ProgeTiigri konkursi „Tuleviku õpperuum 2050“ maakondlikud eelvoorud on kestnud nädalajagu. Õpilased tutvustavad oma konkursitöid ja saavad tagasisidet töö täiustamiseks.
ProgeTiigri konkursi „Tuleviku õpperuum 2050“ korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Eelvoorud toimuvad samaaegselt Euroopa Liidu programmeerimisnädalaga – 11.–17. oktoobrini. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Võrus, Narvas, Sõmerus, Väätsal, Raplas jm tutvustavad õpilased konkursitöid ja saavad žüriilt nõuandeid, kuidas järgmiseks vooruks valmistuda, kuidas programmeeritut arendada.
Tallinna eelvoor Südalinna koolis 15.10.2014. Võistkond valmistub oma tööd tutvustama.
ProgeTiigri konkursil osalevad nii lasteaialapsed kui üldhariduskoolide õpilased, ka kutseõppeasutuste õpilased, osalema oodati lapsi ja noori vanuses 5-–19 eluaastat. Meeskonnas võib olla kaks kuni viis liiget. Kõige rohkem osalejaid registreeruski põhikoolidest ja gümnaasiumitest.
Konkursile võis esitada loovtöö järgmistest kategooriatest: arvutianimatsioon või -mäng, robotid ja tuleviku õpperuum, muusikapala "Koolikell", 3D graafika, mobiilne äpp. Samuti tuleb osalejatel esitada digitaalne arengumapp, mis kirjeldab loovtöö tegemise erinevaid etappe.
Palju oli võistkondi, kus ainult tüdrukud. Siin tutvustatakse arvutimängu, kus kooli on vallutanud robotid. Mängu käigus tuleb lahendada õppeülesandeid.
Pealinna eelvoorule, mis toimus Tallinna Südalinna koolis 15. oktoobril, registreerus üle 80 meeskonna. Meeskonniti astuti žürii(de) ette, tutvustati oma tööd, näidati õpimappi ja kuulati tagasisidet. Võib öelda, et valdavalt olid valminud arvutianimatsioonid ja -mängud, palju oli ka muusikapalu „Koolikell“, vähem mobiilseid äppe ja 3D graafikat.
Näiteks Tallinna reaalkooli üks meeskondadest tutvustas programmi, mis võimaldaks koolikella helisemisaega majas reguleerida vastavalt vajadusele. Praegu pole vahet, kas on eksamiaeg või pidulik aktus, kell heliseb ikka omas tempos, sest nii on arvutis paika seatud. Kolme poisi töö võimaldaks helisemisaegu lihtsalt muuta.
Või teine töö, e-loengute keskkond. Võistkond oli programmeerimisega küll algusjärgus, kuid idee oli selge ja veebikeskkond žüriile näha. Põhimõtteliselt tahaksid noormehed luua keskkonna, kuhu soovijad saavad panna materjalid, millest saab veebi tööriistade abil kokku sättida videoloengu.
Võistlustööd valmistuvad tutvustama Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased.
Žüriile tutvustati ka väga lihtsaid asju – kuidas kõlab koolikell aastal 2050, kuidas keemiakatseid veebis teha (arvutiekraanil on katseklaasid, kallad kahe sisu kolmandasse kokku ja vaatad, mis reaktsioon tekib).
Žürii tagasiside noortele oli julgustav ja positiivne, küll juhiti tähelepanu, et õpimappi tuleb hoolega täita. Õpimapp annab pildi, missuguseid uusi teadmisi töö tegemise jooksul omandati, missuguseid vahendeid kasutati, kellega nõu peeti, kuidas probleeme lahendati. Õpimapp näitab õppija arengut. Aga eks see on loomulik, et õpilase jaoks on oluline ikka tegevus ja tulemus.
Kes olid žürii ees käinud, võisid minna õpitubadesse. Sumorobotite õpitoas programmeeriti roboti teekonda ja liikumist. Kes hakkama sai, võis õnnelikult hõigata: „Ta liigub siiski!“
Sumorobotite õpitoas.
ProgeTiigri konkursi „Tuleviku õpperuum 2050“ teine voor toimub 10.-30. novembrini. Siis valib žürii välja tööd, mis pääsevad finaali. Superfinaal Tallinna Lauluväljakul toimub 24. jaanuaril 2015.
Konkursi eesmärk on toetada ja arendada õppijate tehnoloogilisi võimeid ning pakkuda võimalust tehnoloogia vallas ennast proovile panna. Konkursi läbiva teema „Tuleviku õpperuum 2050“ all mõeldakse nii füüsilist kui ka virtuaalset ruumi. Loovtöödes võib õpperuumi ja seal toimuvat käsitleda tervikuna või kujutada mõnda konkreetset tegevust, eset, vahendit või situatsiooni selles ruumis. Kõrgelt hinnatakse neid töid ja ideid, mis on reaalselt teostatavad.
Fotod: Madli Leikop.
Samal teemal: