Näiteks on IT-teaduskonnas rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajaid 540, majanduserialadel ligi 700 ning inseneriõppes pisut enam kui 600 lõpetajat.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppeprorektor ja insener Hendrik Voll sõnas: „Just tehnikaülikooli vilistlased on suuresti üles ehitanud Eesti majanduse ja siinne haridus on konkurentsivõimeline, olgu meie lõpetajate valdkondadeks targa linna või sildade projekteerimine või e-riigi rakendused. TalTech kindlustab parima hariduse ning parim on see, mida tööturul reaalselt nõutakse. Tehnikaülikooli vilistlaste palgatase on olnud juba aastaid teistest õppeasutustest kõrgem.“ Voll lisas: „Iga-aastaselt suureneb TalTechi bakalaureuse- ja magistrikraadiga lõpetanute palgavahe. Sel aastal lõpetavad inseneri- või IT erialade magistrid teenivad keskmiselt 25% enam kui bakalaureusekraadiga lõpetaja. TalTechi magistrikraadi väärtus on ilmselge ja ajas ainult kasvav.“

Võrreldes eelmise aastaga on mõnevõrra suurenenud nii I ja II astme lõpetajate hulk, samuti on sel aastal enam cum laude lõpetajaid.

„Tänapäeva globaalses maailmas toimub talentide võitlus ning võidavad need, kes oskavad oma andeid arendada ja uusi kaasata. Ma usun, et TalTech on suutnud oma vilistlasi selliseks kujundada, et just nemad kujunevadki peamiseks Eesti arengumootoriks,“ sõnas lõpetajatele TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade ja FB

Samal teemal:

• TalTech avab huvilistele oma laborid
• Tehnikaülikool jõudis mainekasse QS-i maailma ülikoolide pingeritta kolme uue valdkonnaga

„Aastaringne vastuvõtt on igati täitnud seatud eesmärgi – pakkuda tulevastele tudengitele võimalust teha oma tuleviku otsused varem ja teadlikumalt,“ kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning sõnas, et tulemus on olnud üle ootuste hea. Tänu aastaringsele vastuvõtule on tehnikaülikooli õppima tulemiseks esitatud 1628 avaldust.

„Enim on kasu lõiganud varem gümnaasiumi lõpetanud, sest lävendi ületajad on saanud juba pakkumise õppima tulekuks ja paljud on selle ka vastu võtnud,“ rõõmustas Voll.

Esimesel astmel on tehnikaülikool pakkunud 275 õppekohta, magistritasemel 98.

Sisseastumisavaldusi saab sarnaselt kõikidele teistele ülikoolidele esitada sisseastumisportaalis SAIS. Tallinna Tehnikaülikoolis saab avaldusi esitada 4. juuli keskpäevani ning seda ka tehnikaülikooli peahoones kohapeal aadressil Ehitajate tee 5 või kolledžites Tartus, Kuressaares, Kohtla-Järvel.

Tallinna Tehnikaülikool on ainus ülikool Eestis, kus alustati aastaringse vastuvõtuga. Avaldusi saab esitada juba möödunud aasta 1. novembrist, et tulevased tudengid saaksid juba varakult aimu valitud erialast ning võimaluse teha väga teadlik valik. Järgmise õppeaasta (2020/2021 aasta) vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli algab juba 1. detsembril.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade.
 
 
 

Kõrghariduse esimeses astmes on võimalik valida 18 ja teises astmes 19 erineva eesti õppekeelega õppekava vahel. Uuenduse on läbinud mitmed magistriõppe erialad. „Näiteks meie keskkonnakorralduse ja keskkonnapoliitika eriala, mis täienes asjakohaste õppeainetega ringmajandusest, kliimamuutustest, kaugseire rakendustest ja looduspõhistest lahendustest,” sõnas õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen. 

Samuti on värskenenud kalandus ja rakendusökoloogia ning metsanduse erialad. Magistriõppes on jätkuvalt päevakorras ka sessiooniõpe, mis julgustas möödunud aastal õpinguid jätkama mitmeid aasta-paar tagasi ülikooli lõpetanud vilistlasi. „Meil on rõõm, et maaülikool on paljude noorte teadlik valik,“ lisas Aitsen.

Eelmisel aastal olid maaülikoolis kõrgeima konkursiga erialad veterinaarmeditsiin, keskkonnakaitse, loodusturism, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning toiduainete tehnoloogia. 

Oluline info:

·         20. juunist 4. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is.

·         Alates 25. juunist 4. juulini (k.a) tööpäeviti kell 9.00–15.00 avalduste vastuvõtt peahoone (Kreutzwaldi 1a) vastuvõtulauas, ruumis 104.

·         12. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad.

·         Oma õppima tulek tuleb kinnitada 2 päeva jooksul alates enda vastu võetuks määramisest SAISis (vastuvõetuks määramise päev + kaks päeva).

·         19. augustini toimub vabade õppekohtade täitmine vastuvõtu pingerea alusel.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Maaülikool sõlmis kutseõppeasutustega koostööleppe
• Maaülikooli kandideerijad huvituvad enim keskkonnakaitsest ja loodusturismist

Tartu Ülikool on viimastel aastatel teadlikult pingutanud ettevõtlusõppe arendamiseks ning partnerlussuhete loomiseks nii ettevõtete kui ka muude organisatsioonidega, et edendada teadmistepõhist ja uuendusmeelset ühiskonda.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura ütles, et igale klassikalisele ülikoolile nagu Tartu Ülikool on ACEEU (Accreditation Council for Entrepreneurial and Engaged Unviersties) akrediteering garantii, mis kinnitab, et püstitatud eesmärgid ja ettevõtluse toetamiseks sisse seatud tegevused vastavad maailma parimatele tavadele. „ACEEU ekspertide soovitused aitavad meil kindlasti sõnastada ka uusi strateegiaid ja plaane. Kogu akrediteerimisprotsess oli meeldiv intellektuaalne harjutus, mille tulemus on usaldusväärne, ning ülikoolil on au ja rõõm olla esimeste akrediteeritute hulgas,“ sõnas Puura.

Tartu Ülikool alustas akrediteerimisprotsessi 2017. aastal. „Alguses saatsime komisjonile eneseanalüüsi aruande, kirjeldades, kuidas Tartu Ülikool ettevõtlust arendab. Komisjoni eksperdid külastasid meid 2018. aasta juunis ja kohtusid ligi poolesaja ülikooli liikmega,“ kirjeldas protsessi Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reim.

Erik Puura lisas, et atesteerimine ei ole eesmärk omaette. „Tartu Ülikool on võtnud selge sihi suurendada sidusust ühiskonnaga ning tegutseb selle nimel, et meie teadlaste loodu ja avastatu ka päriselt majanduse arengule kaasa aitaks ja inimeste elu paremaks muudaks. Seda rõhutati ülikooli arengukonverentsil 17. mail ja see moodustab ühe kandva telje ülikooli uues arengukavas, mille arutelud jõuavad lõpptulemuseni selle aasta sügiseks. Samuti oleme teinud suuri samme ettevõtlusõppe sisseviimisel õppekavadesse,“ selgitas Puura.

Kindlasti annab ettevõtluskoostööle hoogu uue aasta alguses avatav Tartu Ülikooli Delta keskus, kus hakkavad üheskoos tegutsema teadlased, üliõpilased ja teaduskoostööst huvitatud ettevõtted.

Akrediteerimistunnistus anti Tartu Ülikoolile pidulikult üle 20. juunil Helsingis toimunud ülikoolide ettevõtlusinnovatsiooni konverentsil enam kui 700 osaleja ees ning seda oli vastu võtmas Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse ettevõtlusnõustaja Aivar Pere.

Ettevõtlike ja ühiskonda mõjutavate ülikoolide akrediteerimiskomisjoni ACEEU (www.aceeu.org) kutsus 2016. aastal ellu ülikoolide ettevõtlusinnovatsiooni võrgustik UIIN (University Industry Innovation Network) ning selles osalevad rahvusvahelised kaasamis- ja ettevõtluseksperdid. Peale Tartu Ülikooli on ACEEU-lt ettevõtliku ülikooli akrediteeringu pälvinud vaid neli ülikooli: 2017. aastal Austraalia Adelaide’i Ülikool, 2018. aastal Colombia EAN-i Ülikool ning 2019. aastal Malaisia Juhtimise ja Teaduse Ülikool ja Rootsi Chalmersi Tehnoloogiaülikool. Koos Tartu Ülikooliga taotles akrediteeringut veel 13 ülikooli, teiste hulgas meie regioonist Turu ja Varssavi ülikool, mis kuuluvad maailma tugevaimate ülikoolide hulka. 

Fotol on Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse ettevõtlusnõustaja Aivar Pere ning akrediteerimiskomisjoni ACEEU asutaja ja esimees Professor Kliewe. Foto: Benjamin Arthur

Samal teemal:

• Tartu Ülikoolis algab suvine sisseastumisperiood
• Tartu Ülikool pakub võimekatele noortele ahvatlevaid lisaõpivõimalusi ja maksab kolmele kõige tublimale stipendiumi

„Ootame Tartusse ja Tartu Ülikooli kõiki õpihimulisi, nii noori kui ka veidi vanemaid,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Tartu on tõeline ülikoolilinn: akadeemiline, vaba, nooruslik, keskkonnahoidlik. Siin õppimine on kogemus kogu eluks. Selle kogemuse loovad peale maailma tippu kuuluvate õppejõudude ka kaasüliõpilased nii Eestist kui ka rohkem kui sajast riigist üle maailma. Tartus õpivad Eesti parimad ning nemad on sinu sõbrad kogu ülejäänud eluks,“ lisas Valk.

Õppeprorektori sõnul soosib ülikool täielikku pühendumist õppimisele, kuid magistriõppes tullakse vastu ka töötavatele inimestele ja on võimalus õppida sessioonõppes. „Just magistriõppes on viimastel aastatel kasvanud nende osakaal, kes tulevad pärast mõne muu ülikooli lõpetamist Tartusse. Tule sina ka!“ kutsus ta.

Ootame kandideerimisavaldusi sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 4. juuli südaööni. Samal ajal saab esitada avaldusi ja kandideerimisel nõutud lisadokumente ka kohapeal Tartus aadressil Ülikooli 20–320, Narva ja Pärnu kolledžis, Viljandi kultuuriakadeemias ning ülikooli Tallinna esinduses. 

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul tuleb kohapeale lõpudokumente esitama tulla kindlasti siis, kui varasem haridus on omandatud välisriigis või enne 2004. aastat Eestis. „Praegusel digiajastul loodavad kandidaadid, et piisab elektroonilisest avaldusest ning sellele lisatud lõputunnistuse lihtkoopiatest, kuid ülikoolil on vaja veenduda lõpudokumentide ehtsuses. Kui SAIS-is esitatud avaldusel on puudusi, tuleb järgida ülikooli antud juhiseid ja puudused kõrvaldada. Vastasel juhul lükkab ülikool avalduse pärast 4. juulit tagasi ja sel aastal enam kandideerida ei saa,“ selgitas Kaldma. Ühtlasi kutsus ta kandidaate üles mitte jätma avalduse esitamist viimasele päevale.

Tähtsad kuupäevad:
 20. juunist 4. juulini võetakse vastu avaldusi ja dokumente
 8.–13. juulini kestavad sisseastumiseksamid
 15. juulil avaldatakse vastuvõetute nimekirjad
 kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse tegemist tuleb vastuvõetuil õppima tuleku soov kinnitada
 2. septembril on õppeaasta algus

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus, TÜ

Samal teemal:

• Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad
• Tartu Ülikool alustab kevadist vastuvõttu

“Tehisintellekti ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamine hariduses muutub üha tavapärasemaks ning haridus on selles vallas teenäitaja. Kuna Eestist on kujunenud usaldusväärne ja innovaatiline hariduse eestvedaja ning meie haridussüsteem on maailmas tehnoloogia kasutamisel esirinnas, siis ei ole see märkamata jäänud ka Euroopa ja Aasia kolleegidele, kes meile koostööettepaneku tegid,” märkis ASEFil Eestit esindanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

„Eesti koolid ei lepi keskpäraste lahendustega, vaid eeldavad ja ootavad võimalusi, mis aitavad õppimist sisuliselt võimestada. Uus koostööalgatus võimaldab kindlasti meie koole veelgi enam toetada ning anda hoogu ka Eesti haridusvaldkonna ettevõtetele, “See ja lisaks ka Eesti kui e-riigi positiivne kuvand on pannud maailma riigid meie poole vaatama, märkis Laidmets.

„Eesti panus Euroopa ja Aasia ühises ettevõtmises võimaldab kindlasti meie koole nende arengus veelgi enam toetada ning sealjuures anda hoogu ka Eesti haridusvaldkonna ettevõtetele juurde,“ lisas Laidmets. Tema sõnul on projekti eripäraks see, et sellesse on ennekõike kaasatud õpilased ja õpetajad, kelle parimate kogemuste näitel strateegilisi plaane tehakse.

Esimene kohtumine toimub Jaapanis juba käesoleva aasta septembris, järgmisel aastal toimub konverents Suurbritannias. 1996. aastal loodud ASEF on valitsustevaheline organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa ja Aasia vaheliste suhete arendamisele läbi erinevate koostööprojektide. Tänaseks on ASEFi abil ellu viidud üle 650 mitmesuguse ettevõtmise. Eestis on ASEFi toel korraldatud suveülikoole, loengusarju, noortevahetusi. Eesti kuulub ASEFi partnerriikide hulka alates 2004. aastast, kokku kuulub ASEFisse 53 Euroopa ja Aasia riiki.

Allikas: HTMi pressiteade

Üks selline täiesti uue lähenemise saanud võimalus on informaatikaõpetaja magistriõppekava Tallinna Ülikoolis, mille senat kinnitas sel kevadel. Tartu Ülikoolis saab matemaatika-informaatikaõpetajaks õppida juba mõned aastad.

Informaatika ei ole meie koolides kohustuslik aine. Siiski on paljud koolid ja huviringid oma südameasjaks võtnud informaatikat noortele õpetada, et digiteenuste tarkade tarbijate kõrval oleks tulevikus ka uute digiteenuste loojaid. 2018. aastal valmis informaatika ainekava ja õpik 1. ja 2. kooliastmele. Informaatika uute valikkursuste ainekava gümnaasiumitele on koolides katsetatud ja sügisest võiks IKT-süvaõppega huvilistes koolides alustada, aga... Eesti koolides on puudu ligi 300 informaatikaõpetajat.

Informaatikaõpetajate õppe uuenemist Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) IT Akadeemia programm tublisti toetanud – sellel ja eelmisel aastal kokku 600 000 euroga. Nii on mõlemad ülikoolid uuendanud õpetatavate ainete sisu ja materjale ning uuendatud õppekeskkondi, samuti saavad informaatikaõpetajaks õppijad IT Akadeemia toel erialastipendiumi 300 eurot kuus. 

Värskeim näide uuendustest on asjade interneti ja robootika õppelabori Digipaja avamine Tallinna Ülikoolis. Uusimate robootika- ja digivahenditega varustatud õppelabor on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse tarvis, et tudengid saaksid kogeda praktilist projektõpet muuhulgas asjade interneti ja robootika valdkonnas.

Iga kool ei suuda informaatikaõpetajale tagada täiskoormust ja sellele on õppekavasid koostades mõeldud. Osa õppekavast on informaatikaõpetajaks ettevalmistamine, siis on traditsioonilised pedagoogilised ained, ja lisaks võib õppija omandada mõne teise aine õpetamise õiguse, näiteks matemaatikaõpetaja oma. Tudengid saavad oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid teemasid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

Informaatikaõpetaja erialale astumiseks Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis saab avaldusi esitada alates 20. juunist infosüsteemis SAIS.  

Õppima oodatakse nii neid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise vastu ning soovivad koolis oma õpetajateed alles alustada, kui ka neid, kes juba õpetavad, aga kellel õpetajapaberit veel taskus pole.

Kel tekkis huvi, saab täpsemat infot siit: Tallinna Ülikooli informaatika õpetaja magistriõppekava ja Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikaõpetaja magistriõppekava.

Kodulehtedel on kirjeldatud nii õppe sisu kui vormi ja sisseastumisnõudeid, samuti leiab stipendiumite alajaotusest stipendiumi saamise tingimused.

Digipaja avamisel kinnitas TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere, et mõlemad ülikoolid on informaatika õpetamisel teineteise tegemistega kursis ja teevad õpetamisel koostööd. Oluline on lõppeesmärk: et meie koolides oleks piisavalt informaatikaõpetajaid ja informaatikahuvilisi õpilasi.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Informaatikaõpetajad saavad praktilised oskused Digipajast
• Mikk Oad tuli uuesti ülikooli

Konverents TNC19 toob Tallinnasse ligi 800 IT valdkonna esindajat andmesidevõrkudest, ülikoolidest ja ettevõtetest. Konverentsi avasessioon toimub esmaspäeval, 17. juunil kell 11.

Peaesinejatena astuvad konverentsil üles rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud küberturvalisuse spetsialist Merike Käo, UbuntuNeti asutaja ja tegevjuht Tusu Tusubira, 2023. aastal teadustegevust alustava Euroopa Neutronkiirguse Allika (ESS) valitsusteülese labori peadirektor John Womersley, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut ja E-riigi Akadeemia asutaja ja valdkonnajuht Linnar Viik.

Konverentsi tänavune teema “Forging Digital Societies” lähtub tõdemusest, et arvutivõrkude toel saab luua ja arendada digitaalseid kogukondi. 21 sessiooni kestel käsitlevad eksperdid turvalisusstrateegiaid, riiklikke IKT- poliitikaid ning kogukondade rolli nende kujundamisel.

TNC19 ettekanded kantakse veebis üle. Otseülekandeid näeb aadressil tnc19.geant.org.

Programm: tnc19.geant.org/programme/

Iga-aastane Euroopa teadus- ja haridusvõrkude konverents toimub tänavu 35. korda. Üritust võõrustab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet.

Foto: Unsplash, Su San Lee

Samal teemal:

• HITSA EENet pani Eesti akadeemilise võrguühenduse 10 korda kiiremini tööle
• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna

Suveakadeemia esimese- päeval jagavad oma kogemusi viimasel ajal silmapaistnud keskkonnaaktivistid ja ekspertühenduste esindajad. Osalejad saavad teada, kuidas iga inimene saab end keskkonnakaitse teemadel kuuldavaks teha ning kaasa rääkida otsuste tegemisel. Arutleme, kas keskkonnahariduses oleks vaja rohkem mässajaid ja kuidas seda teha nii, et sellest kasu oleks.

Teisel päeval on kavas vabas vormis kogemuste jagamise õpitoad. Igaüks, kes soovib teistega jagada oma teadmisi, oskusi, muljeid ja kogemusi, saab registreerimisel teada anda soovist õpituba läbi viia. Ootame 45–90 minuti pikkuseid praktilisi õpitubasid, mänge, loodusretki, vaatlusi, katseid, lugude jutustamisi, väitlusi ja muus formaadis tegevusi. Eriti teretulnud on keskkonnaaktivismiga seotud tegevused.

Pärast ametlikku programmi saavad osalejad külastada Väätsal asuvat jalgrattamuuseumi, Paides toimuvat Arvamusfestivali või korraldada ise vaba aja tegevusi. Soovijatele pakume majutust Väätsa koolis ka teiseks ööks.

Keskkonnahariduse suveakadeemia on 9.–10. augustil Väätsa mõisas ja põhikoolis Järvamaal. Vaata kava. Registreeruda saab 5. augustini veebivormi kaudu: https://forms.gle/QjWnmJqsQgqTrssh7.

Osalustasu 20 eurot sisaldab programmi, põrandamajutust koolimajas ja toitlustamist. Lisatasu (20 eurot) eest saab broneerida majutuskoha külalistemajas Vana Tall. Osalustasu maksmine kinnitab lõplikult ka registreerumise.

Keskkonnahariduse suveakadeemiasse on oodatud keskkonnahariduse spetsialistid, õpetajad, koolijuhid, huvijuhid, noorsootöötajad, keskkonnaorganisatsioonide töötajad ja liikmed, tudengid ja teised huvilised.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/
www.keskkonnaharidus.ee/

Foto: Unsplash, Danielle Macinnes

Euroakadeemial keelatakse uute üliõpilaste vastuvõtt.

Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tõdes, et Euroakadeemia õppetegevus ei vasta kõrgkoolile esitatavatele nõuetele ning olukorra paranemise märke ei paista. „Kui kõrgkool ei suuda tagada õppe kvaliteeti, siis sellega rikutakse nii üliõpilaste, tööandjate kui ka kõigi teiste huvipoolte õigustatud ootust kvaliteetsele kõrgharidusele ning seda ei saa lubada,“ ütles Reimand. 

Euroakadeemia õppe õigused on kavas tunnistada kehtetuks alates 31. augustist 2020. Tänavu sügisel algava õppeaasta jooksul on võimalik enamusel praegustest üliõpilastest kõrgkool lõpetada.

Euroakadeemias õpib praegu 280 üliõpilast, neist 46 esimesel kursusel. Esmakursuslastele, kes ei jõua oma õpinguid järgmise õppeaasta lõpuks lõpetada, leiab Euroakadeemia koostöös ministeeriumiga võimalused õpingute jätkamiseks teistes kõrgkoolides või korraldab õppetöö tihendatud graafiku alusel, mis võimaldaks neil siiski õpingud lõpetada.

TAUSTAINFO
Möödunud aasta augustis tegi Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsuse mitte akrediteerida Euroakadeemiat. 

Mullu septembris algatas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku järelevalve, saamaks täiendavaid argumente ja infot, kas anda kõrgkoolile kuni kaheaastane tähtaeg uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või algatada kõrgkoolile antud õppe õiguste kehtetuks tunnistamine. 

Probleemidele Euroakadeemias on osutanud ka Politsei-ja Piirivalveamet, kes tunnistas detsembris 2018 kõrgkooli juba teist korda ebausaldusväärseks. Seetõttu ei saanud Euroakadeemia enam võtta vastu välisüliõpilasi kolmandatest riikidest. 

Keeleinspektsioon viis kõrgkoolis läbi keelekontrolli ja suunas kuus inimest keeleeksamile. Töötajate eesti keele oskust üldiselt hinnati kehvaks. 

Allikas: HTMi pressiteade