Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kandideerima on oodatud nii noored, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi, need, kes on juba saanud bakalaureusekraadi ja soovivad oma erialaseid teadmisi arendada magistriõppes, ning paindlikku õppevormi eelistavad täiskasvanud õppijad.

„Tartu Ülikool on parim valik jätkata haridusteed. Väiksemat eesmärki kui maailma muutmine ei peaks ükski meie ülikooli tudeng endale seadma,“ ütles õppeprorektor Anneli Saro. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on Eesti suurim valik õppekavu ja kõige laiapõhjalisem õpe, mis vastab ka nõudlikuima õppija ootustele. „Julgustan üliõpilasi kasutama ülikoolis ära kõik võimalused, sest peale maailmatasemel hariduse saate siit kaasa ka sõbrad ja asendamatud kogemused kogu eluks.“

Õppeprorektor innustas lõpetajaid bakalaureusekraadi omandamise järel kindlasti õpinguid jätkama. „Magistriõppes saab oma erialast pädevust arendada või omandada hoopis uue eriala, et olla tööturul suurepärane spetsialist. Uuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööandjate seas hinnatud ja üle 80% meie magistriõppe vilistlastest töötab juhi või tippspetsialistina,“ lisas Saro. 

Lisaks päevaõppele saab nii esimeses kui ka teises kõrgharidusastmes õppida sessioonõppes, kus on valida 38 õppekava. See on paindlik õppimisvõimalus neile, kes soovivad omandada hariduse töötamise kõrvalt. Silmast silma õppetöö toimub enamasti kuni kaks korda kuus nädala lõpus.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 1. juuli südaööni. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma pani üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad peaksid vastuvõtuperioodi olulisi tähtaegu hästi silmas. „Sama tähtis kui avalduse esitamine on näiteks oma õppima tuleku kinnitamine tähtajaks juhul, kui kandidaat võeti ülikooli vastu,“ ütles Kaldma. 

Olulised kuupäevad:

·         20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is

·         kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid

·         13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad

·         16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool alustab kevadist vastuvõttu

„Need inimesed – legendaarsed koori- ja tantsujuhid, aastakümneid festivali korraldamisse panustanud – on Gaudeamuse traditsiooni läbi aastate hoidnud ja edasi kandnud. On hea näha ka tänaste osalejate seas inimesi, kes on olnud Gaudeamusega seotud selle algusest, 1956. aastast peale. Tänan südamest kõiki seekordse festivali esinejaid, juhte ja korraldajaid – teieta ei oleks Gaudeamust. Seekordne peokava on äärmiselt mitmekülgne, pakkudes kaasaelamisrõõmu igas vanuses pealtvaatajatele. Igaühel Gaudeamuse 4500 osalejast on oma roll peo õnnestumisel,“ ütles Reps.

Teiste seas saab tänumedali ka legendaarne koorijuht Alo Ritsing, kes on Gaudeamusega seotud alates esimesest festivalist 1956. aastal ning oli ka XII ja XV Gaudeamuse kunstiline juht ja peadirigent. Alo Ritsingu isa, dirigent Richard Ritsing oli üliõpilaslaulupeo mõtte algataja.

Tänumedalid antakse üle 23. juuni õhtul Eesti Rahva Muuseumis toimuval tänuvastuvõtul, kus  haridus- ja teadusminister Mailis Reps võõrustab Eesti, Läti ja Leedu delegatsioonide esindajaid, peo kunstilisi juhte ja korraldustoimkonna liikmeid. Vastuvõtul osalevad ka kõigi kolme korraldajamaa ülikoolide rektorid ning mitmete riikide suursaadikud.

Medali kujundas kunstnik Kalle Toompere.

XVIII Gaudeamus on Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamise üks suviseid tähtsündmusi.

Gaudeamuse programm saab alguse 22. juuni õhtul festivalitule süütamisega Kassitoomel, millele järgneb avatseremoonia „Carmina Burana“. Laupäeva õhtul toimub Tamme staadionil tantsuetendus „Jaaniöö müsteerium“, pühapäeval kogunevad esinejad rongkäiku ning laulupeole „Jaanipäeva laulud“ Tartu lauluväljakul. Nii laupäeval kui pühapäeval ootab vaatajaid-kuulajaid tasuta programm linnalavadel.

Haridus- ja teadusministeerium toetab seekordse Gaudeamuse korraldamist 500 000 euroga.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Ühise rahataotluse Horizont 2020 ERA Chair programmi kiitis Euroopa Komisjon heaks ning eraldatav 2,5 miljonit eurot võimaldab luua uue õppetooli ning valida seda juhtima rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase.

Loodav õppetool hakkab ühendama kõiki toiduteemasid (liha, piim, teraviljad, taimne toit) eesmärgiga väärindada tooraine täielikult. Õppetooli loovad põllumajandus- ja keskkonnainstituudi poolelt Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool.

Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Piia Pääso kinnitusel on projekti heakskiitmine suur tunnustus maaülikooli tööle ning nüüd tuleb asuda plaane ellu viima. Esimese asjana on kavas välja kuulutada konkurss õppetooli juhi leidmiseks, et koostöös temaga uus õppetool üles ehitada. "Otsime tippteadlast," sõnas Pääso ja selgitas, et kandidaatidele on päris kõrged nõudmised.

Õppetooli juht asub ametisse 1. jaanuarist 2019. Talle on jäetud suured võimalused õppetooli sisu kujundamisel ja õppetooli meeskonna loomisel. Muu hulgas on eesmärkideks tehnoloogiate väljatöötamine tooraine täielikuks väärindamiseks "zero-waste" põhimõttel. Samuti toidu (kõrval-)saaduste väärindamise tehnoloogiate õppemoodulite väljatöötamine ja lülitamine toiduteaduse magistri- ja doktoriõppekavadesse. Oluline on antud valdkonnas teadustöö ja teadlaste järelkasvu tagamine ning suve- ja talveülikoolide korraldamine, samuti ka koostöö meie toidutootjate ja töötlejatega.

"Kui seni kuulusid loomse toiduga seotud küsimused maaülikoolis veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kompetentsi ning taimne toit põllumajandus- ja keskkonnainstituudi alla, siis nüüd on oodata senisest veel suuremat taimse ja loomse toidu sünergiat," leidis toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja dotsent Ivi Jõudu. "Toidutoorme kasvatamise, töötlemise ja väärindamise tehnoloogiate ning tarbimise ahel saab sellega kaetud, mis ongi biomajandus, mille põhimõtete eest seisab maaülikool."

Programmi käigus luuakse uus ingliskeelne õppemoodul, täiendatakse olemasolevate toiduteaduse õppekavade sisu ja kindlasti kasvab kõrgetasemelise teadustöö maht. Jõudu sõnul on võetud siht ka koostöö suurendamisele ettevõtetega.

Pääso lisas omalt poolt, et tehnoloogiad, mis võimaldavad toota võimalikult väheste kõrvalsaadustega, on maailmas uus trend. "Inimtoiduks sobimatuid saadusi tuleb üritada kasutada muul moel. Kas loomasöödana või nt kosmeetikas," selgitas Pääso. "Näiteks on selgunud, et vaarikaseemneõli on üks parimaid kaitseid UV-kiirguse vastu."

Eesti Maaülikooli projekti „ERA Chair for Food (By-) Products Valorisation Technologies of the Estonian University of Life Sciences (VALORTECH)“ rahastati täismahus (2,5 miljonit eurot) Horizont 2020 ERA Chair meetmest ning projekt kestab viis aastat.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Ülikoolide jaoks on emakeelne õpe oluline, kuid nad näevad siiski ka lähitulevikus inglise keele osakaalu mõningast kasvu kõrghariduses.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring meile olulist tagasisidet kõrghariduse keelsuse kohta, mis aitab meil riigina paremini vastata kaasaegse ja muutuva maailma väljakutsetele. „Prorektorite ja õppejõudude seas läbi viidud uuring kaardistab eri õppekeeltega seotud kitsaskohti ning annab soovitusi edasisteks tegevusteks," selgitas Kärtner. Lisaks selgus, et sarnaselt Eestile otsib kogu Euroopa võimalusi rahvusvahelistumist ja rahvuskeele säilimist kõrghariduses tasakaalus hoida.

Viimase kümne aasta jooksul on ingliskeelne õpe kasvanud just teisel õppeastmel ning eri õppekavagruppides erinevalt. Analüüsist selgub, et ingliskeelse õppe laienemine on tingitud nii üliõpilaste vähenemisest, soovist parandada õpetamise kvaliteeti kui ka tasuta eestikeelsele kõrgharidusele üleminekust. Ingliskeelse õppe mahu kasvu tulemusena on märkimisväärselt kasvanud ka välistudengite arv.

Lisaks leitakse uuringus, et peaksime riigina olema avatud nii välisüliõpilastele kui ka -õppejõududele. Eesti tööturg vajab igast rahvusest hea eesti ja võõrkeelteoskusega haritud inimesi, seeläbi muutub ka Eesti majandust konkurentsivõimelisemaks. Ühiskonnas hakkamasaamiseks ja tööturul osalemiseks peab välisüliõpilastel  olema tagatud eesti keele õppimise võimalus ja eestikeelsetele üliõpilastele hea võõrkeelte oskus.

Uuring valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Rakendusuuringute Keskuse CentAR poolt. Intervjuud viidi läbi 2018. aasta märtsis. Uuringuga saab tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Tanel Ardali.

Samal teemal:

• Ilmub esimene eestikeelne rakubioloogia õpik
• Kaks algavat konkurssi väärtustavad eesti teaduskeele arendamist

Esmakordselt toimunud ürituse eesmärk oli koondada kõiki selle valdkonna praktikuid Eestis ja luua platvorm ühiskondlikuks diskussiooniks, mille eesmärk on tugevam ja turvalisem E-riik.

Konverentsi korraldaja Birgy Lorenzi sõnul oli tegemist Eestis viimase aja kõige suurema küberkaitse kogukonna kogunemisega. "Meie kõikide ühine eesmärk on tuua digitaalne ohutus ja küberturvalisus tavainimesele sammukese lähedamale, et kõikidel oleks infoühiskonnas mõnusam toimida,“ sõnas Lorenz.

Mis toimub küberruumis ja kas oleme valmis, kui tulevad ilmsiks küberruumi varjuküljed? Kas teame kõiki ohtusid, mida võib endaga kaasa tuua tehisintellekt? Kui palju peavad muutuma reeglid, kes kontrollib mängu küberruumis, kas turvalisus on võimalik?  

Küsimustele otsiti vastust juba avasõnavõtus. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm selgitas, miks Kaitseministeerium on ellu kutsunud võistluse „KüberNaaskel“ noortele kübertalentidele. „Tutvustada noortele küberkaitse valdkonda kui karjäärivõimalust, kui atraktiivset elukutsevalikut; valdkonda, kus teha oma ettevõtte. Kõige tähtsam Kaitseväele – kasutada võistlust kui värbamisplatvormi, leida kõige nutikamad pead, kes Eestis küberis võtta on,“ selgitas Kusti Salm.

"KüberNaaskli" lõppvõistlus toimuski samas konverentsi raames. Kevadel toimunud eelvooru 170 osalejast pääses lõppvõistlusele 50 noort. "KüberNaaskli" finaali edukaimatest osalejatest moodustatakse võistkond, kes esindab Eestit oktoobris Londonis toimuval Euroopa küberturvalisuse jõukatsumisel ning osaleb eelseisval USA Küberpatrioodi võistlusel.

Kusti Salm nentis ka, et sel suvel alustab tööd Eesti Kaitseväe küberväe juhatus. Tehnoloogia ja karjäärivõimalused tulevad seal sellised, mida üheski teises kohas Eestis pakkuda ei ole. Ka koostöö NATOGA küberkaitse vallas ja see, et Eestis on NATO Küberkaitsekeskus, peaks noori meelitama õppima just IT ja küberturvalisuse erialasid. 

Lauri Luht Riigi Infosüsteemide Ametist rääkis kübervaldkonna väljakutsetest ehk kas Eesti on valmis „jamadeks“. Ta selgitas, et infoturbel ja küberkaitsel on oluline vahet teha. Küberkaitse puhul räägime infoühiskonna keskkonna, ka füüsilise keskkonna kaitsmisest; infoturbe puhul andmete, sideliinide ja arvutite kaitsest. Aastatel 1990-2000 ei olnud põhjust küberohtude pärast veel muretseda, 2007-2013 oli küberkuritegevusel juba suur mõju riikide julgeolekule. Täna on küberkuritegevusel oluline mõju ühiskonna, riikide ja äri toimimisele, see võib mõjutada meist igaüht. „Küberkuritegevus ületab kordades füüsilist kuritegevust,“ tõdes Lauri Luht. Missugune oli aasta 2017 Eestis küberturvalisuse poolest? Kolmandiku võrra enam registreeriti intsidente; oli paroolilekkeid (s.h lekkisid ligi 3000 riigitöötaja meiliaadressid); ID-kaardi turvanõrkuse lahendamine; Euroopa Liidu eesistumise turvamine; e-valimised läksid edukalt (32% kõigist valijatest); võeti vastu küberturvalisuse seadus. 

„100-protsendilist küberturvalisust ei ole olemas – saab olla valmisolek. Rünnete taga olevate riikide tegevus tuleb teha kulukaks ja ebamugavaks. Väärtusta oma andmeid ja kaitse neid! Tänane turvaline lahendus vajab homme parandamist ja investeeringuid. Küberturve vajab süsteemsemat korraldamist,“ loetles esineja mõningaid küberkaitsega seotud momente. 

Krister Kalda TTÜ Mektoryst kõneles isesõitvatest autodest. Ta tutvustas ka teisi projekte, mis TTÜ tudengitel parasjagu käsil, näiteks staelliidiprogramm. Selle eesmärk on disainida, ehitada ja kosmosesse orbiidile saata usaldusväärne ja võimas nanosatelliit ning luua maajaam, kus opereerida ja suhelda satelliidiga. Satelliit saadetakse orbiidile 2019. aasta alguses. Programmis osalemine aitab üliõpilastel saada teoreetilisi ja praktilisi kogemusi, et valmistada neid ette tööks kõrgtehnoloogiaga. 

Teine on isesõitva auto ehitamine eesmärgiga, et septembris 2018 sõidab auto 450 meetrit TTÜ peamajast IT Kolledžini. Iseauto projektiga alustati juunis 2017. Tootma neid autosid ei hakata, eesmärk on pakkuda tudengitele praktilist tööd, koostöö teiste ülikoolide ja asutustega, arenguvõimalus õppejõududele. „See on inseneeria, integreerimise ja PR projekt,“ sõnas Krister Kalda. 

Kaugem eesmärk on muuta TTÜ linnak targa linna keskkonnaks. „Meie peamine huvi on
kasvatada kompetentsi, analüüsida sõiduki ja sõiduki, sõiduki ja infrastruktuuri vahelist kommunikatsiooni ja kommunikatsiooni inimestega. Samuti kuidas seda kõike tulevikus liikluses rakendada, et linn oleks turvalisem. Kas isesõitvad autod on turvalised? Tavaautodega 70% õnnetustest juhtub inimvigade tõttu, 30% on masina viga. Isesõitvatel autodel on õnnetused 100% inimvea tõttu juhtunud,“ sõnas Krister Kalda. 

Ja lõpetuseks katkend küberturvalisuse eksperdi Karen Burnsi ettekandest. Karen Burns on kõrghariduse saanud Londonis, IKT-sektoris töötanud üle 10 aasta, nõustanud Google´it, Teliat, Tallinna Linnavalitsust; ta juhib Kaitsetööstuse Liidu juhtimise töörühma. 

Tema nõuanded, kuidas end paremini tööelus küberrünnakute eest kaitsta: salasõna asemel kasuta fraasi; arvutid peavad olema turvalised: aktiveeritud Firewall ja AntiVirus tarkvara; mitte kunagi ei tohi laadida personaalset/tundlikku/ettevõtte infot keskkondadesse nagu DropBox, Google Drive jne krüpteerimata; ärge lükake tarkvara uuendusi edasi; ärge tehke ettevõttega seotud (finants)toiminguid avalikus WiFi võrgus; alati krüpteerige tundlik ja oluline info; rünnaku ohvriks langedes tuleks sellest teada anda RIAle ja PPA küberbüroole; kaheastmeline autentimine; koolitage töötajaid!

Konverentsil olid ka praktilise suunitlusega töötoad. Näiteks Peeter Marveti juhtimisel uuriti, miks kratid üldse IT-maailmas tegutsevad; kuidas omandada krati mõtteviis, et neile seeläbi paremini vastu seista ning millised õpimängud on olemas, et oma oskuseid legaalselt proovile panna.

Toomas Lepiku (TTÜ)  juhtimisel vaadati praktilist juhtumit, kuidas viia läbi digitaalset ekspertiisi WiFist pealtkuulatud andmete alusel. Samuti prooviti viipemaksekaardilt andmeid ära tõmmata ja leiti lahendusi enda kaitsmiseks. 

Fotod konverentsilt ja "KüberNaaskli" võistluselt. Autor: Edmund Mäll. Kõik konverentsi materjalid ja lingi järelvaatamiseks leiab siit. 

Arutelupäeva avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rõhutas Euroopa teadusraha parema kasutamise vajadust. “Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm muutuks oluliste valdkondade eesvedajaks, panustades neisse varasemalt rohkem vahendeid. Eestil on varasemast oluliselt paremad võimalused tänu eesistumisele kujundada Euroopa teaduse tulevikku,” sõnas Reimand. “Teadusvaldkondade prioritiseerimine ja vahendite täpsem suunamine aitab nendel valdkondadel saavutada arengueelist ja saada Euroopast rahalist võimendust. Eesti jaoks on selleks näiteks küberjulgeolek, personaalmeditsiin, biomajandus ja e-riigi võimalused,” lisas Reimand.

Eesti teadlased ja ettevõtjad on praegusest programmist Horisont 2020 taotlemisel olnud väga edukad võrreldes teiste riikidega, samas on murekohaks jäänud valdkonda laiemalt hõlmavate projektide elluviimine. Arutelul jõuti järeldusele, et Euroopa programmide vahendite veelgi edukamaks kasutamiseks on vaja arendada siseriiklikku koostööd nii teadusasutuste, valitsusasutuste, erasektori ja kolmanda sektori vahel. Lisaks rõhutasid osalejad, et Horisont programmist peab saama Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi loomulik osa, mis toetab rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö ning eesliini teadmiste ja rakenduste siirde kaudu Eesti ühiskonna arengut.

Juuni alguses avalikustas Euroopa Komisjon teadusvaldkonna programmi Euroopa Horisont eelnõu, mille järgi suunatakse teadusesse aastatel 2021-2027 ligi 100 miljardit eurot. Arutelu on korraldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri poolt selleks, et koos olulisemate partnerite ja ekspertidega arutada Eesti seisukohti uue programmi läbirääkimisteks. Koos järgnevate aruteludega kujunevad suve lõpuks Eesti seisukohad, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Baltimaade ülikoolid ühendasid CERN-i tegevusteks jõud
• Tallinnas uuritakse Eesti võimalusi Euroopa uues teadusrahastuse programmis

"KüberNaaskli" lõppvõistlus toimus 12. juunil Kaitseministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja -julgeolekukeskuse ja Eesti Interneti Sihtasutuse korraldatud Mektory TTÜ küberkonverentsi "Kas Eesti vajab küberkindlustust?" raames. "KüberNaaskel" on noorte talentide konkurss, kus võistlevad nii õpilased kui tudengid. Kevadel toimunud eelvooru 170 osalejast pääses lõppvõistlusele 50 noort. Võitjaid ootab osalemine augustis toimuvas küberlaagris. "KüberNaaskli" finaali edukaimatest osalejatest moodustatakse ka võistkond, kes siirdub Eestit esindama oktoobris Londonis toimuvale Euroopa küberturvalisuse jõukatsumisele ning osaleb eelseisval USA Küberpatrioodi võistlusel.

Foto: Romil Rõbtšenkov

Küberolümpia projekti idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel, kõikide programmi tegevuste läbiviija on Tallinna Tehnikaülikooli kriminalistika ja küberjulgeoleku keskus ning võistluse tehnilise osa teostab Eesti Kaitseväe küberharjutusväljak. 

Vaata "KüberNaaskli" 2018 parimate nimekirja siit! 

Vaata, kes pääsesid 26.-29. juunini Kehtna Kutsehariduskeskuses toimuvasse küberlaagrisse

Hetk autasustamiselt. Edmund Mälli foto

Samal teemal:

• "KüberNaaskli" võistluse eelvooru tulemused on avalikud
• Algas veebipõhine võistlus "KüberNaaskel"

Head õpilased!

Põllumees ütleb, et juunikuus loob rukis pead. Ja sellest sõltub, milliseks kujuneb saak, mis sügisel leivaviljana salve jõuab. Hariduspõllul on samamoodi – läinud õppeaasta on aluseks sellele, milliseks kujuneb teie edasine koolitee. Iga õpitud aasta on vundamendiks järgmisele ning kooliaeg omakorda kogu järgnevale elule. Seega loodan, et ka sel aastal ladusite järjekordse kihi hoole ja armastusega.

Head koolilõpetajad!

Põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamisega olete jõudnud järgmise verstapostini – kool on lõpetatud ja palju uusi teid valikuks valla. Valikut pole teha kerge, sest iga valikuga kaasneb vastutus. Paljud erialad ja õppimisvõimalused on huvitavad, kuid  valitud eriala või õppesuuna sobivusest saate aru alles sellega töiselt tegeledes. Ja mõnikord on vaja ümber otsustada ning uus valik teha. Soovin teile tarka meelt nende valikute tegemisel!

Armsad õpetajad, tugispetsialistid ja koolijuhid!

Olete taas ühe kooliaasta jagu aidanud meie noortel õppida õppima, tundma maailma meie ümber ning toetanud neid nende teel tarkadeks ja hoolivateks ühiskonna liikmeteks. Usun, et teie kaasa antud õpetussõnad ning ühiselt läbi tehtud ülesanded-katsed-ettevõtmised annavad teie õpilastele parima võimaliku pagasi edasiseks. Ma tänan teid siiralt teie igapäevase panuse ja pingutuse eest!

Kallid lapsevanemad!

Ka teil algab suvepuhkus, sest eks ole ju nii, et koolis ei käi ainult laps, vaid lapsevanem ühes temaga. Selleks korraks on ühel pool e-kooli külastamise ning kontrollimisega, kas ikka hommikuks puhtad riided valmis ning õiged õpikud kotis. Kasutage teiegi sooja suve, et oma lastega koos puhata ning aega veeta, et uuel sügisel olla valmis oma lapsi toetama nende kooliteel.

Soovin kogu haridusrahvale ilusat suve, täis rõõmsaid hetki ja palju päikest! Näeme jälle sügisel!

Vaata minister Mailis Repsi tervitust videona siit.

Avafoto: Unsplash, Hope Hause Press. 

Esmakordselt toimuva ürituse eesmärk on koondada kõiki selle valdkonna praktikuid Eestis ja luua platvorm ühiskondlikuks diskussiooniks, mille eesmärk on tugevam ja turvalisem E-riik. 

Vaata otseülekannet siit! 

Esimese TTÜ Küberkonverentsi seminarid ja töötoad käsitlevad mitmeid teemasid küberjulgeolekust viipemaksekaartide ja iseautode turvalisuseni välja. Muuhulgas küsitakse, mis toimub küberruumis ja kas oleme valmis selle varjukülje avaldumiseks? Kas oleme valmis ohtudeks, mille toob kaasa tehisintellekti areng? Kuidas valmistuda riskideks ja kas täielik turvalisus on üldse võimalik?

Ürituse korraldaja Birgy Lorenzi sõnul on tegemist viimase aja kõige suurima küberkaitse kogukonna kogunemisega, kus osalevad teadlased, tudengid, turvaspetsialistid ja ametnikud. “Meie kõigi ühine eesmärk on tuua digitaalne ohutus ja küberturvalisus tavainimesele sammukese lähedamale, et kõikidel oleks infoühiskonnas mõnusam toimetada,” selgitas Lorentz.

 Päev hõlmab ettekandeid tippspetsialistidelt ja põnevaid töötubasid ning paneele, mida juhivad küberkaitse ja -hügieeni eksperdid nii Eestist kui välismaalt. Päeva lõpus kuulutatakse välja küberkaitse noorte talentide võistluse KüberNaaskli võitjad.

Kübernaaskli häkaton toimub TTÜ küberkriminalistika ja -julgeolekukeskuses juba teist aastat. Tegemist on noorte talentide konkursiga, kus võistlevad nii õpilased kui tudengid. Kevadel toimunud eelvooru 170 osalejast pääses lõppvõistlusele 50 noort. Võitjaid ootab osalemine augustis toimuvas küberlaagris. Kübernaaskli finaali edukaimatest osalejatest moodustatakse ka võistkond, kes siirdub Eestit esindama oktoobris Londonis toimuvale Euroopa küberturvalisuse jõukatsumisele ning osaleb eelseisval USA Küberpatrioodi võistlusel.

 TTÜ Küberkonverentsi kava vaata siit.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ Eesti Mereakadeemias toimub küberturvalisuse suvekool
• Toimus küberkaitse seminar tüdrukutele

Selle tulemusel on võimalik senisest lihtsamini asuda näiteks Eesti ülikooli lõpudiplomiga edasi õppima Läti või Leedu ülikoolides.

 "Täna allkirjastatud lepingu alusel on võimalik senisest oluliselt lihtsamini Eesti õppuritel asuda õppima Läti või Leedu kõrgkoolidesse, aga ka vastupidi. See leping loob  laiemad võimalused nii akadeemilise kogukonna mobiilsuseks, mille tulemusel muutub meie kõrgharidussüsteem avatumaks ja rahvusvahelisemaks, kui ka laiemalt tööjõu liikumiseks," selgitas minister Mailis Reps.

Allkirjastatud lepingu tulemusel tunnustatakse senisest lihtsamini näiteks akadeemilisi kraade, rakenduskõrghariduse diplomeid ja gümnaasiumi lõputunnistusi. Kõrgkoolidel ega tööandjatel ei ole enam vaja pöörduda oma riigi akadeemilise tunnustamise agentuuri (ENIC/NARIC keskus) poole tunnustamismenetluse alustamiseks, vaid edaspidi on võimalik saada keskuse veebilehelt infot automaatse tunnustamisega hõlmatud kvalifikatsioonide, tunnustatud kõrgharidusasutuste ning nende õppekavade kohta.

Tegemist on Baltimaade ühise pingutusega Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomiseks, meile sarnase kokkuleppe on sõlminud ka näiteks Beneluxi riigid. Mai lõpus allkirjastati Prantsusmaal Pariisi kommünikee, millega Euroopa haridusministrid leppisid kokku Bologna protsessi lõplikus elluviimises – kolme-astmelises kõrgharidussüsteemis ning ühtsete kvaliteedi kindlustamise põhimõtete ja kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi rakendamises. Üle-Euroopalise kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi rakendamiseni loodavad Euroopa kõrgharidusruumi kuuluvad riigid jõuda aastaks 202

Allkirjastatud kokkulepet kohaldatakse kvalifikatsioonidele, mis antakse välja pärast kokkuleppe jõustumist.

Allikas: HTMi pressiteade.