Võistlusel osalevad 14- kuni 30-aastased küberturbehuvilised. Iga võistleja peab kindla aja jooksul lahendama neli ülesannet. Projekti eesmärk on populariseerida küberturvalisuse teemalist haridust ning karjäärivõimalusi, leida noori küberspetsialiste ning pakkuda võimalusi küberturvalisuse oskuste arendamiseks.

Võistluse erinevate alagruppide 50 parimat kutustakse edasi põhivõistlusele, mis toimub 12. juunil TTÜ IT Kolledžis Tallinnas. 

Küberolümpia kui terviku idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peatoetaja Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel European Cyber Security Challenge 2018. Võistluse viivad läbi Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kaitseväe Küberharjutusväljak. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Markus Spiske, Unsplash.

Samal teemal:

• Kümme noort küberkaitse talenti Eestist osaleb võistlusel European Cyber Security Challengel
• Küberolümpial selgitati välja parim arvutisüsteemide kaitsja Eestis
• Küberolümpia eelvooru tulemused on selgunud

Innove elukestva õppe keskuse juhataja Maarja Parve sõnul rahastatakse selle tegevuse raames projekte, mis aitavad kutseõppeasutustes, üldhariduskoolides ja koolieelsetes lasteasutustes kaasa uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomisele. „Tegemist on sellel teemal juba viienda vooruga ning kogemus varasemate projektidega näitab, et haridusasutustel on palju põnevaid mõtteid organisatsiooni arendamiseks ja õppija paremaks toetamiseks. Ootame ka sel korral koolide ja lasteaedade terviklikke plaane, mis aitaks kaasa meie õpetajate ja õpilaste võimete parimal viisil ellurakendamisele," toob Parve välja.

Taotlusi on oodatud Innovesse esitama haridusasutused, kuid olema peab haridusasutuse pidaja kirjalik nõusolek. Käesoleva taotlusvooru eelarve on kokku 100 000 eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus kuni 85% ja riiklik kaasfinantseering 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 10 000 eurot.

Taotlusi saab esitada kuni 29. märtsini 2018 kl 17.00 struktuuritoetuse keskkonnas E-toetus.

Infotund taotlejatele toimub 12. märtsil kl 13 Innoves (Lõõtsa 4, Tallinn).

Taotlusvooru viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

„Soovime, et konkursile saaksid oma ideid esitada ka need, kel peomeeleolus see ununes või lihtsalt polnud võimalik. Samuti ka need, kel pidupäevade käigus koos sõprade ja lähedastega peolaua taga maailma asju arutades mõni hea idee, kuidas säästlikumalt elada ja toimetada, tekkis,“ selgitab konkursi pikendamise põhjuseid Negavati projektijuht Kadi Mitt. „Loodame, et nii jõuavad kõik head ideed meieni ja saame need aidata kuni 10 000 euroga ellu viia,“ täiendab Mitt. 

Pärast ideede esitamise tähtaega (28. veebruar) valitakse laekunud projektide hulgast välja viisteist parimat. Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti pääsevad Negavati superfinaali 31. mail. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse. 

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud enam kui 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,3 miljardi euroga.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Küsitluskava saab täita nii eesti kui vene keeles kuni 24. maini.

„Ülevaade ühe noorte põlvkonna pärimusest võimaldab jälgida ja uurida ühiskonnas praegu toimuvaid protsesse, mõista paremini õpilaste elus aktuaalseid hirme, uskumusi ja unistusi,“ ütles „Koolipärimus 2018“ projektijuht Reet Hiiemäe. „Korraldajad soovivad aktsiooniga näidata, et õpilaspärimus on elav ja ehe osa eesti kultuurist, millel on oma koht siinses elus ja identiteedis ka tulevikus.“

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõtmisel toimuva projekti patroon on kirjanik Mika Keränen ja „Koolipärimus 2018“ valiti üheks Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuseks. Kogumisaktsiooni põhifaasi valmistas ette detsembris toimunud pilootfaas, mille käigus laekus umbes 300 täidetud küsitlusankeeti. Juba enne põhifaasi ametlikku algust on õpilased jõudnud täita veel 200 uut ankeeti.

Parimatele õpilastele ja õpetajatele on ette nähtud mitmesugused auhinnad. Kogumisaktsiooni koduleht koos osalemisjuhiste ja küsitluskavaga asub veebiaadressil http://folklore.ee/kp.

Projekti läbiviimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskuse kaudu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa kultuuripärandiaasta, samuti on õla alla pannud Rahvusooper Estonia, teater Vanemuine, Apollo, Eesti Meremuuseum, Lennusadam, Viiking Spaa Hotell, Estonia Spa ja Megazone.

Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee.

Allikas: Eesti Kirjandusmuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kirjandusmuuseum ootab õpilastelt koolipärimusi
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid
• Eesti mäluasutused allkirjastavad Rahvusraamatukogus avaliku omandi manifesti

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit tähistas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üleriigilise koguperefestivaliga „Noor insener“. Festival virgutab noorte loovust ja ettevõtlikkust ning arendab nende oskusi probleeme lahendada.

Sündmusel osalejate ülesanne oli panna tööle 100 masinat nii, et igas masinas käivituksid mitmed ahelreaktsioonid. Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimehe Mart Soobiku sõnul sümboliseerib ahelreaktsioonimasinate ehitamine Eesti noorte aktiivsust ja nutikust: „Võimekus panna ühiselt tegutsedes kokku väikestest asjadest suur ja keeruline teos on kahtlemata tõestus meie noorte andekusest ja nutikusest.“

Soobiku sõnul oli noorte huvi festivali vastu suur. Festivalil osalesid meeskonnad Eestimaa erinevatest piirkondadest. Samuti osalesid nii põhikoolide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste kui ka ülikoolide meeskonnad.

Festivali eesmärk on kasvatada noortes huvi tehnoloogia, tehnikateaduste ning inseneri elukutse vastu. Festivali korraldamisele panid õla alla tööriistafirma Stokker ja tehnoloogiaettevõte Net Group, pidades oluliseks noorte inseneride tuleviku ja hariduse edendamist.

„Usume, et noortes tuleb huvi tehnoloogia- ja inseneriteaduste vastu äratada juba noores eas. Peame oluliseks aidata kaasa noorte nutikate talentide leidmisele ja toetamisele, kellest võiksid saada tuleviku tipptegijad,“ sõnas Net Groupi tegevjuht Priit Kongo.

Festival toimus Tallinna Lauluväljaku sammassaalis. Kohapeal said külastajad esitada noortele masinate kohta küsimusi ja hääletada parima meeskonna poolt. Festivalil tunnustati rahva lemmikut ja kõige ökonoomsemat masinat.

Lisainfo:

Mart Soobik, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees

Loo autor on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, korraldustoimkonna esimees Laura-Liisa Perova. Fotod: Uku Toosens.

Ühtlasi oli see meie kink Eestile, imeline võimalus kuulata ja nautida luulekeelt. Esitamisele tulid eesti autorite luuletused nii eesti keeles kui ka võõrkeeles. Üritusel osales üle 130 õpilase, lavale astusid ka luulelembesed õpetajad.

Üritust juhtisid 10. klasside õpilased Polina Richter ja Artur Rennel ja fotograafi rolli täitis 9. klassi õpilane Uku Toosens. 

Ürituse parimaid etlejaid oli hindamas professionaalne žürii: Tõnu Tender – keele- ja luulesõber, Eesti Keele Instituudi direktor, Lehti Hiller – meie kooli endine saksa keele haldjas, Leili Naan – raamatute ekspert, alati sõbralik raamatukoguhoidja ja Kersti Sõstar – alati päikeseline DSD eksamite ja saksa keele koordinaator.

Parim etleja 1.–2. klasside arvestuses on Helle Marii Ambos 2.s (juhendaja Mare Gross), 3.–4. klasside arvestuses Rasmus Jõesaar 3.k (juhendaja Piia Selge), 5.–6. klasside arvestuses Mirjam Koppel 6.b (juhendaja Kristel Vaiksaar), 7.–12. klasside arvestuses Sigrid Polding 10.3 (juhendaja Irene Pukk).

Parimad võõrkeelsete luuletuste esitajad on järgmised:
I koht Mihkel Markus Lokotar 7.c, juhendaja Ülle Urm; II koht Eliis Lelov 8.a,  juhendaja Laida Meigo; III koht Katariina Pruus 8.a,  juhendaja Laida Meigo.

Tulevikulootus on Katrin Kõuts 7.d, juhendaja Kristel Vaiksaar.

PÄÄAUHINNA (nagu Tõnu Tender ütles) võitis 11. klassi õpilane Johanna Brita Uusmees, juhendaja Laura-Liisa Perova.

Kõik need imelised luuletekstid, vahvad emotsioonid muutsid selle päeva eriliseks ning andsid piduliku avapaugu kaunile sünnipäevanädalale meie koolis!

Täpsemalt ürituse kohta võimalik lugeda siit: https://ksgajaveeb.wordpress.com/2018/02/19/luulemaraton_/. 

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskuse eestvedamisel toimuvale võistlusele on oodatud tööd, kus on kasutatud erinevaid kunstitehnikaid ja -stiile, lisaks joonistustele võib esitada maale, digikunsti, kollaaže jms.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 7. märts. Esitatud töid hindab kunstide keskuse žürii, parimad saavad auhinnad.

14. märtsil avatakse kunstide keskuse Facebooki lehel virtuaalne näitus, kus kuulutatakse välja parimad ning on võimalik näha kõiki võistlusele saadetud töid. Joonistusvõistlus on üks osa emakeelepäeva tähistamisest Tartu Ülikoolis ning kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.

Joonistusvõistlustel osalemise tingimused.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!
• Digipädevuse õpilood kunstis

„Tere, kevade!“ eesmärk on hoida sidet loodusega ning õpetada lapsi märkama looduses toimuvaid muutusi. Lapsed õpivad tundma looma- ja taimeliike: vaadeldakse kolmekümne kuue Eestis tavalise looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ning kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (kevadkogrits). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi ning kevade saabumist üle Eesti saavad veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Lisaks loodusvaatlustele sisaldab „Tere, kevad!” mitmeid võimalusi lisategevuseks - kõik osalejad saavad veebi panna oma joonistusi kevadekuulutajatest ja kevadluuletusi, toimub kevadfotode konkurss. Lisategevused annavad võimaluse lõimida loodusvaatlusi erinevate õppeainetega. Jätkub ka loodusviktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

Projekti töökeel on eesti keel, kuid olulisemad juhendmaterjalid on veebis ka vene keeles.

Juhendavatel õpetajatel palume oma grupid registreerida veebruari lõpuks.

Registreerimine, lisainfo kevadvaatluste ja muude tegevuste kohta  aadressil https://terekevad.ee või e-posti vahendusel kevad.org@irc.ee.

Info saatis Koolielule "Tere, Kevad!" korraldajate nimel Viktor Muuli. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Loodushariduslik ettevõtmine „Tere, kevad!“ kutsub taas

Konkursil osalemiseks tuleb saata äriidee kirjeldus ühel A4-l ning 1-minutiline tutvustav videoklipp e-posti aadressile brightminds@ttu.ee hiljemalt 1. märtsiks 2018. Žürii valib välja 20 parimat ideed, mida meeskonnad tutvustavad finaalüritusel TTÜ Mektorys 28. märtsil. Konkursi auhinnafond õpilastele ja õpetajatele on 10 000 eurot.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele iduettevõtlust tutvustav Bright Minds 2017/18 koolitusprogramm toimub seekord neljas maakonnas, kuid lõppvõistlusele on oodatud äriideed üle Eesti. Seega saavad osaleda ka need meeskonnad, kes koolitustel ei ole kaasa löönud, ent on oma ideed iseseisvalt arendanud.

Bright Mindsi korraldatakse koos koostöös Swedbankiga juba kolmandat hooaega. Žürii esimehe ja Swedbanki korporatiivpanganduse juhi Tauno Vanaselja sõnul annab koolinoorte äriideede konkurss ettevõtluseks vajalikke oskusi, teadmisi, kogemusi ja kontakte, mida ei ole võimalik saada koolitunnist. „Bright Mindsi programmis osalemine loob esimese riskivaba ettevõtluskogemuse – arusaamise, kuidas meeskond tööle panna, eesmärke püstitada ning idee ellu viia. Ebaõnnestuda ei ole võimalik, sest katsetades erinevaid variante saab teada, millised lahendused ei tööta,“ kinnitab Vanaselja. Tema sõnul vajab Eesti hädasti tuleviku ettevõtjaid, kellel on uusi ideid, pealehakkamist ning suur soov teha asju teisiti.

TTÜ Mektory uusettevõtluse talituse projektijuhi Gerli Selge sõnul aitab Bright Mindsi koolitusprogramm näha õpilastel seoseid oma õppeainete, tehnoloogia ja hobide vahel ning julgustab neid oma äriideid ellu viima. Lisatuge pakuvad kindlasti ka ettevõtluskogemusega mentorid, kes noori nõustavad. Konkurssi toetavad Tallinna Ettevõtlusamet, Euroopa Sotsiaalfond, Lux Express ja Veebimajutus.ee. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• TTÜ Mektory tehnoloogiakool avab koolinoortele inseneeria instensiivõppe programmi NIP
• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds toob ettevõtluse noortele lähemale

„Ressurss, see on elekter, soojus, transport, toit, jäätmed, riided, vesi, paber ja aeg. Lase oma mõtetel vabalt ja piirideta lennata ning paku välja, kuidas neid säästa," innustab KIKi arendusjuht Madis Kareda kõiki 18-30- aastaseid noori olenemata haridusest ja elukohast konkursil osalema. „Esitatav idee ei pea olema detailideni viimistletud, vaid me aitame konkursi käigus selle reaalsuseks muuta," selgitab Kareda. 

Möödunud hooaegadel Negavati konkursil osalenud Kadi Sagor (Poko), Tarmo Mölder (Rohelabor, Karbiketrajad) ja Joosep Henrik Sild (SmartVent) kinnitavad, et Negavatt andis otsese väljundi nende ideele ning pakkus võimaluse professionaalsete mentorite abil oma mõtet testida ja ellu viia. Samuti sai kambakesi midagi lahedat keskkonna heaks ära teha. Rohkem finalistide mõtteid leiab Negavati Facebooki lehelt videoklippidest. 

Pärast ideede esitamise tähtaega (25. veebruar) valitakse laekunud projektide hulgast välja 15 parimat. Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti pääsevad Negavati superfinaali 31. mail. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.  

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Negavatt kingib Eestile nutikaid ressursisäästu ideid
• Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid