Olümpiaad toimub kahes vanuseastmes: põhikool ja gümnaasium. I voor toimub elektrooniliselt ja selles osalejate arv ei ole piiratud, kuid vajalik on eelnev registreerimine, mis lõpeb vähemalt nädal enne eelvooru.

II vooru kutsutakse igast piirkonnast üks võitja, kui ta on saavutanud vähemalt 60% maksimumpunktidest ja lisaks paremate tulemustega õpilased üle-eestilise punktiarvestuse alusel. Kokku osaleb II voorus 30 õpilast mõlemast vanuseastmest.

Vaata olümpiaadi teemasid, juhendeid jm SIIT.

Konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile. Konkurss toimub Eesti Teadusagentuuri ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös.

Konkursil kõrgetasemelise konkurentsi tagamiseks on alates sellest aastast muutunud  konkursi tingimused:

• osades kategooriates võetakse edaspidi töid vastu üle aasta;
• seni eraldi hinnatud õpikuid ning didaktilis-rakenduslikke töid hinnatakse nüüd ühes kategoorias;
• 2015. aastal ei saa konkursile esitada populaarteaduslikke töid ja eesti keeles publitseeritud teadustöid. Neid  oodatakse konkureerima järgmisel aastal.

Konkursile saab 2015. aastal esitada töid järgmistes kategooriates:

• võõrkeeles publitseeritud teadustööd;
• magistritööd;
• doktoritööd;
• õpikud ja didaktilis-rakenduslikud tööd.

Konkursitöö peab olema heaks kiidetud või trükis avaldatud 2014. aastal ning vähemalt üks autoritest peab olema eesti kodanik. Tööd esitatakse elektrooniliselt.

Vaata konkursi tingimusi lähemalt SIIT.

Allikas: Eesti Teadusagentuur.

Samal teemal:

• Tunnustatakse parimaid üliõpilaste teadustööde autoreid
• Esitleti õppefimi "Kuidas teha uurimistööd"

Üleriigilise ProgeTiigri tehnoloogiakonkursi „Tuleviku õpperuum 2050!“ suurel finaalüritusel esitlevad oma töid konkursi finalistid ning välja kuulutatakse nii publiku lemmikud kui ka konkursi võitjad. Ühtekokku pääses lõppvooru 250 õpilast 90 tööga, finaalis on õpilasi kõikjalt Eestist.

 „Finaalis näeb, milliste innovaatiliste ideedega on meie lapsed välja tulnud,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Konkursile esitati palju praktilisi ja kasulikke tehnoloogilisi võimalusi, mida saab edaspidi õppetöösse kaasata. Näiteks on juba mitmed koolid tundnud huvi konkursile esitatud digitaalsete koolikellade vastu.“

Finaalüritusel Tallinna Lauluväljakul näeb lisaks konkursitöödele põnevaid teadusetendusi, kus eksperimenteerivad Tartu Ülikooli muuseumi Hull Teadlane, Kolm Põrsakest, Energia Avastuskeskus ning AHHAA keskus. Meelelahutust pakuvad Kristel Aaslaid bändiga Avoid Dave, noortebändide konkursi võitja POSÕ, Firejosé ning Eesti Tantsuagentuuri noored talendid. Päeva juhib räppar Genka.

ProgeTiigri finaalis saavad külastajad ka ise käe külge lüüa. Tehnoloogia töötubades ootavad huvilisi nii robootika kui ka mobiilsete äppide tegemine, noortefirma loomine ning asjalikud nõuanded lapsevanematele interneti ohutuse teemadel. Suurel messialal on mitukümmend IT ja tehnoloogia ettevõtet, ülikooli, kirjastust, huviklubi jne esindatud interaktiivsete väljapanekutega.

„Tänapäeval on kõik ametid seotud mõne digitehnoloogiaga, seega kõnetame konkursiga tegelikult igaüht,“ ütles Mari-Liis Peets. „Finaalüritusel tutvuvad külastajad võimalustega, mis tänapäeva lastel koolis ja lasteaias tehnoloogia kasutamisel on, et õppimist veelgi tõhusamaks ja põnevamaks muuta.“

ProgeTiigri tehnoloogiakonkursi finaalüritus Tallinna Lauluväljakul on tasuta, oodatud on nii lapsed kui täiskasvanud. Lisainfot leiab www.progetiiger.ee.

Samal teemal:

• ProgeTiigri tehnoloogiakonkursi finalistid on teada
• Käimas on ProgeTiigri konkursi eelvoorud

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2014, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada: keeleteo nimetus; keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed; töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed; keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki); esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Vt ka statuuti ja keeleteo varasemate aastate laureaate.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Aasta keeletegu on eesti keele sõnaperede sõnaraamat
• Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
• 2010. aasta parim keeletegu abistab pimedaid

 Õpilaskonkursil „Lahe asi“ saavad osaleda lapsed ja noored  alates lasteaiast kuni gümnaasiumiastmeni välja. Konkursile ootame põnevaid ja uudse lahendusega loovtöid, mida saab iseloomustada sõnaga „lahe asi” ning millel on uute teadmiste saavutamist toetav väljund. Parimate konkursitööde autorid on oodatud 15. aprillil HITSA kevadkonverentsile Tallinna Loomaaeda oma töid esitlema ja osa saama õpilastele suunatud erinevatest töötubadest. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 16. märts 2015. Loe konkursitingimustest ning registreeru SIIT.

Kõikide haridusastmete õpetajaid ning õppejõudusid ootame innovaatiliste õpilugude videokonkursile “Tipptund”, mis aitab tutvustada põnevaid õppetegevuse lugusid IKT abil õppetöös rakendamiseks. Konkursil osalemiseks katseta koos oma õppijatega mõnda valmis õpilugu või loo ise uudset lähenemist kasutav õpilugu. Salvesta lugu videosse, lisa kirjeldus ja esita konkursile hiljemalt 8. märtsil 2015. Loe lähemalt ning registreeru SIIT.

Digitaalsete õppematerjalide konkursile “Täna samm, homme teine” ootame alus- ja üldhariduse õpetajaid kõikidest ainevaldkondadest. Konkursil osalevad kõik ajavahemikul 01.05.14 -15.04.15 haridusportaalis Koolielu õppevara all avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid, mis on autori või ainemoderaatori poolt konkursile esitatud hiljemalt 30. aprilliks 2015. Loe lähemalt ja registreeru SIIT.

Samal teemal:

• Selgusid "Täna samm, homme teine" võitjad
• Ilmunud on uus e-õppe uudiskiri!
• Koolielu õppevara

Kalendris on välja toodud HITSA korraldatavate konkursside tähtajad, seminaride, infopäevade ja konverentside kuupäevad ning muu oluline teave, et saaksite juba aegsasti oma plaane teha. Kalender sobib hästi ka välja printimiseks.

Kalendri leiab siit.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud ProgeTiigri tehnoloogiakonkurss õpilastele „Tuleviku õpperuum 2050“ algas koos uue õppeaastaga septembris 2014. Konkursile said registreeruda õpilased vanuses 5 kuni 19 eluaastat ehk siis lasteaiast kutseõppeasutusteni välja. „Sellise mastaabiga programmeerimisalast konkurssi Eestis varem korraldatud pole,“ ütles Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Erki Urva toona. „Tahame ProgeTiigriga toetada koolide tehnoloogiaainete õpetamist, sest juba praegu ja seda enam tulevikus on tehnoloogia vajalik iga eluala esindaja töös.“

Fotodel on hetked maakondlikest eelvoorudest: konkursitööde tutvustamine Tallinna Südalinna Koolis oktoobris 2014.  

Konkursil osalemiseks tuli teha loovtöö. Valikus oli kas arvutianimatsioon või –mäng, töö teemal „Robotid ja tuleviku õpperuum“, muusikapala „Koolikell", 3D graafika või siis mobiilne äpp. Peaülesanne oli luua õppekeskkond, mis õppijaile endile meeldiks. Konkursile laekus 160 tööd kokku 460 õpilaselt. 11.-17. oktoobrini toimusid maakondlikud eelvoorud, kus kõik osalejad tutvustasid oma loovtöid; 10.-30. novembrini toimus tööde hindamine, hindas žürii ning toimus ka avalik hindamine; 15. detsembriks selgusid iga kategooria kolmes vanuserühmas 10 tööd, mis osalevad finaalüritusel 24. jaanuaril 2015. 

Koolielu küsis žürii liikmetelt esmaseid muljeid konkursitööde kohta. Palusime vastata kahele küsimusele – mis mulje töödest üldiselt jäi, kas saab välja tuua kindlamaid suundumusi; ja mida eksperdid ikkagi vaatasid-jälgisid, kui finaalitööde üle otsustasid.

Ramon Rantsus, MTÜ Robootika, teema „Robotid ja tuleviku õpperuum“ üks hindajatest:

Alguses olin üsna skeptiline robootika sidumise osas tuleviku klassiruumi teemaga. Kui võtame näiteks animatsiooni, siis seal võib igasugust ulmelist ja futuristlikku välja mõelda, aga robootikas tuleb see ju ka demomiseks valmis teha. Vaatamata minu kartustele laekus siiski robootika kategooriasse üle kümne töö. Õpilased olid lahedaid, igapäevaelu kergemaks tegevaid roboteid loonud. Valminud tööde tase oli ühtlane.

Hindamisel sai väga paljus otsustavaks just töö progress ehk õpimapi olemasolu ja selle efektiivsus. Tuleb küll tõdeda, et õpilastele oli see vist päris uus lähenemine, sest väga paljudel oli õpimapis vaid paar postitust. Samas robotit ehk võistlustööd nägemata saab žürii ju hinnata ainult õpimapi alusel ja sellele oleks võinud juhendajad rohkem tähelepanu pöörata! Võistlustöid vaatasime sellise innovaatilise pilguga, et kas ja kuidas võiks tulevikus need lahendused inimestele kasulikud olla. Ehk siis uudsus ja korrektsus!

Birgy Lorenz, Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht, arvutianimatsioonide ja mängude kategooria hindajate grupi juht:

Animatsiooni ja mängu kategoorias osalejad õppisid peale tehniliste oskuste oma tööd dokumenteerima (pildid, videod ja tekst), analüüsima, projekti juhtima kui ka meeskonnas töötama, õppisid tehtule tagasisidet küsima ja oma tööd reklaamima. Sellised oskused on hilisemas elus väga olulised, et võtta vastu väljakutseid, teha tööd planeeritult ja osata probleeme lahendada.

Töid oli mitmes vanuseklassis - väikesed lapsed kirjutasid omas keeles ja suuremad olid lauale toonud juba väga läbimõeldud lahendused.

Tehnilises osas kasutati palju Kodu Game Lab võimalusi. Tore oli näha, et mitmeski koolis kaasati õpetajateks ja partneriteks kaasõpilased kui ka vanemad koolivennad ja -õed. Kodu Game Lab võimaldas lastel mõelda välja tulevikukooli mänge, kus tegevused on interdistsiplinaarsed, aineteülesed, samas üldõpetuse põhimõtetega kooskõlas. Tundub, et lapsed on oma tegevustes ja mõtetes tänapäeva koolist ja õpetajatest ette jõudnud.

Teine populaarne lahendus oli kasutada Scrach animeerimist, mis on võimetekohane nii väiksematele kui suurematele arvutihuvilistele. Scrachiga saab teha mänge, multifilme ja interaktiivseid multifilme, kus on oma osa ka vaatajal valikuid tehes. Mitmed tööd olid suunatud matemaatika populariseerimisele. See näitab, et tegelikult lastele matemaatika meeldib. Samas kajastasid mitmed teemad sportimist, mis on oluline, sest kogu aeg vidina taga olles võid unustada oma tervise eest hoolitsemise. Kolmanda võimalusena kasutati piksillatsiooni kas pabernukkude või legoklotsidega.

Suurtest linnadest võib tulla küll palju osalejaid ehk terve klass võtab võistlusest osa, aga väiksemates kohtades paistab silma meeskonnatöö kogukonnas ehk tööde valmimisse on kaasatud kogu koolipere ja vaeva nähakse õhtutundideni. Kvaliteet on kogukonna toetust omavate koolide kasuks. Samuti oli näha õpetaja osalust: kui töid esitasid paljud lapsed ühest koolist, siis käekiri oli töödel sama. Võib-olla tasuks mõelda enam sellele, et iga laps/meeskond saaks teha asju veidi erinevalt, kasutades mitmekülgseid lahedusi. Teatavate keskkondade kasutamine seab piirangud lapse loovusele, seega sellistel konkurssidel osalemine on kindlasti õpetajale-toetajale paras peavalu. Samas ei tohiks karta, kui pooled õpilased ei jõuagi tööga lõpuni. Pigem siiski esitada need tööd konkursile, mis seda vääriksid ja mis olid ka parimatest parimad.

Hindamisel olid tööd jagatud žüriigruppide vahel. Gruppidesse kuulusid ka Tartu Ülikooli tudengid, kes andsid asjale akadeemilise vaate. Iga grupi juhiks oli aga tegevõpetaja või spetsalist, kes on vastava valdkonna ekspert ja Eestis juba tuntud tegelane.

Minu väike grupp hindas koolieelseid lasteasutusi, algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi. Hindamine oli jagatud kategooriatesse nagu koostööoskus ja iseseisvus otsuste tegemisel, iga rühmaliikme panus; uute teadmiste kasv ja interdistsiplinaarsus; probleemi lahendamise oskus ja uutmoodi mõtlemine; IKT-vahendite optimaalne ja mõistlik kasutus; töö disainiline kvaliteet ja lõpetatus. Kõigepealt hindasime igaüks eraldi ja pärast hindasime kogu grupiga koos. See tagas, et kui kellelegi oli tehtud liiga või oli miskipärast üle hinnatud ühe hindaja poolt, siis läbirääkimistega leidsime ühise keele ja mõistmise.

Julgen öelda, et meie laste IT-oskused ja õpetus on heal tasemel. Uute programmide õppimine toimib ladusalt ja ideedest puudus ei ole, seega loovusõpetuses oleme jällegi tegijad. Järgmistel aastatel tuleks teha tööd vastutuse jagamise ja kaasamise osas, sest mitmelgi juhul eelistasid lapsed tegutseda pigem üksi kui meeskonnas. Konkursi eesmärk oli aga lasta lastel omavahel ülesandeid jagada, sest kui üks on tubli progremises, siis teine äkki teeb disaini, kolmas kirjutab stsenaariumi ning kõik teevad ühiselt aruandlust. Samamoodi tuleks hoida õpetajad protsessist rohkem eemal, et õpilased saaks ise õppida ja ka eksida. Praegu oli tunda, et vahel olid õpetaja pikad näpud luhta mineva ürituse ise ära päästnud, aga žürii ei saa hinnata õpetaja tehtut, vaid ainult õpilaste.

Soovitan tulevikus olla rohkem loomingulised ka IKT-vahendeid valides - ärge jääge kinni kolme põhilisse võimalusse, vaid tulge lagedale hoopis oma avastatud keskkonnalahendusega. See teeb hindajate töö muidugi keerulisemaks, kuid meie elu läheb põnevamaks. See pakuks üllatusmomenti. Eesti väärtus on see, et igaüks oma maakonna nurgas nokitseb omaenda näo ja käe järgi kujundatud mustrit ja siis tullakse keskpõrandale kokku näitama uusi ning põnevaid asju.

Ettevõtmise korraldajatele soovitan jagada tööd veel rohkem eri klassidesse - koolieelne lasteasutus; I, II, III kooliaste ja gümnaasium. Kuigi I ja II kooliaste tegid juba praegu oma lahendustega säru vanematele astmetele, on siiski oluline mõista, et vanemas astmes saab noortelt küsida enam tööde analüüsi ja realistlikumaid lahendusi. Nooremad saavad oma ideedel ulmemaailmas lennata lasta.

Kristo Käo, kitarripedagoog, muusikapala „Koolikell“ üks hindajatest:

Mitmed osalejad märkisid, et nad ei ole rahul oma kooli praeguse koolikellaga ja võtsid eesmärgiks luua parem. Need tööd olid praktilise suunitlusega ja leidus ka töid, mis tõepoolest võiks koolikellana töötada. Leidus ka neid, kes suhtusid konkurssi kui heliloominguvõistlusse ja vormistasid oma teose noodikirjas. Kasutatud tarkvara hulgas oli nii levinud vabavara kui ka arvestataval määral väga kallist tarkvara, mille legaalsuse kohta info puudub.

Otsustamisel luges nii valminud konkursitöö kvaliteet kui ka selle valmimisprotsessi dokumentatsioon. On ju sedasorti konkursid eelkõige õppimise toetamiseks ja tulemusteni jõuti erinevaid teid mööda, omandades sealjuures teadmisi nii tarkvara kasutamise, disaini, muusika kui ühe näite puhul ka psühholoogia vallast.

Katrin Kiilaspää, HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht, tööde "Mobiilne äpp" üks hindajatest:

Kategoorias „Mobiilne äpp“ oli töid kokku ekspertgrupile hindamiseks 16. Kõik tööd olid loomult väga erinevad, idee poolest oli mitu tööd seotud aja planeerimisega (trenn, vaba aeg, koolielu). Sarnaste ideedega tööd olid lahendatud erinevalt: kasutatud oli erinevat äppide loomise rakendust ja disaini. Oli nii idee faasis töid kui ka täiesti kasutamisvalmis lahendusi.

Kindlasti tooksin välja juhendajate osa konkursitöödes – hästi vormistatud blogide juhendamine, laste huvi hoidmine ning vahepealne suunamine ja motiveerimine kumasid paljudest töödest läbi.

Hindajad lähtusid konkursitöö hindamise tingimustest. Esmalt oli oluline konkursitöö mõlema osa (blogi ja äpi) olemasolu, seejärel hindasime koostööd, disaini, probleemile reaalse lahenduse leidmist ja IKT-vahendite kasutamist. Laste konkursitöid hinnates ei ole otsuste tegemine kunagi kerge. Igaüks pühendab ju loodule palju energiat ja aega ning teeb tööd oma oskustest ja kasutada olevatest vahenditest lähtuvalt.

Tulge finaali jälgima!

24. jaanuaril saavad kõik huvilised finaali jõudnud töid oma silmaga näha. Tallinna Lauluväljaku ruumes esitlevad finalistid oma konkursitöid ning välja kuulutatakse nii publiku lemmikud kui ka konkursi võitjad.

Lisaks on finaalüritusel võimalik osaleda töötubades, kus ehitatakse roboteid, luuakse mobiilseid äppe, selgitatakse internetiturvalisuse telgitaguseid ning õpetatakse noortefirmat looma.

Laval astuvad üles AHHAA teadusteater, Kolm Põrsakest, Energia Avastuskeskus ning Tartu Ülikooli muuseumi Hull Teadlane. Esinevad Kristel Aaslaid bändiga Avoid Dave, noortebänd POSÕ ja paljud teised. ProgeTiigri finaalürituse päevajuht on populaarne räppar Genka.

Konkursi finaalüritusele on oodatud kõik osalenud meeskonnad, aga ka teised tehnoloogiahuvilised lapsed ja noored ning nende pered. Sissepääs on tasuta!

Finaalürituse päevakava ja lisainfo leiab Facebookist: https://www.facebook.com/events/493551564119105/

Fotod: Madli Leikop; Toomas Huik (Tartu Ülikool).

Samal teemal:

• ProgeTiigri tehnoloogiakonkursi finalistid on teada
• Käimas on ProgeTiigri konkursi eelvoorud
• Digivahendid õpimotivatsiooni teenistuses
• Maailmas populaarne programmeerimisvahend nüüd eesti keeles

Parimaks osutus Viljandi Kutseõppekeskuse õpilane Lauri Naber, teisele kohale tuli Keiro Nupp Võrumaa Kutsehariduskeskusest ja kolmanda koha pälvis Rakvere Ametikooli õpilane Taavi Reinike. Neile järgnesid esikuuikus Sigrit Kreitsman Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Eiko Vahter Hiiumaa Ametikoolist ja Kaspar Kondratjev Tartu Kutsehariduskeskusest.

„Nüüd tuleb hakata treenima, et ka märtsis Eesti meistri tiitel kätte saada,” ütles Lauri Naber. Noormees lisas, et talle on alati meeldinud oma kätega midagi valmis teha ja seetõttu valis ta üldehituse eriala Viljandi Kutseõppekeskuses. „Kuna konkurents töömaailmas on tihe, siis head müürsepaoskused on väga vajalikud,” selgitas Naber.

„Võidutöö oli kvaliteetne ja paistis silma väga täpsete mõõtudega,“ ütles Wienerberger AS-i esindaja ja võistluse kohtunik Tõnu Pari. Tema sõnul tuli kohtunikele toreda üllatusena Järvamaa Kutsehariduskeskuse neiu neljas koht - kuna naisi on sellel erialal vähe, siis on see väga tubli tulemus. „Müürsepaks tasub õppida, sest amet on väga tasuv, kuid heaks müürsepaks saadakse läbi rohke praktika ja õppides oma ala meistritelt,“ ütles Pari.

Foto võitjast, Viljandi Kutseõppekeskuse õpilasest Lauri Naberist. Foto: SA Innove

Lisaks võistlusele toimusid kutseõpetajatele erinevad seminarid ja loodi Eesti Müürimeeste Liit.

Kutsemeistrivõistlus „Jõulukellu” on mõeldud ehituserialade õpilastele, kes panevad omandatud teadmised ja oskused proovile müürsepatöös. Tänavu toimus võistlus kümnendat korda ning võistlustules oli 12 noort. Võistlust korraldas Viljandi Kutseõppekeskus koos Sihtasutuse Innove ja Wienerberger AS-iga.

Pildigalerii on leitav siit: http://on.fb.me/1z2H0z7

Allikas: SA Innove.

18. detsembril premeeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi suures saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Sel aastal laekus konkursile 511 teadustööd, mis on kõigi aegade suurim arv ja esmakordselt ületas tööde arv 500 piiri.

Konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ja avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.

Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele doktoritööle - ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas Berit Aaviksoole Tartu Ülikoolist ning bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas Kaspar Valgepeale Tallinna Tehnikaülikoolist.

Berit Aaviksoo analüüsis oma doktoritöös „Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas“ kas ja millisel määral on nüüdisaegsed Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ilma jäänud õigusest teha otsustusi kodakondsusega seonduvates küsimustes. Doktoritöö tulemusel selgus, et nüüdisaegsed Euroopa Liidu liikmesriigid oma kodakondsuse alastes valikutes aina kasvaval määral seotud nende piirangutega, mida neile asetavad rahvusvahelised inimõiguste kaitse organid. Muuhulgas jõuti järeldusele, et lisaks on riigi otsustusruumi ahenemine toimunud kaudselt, s.o erisuste kaotamise teel riigikodanike ja välismaalaste staatuse vahel.

Autori arvates annavad Euroopa Kohtu aastatel 2010-2012 kodakondsuse valdkonnas tehtud otsused põhjust järeldada, et vähemasti kodakondsuse küsimuses seisab Euroopa Liit kindlal Euroopa föderaliseerimiskursil ja töös analüüsitud arenguid tuleks euroopastumise üle peetavates aruteludes tõsiselt arvestada.

Retsensentide sõnul on tegemist tipptasemel uurimusega nii Eesti kui Euroopa tasandil, millel on oluline panus kodakondsusarengute analüüsimisse riigi suveräänuse ja selle tuleviku perspektiivist lähtuvalt.

Kaspar Valgepea doktoritöö „Absoluutselt kvantitatiivsetel oomikameetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine“ sisuks on süsteemibioloogia platvormi väga oluliste elementide edukas kasutuselevõtmine enim uuritud bakteri Escherichia coli kasvuerikiirusest sõltuvate ainevahetusprotsesside uurimisel. Autori sõnul võimaldavad doktoritöös kogutud andmed oluliselt paremini kirjeldada kvantitatiivselt metabolismi regulatsioonimehhanisme terve raku tasemel. Lisaks loodi töö tulemusena esmakordselt vähendatud atsetaadi ülevoolumetabolismiga E. coli tüvi, millel puuduvad negatiivsed kõrvalmõjud. Seega edendab doktoritöö uudsete paremate mikroobsete tootjarakkude konstrueerimist toksiliste kõrvalproduktide akumulatsiooni vähendamise kohta.

Retsensentide sõnul on tegemist väga aktuaalse uurimusega, mille temaatika ei ole jõukohane mitte kõigile laboritele ja teadlastele. Uurimusel on väga oluline praktiline väärtus, millel siirdeid rakendusse on näha juba täna.

Tulemused

Allikas: Eesti Teadusagentuur.