Tudengimess toimub Tartus juba viiendat aastat ning peamiselt osalevad seal Eesti Maaülikooli õppekavadega seotud ettevõtted. Messi projektijuht Katrin Kreegimäe sõnul on messi fookuses ettevõtete-praktikabaaside ning koolipoolsete praktikajuhendajate koostöö tõhustamine. „Töötoad toimuvad sel korral ka neile, et arutada vastastikuseid ootusi ja võimalusi praktika parendamiseks,“ lisas Kreegimäe.  

Lisaks on messil võimalus osaleda kahes seminaris, millest esimeses jagab Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna karjääriinfo spetsialist Külli Pedari nippe praktikale ja töökohale kandideerimiseks. Sellele järgnevas infotunnis annab praktika sooritamise võimalustest välismaal ülevaate maaülikooli õppeosakonna välissuhete spetsialist Karoli Kõiv. Päeva lõpetab Liisi Jürgenson ülevaatega osalemisest Southwesterni programmis. 

„Kogemused näitavad, et õnnestunud praktikast kasvab sageli välja pikaajaline töösuhe,“ innustab projektijuht Katrin Kreegimäe tudengeid messist osa võtma ning ettevõtjatega vahetult suhtlema.

Maaülikooli spordihoone (Kreutzwaldi 3) uksed on avatud kell 11.00–15.00. Sissepääs messile on tasuta.

Allikas: Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Maaülikooli raamatukogu sai rariteetsed teosed
• Maaülikool tunnustab väljapaistvaid tegijaid

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust. Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

Uuringuküsimused

OSKA IKT-valdkonna uuringuküsimused olid näiteks, millised on valdkonna (tuleviku)põhikutsealad; milline on valdkonna majanduslik seisund täna (sh hõive); millisena nähakse valdkonna arenguid lähiaastatel; kui palju vajatakse põhikutsealadel tööjõudu ning milliste oskustega töötajaid vajatakse lähiajal ja kümne aasta vaates; milline on valdkonna tänane koolituspakkumine ja kuidas see vastab prognoositavale tööjõuvajadusele; mida muuta õppekavade arenduses, koolituskohtade arvus õppetasemeti ning täiendus- ja ümberõppes. 

IKT-sektor on väike, aga palk on hea

Aastatel 2011–2013 moodustasid IKT-sektori ettevõtted keskmiselt 4,1% kõigist Eesti ettevõtetest4. IKT-sektori ligi 3000 ettevõttest 94% olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted. IKT-sektoris töötas samas 3% kõigist töötajatest.

IKT-sektori töötajad on reeglina hästi tasustatud. Sektori keskmine palk on Eesti ettevõtete keskmise palgaga võrreldes oluliselt kõrgem. Kõrgeimad palgad on programmeerimise ja konsultatsioonide ning telekommunikatsiooni tegevusalal .

IKT kutsealadel oli 2011–2013 keskmisena hõivatuid 22 9706, neist IKT-sektoris 62% (14 180) ja teistes sektorites vaid 38% (8790). IKT-sektori töötajate arvu kasv on toimunud IKT-teeninduse tegevusaladel, kus hõive on suurenenud 89% võrreldes 2013. aastaga.

IKT valdkonna põhikutsealade hõive on arvuliselt suures osas (55%) tippspetsialistide ja juhtide keskne. Põhikutsealade esindajatest ligi poole (hinnanguliselt 10 270) moodustavad tarkvaraarenduse ning IKT-süsteemide ja -teenuste kutseala tippspetsialistid, kuhu kuuluvad nii tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajad kui tarkvara- ja IKT-süsteemide analüütikud/arhitektid.

Kõrgharidusega töötajate osa kõigist IKT valdkonnas hõivatutest moodustab Eestis 52%, mis on alla Euroopa Liidu riikide keskmist. Inseneriharidust eeldavatel põhikutsealadel (tippspetsialistid) domineerivad kõrgharidusega töötajad, kel valdavalt on akadeemiline kõrgharidus. Tehnikute ja tootmise operaatorite seas on ligikaudu võrdselt kõrghariduse ja kutseharidusega töötajaid.

IKT valdkonnas hõivatute puhul (v.a insenerid) on üldharidusega töötajate osakaal suhteliselt kõrge. Ilma erialase hariduseta töötajate suur osakaal viitab suurele täiendõppe vajadusele. Samas võib ka suur üldharidusega töötajate osakaal anda märku poolelijäänud jätkuõpingutest.

Vanusestruktuuris domineerivad kuni 40-aastased, neid on ligi 65% kõigist IKT põhikutsealadel hõivatutest. Vanemaealised töötajad on ülekaalus telekommunikatsiooni ja elektroonika alavaldkonnas, kus tööjõuvajaduse prognoosis tuleb arvestada ka asendusvajadust. Samal ajal on tarkvaraarenduse ning IKT süsteemide ja teenuste alavaldkonnas hõivatud pigem nooremapoolsed ning pensionile minekust tingitud asendusvajadusega siin arvestama lähiaastatel ei pea.

IKT-sektori tööhõive koondub Tallinnasse ja Harjumaale

IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, kus töötab 67,5% IKT valdkonnas hõivatutest, ning 12,5% töötab Tartumaal. IKT valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne, moodustades 71% valdkonna põhikutsealadel töötajatest. Euroopa Liidu riikides keskmisena moodustavad IKT kutsealadel töötajatest 82% mehed ja vaid 18% naised.

IKT valdkonna eeldatavate arengute puhul  lähema 10 aasta vaates on muutustest tööhõives välja toodud näiteks, et IKT-spetsialistide arvu kasvuks (37 000) peab enam huvilisi olema valmis asuma õppima taseme- või ümberõppes IKT-d või IKTsektoris töötamist toetavaid erialasid. IKTspetsialistide nappust aitab leevendada ka tööealise elanikkonna IKT-oskuste arendamisele suunatud täiend- ja ümberõpe. IKTspetsialiste on aastas juurde vaja umbes 1 580 inimest. Suurem osa valdkonna tööjõuvajadusest eeldab kõrgharidust.

IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majandusharudes tekitab juurde täiendava vajaduse
tööjõu järele: kõrghariduse tasemel IKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste analüütikud/arhitektid/arendajad, kutsehariduse tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide haldajad.

IKT-lahenduste kasutuselevõtuks teistes sektorites on vaja oluliselt kasvatada magistrikraadiga IKT-spetsialistide arvu, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega.

Milliste oskustega töötajad vajatakse lähitulevikus? 

Suurandmete töötlemise ja asjade interneti areng kasvatavad nõudlust andmekaeve tehnoloogiate rakendamisoskusega ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele. 

Uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste keerukus kasvatab vajadust küberturbe alaste teadmiste ja oskuste arendamiseks nii IKT kui teiste valdkondade spetsialistidel; e-teenuste laialdane kasutamine eeldab turvalisi, kasutuslihtsaid ja -mugavaid teenuseid, mis omakorda seavad nõudmised arendajate ja haldajate oskustele.

Erinevate IKT alavaldkondade vahel piirid hägustuvad ja kohati suisa kaovad. Teistele majandussektoritele IKT-lahenduste välja arendamine, juurutamine ja haldamine eeldab IKT-spetsialistilt ulatuslikke baasteadmisi tarkvaraarendusest, kommunikatsioonitehnoloogiast, andmesidevõrkudest,  IKTsüsteemidest ja -teenustest. Valdkonna kvalifitseeritud tööjõudu iseloomustavaks märksõnaks muutuvad valdkonnast laiapõhjalisemad teadmised ja oskused.

Üha kaalukamat rolli mängivad üldoskused – võimekus teha koostööd ka rahvusvahelistes meeskondades, kliendi vajadustele orienteeritus, projektide ja protsesside juhtimise oskus, loov lähenemine probleemilahendusele, müügioskus ja ekspordisuutlikkus, esinemisoskus jne. 

Mida muuta õpetamises?

IKT-ala kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamises osalenud eksperdid rõhutasid vajadust elukestva õppe süsteemi paremaks seostamiseks tööturu vajadustega.

Positiivsena on välja toodud:
● heal tasemel koolide IKT-taristut;
● ülikoolide head koostööd tööandjatega, õppejõudude motiveeritust, sobivat õpikeskkonda
ning suhtumist üliõpilastesse kui koostööpartneritesse.

Kutsehariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● õpet toetava praktika korraldamist;
● suurem koostöövajadus tööandjatega, praktiliste tööde osakaalu suurendamine õppes;
● vajadust keskenduda teiste valdkondade IKT-spetsialistide väljaõppele;
● õpetajate IKT-alase kvalifikatsiooni tõstmise vajadust.

Kõrghariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● vajadust õpingute seostamiseks praktiliste nn päriselu töödega;
● fookuse seadmist kas rakendusliku, teoreetilise või teadustöö suunaga õppele;
● vajadust arvestada õppekavades enam valdkonna tulevikuvajadustega;
● vajadust arendada lõpetajate üldoskuste taset ja suutlikkust kombineerida üldoskusi
oma erialaoskustega.

Tööandjate hinnangul on tõsiseks probleemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavade lõpetajatel jääb vajaka tööle rakendumiseks vajalikest praktilistest oskustest. Eriti kehtib see bakalaureuseõppe lõpetanute kohta. Ühine suur probleem on kõrge katkestamise määr ja väga madal nominaalajaga lõpetajate osakaal, mis tähendab, et tööturule jõuab vähem kvalifitseeritud tööjõudu.

Suurimaks IKT valdkonna tööjõuvajadust puudutavaks muutuseks hindasid eksperdid kasvavat vajadust magistritasemel IKT spetsialistide järele. Kutsehariduse tasemel IKT-spetsialistide hõives ei prognoositud olulist muutust. Kõrgharidusega töötajate osas ei vasta pakkumine nõudlusele, kõrgharidusega lõpetajate arv ei kata prognoositud vajadust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisandväärtust loovate magistrikraadiga IKT-spetsialistide järele. IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste. Õpe kõrg- ja kutsekoolis peab andma IKT-spetsialistidele paremad praktilised tööoskused. Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi.

Artikkel on koostatud Kutsekoja OSKA uuringu "Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia" lühiversiooni põhjal. 

Uuringu tervikteksti leiab siit. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka
• Swedbanki juht: tänaste noorte esimest töökohta 30 aasta pärast enam pole
• Uuring: Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

2.–6. aprillini 2018 pakutakse Tartu Ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3) juba kümnendat korda mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased.

Kõik üritused on TASUTA. Info ja registreerimine: https://ut.ee/tallinn

Sel suvel ülikooli sisseastujad saavad juba märtsis teha kindlaks, kas nad täidavad tehnikaülikooli sisseastujale esitatavad nõuded matemaatikas. 

Tänaseks on katsele soovijad registreerunud ligi 150. 

Katse tulemus on võrdsustatud TTÜ-sse sisseastumisel laia matemaatika riigieksamiga, arvesse läheb parim tulemus. Tehnikaülikooli sisseastumiskatse põhineb laial matemaatikal.

Sisseastumiskatse tegemine on vajalik, kui sisseastumiseks nõutud matemaatika riigieksamit pole tehtud. Samuti juhul, kui on sooritatud kitsa matemaatika riigieksam, kuid kandideerimiseks on vaja laia matemaatika eksami tulemus.

 Matemaatikakatset võib teha ka siis, kui soovitakse parandada oma riigieksami tulemust. 

Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise teise kursuse tudeng Sirelyn Pommer kinnitab, et tehnikaülikooli matemaatika katse oli hea võimalus enda teadmised proovile panna enne lõpueksamit: „See motiveeris valmistuma kooli kohustuslikeks eksamiteks ja samas lisas kindlustunnet juhuks, kui riigieksam ebaõnnestub. Katse tegemisega olen ju oma teadmisi koolile eelnevalt näidanud, seega on väljavaade enda sisseastumisvõimalusi parandada. Lisaks andis see šansi leida teadmistes kitsaskohad. Kusjuures katses oli ka sellist tüüpi ülesandeid, mida nägin esmakordselt ja see avardas silmaringi. Ka võttis katse pingeid maha ka riigieksamiks valmistumisel, nö soojendus oli ju tehtud. Soovitan seda igal juhul ka teistele, ja seda just kindlustunde saamiseks.“

24. märtsil saab matemaatikakatset teha kell 11 TTÜ Tartu kolledžis (Puiestee 80A, Tartu). Katsele tuleb kindlasti eelnevalt registreeruda, lisainfot saab Tartu kolledži lehelt www.tark.ttu.ee 

Ülikooli sisse astumiseks tuleb lõpetada gümnaasiumiõpingud. Sisseastumisavaldusi saab esitada alates 25. juunist sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu. Tehnikaülikooli matemaatikakatset saab teha ka 26. juunil TTÜ peamajas ja Virumaa kolledžis.

Tehnikaülikooli sisseastumise erialakatseid saab paljudele erialadele teha juba alates jaanuarist, järgmine võimalus nendele registreerumiseks on alates 26. märtsist. 

Lisainfo 
www.ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/vastuvott 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ avatud uste päeval saab registreeruda ülikooli märtsikuistele sisseastumiskatsetele

15. märtsil Tallinnas toimunud seminaril räägiti koostööst erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel; koostööst digivahendeid kasutades, ainetevahelisest lõimingust, õpetajate koos tegutsemisest. 

Et jutt ei jääks üksnes jutuks, siis kogu seminari jooksul tehti praktilist koostööd. Iga ettekande järel avaldasid laudkonnad 10 minuti jooksul oma mõtteid veebis, noppisid ettekandest välja koostööd soodustavad ja takistavad detailid, ja päeva lõpus tehti kirjapandust kokkuvõte. Päeva moderaator Marge Kusmin sõnas, et seda võib ka koostöös valminud õppematerjaliks nimetada. 

HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn alustas samuti praktilise koostööga: iga laudkond pidi ette antud numbritest kokku panema võimalikult väikese arvu. Sellestki väikesest ülesandest tulid kohe välja koostöö keerulised kohad, positiivne pool ja need probleemid, millega õpetaja klassis rühmatööd tehes kokku puutub. 

„Me tegelikult tahame koostööd teha ühise eesmärgi nimel, ja see ei puuduta üksnes tööd, vaid kõiki olukordi, ka näiteks kodust elu,“ sõnas Kristi Rahn. 21. sajandi oskuste puhul on teadmiste, infootsingu, tehniliste oskuste kõrval sama olulised ka n-ö pehmed oksused: empaatiavõime, intuitiivsus, suhtlemis- ja koostööoskus, loovus. „Koostöö ei ole sama mis koos tegutsemine. Koostöös on oluline jagatud vastutus, peab julgema oma ideid väljendada, paindlik ja avatud peab olema, tolerantsus on oluline, vajadusel erinevate rollide võtmine, oskus erinevaid strateegiaid rakendada, olla sõbralik ja viisakas,“ loetles Kristi Rahn koostöö (rühmatöö) puhul vajalikke omadusi. Hea näide koostööst on laulukoor – igaühel oma osa laulda, aga kõik peab kokku kõlama. 

Koolis toimub koostöö paljudel erinevatel tasanditel. „Õpilasi õpetab koostööle kõige paremini see, kui õpetajad teevad omavahel koostööd,“ sõnas Kristi Rahn. Õpilaste puhul tuleb arvestada nende vanust, esimese klassi õpilaste koostöö on kindlasti teistsugune kui gümnaasiumis. „Kõik algab harjutamisest,“ oli Rahn kindel. 

Õpilasi rühmatööle suunates tuleb teadvustada ka ohtusid. Esiteks juba see, kui rühmatööd tehakse liiga palju; rühmatöö on ikkagi võimalus, mitte igas tunnis kasutamise kohustus. Tuleb jälgida, et rühmas ei tekiks ühte kõiketeadjat, kes kogu töö ja vastutuse endale krabab. Või vastupidi, et mitte keegi ei taha panustada, ollakse kahtlevad ja tagasihoidlikud. Ka tuleb jälgida, et rühmatöö poleks mitte üksnes lõbus, vaid ikka tulemuslik. 

Tallinna Ülikooli õppejõudude Veronika Rogalevitši ja Marina Kurvitsa ettekanne „Koostöövahendite kasutamine õppetöös“ oli läbinisti praktiline. Iga laudkond valis ühe ette antud veebipõhistest koostöövahenditest, et seda lähemalt uurida ja teistele tutvustada. 

Õpetajad Kairi Mustjatse ja Järvi Kimst Martna Põhikoolist tutvustasid, kuidas nende koolis tehti koostöös mini-Robotexi, meenutasid möödunud aastal toimunud progeööd ja keeleõppeprojekti inglise, vene ja eesti keele põhjal koos BeeBoti haridusrobotitega. 

Martna Põhikool tähistas veebruaris Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva digiürituste sarjaga. Kõige mahukam sündmus oli mini-Robotex “Martna – meie kodukoht 100 aasta pärast”.

Kooli 1.–6. klassi õpilased olid jaotatud üheksasse segavõistkonda. Kapteniteks olid 5.–6. klassi õpilased. Lapsed lasid oma fantaasial lennata ja kujutasid ette, milline on nende kodukoht 100 aasta pärast. Nelja nädala vältel tehtud töid esitleti žüriile, õpetajatele ning vanematele õpilastele. Võidutöö idee oli see, et toimunud on suur kliimasoojenemine, puud ja põõsad on troopilised ning loomadki vastavad. Töös kasutati robotitena Ozobotte ja Lego WeDo-sid, ehitusmaterjalina hulgaliselt erinevaid legosid. 

Kairi Mustjatse ja Järvi Kimsti sõnul oli nii Mini-Robotex kui teised tutvustatud üritused hea näide õpilaste koostööst, kasvõi see, kuidas vanemad õpilased õpetasid nooremaid. Programmeerimist on neil koolis nii palju tänu sellele, et nad osalevad ühes Erasmus+ rahvusvahelises koostööprojektis. Nii et kohalik koostöö kasvab rahvusvaheliseks. 

Airi Aavik Haapsalu Kutsehariduskeskuses tutvustas HITSA uut koolitust, mis on suunatud kutseõpetajate koostööoskuste arendamisele ja veebipõhiste koostöövahendite kasutamisele. Kursuse eesmärk on, et kutseõppes nii oluline õppekavade lõiming kergemini reaalsuseks saaks. Koolitus „DigiMeister: koostöövahendid ja -võimalused kutseõppeasutuses” parandab õpetajate koostööd kutsekoolides ja toetab koostöökultuuri edendamist, suurendab õpetajate koostööpädevust õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning õpetab kasutama selleks sobivaid digivahendeid. Koolitusel tutvustatakse koostöö ja veebipõhise koostöise õppe metoodikaid, millised on selleks sobivaimad viisid, millistest reeglitest tuleb kinni pidada. Airi Aavik tõi näiteid, kuidas nende koolis on selle koolituse toel juba koostöös õppematerjale tehtud ja kuidas need õppimist ja õpetamist lihtsustavad. 

Ettevõtja Tarmo Tennisberg kutsus oma ettekandes kaasa mõtlema, kas ja kuidas saavad koostööd teha inimesed ja masinad. Tema sõnul peaks igaüks alustama iseendast ja mõtlema, kuidas arvuti (või muu masin) saab mingis lõigus minu elu lihtsustada, olgu siis tegu  päevaplaani koostamise või tabelarvutuse või koolis kasvõi puudujate üle arvestuse pidamisega. Suured asjad algavad väikestest, ja see on iga inimese enda otsus, kas ta lööb arve kokku paberil või õpib selgeks Exeli. 

Tuleviku suhtes arvas esineja, et rutiinsed tööd, kus tuleb teha kogu aeg ühte ja sama liigutust (arvutust, tabelit, seadet, teksti, kõnet jne), võtab üle arvuti. Need tööd, kus on vaja loomingulist lähenemist, ideede produtseerimist, koostööd ja suhtlemist, jäävad inimestele. 

Päeva kokku võttes ütles moderaator Marge Kusmin, et osalejad leidsid koostöös plusse palju rohkem kui miinuseid: mäng inspireerib koostööle, koostöös tuleb arvestada erivajadustega, koostöö õnnestub koostöiste inimestega, vanemad õpilased saavad õpetada nooremaid, koostöös õpitakse vastastikku jpm. 

Kõik seminari ettekanded on järelvaadatavad HITSA FB-lehelt. 

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• eTwinningu veebiseminar "Koostöös õppimine: teooriast praktikani"
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
•  

Minister Mailis Reps märkis, et nüüd, mil kõrgharidusreformist on möödas mitu aastat ja käes on aeg uute halduslepingute sõlmimiseks ülikoolidega, on hädavajalik rahastamise teema uuesti läbi arutada. „Kuigi riik on reformi järel kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib,“ ütles minister Reps. „Paljude õppejõudude palgad on jäänud maha Eesti keskmistest palkadest ning õppejõudude järelkasvu tagamine on muutunud tõsiseks küsimuseks. Kõrghariduse rahastamine on kümme aastat paigal tammunud ja olukorra jätkumisel peame endalt küsima, mis on selle hind. Me ei räägi ainult rahast, vaid samapalju kõrghariduse sisust ja kvaliteedist.“

Kui mitte arvestada ülikoolidele tasuliste õppurite õppemaksu kompenseerimiseks eraldatud raha, on kõrgkoolide rahastamine SKP suhtes viimased kümme aastat langenud. Koos eraraha kompensatsiooniga moodustab 2018. aastal kõrghariduse tegevustoetus sisemajanduse kogutoodangust 0,61%, mis on vähem kui 2008. aastal.

Minister Mailis Repsi sõnul on kõrghariduse rahastamise kasv üks Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteete riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel aastateks 2019-2022. Ministeerium taotleb lisaraha ülikoolide tegevustoetuse ja doktoranditoetuse tõstmiseks, samuti seoses taristuinvesteeringute kallinemisega.

Pärast kõrgharidusreformi läheme edasi, mitte tagasi

Kõrgharidusreformi eesmärk oli kindlustada kõrgharidusele võrdsem ligipääs, suurendada tudengite valikuvabadust, ühtlustada kvaliteeti ja vähendada killustatust.

Reformiga on tehtud mitmeid edusamme – üliõpilased on vabamad oma erialavalikutes, loodus- ja täppisteaduste õppurite osakaal on kasvanud, kvaliteedihinnangud meie koolidele ja õppekavadele on valdavalt positiivsed, välistudengite osakaal on jõudmas kümne protsendini tudengkonnast.

Samas oodatakse endiselt, et kõrgkoolides pakutav õpe vastaks paremini tööturu vajadustele, et õppekavade koostamisse kaasataks rohkem ettevõtjaid ja õpetamiseks osaleksid praktikud. Samuti on oluline, et meil oleks rohkem välisõppejõude, et meie tudengid õpiksid mõned semestrid välismaal, et õpe oleks paindlikumalt korraldatud ja vastaks paremini muutunud tudengkonna vajadustele.

2017. aastast käivitas riik tulemusrahastamise mudeli, kus viiendik kõrgharidusõppeks eraldatavast tegevustoetusest jaguneb kõrgkoolide vahel vastavalt tulemusnäitajatele ja koolid konkureerivad omavahel iga näitaja lõikes. Mudel premeerib edukamaid ja jagab raha ümber, kuid ei too süsteemi raha juurde.

Kindlasti ei ole lahenduseks tagasiminek kõrgharidusreformi eelse süsteemi juurde, sest sellega kaasneksid samad probleemid, mis sundisid toona süsteemi muutma.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Avatud koosolekul arutatakse kõrghariduse rahastamise tulevikuväljavaateid

Seekordsel seminaril räägitakse koostööst: erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel. Vaatame, kuidas toimib koostöö digivahenditega ja kuidas ilma. Samuti räägime koostööst ainetevahelise lõimingu kontekstis ehk õpetajate vahel ja loomulikult piirideülesest koostööst. 

Kutsume kõiki otseülekannet jälgima, samuti ka aruteludes kaasa rääkima, selleks mine HITSA veebilehele ja esita oma küsimused ning mõtted veebi teel: http://www.hitsa.ee/uritused/vorgustik. Samast leiab ka seminari päevakava.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis

OSKA IKT uuringujuhi Urve Metsa sõnul on õpingute katkestamise põhjuseid mitmeid – näiteks vale erialavalik, majanduslikud võimalused, töötamine ja õppimine samal ajal ei ole hästi ühildatavad. „Karjäärinõustamist pakutakse, samuti stipendiume, kuid praegune süsteem ei ole piisav. Nii ettevõtetel kui koolidel tuleks pakkuda paindlikumaid õppe- ja töövõimalusi, et toetada juba töötavate õppijate kooli lõpetamist," selgitas Mets.

Piisava hulga erialase väljaõppega töötajate tagamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ellu kutsunud ümberõppe programmi „Vali IT!“ teiste elualade inimestele. Kutse- ja kõrgkoolid on muutnud õpet OSKA uuringu ettepanekute järgi praktilisemaks, Haridus- ja Teadusministeerium pakub kõigile põhikooli lõpetajatele tööturu perspektiive arvestavat karjäärinõustamist, ka on tõusnud IKT-alaste huviringide arv.

OSKA uuringu järgi vajab Eesti majandus igal elualal spetsialiste, kes oskavad tellida ja kasutada uusi IKT-lahendusi. Selleks, et töötajate oskusi arendada, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellinud digioskuste täiendamise koolitusprogrammi tööstuses töötajatele. Kutsekoda on alustanud kutsestandardite täiendamist IKT-kompetentsidega. Kutse- ja kõrgkoolidel tuleb täiendada õppekavasid, et õppijad saaksid koolist erialased kaasaegsed IKT-oskused.

OSKA IKT uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et rõhuv enamus on kas ellu viimisel või plaanitakse ellu viia. Vaid 2% ettepanekutest olid sellised, mida ellu viia ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka
• Uuring: põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid

Digioskused kõige üldisemalt aitavad toime tulla igapäevaelus, kirjutab HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn Postimehe arvamusveebis. 

Kui alustasin tööd Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses, oli selge, et teen elus kannapöörde: 20-aastase staažiga tegevõpetajast sai tehnoloogiaprogrammi ProgeTiigri programmijuht. Kas see just rindejoone teist poolt tähendas, aga teistsugust vaadet koolides toimuvale nõuab programmi juhtimine küll.

Meil räägitakse endiselt Tiigrihüppest ja sellest, kas tiiger ikka hüppab või magab või mis tast tulevikus saab. Aga meil on juba viis aastat haridusmaastikule oma tehnoloogilisi käpajälgi jätnud ProgeTiiger, ja pole näha, et tema tegutsemine vaibuks.

ProgeTiigri programm on loodud selleks, et lapsed ja noored mõistaksid paremini tehnoloogia toimimise ja loomise aluseid, oleksid head probleemilahendajad, oleksid loovad ja ise loojad. ProgeTiiger on üks vahend, et digipööre («Digipöörde programm 2017-2020» toetab Eesti elukestva õppe strateegia rakendumist) ehk digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi oleks alus-, üld- ja kutsehariduses aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis.

Loe arvamuslugu täismahus Postimehe veebist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Väike kokkuvõte Code Weekist 

Kakssada aasta tagasi kiitis Kristjan Jaak Peterson eesti keele ilu ja õhkas keele elujõu järele. 

/…/ kas siis selle maa keel
 laulu tuules ei või
 taevani tõustes üles
 igavikku omale otsida? /…/

Veidi rohkem kui sada aastat tagasi palus Anna Haava, et saksad lubaksid eesti keele köögist söögisaali. 

Köögis seisab — ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi —
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi! /…/

Mullu ilmunud luulekogus kirjutas Kristiina Ehin:

Otsides sõnu
omakeelseid sõnu
siin Euroopa ääremaal
kus moodsam oleks armastada võõras keeles
targem lugeda kirjutada õppida lõpetada ülikool
suuremas keeles
Eesti keele küüru nüpeldab inglise keele kupjapiits /…/

Meie kaunikõlalise emakeele hoidmise, arendamise ja kaitsmisega tegelevad iga päev paljud inimesed. Tänagem tänasel emakeelepäeval eesti keele õpetajaid. Tunnustagem haridusasutusi, kus õpetatakse ja õpitakse eesti keeles. Tunnustagem keelekorraldajaid, kes hoiavad keelekasutajaid õigel kursil ja annavad vajadusel nõu; terminolooge, kes aitavad kaasa sellele, et ka tippteadusest oleks võimalik rääkida eesti keeles; keeletehnolooge, kes mõtlevad välja ja loovad rakendusi, mis aitavad keelel elujõulisena püsida ja inimeste elu lihtsustada. Kiitkem kirjanikke, kes kirjutavad eesti keeles ja eesti keelest. Tunnustagem lapsevanemaid, kes ka välismaal elades leiavad võimalusi oma lastele eesti keelt õpetada.

Eesti keele kestlikkusele ja arengule peame kõik kaasa aitama, kui tahame olla rahvas maailma kultuurivaramus. Emakeele elujõud on meie endi kätes.

 Head emakeelepäeva!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Foto: Unsplash, Ben White.