Ülikooli loodusmuuseumisse jõuab näitus 27. novembril.

„Maailm on väärt, et teda enam kui kord avastatakse“ – need president Lennart Meri sõnad on motoks Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitusele, mis annab ülevaate Eesti loodusteaduse arengusuundadest viimase sajandi jooksul nähtuna läbi ekspeditsioonide. Näitusele valitud lugudest selgub, kuidas kujunevad loodusteaduslikel retkedel kogutud materjalide ja teadmiste abil ideed liigirikkuse ja looduskeskkonna säilitamiseks. 

„Näitusel keskendume geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia valdkonnale, mille ekspeditsioonidelt kaasa toodud materjal talletatakse edasiseks uurimiseks teaduslikes kollektsioonides. Ekraanil saab külastaja näha viimase saja aasta jooksul Tartu teadlaste avastatud uusi liike koos leiuandmetega,“ sõnas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg. Ta lisas, et Tartu teadlased on avastanud ligikaudu 900 liiki ja nende leiukohtadest on näha, et uurimistöö on viinud teadlasi ekspeditsioonidele üle kogu maailma.

Eri ajajärkude vaimsuse toovad näitusekülastaja silme ette arhiivikaadrid ja ajaloolised fotod. Välja on pandud reisidelt pärit esemeid, millel on teaduslik väärtus, aga millega käivad kaasas ka põnevad lood. Tegevust jagub väikestelegi loodushuvilistele, kes saavad ronida telki ja proovida järele, kui raske on teadlase seljakott. Näitusega koos pakutakse hariduslikke tegevusi õpilastele ja publikuprogrammi.

Näitus Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses jääb avatuks kuni 30. oktoobrini. Tartu Ülikooli loodusmuuseumisse jõuab näitus 27. novembril, kuuludes „Rahvusülikool 100“ juubeliaasta kavva.

Näituse kuraatorid on Inge Kukk ja Andro Truuverk ning kujundajad Silver Vahtre ja Margot Sakson. Multimeedialahendused on teostanud Allan Zirk, Marko Peterson ja Timo Piirmann. Ekspertidena osalesid näituse koostamises Mare Isakar, Urmas Kõljalg, Kadri Põldmaa, Ülle Reier, Villu Soon, Ave Suija ja Kai Vellak. 

Näituse teostas Salibar ning selle valmimist toetasid Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto on pärit Eesti geokogude infosüsteemist, 1974. aasta  geoloogiatudengite välipraktika Tuvas. 

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Richard Jalakas sõnas, et viimase tervishoiu tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse OSKA uuringu järgi suureneb tervishoius töötajate vajadus vähemalt kümnendiku võrra. „Seega on kõrgkooli avatud uste päev hea võimalus tutvuda erialadega, mida kõrgkool õpetab ning leida neist endale sobivaim,“ märkis Jalakas.

 Huvilistel on võimalik külastada ka erinevaid õppekavasid tutvustavaid töötubasid. Õenduse eriala „Meie aitame!“ töötoas saavad osalejad praktiseerida õendusabi tegevusi, näiteks kipsi tegemist. Bioanalüütika töötoas „Koduloomad suus“ uuritakse, mis loomad elutsevad meie suus ja keda me igapäevaselt endaga kaasas kanname. Ämmaemanduse töötuba on pühendatud personaalse hügieeni erinevatele tahkudele. Füsioteraapia eriala töötuba keskendub traumaga patsiendi juhendamisele ja radioloogiatehniku eriala töötoas saab vaadata röntgeni abil inimese sisse.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis saab õppida õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, radioloogiatehniku ja füsioterapeudi rakenduskõrghariduse õppekavadel ning hooldustöötaja, massööri, lapsehoidja, tegevusjuhendaja ning erakorralise meditsiini tehniku kutseõppe õppekavadel. Samuti on võimalik õppima tulla terviseteaduse magistriõppe õppekavale. Suvine vastuvõtt kõrgkooli toimub 17. juunist - 4. juulini.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade

EKKA juhi Heli Mattiseni sõnul on Tallinnas toimuval foorumil 130 osalejat 40 riigist, kes arutlevad selle üle, kas ja kuidas saab kõrghariduse hindamise kaudu suurendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti ning konkurentsivõimet. Ühtlasi lepitakse kokku ka lähiaastate tegevuste fookused.

„Paindlikud õpiteed, piirideta haridussüsteemid, õppimiskesksus või õpetamiskesksus, interdistsiplinaarsus ja probleemipõhine lähenemisviis või loengud ning erialaseminarid – need on teemad, mis olulisel määral raputavad seni suhteliselt konservatiivselt toiminud kõrgharidussüsteemi. Kas kvaliteediagentuurid peaksid nendele muutustele lihtsalt reageerima, või olema nende muutuste esilekutsujad on küsimused, mida Tallinnas kindlasti arutama hakkame,“ rääkis Mattisen.

 ENQA täisliikme staatuseks saamiseks ja selles püsimiseks peab iga kvalifikatsiooniagentuur läbima kord viie aasta jooksul akrediteerimise, mis on oma sisult ning formaadilt sarnane nende hindamistega, mida agentuurid ise viivad läbi kõrgkoolides.

“Positiivne akrediteering annab õiguse kuuluda Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse, mis omakorda tähendab seda, et Euroopa riigid tunnustavad neid kõrgkoole, mida on hinnanud registrisse kuuluvad agentuurid. ENQA’l on aastas kaks suurüritust, milles osalevad nii täisliikmed kui kandidaatliikmed. Üks neist on peaassamblee sügisel, teine foorum kevadel,” lisas EKKA juht.

ENQA koondab kvaliteediagentuure kokku enam kui 45 riigist. Täisliikme staatuses agentuure on ligi 60, lisaks osalevad organisatsiooni tegevuses 50  agentuuri, mis alles taotlevad liikmelisust.

EKKA on juhtiv kompetentsikeskus Eestis õppeasutuste välishindamise alal. Välishindamine annab tagasisidet kõrgkooli või kutseõppeasutuse juhtimise, toimimise ning arendustegevuste kohta.

Allikas: SA Archimedese pressiteade

„Julge mõtlemine väljapoole on ärgas ja põnev. Haridus- ja teadusvaldkonnas tulevikku vaadata on tohutu väljakutse,“ sõnas konverentsi avanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „On selge, et haridusvaldkonnas on aasta 2035 tegelikult väga lähedal ning haridusvaldkonna otsused on veelgi pikema eesmärgiga,“ lisas ta.

Konverentsil tutvustasid oma töö tulemusi väärtuste ja vastutuse ekspertrühm, heaolu ja sidususe ekspertrühm ja konkurentsivõime ekspertrühm. Tegu on visioonidega, ja edasine töö peab viima strateegia ühtse sõnastuse ning arusaamadeni. 

Mis on lahti meie väärtustega?

Väärtuste ja vastutuse töörühma juht professor Margit Sutrop sidus oma ettekande alguse ühiskonna hetkemeeleoludega ja sõnas, et mitte kunagi varem pole väärtuste teema olnud nii jõuliselt esikohal kui praegu. „Milline on Eestis olukord väärtustega? Leidsime töörühmas, et meil on kokku lepitud ühisväärtused, ent sõnad ja teod ei ole vastavuses. On deklareeritud väärtused ja elatud väärtused. Haridus ja teadus on sõnades kõrgelt väärtustatud, aga alarahastatud. Hoolime loodusest, aga keskkonnahoid ei ole tihti esmane prioriteet meie tegevuses,“ tõi ta näiteid. 

Vabadus tähtsam kui vastutus?

Uues haridus- ja teadusstrateegias tuleb leida vastus ka sellele, kuidas kõikides poliitikates lähtuksime kokku lepitud väärtustest. Ka tegudes. Teiseks – meie väärtused pluralistlikus Eestis ei ole alati tasakaalustatud. Vabadust väärtustatakse rohkem kui vastutust. Uues strateegias tuleks mõelda, kelle vastutus on neid väärtusi ellu viia. „Ei saa öelda: „Tehtagu!““, sõnas Sutrop.

Tema sõnul sõltub pikemas perspektiivis Eesti ühise väärtusruumi kujunemine ja säilimine eelkõige haridussüsteemist, mis saab ainsana tegeleda süsteemse ja teadliku väärtuskasvatusega. Loomulikult saavad väärtused alguse kodust, aga kodusid on igasuguseid. Kool laias tähenduses (lasteaed, algkool, põhikool, gümnaasium, kutsekool, kõrgkool) on ainus institutsioon, mis saab jõuda kõikide elanikkonna gruppideni. Väärtuskasvatus toimub ka noorsootöös, huvihariduses. 

Kas õpetaja oskab väärtuseid edasi anda?

Murekohana tõi ta välja, et väärtuskasvatuse pädevuse kujundamine ei ole täna õpetajakoolituse osaks saanud. Kust peaks õpetaja võtma teadmised ja oskused, kuidas väärtuseid edasi anda? Tegeleme sellega rohkem täiendusõppes. Samuti ei toeta hindamine väärtushoiakute kujundamist. 

Murekoht on ka see, et nüüdisaegse õpikäsituse juurdumine on läinud visalt. „Meie õpetajad teavad, kuidas, aga õpetamises on endiselt pigem traditsioonilised. Nad on ebakindlad, sest ei tea hästi, kuidas toimub õppimine, sellele pole õpetajakoolituses tähelepanu pööratud. Ei oska toetada ennastjuhtiva õppija õppimist. Seda on vaja muuta,“ sõnas Margit Sutrop oma ettekandes. 

Elukestev õpe ja paindlikud õpiteed

Väätuste ja vastutuse töörühma nägemuses on aastal 2035 hariduse kaks alustala elukestev õpe ja paindlikud õpiteed. Haridus peab põhinema teadusel. Teadus peab määrama hariduse sisu ja viisi, kuidas õpitule lähenetakse. Õppimine peab muutuma elukestvaks. Üha kiiremini muutuv keskkond tähtsustab uusi oskuseid. Õppimine muutub õppijakeskseks. Õppija ise võtab vastutuse, ta ise valib, missugused teadmised on talle kõige vajalikumad. „Õpetajad aitavad leida selle, mis on konkreetse taime kasvamiseks vajalik, kui palju valgust, kui palju õhku,“ tõi Sutrop piltliku näite. Haridus peab elukestvalt aitama täita kolme rolli: isiklik elu, tööelu, roll ühiskonnas. Kokkuvõtvalt võib seda nimetada õmblusteta haridussüsteemiks. Piir formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel kaob, õpilasel on võimalik kombineerida valikuid vastavalt oma vajadusele ja võimekusele nii erinevatest haridusliikidest kui haridusastmetest. 

Lühidalt teistest ettekannetest

„Kuidas leida võluvitsa, mis muudab eesti kultuuri ja eestiliku olemise tähtsaks, et ta seisaks selle eest oma igapäevaelus ning maailma minnes?“ küsis heaolu ja sidususe töörühma juht professor Marju Lauristin.
„Praegu räägime töö ja hariduse vahekorrast peamiselt võtmes, mida peaks õppima, mitte milliseks peaks kujunema inimene. Haridus ja teadus peaks palju enam lõimuma algusest peale,“ leidis Lauristin.

Konkurentsivõime töörühma juht Raul Eamets rõhutas, et Eesti vajab targemaid töökohti, mis loovad suuremat lisandväärtust. See tähendab ka vajadust üldise haridustaseme tõstmise järele. „Igaühel meist on vaja mitut spetsialiseerumist selleks, et tööturul edukad olla,“ sõnas ta. Konkurentsivõime töörühm käis välja idee rakendada niinimetatud nanokraade – lühema õppimisajaga spetsialiseerumisvõimalusi.

Erinevate valdkondade paneeldiskussioonides tuli ikka ja jälle olulise mõttena välja nii õpetaja määrav roll, igakülgse kodu, kooli ja erinevate haridussüsteemi osade koostöö vajadus, kui õmblusteta hariduse olulisus. Väga tähtis sidususe looja ülesanne on kanda ka noorsootööl.

Nelja töörühma ülesanne

Ministeeriumi esindajad tunnustasid visioone õppimise elukestvuse rõhutamise eest: enam ei ole võimalik lahendada kõiki probleeme haridusvõimaluste pakkumisega jäigas formaalharidussüsteemis, oluline roll on elukestval õppel, erinevate haridustaseme koostööl ning sidususel reaalse eluga. Sealjuures ei tohi unustada täiskasvanud õppijaid, ka neid, keda on vaja haridussüsteemi tagasi tuua.

Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets kinnitas konverentsi lõpetuseks, et strateegiaprotsess jätkub töörühmades, mille eesmärk on koostada neli valdkondliku strateegia eelnõud. „Täna kuuldud ideed saavad aluseks jätkuvale suurele tööle – kutsume kokku neli töörühma, kes asuvad tegutsema selle nimel, et strateegiaprotsessis tulemusel sünniks sügiseks juba konkreetsed poliitikasoovitused,“ sõnas Laidmets.

Töörühmadesse saavad kaasatud HTMi ja teiste ministeeriumide eksperdid, poliitikate elluviijad ja partnerid, valdkonnaeksperdid ning siht- ja sidusrühmade esindajad. Visioonikonverentsi järel saavad huvirühmad ja avalikkus visioone kommenteerida ja kuulutatakse välja piirkondlikud arutelud. Haridus- ja teadusstrateegia 2035 projekti juhib Ando Kiviberg.

Visiooniprotsessi ülevaate ja visioonidokumentidega on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-2021-2035/visiooniloome.

Loo koostamisel on kasutatud HTMi pressiteate teksti 15.04.2019. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Visioonikonverentsil arutletakse Eesti hariduse ja teaduse tuleviku üle
• Keelefoorumil kogutakse mõtteid Eesti keelepoliitika põhialuste väljatöötamiseks

TREV-2 Grupp juhatuse esimees Sven Pertensi sõnul on demograafilisest olukorrast tingituna Eestis puudus kvalifitseeritud tööjõust, sh kõrgharidusega teedeinseneridest. „Peame ühiste jõududega tegelema teedeinseneri ameti väärtustamisega, kaasama valdkonda uusi noori tegijaid ja motiveerima neid omandama teedeinseneri kutsele vastavaid teadmisi, oskusi ning kogemusi. Vastasel korral ei ole Eesti teehoid juba keskpikas perspektiivis enam jätkusuutlik,“ selgitas Pertens.

Sama tõdeb ka Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia programmijuht Tiit Metsvahi, kelle sõnul kasvavad ettevõtete pakutavate töö- või praktikavõimalused tudengitele kuust-kuusse, kuid neid, keda loodetakse saada, napib. „Viimastel aastatel on tehnikaülikooli viieaastasele õppekavale õppima tulnute arv olnud muutlik, mõnel aastal lausa tagasihoidlik ega haaku kuidagi tööturu vajadusega,“ nentis Metsvahi. Ta selgitas, et ettevõtete osalemine fondis on hea näide, kuidas ettevõtjad teevad koostööd valdkonna arendamiseks ning noorte motiveerimiseks, sest ilma haritud spetsialistideta pole see võimalik.

Peep Sürje nimelise teedeehituse ja geodeesia fondi eesmärk on luua üliõpilastele paremad võimalused keskendumaks õpingutele ja teadmiste omandamisele ning seeläbi tagada eriala kestlik areng Eestis.

Fondist jagatavad stipendiumid on mõeldud Tallinna Tehnikaülikooli kuni kümnele inseneriteaduskonna teedeehituse ja geodeesia eriala 2.‒7. semestri üliõpilasele, kes täidavad edukalt õppekava, on oma eriala fännid ning kelle eesmärgiks on areneda tipptegijaks.

Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja ja semestrile eelnenud sessiooni õpitulemuste põhjal. 1000-eurone stipendium makstakse välja võrdsetes osades ühe semestri jooksul Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi poolt.

Peep Sürje nimeline fond avati pidulikult 17. aprillil. Sündmus oli teede- ja geodeesia-ehitusettevõtjate ja tehnikaülikooli teadlaste austusavaldus Peep Sürjele, kelle 74. sünniaastapäeva tähistati just fondi piduliku avamisega.

Praguseks on fondi toetanud 26 firmat: Estroad OÜ, Roadplan, Taalri Varahaldus AS, Tallinna Teede AS, Eesti Teed AS, AS YIT Eesti, Tinter-Projekt OÜ, T-model, Hades Geodeesia OÜ, ERC Konsultatsiooni OÜ, Toner-projekt OÜ, T-konsult OÜ, KiirWarren.KL OÜ, GRK Infra AS, Nordecon AS, Reaalprojekt OÜ, Reib OÜ, TREV-2 Grupp AS, Teedeprojekt OÜ, K-Projekt AS, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ, ÜLE OÜ, Skepast ja Puhkim AS, Stratum OÜ, TREF AS, TREF Nord AS.

Peep Sürje (19. IV 1945 –12. V 2013) oli Tallinna Tehnikaülikooli rektor aastatel 2005 –2010 ning teadus ja arendusprorektor aastatel  2000 – 2005.

Allikas: TTÜ pressiteade

Esimesel ainult peahoonet käsitleval kunstinäitusel eksponeeritakse muu hulgas nii 19. sajandi baltisaksa graafikat kui ka 20. sajandi keerulisi aegu peegeldavaid töid.

„Emakeelse ülikooli juubeliaastal on ülikooli pärandi talletajal Tartu Ülikooli muuseumil väga kohane korraldada esimene ainult ülikooli ja kogu Eesti hariduselu sümbolile pühendatud kunstinäitus,“ ütles Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.

Kuraator Kristiina Tiidebergi sõnul on ülikooli peahoone kindlasti üks enim kunstis kujutatud Tartu hooneid. Näitusel eksponeeritakse ligikaudu 50 kunstiteost – maale, graafikat ja joonistusi 19. sajandi algusest tänapäevani –, andes nõnda omapärase, ühele hoonele keskendunud läbilõike baltisaksa ja Eesti kunstist.

Töödega on esindatud väärikas valik Tartuga seotud baltisaksa kunstnikke, kes on kujutanud oma Tartu linna vaadetel ülikooli peahoonet (K. A. Senff, A. M. Hagen, A. Ph. Clara, G. Fr. Schlater jt). Tõenäoliselt esimest korda on näitusel väljas ülikooli arhitekti Karl Rathausi kavand, mille ta lõi peahoone kaunistamiseks 1852. aasta juubelil. Eksponeeritud on ka üks peahoone arhitekti J. W. Krause kavand.

Väljapaneku kõige uuem eksponaat on Rauno-Thomas Mossi 2019. aastal just näituse jaoks loodud uusversioon peahoonet kujutavast teosest, mis kuulub sarja „Minu ülikool“.

Näituse intrigeerivaim osa on 20. sajandi keerulist poliitilist ajalugu peegeldavad teosed (autorid A. Pilar, A. Peerna, E. Kits). Väga põnevad on Mart Lepa erakogust pärinevad Elmar Kitse varased Estonia teatri laemaali kavandid, kus esialgses kompositsioonis oli kujutatud ka Tartu Ülikooli peahoonet.

Eksponeeritud on ka peahoone sisevaated selle kõige esinduslikumast ruumist – aulast. Väljas on teadaolevalt kõige varasemad aula vaated 1852.–1853. aastast.

Näituse „Ülikooli peahoone kunstis“ kuraatorid on Kristiina Tiideberg ja Ingrid Sahk. Kujunduse autor on Peeter Laurits, kes oli 2017/2018. õppeaastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Publikuprogrammi esimene üritus – kuraatorituur – toimub kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.15. Näitus jääb ülikooli peahoones asuvas kunstimuuseumis avatuks 6. detsembrini.

Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul ja juubeliaasta kulmineerub detsembris. Ürituste kavaga saab tutvuda veebilehel 100.ut.ee.

Illustratsioon: Alexander Stromberg. Tartu Ülikooli peahoone. Värviline puulõige, 1930. Tartu Ülikooli raamatukogu.

Allikas: TÜ pressiteade

Euroopa Liidu rahastatava projekti kestus on kaks aastat ja eelarve 1,5 miljonit eurot. Projektitegevused algavad tänavu sügisel.

EKKA juhi Heli Mattiseni sõnul on plaanis välja töötada metoodika, mille alusel saaks Gruusias läbi viia hariduse valdkonna temaatilisi hindamisi ning esimesed hindamised viiakse koos partneritega projekti raames ka ellu.

„Üks väga konkreetne tegevus on digitaalse kutseregistri lähteülesande väljatöötamine, milles on abiks SA Kutsekoda. Paralleelselt pakume teemakohaseid koolitusi nii agentuuri töötajatele, õppasutuste esindajatele kui hariduse sidusrühmadele,“ rääkis ta.

Mattisen märkis, et projekt võimaldab ekspertidel end proovile panna rahvusvahelises keskkonnas, arendada meeskonnatöö-,  juhtimis- ja ka kultuuridevahelise kommunikatsiooni oskust.

„Meie jaoks on väga oluline teadmine, et meie töötajate senistel kogemustel on väärtus ka väljaspool Eestis ja nende tegevusel on konkreetne mõju,“ ütles EKKA juht.

„EKKA on oma eksistentsi 10 aasta jooksul väga sihipäraselt tegutsenud selleks, et olla rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud. Seetõttu ei pidanud me ise antud juhul initsiatiivi näitama. Sakslased tulid ise meie juurde koostöö pakkumisega ning Gruusia kvaliteediagentuuriga on meil juba varasemast ajast head koostöösuhted,“ lisas ta.

Projekti laiem eesmärk on arendada Gruusia hariduse kvaliteedi hindamise süsteemi, edendada kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist ning suurendada teemadega seotud spetsialistide ja tugisüsteemide võimekust.

Kogu arenduse juhtivpartner on DAAD Saksamaalt. Eestipoolne projektijuht on EKKA juhataja Heli Mattisen. Eestist on projekti tegevuste elluviimisesse kaasatud ka SA Kutsekoda. Projekti hakkavad ellu viima ligikaudu 40 eksperti nii Eestist kui Saksamaalt.

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Konverentsist teeb otseülekande ERR https://www.err.ee/928717/otseulekanne-tulekul-visioonikonverents-tark-ja-tegus-eesti-2035

Konverentsi päevakava: https://www.hm.ee/et/tark-ja-tegus-eesti-2035-paevakava

Veebirakenduse vahendusel saab esinejatele ka küsimusi esitada.

Allikas: HTMi info

Võistlusel tegeleti kolmel tasemel krüpto- jms ülesannetega, kus lahendusi otsiti nelja tunni jooksul.  

Eesti meeskonnad esindasid meid suurepäraselt. Esikoha sai CyberSpike: Jasper Rebane (Pelgulinna Gümnaasium), Johannes Kadak (TTÜ Tartu Kolledž), Rao Zvorovski (Tartu Ülikool) ja Joonatan Jakobson (Laagri Kool). Neljanda koha sai Eestist Find the Flag: Julian Dinovski (Tallinna Polütehnikum), Vjatšeslav Maspanov (Tallinna Polütehnikum), Ervin German Žitnikov (Tallinna Laagna Gümnaasium), Dmitri Plotnikov (Tallinna Laagna Gümnaasium).

USAs osalesid kohapeal ka Paide Hammerbacki Põhikooli kaks meeskonda (lauljad ja tantsijad), kes nägid esimest korda võistlusele saabudes Linuxit. Kokkuvõttes jäid ka nemad edukatele 15. ja 17. kohale, mis on algajatele väga hea tulemus. 

Täname juhendajaid ja korraldajaid: Aleksei Talisainen, Triin Muulmann, Birgy Lorenz, Oliver Kikas, Liia Opmann, Marje Meenov. Suur tänu Carroli kogukonnale, kes toetasid Eesti meeskondade osalemist nii Eestis kui USAs, ja Thomas Beyardile, kes meile sellist osalemise võimalust tutvustas. 

Vaata sündmuse kodulehte.

Võistluse korraldajate info

Samal teemal:

• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd
• KüberPähkli võistlus aitas leida noori küberkaitse talente

Ülikooli vilistlasi, õppejõude ja töötajaid kutsutakse üles jagama meenutusi ülikooli pidu- ja argipäevadest, teadustegevusest ning loengusaalides ja tudengikorterites toimunust.

Tartu Ülikooli muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul kogub muuseum vilistlaste ja õppejõudude mälestusi ning ka esemelist materjali, et talletada lood üliõpilaselust, ülikoolis õpetamisest ja teaduse arengust. „Muuseum saab neid lugusid säilitades hoida ja vahendada kõigile ülikooli lugu,“ selgitas Raisma. 

Muuseum ootab nii pikemaid meenutusi kui ka lühikesi mälestuskilde, samuti fotosid ülikoolielu eri tahkudest, teaduslukku jälje jätnud teadusriistu ja teaduskondade logodega mälestusesemeid. Saadetud mälestusi ja esemeid kasutatakse muuseumis novembris avataval ülikooli ajaloo püsinäitusel „Jäljed. Lood minu ülikoolist“. Juunis pannakse kogunenud esemetest üles ka ajutine näitus.

Pole tähtis, kuidas lood on kirja pandud ja kas fotod on paberil või negatiivil. Kui kellelgi on ülikoolielust materjali, mida ülikooliga jagada, siis palutakse ühendust võtta Tartu Ülikooli muuseumiga.

18. mail toimuval vilistlaspäeval korraldab muuseum spetsiaalse kogumisaktsiooni, mille keskmes on üliõpilaselu. Muuseumi töötajad lähevad kaamera ja mikrofoniga vilistlaste sekka küsima, mis on neil omaaegsest tudengielust kõige enam meeles ja südames. Samal päeval kella 10–18 võivad kõik tuua Tartu Ülikooli muuseumisse (Toomemäel Lossi 25) esemeid, mis seonduvad õpingute ja tudengi igapäevaeluga.

Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul ja juubeliaasta kulmineerub detsembris. Ürituste kavaga saab tutvuda veebilehel 100.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade