Esimest korda toimuva konverentsi idee on analüüsida loodusturismi tänast olukorda ja tulevikuvõimalusi. Lisaks tuua kokku valdkonna esindajad erinevatelt tasanditelt, et üheskoos läbi mõelda tee loodushoiu ja turismi instituudi loomisest, millest täitub tänavu kaheksakümmend aastat. „Kiiresti linnastuvas maailmas on Eesti looduslikud ökosüsteemid väärtus, mille jätkusuutlik kasutus kasvavas turisminduses toob leiva lauale ka paljudele meie järeltulevatele põlvedele,“ rääkis maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juhtivprofessor Tiiu Kull.

Maaülikooli loodusturismi lektor Marika Kose sõnul on valdkonna suurim murekoht loodusressursi mõistlik ja jätkusuutlik kasutamine. „Loodusturism ei ole ainult väikestes rühmades varahommikul linde vaatlevad välismaalased – looduses puhkab ja ammutab energiat kogu Eesti elanikkond. Inimestele loodusalaste teadmiste andmine, turismi ja rekreatsiooni koormus loodusele, viimasest arusaamine ja selle parandamine on samuti probleemid, millega tegeleda. Maaülikool vajab loodusturismi teaduslike uuringute planeerimiseks kvaliteetset sisendit kõigilt selles sektoris tegutsevatelt tegijatelt,“ selgitas ta. 

Seetõttu otsitaksegi konverentsil vastust küsimustele, kuidas eristuda tulevikus vastutustundliku, keskkonnahoidliku ja senisest teadlikuma turismi eestvedajana; kui suur on meie võimalus saavutada konkurentsivõime turismitoodete ja -teenuste arendamise tagajärjel, et toimiks väärtusahelapõhine biomajandus.

Konverentsi videoülekannet on võimalik jälgida http://video.emu.ee/.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on arutelu kõrghariduse rahastamise üle eluliselt vajalik. „Ehkki riik on kõrgharidusreformi järgsetel aastatel täiendavalt kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib,“ ütles minister Reps. „Hakkame peatselt ette valmistama ülikoolidega sõlmitavaid uusi halduslepinguid järgnevaks kolmeks aastaks ja seega on aeg rahastamise teema kõrgkoolidega uuesti põhjalikult läbi arutada. Peame oluliseks ka heal tasemel õppejõudude järelkasvu tagamist ja selleks tuleb muuta õppejõudude palgad konkurentsivõimeliseks. Eesti kõrgharidus vajab riigilt lisaraha.“

Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land märkis, et avatud aruteludeks Eesti kõrghariduse võimaluste ja valikute üle on viimane aeg, sest käärid ühiskonna ootuste ja kõrghariduse rahastamise vahel on kiiresti kasvanud. „Teema puudutab otseselt ka üldharidust. Pole õige noori julgustada õpetajaks õppima, kui ka õpetajate õpetajad ülikoolis oma töö eest väärilist tasu ei saa,“ lausus Land.

Avatud koosolekul osalevad lisaks rektoritele esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, ettevõtjad ning üliõpilaste ja teiste ministeeriumide esindajad.

Minister Mailis Reps annab ülevaate Eesti kõrghariduspoliitika väljakutsetest. Ülikoolide vaatest kõrghariduse strateegilisele arendamisele räägib Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Ettevõtja vaadet kõrghariduse tulevikule avab Chemi-Pharm ASi juhataja, TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Eesti Üliõpilaskondade Liidu mõtted kõrghariduse arengutele edastavad Eva Liina Kliiman ja Helena Veldre. Muutustest õppimises ja õpetamises teeb ettekande professor Mati Heidmets.

Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon, milles osalevad Mailis Reps, Tiit Land, Ivari Ilja, Jaak Aaviksoo, Mart Kalm, Mait Klaassen, Tõnu Lehtsaar, Ruth Oltjer, Mati Heidmets ja üliõpilaste esindaja.

Veebiülekanne on jälgitav SIIN. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Uuring: Eestis on tudengite töötamine õpitava erialaga tihedamalt seotud kui mujal Euroopas
• Minister Mailis Reps: kõrgharidus vajab riigilt lisaraha, mitte tudengitelt õppemaksu

Õpiku on välja andnud Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus ja see on kättesaadav ka digitaalselt.

„Statistika“ õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ toetusel. Eelmise aasta parima õpiku valisid välja programmi ekspertkomisjonid ja juhtkomitee.

Ekspertkomisjoni hinnangul on mahukas „Statistika“ õpikus hulgaliselt praktilisi ülesandeid ja elulisi näiteid ning õpik on laialdaselt kasutatav.

Programmi juhtkomitee esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et õpiku keelekasutus on hea ja ühtlane ning terminikasutus tänapäevane.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

2016 - Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“. 
2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist. 
2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger. 
2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“. 
2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“. 
2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“. 
2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikooli raamatukogu sai rariteetsed teosed
• TÜ semiootika osakonnas antakse välja esimene eestikeelne semiootika õpik

Taotlusvooru kogueelarve on ligi 800 000 eurot. 

„Arendusprojektide taotlusvooru sihiks on tudengitele senisest paremate IKT-l põhinevate teadmiste ja oskuste andmine, mille tulemusena paraneb lõpetajate konkurentsivõime tööturul ning ka Eestis antava kõrghariduse tase üldiselt,“ avas taotlusvooru tausta IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots.

Kokku laekus arendusprojektide taotlusvooru 43 avaldust kümnest kõrgkoolist. Ekspertkogu otsustas toetada kuut taotlust IKT õppekavade toetamiseks ja kümmet taotlust IKT oskuste arendamiseks teistel erialadel. „Rahastada otsustati eelkõige terviklikke õppekava arendusprojekte, mis loovad IKT õpetamisel või rakendamisel pikemaajalist muutust ning omavad suuremat mõju. Eelistatud olid koostööl põhinevad projektid,“ lisas Ots. Rahastamisotsused tegi 8-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii ministeeriumite, HITSA, ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad. 

Otsa sõnul keskendusid tänavused taotlused varasemate aastatega võrreldes rohkem sisutegevustele, näiteks uute õppematerjalide väljatöötamisele ja õppekavade arendamisele, vähemaks on jäänud ainult infrastruktuuri arendamise fookusega taotlusi arvutite ja seadmete ostmiseks. 

Enim avaldusi laekus Tallinna Tehnikaülikoolist, toetust sai kokku seitse projekti. Näiteks toetatakse isejuhtivate sõidukite ja autonoomsete süsteemide labori-kompetentsikeskuse loomist ja käivitamist.  

Tartu Ülikoolist toetatakse nelja projekti nii IKT õppekavade toetamiseks kui ka teistel erialadel IKT-oskuste arendamiseks. Näiteks luuakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti tootedisaini ja -juhtimise erialamoodul, mis pakub tudengitele põhjalikumaid teadmisi tootejuhtimisest ja tooteinnovatsioonist ning inimese ja arvuti interaktsioonist.

Tallinna Ülikoolist toetatakse kolme projekti – TLÜ Haapsalu kolledžis viiakse rakendusinformaatika tudengite arvutigraafika-alased õppeained üle laboripõhisele õppele, samuti arendatakse Tallinna Ülikoolis digihumanitaaria kõrvaleriala. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toetatakse audiovisuaalse kompositsiooni kursuse loomist, mis annab heliloojatele teadmisi, kuidas IKT võimalusi – nagu näiteks innovatiivset LoLa tehnoloogiat – muusika komponeerimisel kasutada. 

Eesti Kunstiakadeemias arendatakse taotlusvooru toel virtuaalreaalsuse ja masskohandamise tehnoloogiate rakendusi arhitektuuri ja linnaplaneerimise, sisearhitektuuri, tekstiilidisaini, fotograafia jt erialade õpetamisel. 

Lisainfot arendusprojektide taotlusvooru ning toetust saanud projektide kohta saab lugeda siit: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/ita/arendusprojektide-taotlusvoor/2018-aasta-taotlusvoor.

Arendusprojektide taotlusvooru eesmärk on tugevdada Eesti IKT kõrgharidust ning suurendada IKT oskuste rakendamist ka teistes valdkondades. Taotlusvooru sihtrühmaks on kõik Eesti kõrgkoolid, toetust antakse nii IKT õppekavade kui ka kõikidele teistel õppekavadel erialaspetsiifiliste IKT oskuste arendamiseks. Arendusprojektide taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, taotlusvooru koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames. 

Foto: Caspar Rubin, Unslpash.

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• Kõrgkoolid saavad taotleda toetust IKT-oskuste tugevdamiseks

Ideede Raju Kiievis oli Tartu ülikooli ja Ukraina partnerorganisatsiooni praktilise ettevõtlusõppe koostööprojekti Yep!STARTER avaüritus. Projekti eesmärgiks on edendada Ukraina üliõpilaste ettevõtlikkust ja ettevõtlusalaseid teadmisi, toetudes Eesti parimatele praktikatele.

Avaürituse motivatsioonikõnelejateks olid kohalikud iduettevõtjad, sh TÜ Ideelaborist tuule tiibadesse saanud Ukraina päritolu endine majandusteaduskonna üliõpilane Andriy Bondarenko, kes on tänaseks Google’le ja IBM’e IT talente vahendava ettevõtte Move on Miles asutaja ja tegevjuht.

Lisaks jagasid oma kogemusi ka Andriy meeskonnakaaslased, TÜ majandusteaduskonna vilistlased Nikita Gorskih ja Kostiantyn Turchak.  Viieteistkümne ideelaua hulgas osutus kõige populaarsemaks laudkond, kus otsiti lahendust probleemile „Kuidas luua tugev tudengikogukond?“. Sama innukalt pakuti välja ideid arendamaks ühisloome platvormi Ukraina väikeettevõtetele. Ideelauas osalenud üliõpilase Daria Chornomoretsi sõnul võimaldas üritus tulla välja mugavustsoonist, kohtuda ja vestelda teiste Kiievi ülikoolide tudengitega. Ta on veendud, et Yep!STARTER toetab osalejaid oma ettevõtte rajamisel ja „start-up maailma” astumisel.

Semestripikkune YEP!Starter äriarendusprogramm lõppeb äriideede võistlusega. Parimad meeskonnad saavad võimaluse esitleda oma ideid Tartus, rahvusvahelisel ärifestivalil sTARTUp Day 2019. Programmi väljatöötamisel ja rakendamisel lähtutakse Eestis rakendatud eelinkubatsiooniprogrammi STARTER kogemustest.

Kiievis, Ideede Rajul osalenud TÜ Ideelabori juht Maret Ahonen tunneb rõõmu selle üle, et Tartu ülikool saab jagada oma kogemust eelinkubatsiooni programmi elluviimisel Ukraina ülikoolides, sest tema sõnul on Ideelabori tegutsemise ajal TÜs õppivad Ukraina tudengid paistnud silma erakordse aktiivsuse ja ettevõtlikkuse poolest. “Nüüd saame pakkuda ukrainlastele sarnast programmi nende kodumaal.  Ideede Raju osalejate entusiasm ja innukus lubab uskuda, et noored ka oma ideed ellu viivad. Toetame neid oma rahvusvahelise kogemusega mentorite ja ekspertide poolt läbiviidavate koolitustega,“ leiab Maret Ahonen.

Tartu ülikooli Ideelabor viib koostööprojekti ellu Ukraina partnerorganisatsiooniga MTÜ „Platform of Innovative Partnership“, mis sarnaselt Ideelaborile pakub üliõpilasele suunatud praktilist ettevõtlusõpet ning koondab oma võrgustikku neli Ukraina ülikooli: Kiievi rahvuslik kaubandus- ja majandusülikool, Kiievi ülikool, Ukraina rahvuslik lennundusülikool ja Donetski rahvuslik tehnikaülikool. Projekt kestab 2019. aasta maikuuni.

Projekti rahastatakse välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus koondab ettevõtliku ülikooli tugisambad
• TÜ Ideelabor käivitab Ukraina ülikoolides praktilise ettevõtlusprogrammi

Euroopa üliõpilaskonnast töötab 51% ning töötamise põhjustena tuuakse majanduslike põhjuste kõrval varasemast rohkem esile vajadust omandada töökogemus. Eesti üliõpilastest töötab 66% ja töökogemuse omandamine on teine peamine töötamise põhjus lisaks elamiskulude katmise vajadusele. 

Eesti paistab Euroopas silma sellega, et üliõpilaste töötamine on meil kõige sagedamini seotud õpitava valdkonnaga. Sarnane muster iseloomustab ka Põhjamaid, eelkõige Soomet ja Norrat. Õpitav eriala on tihedalt seotud töökohaga 56 protsendil Eesti töötavatest tudengitest, Euroopa keskmine näitaja on 45%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert Janne Pukk ütles, et uuringu tulemused viitavad töömaailma ja kõrgharidussüsteemi heale koostööle. „Eesti üliõpilastel on paremad võimalused omandada töökogemust ning töötajatel paindlikumad enesetäiendamise võimalused,“ ütles Pukk. „Liigume edasi selles suunas, et õppimist ja töötamist veelgi edukamalt lõimida.“

Rahvusvaheline võrdlus näitab, et kuigi Eesti üliõpilased osalevad aktiivselt tööturul, pühendavad nad õppimisele siiski rohkem aega kui töötamisele ning tulemuseks on Euroopa üliõpilastega võrreldes üks intensiivsemaid ajakasutuse mustreid. Eesti üliõpilased on Euroopa keskmisega võrreldes ka vanemad.

• Eurostudent VI rahvusvahelise uuringu raport 
• Eurostudent VI Eesti analüüs
• Uuring: Eesti üliõpilaskond on üha mitmekesisem

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Garage48 arendusnädalavahetusel koguneb Tartusse pea 150 osalejat kogu Baltikumist
• Tartus õppimise võimalustest huvitub rekordiliselt palju noori

„Arutelu kõrghariduse rahastamise üle on hädavajalik ja eraraha kaasamine on kahtlemata üks teemasid,“ ütles minister Mailis Reps. „Mina pean oluliseks riikliku rahastamise suurendamist, sest kui mitte arvestada ülikoolidele tasuliste õppurite õppemaksu kompenseerimiseks eraldatud raha, on kõrgkoolide rahastamine SKP suhtes viimased kümme aastat langenud.“

Minister Mailis Repsi sõnul on kõrghariduse rahastamise kasv üks Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteete riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel aastateks 2019-2022. Ministeerium taotleb lisaraha ülikoolide tegevustoetuse ja doktoranditoetuse tõstmiseks, samuti seoses taristuinvesteeringute kallinemisega.

Sel aastal algavad ülikoolidega läbirääkimised uute halduslepingute sõlmimiseks aastateks 2019-2021 ning ilma lisarahata ei ole võimalik kvaliteeti tagades uusi lepinguid sõlmida.

Kõrghariduse rahastamise tulevikuperspektiivide aruteluks korraldavad Rektorite Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium 14. märtsil seminari.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Peaminister Jüri Ratas peab Tallinna Tehnikaülikoolis külalisloengu riigireformist
• Tartu Ülikooli teadlased uurisid doktorikraadiga inimeste karjääriteed

Mitmekülgne programm algab 6. märtsil kell 18.15 Tartus humaniora valdkonna õppehoones (Jakobi 2–114) Vilniuse Ülikooli võõrkeelte instituudi dotsendi Loreta Chodzkienė ingliskeelse avaliku loenguga „Discovering Lithuania“. Tema teine loeng „Lithuania from an Outsider’s Point of View“ toimub 8. märtsil kell 16.15 samas paigas.

Tartu Ülikooli leedu keele ja kultuuri õppejõud ja tõlkija Tiina Kattel rõhutas, et 2018. aasta on oluline kõigile Balti riikidele, sest tähistatakse nende 100. aastapäeva. „Kuigi Leedu riik on Eesti ja Lätiga võrreldes tunduvalt pikema ajalooga – Leedu suurvürstiriik loodi juba 1253. aastal –, on ka 16. veebruar 1918 leedulaste jaoks väga tähtis kuupäev. Nad nimetavad seda küll Leedu riigi taasloomise päevaks, kuid ega see midagi muuda. Oluline on see iga leedulase jaoks ning seda väärikat püha tähistati ja tähistatakse väga pidulikult. Nii pühendame meiegi seekordsed Leedu päevad Leedu vabariigi 100. aastapäevale ja 11. märtsi iseseisvuse taastamise päevale. Üritustele on oodatud kõik huvilised. Tegyvuoja Lietuva! Elagu Leedu! Ootame rohket osavõttu!“

Programmis on peale loengute muu hulgas kaks Leedu filmide õhtut (filmidel on ingliskeelsed subtiitrid). 7. märtsil kell 18 linastub Lossi 3–307 dokumentaalfilm „Vejų žemė“ („Tuulte maa“ / „Earth of winds“, 2016). Teisel filmiõhtul, 9. märtsil kell 19 näidatakse saksa kultuuri instituudis (Kastani 1) mängufilmi „Laiškai Sofijai“ („Kirjad Sofijale“ / “Letters to Sofia“, 2013), millele eelneb samas kell 18 Eesti kontsert. Üles astub muusika- ja teatriakadeemia magistrant, Leedu päritolu pianist, improviseerija ja helilooja Julija Demidova. Ta esitab M. K. Čiurlionise, B. Dvarionase, A. Pärdi, P. Glassi ja J. Demidova teoseid.

7. märtsil kell 14.30 avavad Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Giedrius Apuokas ja Tartu Ülikooli prorektor professor Anneli Saro Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3 hoone fuajee) Leedu käsitöömeistri Klaidas Navickase paberlõigete isikunäituse.

Samal päeval kell 11.50 ja 13.50 tutvustavad Lossi 3 õppehoone auditooriumis 222 Leedu Ülikoolides õppimise võimalusi „Study in Lithuania“ esindajad Ignas Bautrėnas ja Alius Ambras.

8. märtsil kell 19 räägib Tiina Kattel maailma keelte ja kultuuride kolledži tudengite raamatuklubis (Lossi 3–213) leedu kirjanduse tõlgetest eesti keelde ning annab lugemissoovitusi.

Leedu päevade finaal on Leedu kuulsaima rahvustoidu tsepeliinide valmistamise töötuba 10. märtsil algusega kell 12 Tartu Katoliku Koolis (Jakobi 41).

Leedu päevi Tartu Ülikoolis korraldavad Leedu suursaatkond Eestis, Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang, maailma keelte ja kultuuride kolledži leedu keele ja kultuuri õppejõud ja tõlkija Tiina Kattel ning Tartu leedulaste selts eesotsas Sigita Matulevičienėga. 

Korraldajad tänavad Leedu välisministeeriumi „Global Lithuania“ programmi, Leedu haridus- ja teadusministeeriumi, Euroopa sotsiaalfondi Leedu agentuuri projekti „Lithuanian Academic Scheme for International Cooperation in Baltic Studies“, Eesti suursaatkonda Leedus, „Study in Lithuania kollektiivi“ ning LuxExpressi.

Lisainfo Leedu päevade kohta on TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži kodulehelt. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on Eesti osalenud Horisondi programmis väga tublilt ning näidanud meie teadlaste taset, ettevõtlikust ja usaldusväärsust välispartneritele. „Selleks, et uuel programmiperioodil veelgi edukamad olla, peame julgustama uusi taotlejaid,“ ütles Reps. „Vaja on rohkem koostööd, jõudude ühendamist ja kogemuste jagamist Eesti oma teadlaste ja teaduasutuste vahel, et Euroopas paremini konkureerida.“

Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 on nelja esimese aastaga toonud Eestisse 98 miljonit eurot teadusraha. Sellega on Eesti juba praeguseks edukam, kui oli 7. raamprogrammis kokku aastatel 2007-2014.

Praegu käib Euroopa Liidu teadusuuringute 9. raamprogrammi kujundamine. Euroopa Komisjon on andnud sõnumi, et 9. raamprogramm tuleb Horisont2020 evolutsioon, mitte revolutsioon – teisisõnu, suur osa programmist jätkub. Samas on osalemine muutunud ning vajab palju enam siseriiklikku koostööd ja avaliku sektori osalust. 

Ekspertide kohtumine 6. märtsil

6. märtsil toimub Tallinnas Euroopa Komisjoni moodustatud RISE ekspertgrupi kohtumine Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ekspertidega. See on osa RISE grupi kohtumiste seeriast eesmärgiga arutleda Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika tuleviku üle. 

Üritus annab võimaluse rääkida kaasa Euroopa teaduse ja innovatsioonipoliitika kujundamises, mõtestada Eesti rolli selles ja raamprogrammi rolli Eesti oluliste teemade elluviimisel. Eestit esindavad Indrek Reimand (HTM), Andres Koppel (ETAg), Kristjan Vassil (TÜ), Heidi Kakko (EstBAN), Maarja Kruusmaa (TTÜ), Marek Tamm (TLÜ), Erkki Karo (TTÜ), Egert Valmra (SkeletonTech). Lisaks Euroopa Komisjoni ja Eesti esindajatele osalevad kohtumisel ka kõrgetasemelised delegatsioonid Lätist ja Leedust.

Konverents „Mis on Horisondi taga?“ 7. märtsil

7. märtsil kell 10-17 korraldab Eesti Teadusagentuur Tallinnas Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn konverentsikeskuses konverentsi „Mis on Horisondi taga?“. Konverentsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti osalusest raamprogrammis Horisont 2020 ja arutleda võimaluste üle järgmises raamprogrammis. Konverentsi avab minister Mailis Reps.

Konverentsil räägivad oma kogemustest praeguses raamprogrammis teadlased ja ettevõtjad. Järgmise raamprogrammi kujunemise protsessi ning osalusvõimalusi avab Euroopa Komisjoni esindaja. Paneeldiskussioonis otsitakse võimalusi kaasa lüüa raamprogrammi kujundamisel ning kuidas saada osalemisest maksimaalset kasu, arvestades kestvat turbulentset väliskeskkonda. Päeva teises pooles on osavõtjatel võimalus osaleda valdkondlikes aruteludes Eesti osaluse kasvatamise ning meie eeliste parema kasutamise teemal.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• RITA programmi raames tellitakse uuringud 10 uurimisteemal
• Nelikümmend kaks uut teadusprojekti saavad sel aastal alguse

Võistlusel osalevad 14- kuni 30-aastased küberturbehuvilised. Iga võistleja peab kindla aja jooksul lahendama neli ülesannet. Projekti eesmärk on populariseerida küberturvalisuse teemalist haridust ning karjäärivõimalusi, leida noori küberspetsialiste ning pakkuda võimalusi küberturvalisuse oskuste arendamiseks.

Võistluse erinevate alagruppide 50 parimat kutustakse edasi põhivõistlusele, mis toimub 12. juunil TTÜ IT Kolledžis Tallinnas. 

Küberolümpia kui terviku idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peatoetaja Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel European Cyber Security Challenge 2018. Võistluse viivad läbi Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kaitseväe Küberharjutusväljak. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Markus Spiske, Unsplash.

Samal teemal:

• Kümme noort küberkaitse talenti Eestist osaleb võistlusel European Cyber Security Challengel
• Küberolümpial selgitati välja parim arvutisüsteemide kaitsja Eestis
• Küberolümpia eelvooru tulemused on selgunud