Täna Tallinna Ülikoolis toimunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ja Microsofti hariduskonverents tõi kokku õpetajad, õpilased, haridusametnikud, poliitikud ja ettevõtjad. Arutleti, kuidas kasutada digitehnoloogiat otstarbekamalt nii õppimisel kui õpetamisel ja parandada seeläbi kogu elanikkonna e-oskusi.

Konverentsi avakõne pidas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Minu vaatenurgast on neli olulist põhjust, miks digitaalse haridusuuendusega peaks Eestis jõuliselt edasi minema. Kõige olulisem, aga siiani minu hinnangul kõige vähem tähelepanu saanud aspekt on haridusliku erivajadusega lapsed,“ sõnas minister. „Et tagada igale õpilasele võimetekohane haridus, on võimalik luua väikeklassid ja vaadata abiõpetajad, aga see on väga kallis. Teine viis on kasutada digitaalseid tehnoloogiaid, mis võimaldavad õpetajal õpetada suurt klassi, tagades samal ajal, et iga õpilane saab õppida omas tempos.“ Minister tõi välja, et digitaalsel pöördel on oluline roll ka väga andekate õpilaste õppes.

Konverentsi avas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

Teise aspektina tõi esineja välja, et õppimine peaks õpilasele põnev ja huvitav olema. „Üks teema on eesti keele õpetamine venekeelsetes koolides. Kuidas on võimalik, et 12 aastat õpitakse iga nädal eesti keelt ja seda selgeks ei saada? Ma keeldun aktsepteerimast, et probleem on õpilaste motivatsioonipuuduses. Motivatsioon tuleb luua, ja digitaalsed lahendused hariduses on üks viis, kuidas seda teha,“ sõnas Jevgeni Ossinovski.

Kolmandaks tõi minister välja, et kui digioskused peavad head olema igas eluvaldkonnas ja igas vanuserühmas, siis alus sellele pannakse koolis. Ja neljandaks IT erialavalikuna – selle valib ikkagi noor, kellel on koolis olnud rohkem kokkupuuteid infotehnoloogiaga.

Ta sõnas ka, et järgmisel Euroopa Liidu vahendite perioodil panustab Eesti 40 miljonit eurot digitaalse õppevara loomisesse, mis tähendab seda, et tulevikus võiks meil olla paberkandjal töövihikuid ja õpikuid oluliselt vähem.

ITL-i juhatuse liige ja Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane rääkis oma ettekandes, kuidas tehnoloogia on teinud revolutsiooni ettevõtluses, kuidas nutiseadmed ja veebipõhised suhtlusvõrgustikud on kiirendanud ja muutnud info liikumist. „Juhtiva uuringutefirma Gartneri andmetel on maailmas praeguseks mobiiltelefone rohkem kui hambaharju ja eelmisel aastal ületas nutitelefonide müük tavatelefonide oma. Oleme tunnistajaks trendile, kus info ei liigu organisatsioonis enam ainult mööda jäika hierarhiat ülevalt alla ja alt üles, vaid eri osalejate vahel ja kõikidel tasanditel,“ tõi Laane välja.

BCS koolituse juhataja Urve Mets kõneles muutuste juhtimisest koolisüsteemis. Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea arutles, millel – lisaks riist- ja tarkvarale – põhineb virtuaal- ja digilahendustele tuginev õpe ning kuidas aidata õpetajal murda vanu paradigmasid ning kohaneda uutega.

Esineb Urve Mets.

Digivahenditega näidistundidest said osalejad valida 9. klassi bioloogiat (süda ja vereringe), algklassidele mõeldud loodusõpetust, andmete graafilist esitlust või pärismaailma arvutusi koolitunnis.

Bioloogiatundi andis Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor, biloogiaõpetaja Rando Kuustik. 

Hariduskonverents lõppes debatiga, kus Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, Õpilasliidu juhatuse esimees Lele Luup, Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi arutlesid, kuidas sobitada kiire tehnoloogiline areng õppekavadega.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• ProgeTiiger kutsub Eesti suurimale programmeerimiskonkursile
• Tahvelarvutit aitavad Käo Põhikooli lapsi
• Koole oodatakse vaba tarkvara teabepäevale
• ELi teine programmeerimisnädal toimub 11.-17. oktoobril