Autor: Brigitte Piip, Rotterdam University of Applied Sciences ärikooli tudeng

Ma ei väida, et kõik ülikoolid peaksid oma süsteemi kohustusliku praktika integreerima, aga seda võimalust tuleks kindlasti rohkem populariseerida, sest see tuleb kõikidele osapooleltele väga kasuks. Õpilased saavad kogemuse ja suhtlusvõrgustiku jagu rikkamaks, töökohad saavad erineva ja erilise taustaga praktikante, Eestimaa saab rikkamaks kogenud ja ilmanäinud noorte võrra.

Näiteks mina tulin poole-aastasele praktikale San Franciscosse. Badger Maps, mu tööandja, on suhteliselt väike startup, mis aitab müügimeestel ja muudel ringisõitvatel töötajatel koostada kõige kiirema tee oma klientideni.

Ega ma ei oodanudki midagi jalustrabavat kui praktikakohta otsisin. See oli lihtsalt järgmine samm mu bakalaurusekraadi poole – meie õppeprogrammis on sees kohustuslik praktika ükskõik kus maailmas. Ainukeseks takistuseks on su motivatsioon leida endale meeldiv koht.

Mina valisin Silicon Valley lihtsalt sellepärast, et mu sõber pakkus selle tol hetkel muuseas välja ja mul ei olnud paremaid ideid. Aga tuli välja, et see oli üks parimaid otsuseid, mis ma olen langetanud. Enne tööle asumist sain ära näha ka Los Angelesi, Las Vegase, Grand Canyoni. Tööd alustades ei olnud mu ootused just väga kõrged – filmides on ju praktikandid alati olnud lihtsalt kohvitoojad. Siin on aga vastupidi: aeg-ajalt toob omanik ise meile küpsiseid või jäätist.

Silicon Valleys on väga tähtis, et töökaaslased saaksid omavahel läbi. Reedeti on meie kontoris TGIF (Thank God it’s Friday) peod, kus kõik jäävad hilisõhtuni ja jutustavad, tantsivad ja mängivad lauajalgpalli. Ma ei suuda ära oodata, et Eestisse tagasi tulles ka oma firma kujundada. Just selliseid traditsioone peavad eestlased nägema ja läbi tegema, et endid arendada.

Kuidas saata rohkem noori sellistele seiklustele?

Eestis näiteks tegeleb prakatikakohtade vahendamisega Baltic-American Freedom Foundation, mis töötab tihedalt erinevate USAs tegelavate firmadega ning saadab valitud kandidaadid erinevatesse USA linnadesse määratud ajaks praktikatele. Hetkel on juba ainuüksi San Franciscos 10 praktikanti Balti riikidest.

Euroopas aitavad praktikakohti leida mitmed leheküljed. Europe-internship pakub erinevaid praktikakohti, mida saab otsida eriala, asukoha kui ka palga alusel. Go Overseas leheküljel on lisaks töökuulutustele veel ka praktikantide blogid ning muud aitavad ja motiveerivad artiklid.

Infotunnid ja järjepidev julgustamine oleksid hädasti vajalikud, sest esimene samm on alati raskeim. Vähestel on teadmist ja veel vähem julgust, et üldse hakata uurima selliseid võimalusi. Eesti noored on üldiselt väga tahtejõulised ja avatud uutele. See aga tähendab, et paljud Eesti noored võivad jääda ilma suurtest elumuutvatest võimalustest lihtsalt sellepärast, et neil pole piisavalt infot. Seega peaks igas ülikoolis olema kontaktisik, kes populariseeriks, oskaks anda nõu, motiveerida, ja suunata tudengeid, kes on vähegi huvitatud välismaale praktikale minemisest. Miks ei võiks see olla sina?

Foto: Koolielu arhiiv, foto on illustratiivne

Samal teemal:

• Töökohapõhine õpe laieneb kutseharidusest kõrgharidusse
• Parima praktikandi konkurss

Rahvusvahelise konverentsi (www.nooruse.ee/HOH) eesmärgiks on ühendada erinevate tervishoiu valdkonna erialade üliõpilased, õppejõud, teadlased ja tervishoiu valdkonna spetsialistid, et tõhustada koostööd, jagada teadmisi ja aidata kaasa elukestvale õppele. Parima suulise ja stendettekande auhinnale konkureerivad üliõpilased ja vilistlased viiest riigist. „Konverentsile on kohale tulnud osalejad kuueteistkümnest eri riigist, mis on esimese korra kohta palju enam kui algselt ootasime,“ selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja ja konverentsi peakorraldaja Anna-Liisa Tamm.

Kõrgkooli üheks väljakutsuvamaks ülesandeks on leida motiveeritud ja kutsekindlad üliõpilased, mistõttu külastavad konverentsi ka gümnasistid üle Eesti, kes saavad muuhulgas osaleda ka erinevates just neile suunatud töötubades. Samuti saavad konverentsil osalevad üliõpilased ja külalised osaleda mitmetes töötubades, mille teemadeks on näiteks toiduhügieen, massaaž, esmaabi ja AED kasutamine.

Konverentsi toimumist toetab projekt “Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” (ASTRA), samuti on toetajate hulgas Tartu linn, The Health Clinic, Synlab, Elite Kliinik, Tartu Tervisekliinik, Re/Max Aaba Kinnisvara, Click and Grow, ajakiri Imeline Teadus, Teaduskeskus AHHAA, Maanteeamet, Maitseelamused ja Cartoon.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Samal teemal:

• Ligi 400 tulevast tervishoiutöötajat alustavad õpinguid
• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu

Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on aastate jooksul järjepidevalt avaldanud kalandust, kalade käitumist ja kalade kui inimtoidu kvaliteeti käsitlevaid artikleid ajakirjades ning raamatusarjas.

Vaata kõiki kategooriaid ja tunnustuse saanuid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt!

Foto: ETAG, Sven Tupits. 

Samal teemal:

• Algas kandidaatide esitamine teaduse populariseerimise auhinnakonkursile
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad

Eestist on edetabelisse jõudnud seitse teadlast – kuus neist Tartu Ülikoolist ning üks Eesti Maaülikoolist. 

Mahukas edetabel, mille andmed varasemalt ilmunud Thomson Reutersi nime all, hindab teadlase mõjukust selle järgi, kui palju kasutavad tema teadustööd enda omas teised, st viitamiste määra järgi. Mida enam teadlase tööd enda oma toetuseks kasutatakse, vaidlustatakse või aluseks võetakse, seda mõjukam ta Clarivate’i analüüsi hinnangul on. 

Tabelisse on tänavu jõudnud üle 3300 teadlase 900 institutsioonist. Eestist ainsa esindatud Balti riigina on Tartu Ülikooli teadlastest tabel esile tõstnud geneetikateadlased Andres Metspalu (Eesti geenivaramu direktor), Tõnu Esko (populatsiooni- ja funktsionaalse genoomika vanemteadur) ja Markus Perola (külalisprofessor), seeneteadlased Urmas Kõljala (mükoloogiaprofessor, akadeemik) ja Leho Tedersoo (mükoloogia vanemteadur) ning taimeteadlase Martin Zobeli (taimeökoloogia professor, akadeemik). Eesti Maaülikooli lippu hoiab kõrgel taimeteadlane Ülo Niinemets (taimekasvatuse ja taimebioloogia professor, akadeemik). Võrreldes möödunud aastaga on eesti teadlaste arv tabelis kahekordistunud, TÜ esindatus tõusnud lausa kolmekordselt.

„Mul on hea meel tõdeda, et Eesti tippteadlaste töö tulemused on leidnud tunnustamist ülemaailmses võrdluses. Edetabel ei hõlma paljusid ühiskonna ja majanduse jaoks olulisi teadusvaldkondi, samas on inimese genoomis sisalduva info alusel uute rakenduste välja töötamine meditsiinis ja elustiku muutusi mõjutavate mehhanismide uurimine kindlasti ühiskonna heaolu silmas pidades olulised teadusvaldkonnad,“ avaldab heameelt Kristjan Vassil, Tartu Ülikooli teadusprorektor.

Täpsemalt Clarivate Analyticsi metodoloogiast ning tänavusest edetabelist leiab tutvustavast videost. Edetabel on täismahus samuti üleval nende kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite´i keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF-pileti (kas paberil või nutitelefonis), saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

Robotex on ainulaadne tehnoloogiaüritus kogu perele, kus toimub üle 20 erineva robootikavõistluse, üle 40 erineva töötoa, tehnoloogiakonverents ning suurim tehnoloogianäitus Robotexi ajaloos. Euroopa suurim robootikaüritus Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril 2017 Eesti Näituste Messikeskuses, Pirita tee 28, Tallinn.

Allikas: Robotexi uudiskiri. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+
• Robotexi infopäevad 26. ja 27. oktoobril
• Robotexi kodulehel on väljas mitme võistluse uuendatud reeglid

Konkursi korraldanud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tõstsid esile neli tööd, millest kaks kuulus Tallinna Tehnikaülikooli, üks Tallinna Ülikooli ning üks Eesti Maaülikooli tudengile.

Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstutest töödest pälvisid tunnustuse Lea Teeääre "Kahaneva rahvastikuga tootmispiirkonna sotsiaalne resilentsus: Kunda linna stsenaariumplaneering" ja Mari-Liis Leinuse "Tööstusjäätmetest ehitusliku täitematerjali saamine koos CO2 sidumisega".

Eesti Maaülikooli töödest tõsteti esile Ave Konso „Rakvere linna lähiümbruses aastail 2005-2013 kehtestatud elamuarenduse detailplaneeringute kaardistamine ja analüüs“ ning

Tallinna Ülikoolist Külli Hallik-Vilu bakalaureusetöö "Draamaõpetuse kasutamine õppekasvatustöös ja teatrielamuste mitmekesisus Lääne-Virumaa lasteaedades".

„Igal aastal valmib Eestis sadu uurimistöid, teiste hulgas ka Lääne-Virumaa kohta. Tihti ei jõua nende tulemused aga ülikooli seinte vahelt välja,“ selgitas kolledži direktor Silver Pramann konkursi peamist mõtet. „Tudengite teadustööde tulemusi saaks aga kasutada ühiskonna, konkreetse konkursi puhul meie regiooni hüvanguks.“

Kahele seni peetud konkursile on kokku laekunud 16 üliõpilastööd.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

Tallinna Ülikooli 26 uut doktorit

Tänavu 25. korda korraldatav Camerimage leiab aset 11.–18. novembrini Poolas.

Camerimage tudengifilmide võistlusprogramm toetab algajate filmitegijate arengut ja annab võimaluse end võistlustules proovile panna. Igal aastal saadetakse programmi filme aina rohkematest koolidest üle maailma. Võitjad valib välja tuntud filmiloojatest ja tööstuse professionaalidest koosnev rahvusvaheline žürii. Parima kinematograafia autor pälvib Laszlo Kovacsi tudengiauhinna – Kuldse Kullese. Auhinnafondis on ka 10 000 poola zlotti. 

"Säde" (2017; operaator - Péter Kollányi, režissöör - Rebeka Rummel, stsenarist - Laura Raud, helirežissöör - Aleksandra Koel, kunstnik - Freda Purik, produtsent - Johanna Maria Paulson) räägib tulekahju põhjustamise eest vanglas istunud Tristanist, kes leiab end vabadusse pääsedes olukorrast, kus kauaoodatud kohtumine õnnetuses viga saanud tütrega nõuab suuremat eneseületust, kui noor isa oodata oskas. Filmi "Säde" toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

„Pobeda“ (2017; operaator - Ermins Baltais, režissöör ja stsenarist - Vladislav Mukovnin, helirežissöör - Nikita Shishkov, kunstnik - Birgitta Silberg, produtsent - Diana Põdra) leiab aset 40. aastate lõpus. Vaatamata keelule võõraste inimestega suhelda, kohtub poiss ühel päeval uhiuue Pobedaga sõitvat meest, kes lubab õpetada teda autoga sõitma, kuid sellel lubadusel on saatuslikud tagajärjed.

Rahvusvaheline operaatoritööle keskenduv filmifestival Camerimage on üks tähtsamaid ja enim tunnutatud filmifestivale, mis keskendub kaameratööle ning selle loojatele - operaatoritele. Camerimage aitab olulisel määral kaasa operaatorite prestiiži kasvatamisele. 

Allikas: BMFi pressiteade. 

Samal teemal:

• TLÜ Looduse Akadeemia ja BFM Laste filmikool kutsuvad linnalaagrisse
• Eesti Filmimuuseum kogub infot/infomaterjali põnevate filmimeenete kohta

“Professor Maarja Kruusmaa on eeskujulik näide noorema põlvkonna tunnustatud teadlasest, kes oma kahtlemata suure hõivatuse juures võtab siiski ülimalt loomulikult ka robotiteaduse tutvustamist ja selle ühiskonnamõju üle arutlemist,” ütles auhinnažürii esimees Priit Ennet.

Kruusmaa juhtimisel on TTÜ biorobootika keskuses välja töötatud kalade ja kilpkonnade liikumist jäljendavaid allveeroboteid. Ta on olnud ka tehnoloogiafirma fits.me ja idufirma SafeToAct kaasasutaja.

„Tänan teadusajakirjanike seltsi pikaajalise huvitava suhtluse eest,“ ütles Kruusmaa. „Ajakirjanike ja avalikusega suhtlemine on teadlasele vajalik kogemus, mis aitab tal oma tulemuste tähendust ka enda jaoks selgemaks mõelda ning oma tööd laiemalt mõtestada.“

Auhinnakuju – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – annab teadusajakirjanike selts Kruusmaale üle 22. novembril Tallinnas Balti jaama paviljonis toimuval Eesti Teadusagentuuri korraldatud teadushuvihariduse konverentsil "Anname teadushuvile võimaluse II” kell 16.20.

Maarja Kruusmaale otsustas teadusajakirjanduse sõbra auhinna anda žürii koosseisus Andi Hektor, Kais Allkivi, Priit Ennet ja Ulvar Käärt.

Maarja Kruusmaa on varem pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2012) ja Eesti Vabariigi teaduspreemia (2016). Eesti Teaduste Akadeemia liige on ta aastast 2016.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsilt on seni Ökuli saanud näiteks seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015) ja rakubioloog Toivo Maimets (2016).

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid.   

Taotlusvooru eesmärk on anda rahalist tuge headele ideedele nii uuenduste sissetoomiseks IKT- kõrgharidusse kui ka teistes valdkondades erialaspetsiifilise IKT-õppe tugevdamiseks. Oodatud on projektid, millest saab alguse koostöö ettevõtetega või mõni muu innovaatiline lahendus, mis leiaks edaspidi koha igapäevases IKT-õppes.  

„Selle aasta arendusprojektide põhirõhk on tööturul vajalike IKT-kompetentside õpetamise edendamisel ja koostööl ettevõtetega,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Eesti majanduskasvu kiirendamiseks on oluline suurendada Eesti ettevõtetes digitehnoloogiate rakendamist. Kõrgelt haritud noortel on siin oma roll kanda ning neile tuleb õpetada kõige innovaatilisemaid valdkonna arengut toetavaid IKT- oskusi.“

Arendusprojektid on mõeldud kahele erinevale sihtrühmale. Esimeses kategoorias antakse toetust kõrgkoolide IKT-õppekavade arenduseks. Teises kategoorias eraldatakse toetus erialaspetsiifiliste IKT-oskuste arenduseks kõikidel teistel õppekavadel. Eelistatud on koostööd väärtustavad ning suurema majanduskasvu ja ekspordivõimekusega valdkondade arendusse suunatud projektid. 

Arendusprojektide taotluste tähtaeg on 22. jaanuar 2018. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 75 000 eurot. 

Lisainfo HITSA kodulehelt http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor/2018-aasta-taotlusvoor   

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Arendusprojektide toetusmeede on IT Akadeemia programmis alates 2015. aastast. IT Akadeemia programmi finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvelistest vahenditest.

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse poole miljoni euroga

Hans Johannes Kruus (1891-1976) oli Eesti ajaloolane ja poliitik. Kruus lõpetas 1911. aastal Tartu õpetajate seminari ja töötas alates 1913. aastast kooliõpetajana. Kui gümnaasiumi küpsuseksamid said tehtud, asus ta 1914. aastal tsaariaegses Tartu ülikoolis ajalugu õppima. Sõjaväeteenistus ja poliitikakarjäär tegid õpingutesse pausi, kuid pärast magistrikraadi saamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui ka organisaatorina. Ta oli Eesti ja põhjamaade ajaloo erakorraline, alates 1934. aastast korraline professor. 

1934. aastal valiti Kruus Tartu Ülikooli prorektoriks, kuid sellelt ametikohalt vabastati ta seoses uue ülikoolide seadusega 1937. aastal. 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Riikliku Ülikooli  rektoriks ning ametis oli ta 1941. aasta suveni, kui saksa armee pealetungi surve all Tartust lahkus. Kruus oli 1944 taas lühikest aega ülikooli rektor, nimetati aga Eesti NSV välisministriks ning 1946 valiti ta Eesti NSV teaduste akadeemia esimeseks presidendiks. Tema karjäär katkes 1950. aastal, mil ta „kodanliku natsionalistina“ põlu alla sattus. Ajaloolasena jätkas ta tegevust ka hilisemas elus, olles TA kodu-uurimise komisjoni esimees.

„Hans Kruus oli väljapaistev ent keeruline isiksus, kelles ühinesid temale ainulaadsel moel andekas ja originaalne õpetlane, eesti rahvusliku ajalookirjutuse rajaja, pahempoolne poliitik ja ideoloog, ülikooli professor, rektor ja akadeemia president,“ sõnas oma subjekti tutvustuseks autor Jüri Kivimäe. 

Kirjastus Aasta Raamat on varem lugejatele toonud rahvusülikooli rektoreid tutvustavad raamatud «Rektor Henrik Koppel» (autor Ken Kalling) ja «Rektor Johan Kõpp» (Priit Rohtmets, mõlemad 2007) ning «Rektor Hugo Kaho» (Ken Kalling, 2009). Kõikide toimetaja on Mart Orav ja kujundaja Kalle Toompere.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Hans Kruusist räägib Jüri Kivimäe pikemalt ka 2011. aastal salvestatud saadetes sarjast "Eesti lugu", mida toimetab Vikerraadios Piret Kriivan. Kuula arhiivisaadet siit! Arhiivilintidelt kuuleb ka Hans Kruusi ennast rääkimas oma lapsepõlvest, poliitikutee algusest, huvist ajaloo vastu ja nn Varese valitsuse sünnist 1940. aastal.