatakse koostöös Arvutusmasinate Assotsiatsiooniga (Association for Computing Machinery, ACM) ja selle tarkvaratehnika erihuvigrupiga SIGSOFT. ACM on maailma suurim arvutustehnika õppejõudude, teadurite ning praktikute ühendus, mille eesmärk on vahetada ja jagada teadmisi ning otsida lahendusi valdkonna probleemidele. SIGSOFT keskendub tarkvaraarenduse ja -hoolduse küsimustele. 

Allikas: TÜ pressiteade

Stipendiume noortele üle andnud Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratase sõnul on igal andekal inimesel maailmale palju anda, aga seda enam on ta alati koju tagasi oodatud.

„Meil on väga erakordne riik, mis on alati toetunud väga paljude noorte pealehakkamisele. Seda ettevõtlikkust on aga alati toetanud noorte haridus. Just teadmised ja julgus on teinud meist iseseisva riigi, mis on praeguseks Euroopa digiarengu eestvedaja ning andnud meile maailmas ainulaadse märgi,“ ütles Ratas.

Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere toonitas, et noored õpetlased kannavad endas lootust, aga samas on valinud endale väga raske tee. “Te lähete tundmatusse ja astute kõrgetasemelistesse ülikoolidesse, kus nõutakse kohe väga palju. Samal ajal on see, mis teid ees ootab, suur seiklus,” sõnas Toompere.

“Kui vaadata suurt plaani, siis me peame laskma noortel andekatel eestlastel minna. Mingil hetkel annavad nad Eesti riigile palju tagasi. Nende teadmiste, kogemuste, kontaktide ja ande najal saavutatu toob meile kõigile kasu,” lisas ta.

Noore õpetlase stipendiumiga toetatakse andekaid keskkoolilõpetajaid, kes jätkavad oma haridusteed maailma tippülikoolides USAs, Ühendkuningriigis ja mujalgi. Abiraha eesmärk on aidata noori maailma mainekatesse ülikoolidesse õppima, kuhu neil muidu jääks rahapuuduse tõttu minemata. Noore õpetlase stipendiumit annavad välja Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Archimedes ning suur hulk Eesti ettevõtjaid.

Stipendiumi abil, mida jagatakse tänavu 15. korda, on välismaale õppima asunud 166 noort, kellele lisandub tänavu 20. Neist valdav enamus on siirdunud Suurbritannia mainekatesse ülikoolidesse nagu Oxford, Cambridge või näiteks Imperial College London. 

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Mathis Bogens.

„On ju öeldud, et targal juhil peavad olema veel targemad alluvad ning inimestesse investeerides, kasvab ka ettevõtte väärtus,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Mati Lukas. Sel põhjusel võiks Lukase sõnul avatud õppe õppevorm olla atraktiivne just tööandjale oma töötajate arendamiseks. „Töötasu ei ole enam ainus motivaator, inimesed keskenduvad üha rohkem enesearengule ning seda toetades saab töötajate lojaalsust kindlustada,“ selgitas ta.

Tehnoloogia hoogsa arenguga kaob hulk ameteid, mis asenduvad uutega. Avatud õpe annab pikalt õppetööst eemal olnule tööturul konkurentsieelise, võimaldades pidevalt ree peal püsida ning end täiendada.

Lukas selgitas, et ühiskonnas toimuvate muutuste kiirus tingib pideva vajaduse oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks ning uute omandamiseks. Õppimine ei saa enam piirduda ainult erinevate kooliastmete läbimisega, vaid peaks toimuma elukestvalt. Ka ümberõpe võib osutuda vajalikuks. „Eraldi väärtust pakub loengutes osalemine, kus kohtuvad juba pikalt oma erialal töötanud spetsialist hiljuti gümnaasiumi lõpetanud noore tudengiga,“ lisas Lukas.

Kaks aastat tagasi läbis Tallinna Tehnikaülikool ka õppeprogrammide reformi ning muutis pakutavad erialad ja õppeained laiapõhjalisemaks ning atraktiivsemaks. „Uued õppeained ja täiendusõppemoodulid avavad uusi perspektiive – mooduli läbimine võimaldab end erialaselt täiendada ja saada uusi teadmisi, pakkudes suuremaid šansse tööturul nii töötajatele kui ka tööandjatele,“ lisas Lukas.

Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppesse saab avaldusi esitada 12. augustist 2. septembrini: www.taltech.ee/avatud-ope.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade
 
 
 

Rahvusvahelises seltskonnas arutatakse Ida-Aasia selliste olulisimate sotsiaalprobleemide üle nagu vananemine ja naiste õiguste kaitse, ning tutvustatakse sealsetes riikides kasutatavaid lahendusi.

„Ida-Aasias on riike, mis on vananeva ühiskonna tõttu pidanud võtma ette põhjalikke ühiskondlikke muutusi. Näiteks varem väga patriarhaalses Jaapanis on töökäte puuduse tõttu hakatud soodustama naiste tööturule suunamist,“ tõi esile Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Süld. „Ühiskonna vananemine, sugudevaheline ebavõrdsus ja nende protsesside mõju majandusele, aga ka laiemalt kogu ühiskonnale mõjutab Ida-Aasia riike tugevalt. Mul on väga hea meel, et Tartusse tulevad kokku üliõpilased ja õppejõud nii Aasiast, Euroopast kui ka Põhja-Ameerikast, et analüüsida Ida-Aasia ning Euroopa kogemusi ja praktikaid,“ lisas ta.

Erialaülese suve- ja doktorikooli eesmärk on jagada teadmisi teiste riikide olukorra ja elluviidud lahenduste kohta. Osa teemasid on väga universaalsed, näiteks ühiskonna vananemise mõju töökohtadele, majandusele ja nutikad lahendused olukorraga toimetulekuks. Samal ajal on ka arutelusid ja ettekandeid, mis käsitlevad Ida-Aasia eriküsimusi, nagu ühe lapse poliitika mõju Hiinale ja Vietnamile, naise muutuv roll konfutsianistliku kultuuriga riikides ning naiste tervise ja emadusega seotud teemad. 

Kahe nädala jooksul esinevad nii Tartu Ülikooli teadlased, nagu teadmus- ja meediauuringute nooremteadur Ene Selart, orientalistika dotsent Märt Läänemets ning aasia majanduse professor Peter Hwang, kui ka külalisõppejõud välisriikidest, sh  Jaapanist, Hiinast ja Lõuna-Koreast. 

Esimesel nädalal keskendutakse vananemise ja tööturu teemale ning teisel nädalal naiste rollile Ida-Aasia riikides, perepoliitikale, palgalõhe, lähisuhtevägivalla ja #METOO kampaania mõjuga seotud teadustulemustele. Suve- ja doktorikooli programmi mahuvad ka Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustavad ekskursioonid, väljasõit Tallinna ning filmi- ja aruteluõhtud.

Suve- ja doktorikooli „Current Social Issues in East Asia: Ageing Societies and the Role of Women“ korraldavad ning seda toetavad Tartu Ülikooli Aasia keskus, Tartu Ülikooli elukestva õppe keskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond Tartu Ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA kaudu.

Allikas: TÜ pressiteade

„Tulemused kinnitavad, et viimane õppeaasta on tehnikaülikoolile toonud olulise mainekasvu Eesti 15-19 aastaste noorte silmis. Kõrgeid ja väga kõrgeid hinnanguid on saanud väga erinevad aspektid tehnikaülikooli tegutsemises,“ kinnitab TalTechi turundus- ja kommunikatsioonitalituse juhataja Anne Muldme. 

Muldme selgitas, et tehnikaülikooli maine koondindeks noorte seas oli tõusnud 99-lt 103-ni, olles viimase kahe aastaga tõusnud 10 punkti võrra, mis on märkimisväärne tõus.

Loe lähemalt Tallinna Tehnikaülikooli kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Graafiline ülevaade: Eesti ülikoolide kõige popimad erialad
• Välisministeeriumi toel korraldab tehnikaülikool rahvusvahelisi suvekoole

Selle käigus valitakse organisatsioonile uus juhatus, ametitäitjad ning uuendatakse põhikirja.  

Maaülikoolis tegutseva Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi 12-liikmelise korraldustiimi eestvedamisel koguneb sümpoosionile 95 metsandustudengit rohkem kui neljakümnest riigist. Kahe nädala jooksul külastatakse mitmeid tipptasemel metsandusettevõtteid, looduskauneid kohti ja kultuurisümboleid, mis annab võimaluse tutvustada Eestit ning siinset metsandussektorit. Lisaks väisatakse üheskoos Eesti Maaülikooli. 

„Tänapäeval ei ole metsandus ainult lokaalne, vaid tuleb aru saada ka suuremast pildist. IFSA annab üliõpilastele selleks suurepärase võimaluse. Lisaks on sümpoosioni korraldamine põnev väljakutse, mis pakub uusi kogemusi ning suurendab tutvusringkonda,“ rääkis Marek Uri, IFSS 2019 üks eestvedajatest. Ka teise peakorraldaja Mari Tuvikese sõnul on IFSA läbi aastate pakkunud talle nii uusi teadmisi kui kogemusi, mis on hindamatud. „Tänavuse IFSSi korraldamine on minu jaoks kui tänuavaldus kõige selle eest,“ lisas Tuvikene. 

Eesti Metsaüliõpilaste Selts on IFSA liige olnud üle 20 aasta ning osalenud aastate jooksul nii sümpoosionitel, regionaalsetel kokkusaamistel kui ka teistel organisatsiooniga seotud üritustel. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Maaülikoolis õpib välistudengeid 43 riigist
• Maaülikool sõlmis kutseõppeasutustega koostööleppe