Tartusse kokku sõitvad teadlased, poliitikud ja Euroopa Komisjoni esindajad keskenduvad teiste tõsiste teemade kõrval sel korral põllumajanduse digitulevikule.

Kuuendat korda peetava konverentsi ambitsioon on olla omas Kirde-Euroopa regioonis sillaks ida-lääne suunal poliitikafoorumina põllumajanduse ja maaelu valdkonnas. Konverentsi vormi eripära on sektori kolme põhiagendi – teaduse, poliitika ja ettevõtluse – ühine arutelu ning tuginemine valdkonna peamistele rahvusvahelistele organisatsioonidele. 

Keskpunktis on sel korral põllumajanduse toodetud digiandmed, nende kasutamise õigused ja kohustused. „Digiandmed tekivad nii põlluharimises, loomakasvatuses kui toidutootmises,“ loetles põllumajandusfoorumi peakorraldaja Elis Vollmer. Andmed puudutavad mullastikku, väetiskasutust, taimekaitsevahendite kasutust, saagikust, loomade tervist ja jõudlust, tooraine päritolu, lisa-ainete kasutamist, säilivust jm. Oluline on küsimus, kellele need suured andmehulgad kuuluvad. „Kas põllumehele või tehnoloogiafirmale? Lisaks pole selged ka andmete kasutamise õigused. Kellele võib andmeid avaldada ja kes võib andmeid kasutada? Kas keegi peaks kellelegi andmete eest maksma?“ arutles Vollmer.

Eraldi sessioon keskendub teisele olulisele teemale kaasaegses toidutootmises – antibiootikumide näilisele vajadusele loomakasvatuses ning nende mõjule loomade heaolule. Antibiootikumide liigkasutamine inimmeditsiinis on viinud resistentsete antibiootikumide tekkeni. Vollmeri sõnul avalduvad tulemused küll peamiselt inimeste meditsiinis, ent resistentsete viirustüvede tekitajaks peetakse ka loomakasvatust ja seal kasutatavaid antibiootikume. Kuigi regulatsioonid nii Euroopa Liidus kui ka riiklikul tasemel püüavad ravimite kasutamist vähendada, on nende tarvitamine intensiivses loomakasvatuses endiselt tõusmas.

Esimese päeva lõpetab prof Thierry Kesteloot provotseeriva ettekandega toidutootmise kriitiliste osade koondumisest suurkorporatsioonide kätte. Esitus otsib vastust küsimusele, kuidas võib võimu muutus mõjutada toidutootmise tulevikku ning julgeolekut. 

„Rahvusvaheline konverents Agroforum on koht, kus saab end teiste riikidega võrrelda, oma kogemusi jagada ja teistelt õppida. Loodan, et Eesti rakenduste vastu on huvi ka laiemalt ja võiksime lisaks põllumajandustoodangule müüa ka oma teadmisi ning kogemusi digitaliseerimisest,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Foorumile on kutsutud Läänemere äärsete riikide, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa, ning Euroopa Liidu idapartnerluses osalevate riikide, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia, esindajad. Avaettekanded peavad FAO ja Euroopa Komisjon. 

Agroforum Mare Balticum toimub 17.–19. aprillil Tartus, Eesti Maaülikooli peahoone (Kreutzwaldi 1a) aulas. Konverentsi keeled on inglise ja vene keel. Rohkem infot, sh ettekanded ja videoülekande leiab konverentsi kodulehelt http://agroforum.emu.ee/en/agroforum/background-materials/

Foorumit korraldavad Eesti Maaülikool ja maaeluministeerium koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Idapartnerluskeskuse ja Tartu linnaga.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva
• Maaülikooli uus "Rohelise ülikooli strateegia" puudutab ühiskonda laiemalt

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrandid korraldavad Eesti üht vanimat tudengikonverentsi üliõpilastele Eestist, Venemaalt, Hongkongist, Gruusiast, Poolast, Moldovast, Kõrgõzstanist, Valgevenest, Itaaliast ja Saksamaalt. Konverentsile pääsemise konkursi edukalt läbinud tudengid tutvustavad teadustöid sellistel teemadel nagu lingvistika ja kultuur, Venemaa ja rahvusvahelised uuringud, haridus, vene keel ja kultuur, piiriülene ettevõtlus ning noorsootöö.

Kahel konverentsipäeval peetakse kaks plenaarsessiooni ja arutatakse teadustöid 11 sektsioonis, mida korraldatakse paralleelselt kahe-kolmekaupa. Konverentsi töökeel on inglise keel, välja arvatud venekeelses sektsioonis „Vene keel ja kultuur“.

Tänavusel konverentsil pööratakse tähelepanu vene kultuurile Euroopas. Kõik on oodatud 19. aprillil kell 16 ümarlauavestlusele teemal „Venekeelne eurooplane: mida see tähendab?“. Sellel Narva kolledži galeriis peetaval arutelul osalevad ajakirjanik Nikolai Karajev ja venekeelne Eesti kirjanik Andrei Ivanov. Üritus on tasuta, huvilistel palutakse eelnevalt registreeruda (registreerimisvorm).

Narva 18. rahvusvahelist üliõpilaste teaduskonverentsi toetab Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu. Vaata ka konverentsi ajakava.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Saada oma uurimistöö õpilaste teadusajakirja Akadeemiake
• Vikipeedia e-kursus aitab valmis teha uurimustöö

Enne õpinguid Telia peakontoris külalisi vastu võtnud Pepper on Jaapani firmas SoftBank toodetud humanoidrobot, mille funktsioonina on tootja näinud ette inimestele seltsi pakkumise. Tartu Ülikoolis osaleb uue üliõpilase koolitamises viis robootikatudengit, keda juhendab dotsent Karl Kruusamäe. Plaani kohaselt Pepper on semestri lõpuks omandanud mitmesuguseid oskusi ja teadmisi, mis aitavad tal suhelda inimestega senisest veelgi paremini.

Projekti juhendaja Karl Kruusamäe selgitas: „Pepper asub uusi teadmisi omandama üheskoos TÜ robootika ja arvutitehnika õppekavade üliõpilastega. Teatavasti on areng kõige kiirem koostööd tehes. Ühelt poolt õpetavad meie üliõpilased Pepperile, kuidas suhelda inimestega nii füüsilises kui ka virtuaalreaalsuses lihtsasti mõistetaval moel. Samal ajal õpivad üliõpilased praktilise kogemuse kaudu, kuidas etteantud nõuetest lähtuvalt arendada tehnoloogiliselt keerukaid robotsüsteeme.“

„Tartu Ülikool on asunud jõuliselt tegelema erinevat tüüpi praktika lõimimisega kõikidesse õppekavadesse. Projektipõhine praktika, kus lahendatakse mõne ettevõtte või asutuse probleemi, on meil veel katsetamisjärgus. Pepper on meie esimene edulugu, mis võiks julgustada nii ettevõtteid kui ka TÜ instituute rakendama projektipõhist praktikat ulatuslikumalt,“ tervitas TÜ õppeprorektor Anneli Saro uut „üliõpilast“ rõõmuga.

„Telia otsib pidevalt võimalusi, kuidas panustada Eesti ühiskonna arengusse tervikuna viisil, mis haakub meie tegevusega. Telekommunikatsioonil on tulevikurobootikas kindlasti suur roll ja seepärast see valdkond paelubki meid,“ sõnas Telia asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner. „Tänu meie koostööle Tartu Ülikooliga saavad üliõpilased praktilisi robootikakogemusi ja ühtlasi kasvab Eesti võimekus luua selles vallas lahendusi.“

Kärner kommenteeris Telia ootusi projektile järgmiselt: „Me ootame, et koostöös Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi, Telia ja Hansabiga arendame Pepperi uuele tasemele, mis poleks enam piiratud tema sisse tehases pandud tarkusega, vaid võimaldaks tal teha tunduvalt rohkem. Liiga palju kaarte ma praegu avada ei tahaks, kuna projekti lõpuks peab jääma ka üllatusi. Lihtsalt öeldes soovime, et Pepper suudaks teha seda, mida pole veel mitte ükski teine Pepper maailmas teha suutnud, ning et inimesed saaksid temaga suhelda samuti täiesti uues kontekstis.“

Pepperi tõi 2018. aasta kevadsemestriks Tartu Ülikooli õppima TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. Pepper ei pea ennast kindlasti üksi tundma, sest seltsi pakuvad talle lisaks tudengitele ka teised ülikooli robotid, näiteks tootmises töötavad KUKA, Universal Robots ja Franka Emika manipulaatorid, inimesi jäljendavad Sanbot ja Nao humanoidid ning hariduslikud robotid, nagu mBotid ja robotondid.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas
• Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad, teaduse tutvustajad ja teadushuvilised

Juubeliseminaril „Eesti lennundus 2.5“ Dorpati konverentsikeskuses on fookuses mehitamata õhusõidukite tulevik, ühtlasi kuulutatakse välja Eesti aasta tegu lennunduses ning esitletakse raamatut Eesti lennunduse ja lennuakadeemia ajaloost. 

Rahvusvahelisel lennundusseminaril esinevad lennundusvaldkonna juhid ja tippspetsialistid nii Eestist kui ka välisriikidest. Seminari peamine fookus on seekord mehitamata õhusõidukite tulevikul nii tsiviil- kui ka militaarlennunduses. Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liige Üllar Salumäe tutvustab seminaril visiooni mehitamata lennuliikluse korraldamisest Eesti õhuruumis. Eesti Õhuväe leitnant Tarvo Räbokon ning NATO leitnant Daniel Toms tutvustavad koosviibimisel aga mehitamata militaarlennundust Eestis.

Eesti Lennuakadeemia rektori Jaanus Jakimenko sõnul on juubeliseminar „Eesti lennundus 2.5“ kogu lennundusvaldkonna tippsündmus Eestis, kus kokku saavad lennundusega seotud võtmeisikud. Seetõttu käsitletaksegi seminaril ühiskonnas aktuaalseid teemasid, mis puudutavad nii Eesti kui ka kogu maailma lennundust. „Seekordse seminariga tähistatakse ühtlasi Eesti Lennuakadeemia 25. aastapäeva, mis lisab sündmusele erilisust. 2018. aastal tähistab Eesti suurejooneliselt oma 100. sünnipäeva. Lennuakadeemia on osa sellest ajaloost, sest 25 aastat oleme koos Eesti riigiga ühiselt arenenud ja paremaks muutunud,“ lisab Jaanus Jakimenko.

Lennundusseminari õhtusel galal kuulutatakse välja 2017. aasta tegu Eesti lennunduses. 2016. aastal pälvis aasta teo lennuettevõtte Nordic Aviation Group ASi (Nordica) loomine. Lisaks toimub galal raamatu „Ühisel jõul kõrguste poole“ esmaesitlus, autor Paavo Kangur. Raamat võtab koos rohke pildimaterjali ja värvikate seikadega kokku 99 aastat Eesti lennundusharidust ning 25 aastat Eesti Lennuakadeemia kujunemislugu.

Allikas: Eesti Lennuakadeemia info. 

Samal teemal:

• Eesti Lennuakadeemia alustab arenduskoostööd lennukitootjaga Airbus

Eesmärgiks on, et üha rohkem inimesi saaks oma igapäevaelus kasutada eesti keelt mõistvaid nutiseadmeid ja teisi tehnoloogiaid. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et keeletehnoloogial on eesti keele arendamisel ja elujõu hoidmisel tähtis roll. „Tehnoloogia on meie igapäevase elu osa ja me suhtleme selle vahendusel üha rohkem,“ ütles minister Reps. „Vajame hästi toimivaid ja kasutajasõbralikke lahendusi erinevates eluvaldkondades, et näiteks ka kohvimasin või lennujaama iseteeninduskassa saaks suhelda meiega eesti keeles.“

Programmiga toetatakse lisaks keeletehnoloogiliste rakenduste loomisele ka baastehnoloogiate ja -ressursside arendamist, mis loovad eeldused ja vajalikud „ehituskivid“ rakenduste väljatöötamiseks.

Varasemate Eesti keeletehnoloogia riiklike programmide toel on juba valminud mitmed lahendused laiemale avalikkusele kasutamiseks, näiteks Elisa Raamatu ja Rahvusarhiivi digitaalarhiivi Digar iselugeja, mis loeb e-raamatud ette sünteeskõnes. ETV-s ja ETV2-s on võõrkeelsete saadete ja filmide jälgimisel võimalik lisahelikanali kaudu kuulata helindatud subtiitreid. Välja on arendatud populaarne e-keelenõu portaal. Androidi kasutajad saavad oma nutiseadmes käivitada dikteerimisrakendusi Diktofon, Kõnele ning Arvutaja.

Aastateks 2018-2027 loodud Eesti keeletehnoloogia uue riikliku programmi esimene taotlusvoor avaneb 16. aprillil ning selle maht on 811 000 eurot. Taotlema on oodatud nii avaliku, era- kui kolmanda sektori asutused, kes on huvitatud oma tegevusvaldkonnas keeletehnoloogia kasutuselevõtust või olemasolevate lahenduste ja tehnoloogiate edasiarendamisest. Toetust saab taotleda baastehnoloogiate ja ressursside arendamiseks ning keeletehnoloogia kasutuselevõtuks lahendustes ja rakendustes.

Taotlusi saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemis www.etis.ee 16. aprillist kuni 4. mai kella 17ni. Programmi ja taotlemistingimusi tutvustatakse lähemalt infopäevadel, mis toimuvad 10. aprillil kell 9-11 Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi ruumis Tõnissoni (Munga 18) ning 12. aprillil kell 13-15 Tallinnas Eesti keele Instituudi saalis (Roosikrantsi 6).

Eesti keeletehnoloogia 2018-2027 riikliku programmiga saab tutvuda SIIN. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mõtteid interneti päevalt 2018
• Teadlane teab: kas tehnoloogia väärkasutamine võib viia inimkonna taandarenguni?

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on uus IKT teaduse toetusmeede hea näide sellest, kuidas riik suunab täiendavaid vahendeid riigile strateegiliselt vajalike teaduserialade arendamiseks. „Tipptasemel IKT teaduse rakendamisest võidab kogu ühiskond, olgu näiteks uued innovaatilised tooted või mugavad ja turvalised e-teenused. Samavõrd oluline on teaduse tihedam sidumine õpetamisega, et kindlustada teadlaste järelkasv ja aidata võimekatel tudengitel tippu jõuda.“ 

Viieks aastaks kavandatud toetusmeede on osa IT Akadeemia programmist, mis loodi Eesti riigi, ülikoolide ja IKT ettevõtete koostöös 2012. aastal. Programmi tegevust koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

IT Akadeemia nõunik ja teadusmeetme koordinaator Indrek Ots ütles, et välja valiti kuus prioriteetset IKT suunda. „Neid arendatakse Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel ning koostöös, sest Eestis vastutavad just need ülikoolid IKT kõrghariduse eest,“ sõnas Ots.

Prioriteetsed suunad on tehisintellekt ja masinõppimine; andmeteadus ja suurandmed; robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides; tarkvara usaldusväärsus; tarkade asjade internet; riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus.

Teadusuunad valis välja IT Akadeemia juhtkomisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning IKT ettevõtete esindajad.

Meedet rahastatakse riigieelarvest ning perioodiks on kavandatud aastad 2018-2022.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Arendustöö keskmes on reisilennukitele uudsete tagatiibade (SBS - Swivel Beam System) väljatöötamine, mis on töökindlamad, vähendavad kütusekulu ning keskkonna saastamist. 

Uudse tagatiibade lahenduse on välja töötanud Eesti Lennuakadeemia teadus- ja arendusosakonna spetsialist Peep Lauk ning see on pälvinud lennukitootja Airbus tähelepanu eesotsas Airbusi teadus- ja arendusosakonna peakonstruktori Daniel Reckzehga. „Idee on uudne ja nutikas ning selle kinemaatilisel lahendusel on eelised võrreldes täna kasutusel olevate tagatiibade konstruktsioonidega,“ on märkinud Reckzeh. 

Aerospace Engineer üksuse insener Olivier Chabilan Airbusi Filtoni tehasest Inglismaal on toonud uue lahenduse põhilisteks eelisteks selle lihtsama ehituse, kergema kaalu ning väiksema õhutakistuse. Chabilani sõnul on uuenenud tagatiivas vähem (kardaan)ajamivõlle ja reduktoreid, tänu millele on seadme töökindlus kõrgem. Ka mootorite hoolduskulud vähenevad, sest nad töötavad väiksema koormusega ja kuluvad sellevõrra vähem.

Tagatiibade uus lahendus SBS võimaldab seetõttu vähendada reisilennukite kütusekulu ning samuti keskkonna saastamist. Peep Laugu sõnul on nutika lahenduse abil ka lennukite müratase väiksem, sest SBSi kasutamine võimaldab sama lennukaalu juures lennata 600-1000 m kõrgemal lennutasandil. Rahaliselt vähendab SBSi kasutamine nt Airbus A320 kulutusi kütusele kuni 437 000 eurot aastas lennuki kohta. Hiljuti edukalt testlennud läbi teinud Airbusi uue mudeli A321 neo LRi kasutamisel ulatub kütuse kokkuhoid lennuki kohta aga koguni 1 miljoni euroni aastas. 

Peep Lauk lisab: „SBS lahendus on rakendatav erinevatel õhusõidukitel alates piloodita õhusõidukitest ja purilennukitest kuni raskete transpordilennukiteni välja. Oleme andnud patenditaotluse Euroopa Patendiametisse, kuhu kuuluvad 38 riiki, et saada lennuakadeemiale patendikaitse. Projekti positiivse arengu korral on võimalus taotleda patenti ka Ameerika Ühendriikides, kus on hetkel projekteerimisfaasis uus Boeing 797, millel oleks samuti uudset tagatiibade lahendust võimalik kasutada."

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade.   

Väitluskoosolekut ülikooli peahoone aulas juhib TÜ riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja, teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski. “Väitlema asuvad väga tugevad rektorikandidaadid, kes on mõlemad ennast tõestanud ülikooli juhtimiskogudes ja kellel on selja taga ka valdkondade tugev toetus. Tuleb põnev arutelu,” sõnas Ukrainski.

Kummalgi kandidaadil on väitluskoosoleku alguses kümme minutit oma olulisimate seisukohtade tutvustamiseks. Sellele järgnev debatt jaguneb kahte teemaplokki: Tartu Ülikooli strateegiline juhtimine ning Tartu Ülikooli roll Eestis ja maailmas. Lõpuks vastavad kandidaadid saalisviibijate küsimustele.

Umbes kaks tundi kestvast debatist teeb otseülekande UTTV. Kohapeal on tagatud sünkroontõlge inglise keelde.

Toomas Asser ja Margit Sutrop

Ülikooli töötajatel ja üliõpilastel oli võimalus esitada rektorikandidaatidele kirjalikult anonüümseid küsimusi juba enne koosolekut. Esitatud saja küsimuse teemadering ulatub ülikooli üldisest arengust ja rahvusvahelistumisest kuni doktoranditoetusteni. Professor Asseri ja professor Sutropi kirjalikud vastused avaldatakse jooksvalt ülikooli kodulehel alates 4. aprillist.

TÜ rektori valimised toimuvad 26. aprillil kell 12 peahoone aulas. Uue rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Avatud koosolekul arutatakse kõrghariduse rahastamise tulevikuväljavaateid
• Eesti Maaülikooli rektor annab ametivande

Veebilehel www.ecpsr.com on esitatud alusetu info kõrgharidustaseme õppest, riiklikust tunnustatusest ning koostööst Haridus-ja Teadusministeeriumiga.

Ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak märkis, et eksitav reklaam viitab võimalusele omandada kõrgharidus e-õppe vormis ja saada Eesti riigi poolt tunnustatud lõpudokumente. „See ei vasta tõele ja inimesed võivad pahaaimamatult sattuda olukorda, kus neile pakutakse ebaseaduslikku tasulist teenust,“ ütles Haidak. „Iga õppida soovija peaks õppeasutust valides jälgima, et koolil oleks tegevusluba.“

Kõrgharidusõppe avamiseks Eestis peab ülikooliseaduse kohaselt andma loa valitsus. Haridus- ja Teadusministeerium teeb valitsusele vastava ettepaneku juhul, kui õppe kvaliteeti on hinnatud ja tunnistatud piisavaks.

 Asutus nimega „European College of Professional Studies and Research“ ei ole pöördunud Haridus-ja Teadusministeeriumi poole õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning neile ei ole kinnitatud õppe läbiviimise õigust valitsuse poolt.

Ministeerium on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole seoses ebaseadusliku majandus-ja õppetegevuse kahtlustusega.

Allikas: HTMi info. 

Kohtumisel osaleb ka Hiina suursaadik Li Chao.

„Eesti keelt õpetatakse hetkel umbes 30s maailma ülikoolis ja õppijate arv on üle 1000 tudengi. Suuremalt jaolt on need üliõpilased sooritamas eesti keele ja kultuuri moodulit või kõrvalainet. Eesti keelt peaainena on väljaspool Eestit võimalik õppida siiski vähestes ülikoolides Soomes, Leedus, Venemaal ja Ungaris. Eeltoodust lähtuvalt on igati positiivne, et BISU ülikool Hiinas on avanud eesti keele ja kultuuri eriala. Sel moel on võimalik kasvatada Eesti tuntust Aasia regioonis ja konkreetsemalt Hiinas,“ selgitab koostöölepingu vajalikkust eesti keele võõrkeelena professor ja rakenduslingvistika osakonna juhataja Birute Klaas-Lang.

Leping sätestab Beijing International Studies University (BISU) üliõpilaste aastase eesti keele programmi Tartu Ülikoolis ja bakalaureuseõppe eesti keele võõrkeelena erialal. Koostöölepingule kirjutavad 29. märtsil kell 16.30 senati saalis alla TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop ja BISU president Ji Jinbiao.

Hiina delegatsiooni kuuluvad BISU (Beijng International Studies University) ja Pekingi linnavalitsuse esindajad ning kohtumisel osalevad ka Hiina suursaadik Li Chao ja direktor Hu Yong. Visiidi käigus tutvutakse Tartu Ülikooli ja selle ajalooga ning toimuvad kohtumised humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• EBSi üliõpilased aitavad Volkswagenil Hiina turul äri arendada
• Maailmafirmas tulevikutarkust kogumas