Võistlusest võtsid osa 80 riigi esindajad, kokku 308 õpilast. Igast riigist võis võistlusel osaleda kuni neli õpilast, aga mõned võistkonnad olid kohal osalise koosseisuga. Eesti võistkonda kuulusid lisaks medalisaajatele veel Tallinna Reaalkooli õpilased Kristjan Kongas ja Andres Unt.

Rahvusvaheline olümpiaad toimus kahes voorus ja kummalgi võistluspäeval pidid õpilased kirjutama programmid kolme žürii poolt ette valmistatud ülesande lahendamiseks.

Eesti võistkonna juhendaja Ahto Truu sõnul olid ülesanded inspireeritud reaalsest elust, aga olümpiaadi jaoks natuke lihtsustatud. Näiteks oli tänavu esimesel päeval üheks ülesandeks kirjutada programm, mis aitab inseneril koostada antud osadest ameerika raudtee nii, et rongi kiirus ühelgi selle lõigul ohtlikult suureks ei läheks. Teise päeva kõige raskemas ülesandes oli vaja optimeerida võõra planeedi pildistamist nii, et kõik olulised objektid saaks üles võetud, aga Maale tagasi saadetava info maht oleks minimaalne.

„Ülesanded olid tänavu üsna rasked: erinevalt paarist eelmisest aastast ei saanud seekord keegi maksimumpunkte,“ ütles Truu. Kaksikvõidu viisid Hiinasse Ce Jin ja Zuofan Wu, kellele järgnesid Vladislav Makejev ja Mihhail Putilin Venemaalt. Eesti parimana teenis võistkonna noorim liige, Toomas Tennisberg kahe päeva kokkuvõttes 331 punkti ja hõbemedali. Talle järgnes Oliver Nisumaa 291 punkti ja pronksmedaliga.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Guardtime AS tarkvaraarhitekt Ahto Truu ja Tartu Ülikooli üliõpilane Oliver-Matis Lill. 28. rahvusvaheline informaatikaolümpiaad toimus tänavu 12.–19. augustini Venemaal Kaasanis ja seda korraldas Kaasani riiklik ülikool.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Lisatud TÜ teaduskooli foto, kus Oliver Nisumaa, Toomas Tennisberg ja Andres Unt tehnika üle aru pidamas.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Lõppvooru pääsemiseks tuleb kõigil Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste doktorantidel ning noorteadlastel kõigepealt osaleda koduülikooli sisesel eelkonkursil, mille tingimused ja auhinnafondid on erinevad.

Teaduste Akadeemia pakub huvilistele konkursiks valmistumiseks ka teaduse populariseerimise praktilisi koolitusseminare. Seminarid toimuvad 29. augustil kell 14 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis ja 30. augustil kell 16.00 Tartus Eesti Biokeskuse saalis.

Mõlemal koolitusseminaril tutvustab projektijuht Margus Maidla, miks ja kuidas toimub üle-eestiline kolme minuti pikkuste loengute konkurss. Lisaks koolitab noorteadlasi lavastaja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli endine juhataja Peeter Raudsepp. Eesmärk on anda loengu ja praktiliste harjutuste abil ülevaade kõne klassikalisest ülesehitusest, kõnelemisest kui psühhofüüsilisest tegevusest ja avaliku kõnelemise psühholoogiast.

Loe lähemalt ja kuule-vaata kolme minuti loenguid ERRi portaalist Novaator!

Vaata ka infot akadeemia kodulehelt.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ühe minuti loeng: kuidas peletada Homo computeruse sündroomi?
• Ühe minuti loeng: laste loovuse arendamisel on esikohal õpilaste ja õpetajate koostöö

Näiteks tänasest, 15. augustist algab täiendav vastuvõtt Tallinna Ehituskooli, Tartu Kutsehariduskeskuses saab veel vabadele õppekohtadele kandideerida kuni 22. augustini, Luua Metsanduskoolis ja Hiiumaa Ametikoolis vastuvõtud veel kestavad. Vaata põhjalikku ülevaadet portaalist kutseharidus.ee!

Allikas: kutseharidus.ee. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme
• HTM: õppimine on kasulik, sest iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut
• Parimad noored maastikuehitajad tulevad Luua Metsanduskoolist

Eesti haridusvaldkonnas tegutsevate võrgustike/ühenduste tegevusvõimekuse tõstmiseks ja jätkusuutlikkuse toetamiseks viiakse perioodil 2016-2018 ellu kolm samasisulist võrgustike juhtide arenguprogrammi.

Arenguprogrammi eesmärk on osalejate teadmiste suurendamine ja oskuste arendamine haridusvaldkonnas tegutsevate ühenduste strateegilisest juhtimisest ja arendamisest, ressursside juhtimisest ja omatuluteenimise planeerimisest, inimeste juhtimisest, koostööst, kaasamisest ja huvikaitsest ning osalejate toetamine nende kui juhi ja kõneisiku rolli teadvustamisel ja mõtestamisel.

Tutvu arenguprogrammiga aadressil www.innove.ee/vorgustikud

Kandideerimine on avatud 30. augustini 2016.

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust
• Alushariduse haridustehnoloogide võrgustik
• Võrgustike suveseminar: tähelepanu, valmis olla, stardime

Auhinnataotluste esitamise tähtaeg on 15. september 2016.  Taotlusvormi saab täita aadressil www.etag.ee/konkursid. Konkursi tulemused avalikustatakse 23. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot ja auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1 . Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
 2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
 3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
 4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
 5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
 6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Möödunud aastal  pälvis Tiiu Silla nimelise elutöö preemia Mare Ruusalepp  - väsimatu astronoomia ja tähistaeva tutvustaja Tõravere Observatooriumis. Teistes kategooriates said tunnustuse Rahvusringhäälingu ja Tartu ülikooli ühine teadusportaal Novaator; esimese Eesti koolide teadusteatrite festivali korraldaja, Viljandi Gümnaasiumi õpetaja Ave Vitsut; pool sajandit ilmunud teadusajakiri Horisont;  noorte teadusvõistluse „Teaduslahing“ algataja ja koordinaator Kristi Parro MTÜ-st Elus Teadus jt.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast.

Kõigil Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et heade teadusteavitajate töö senisest enam silma paistaks.

Täiendav informatsioon konkursi kohta:
http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Riik suunab 1,5 miljonit eurot noorte teadushuvi tekitamisse
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod
   

Selleks, et tähistada noortemalevate 50. juubeliaastat veelgi väärikamalt, kuulutas Eesti Noorsootöö Keskus välja konkursi noortesõbralike ettevõtete leidmiseks. Ütleme üheskoos aitäh tööandjatele, kes on andnud omapoolse panuse noorte inimeste arengusse ja aidanud kaasa nende esmaste töökogemuste saamisel. Olgu see ettevõte väike või suur, tunnustame teda ja jagame positiivseid kogemusi teistegagi.

Kandidaate saab esitada Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel, samas on täpsemalt kirjas ka esitamise tingimused.

Allikas: ENTK koduleht.

Samal teemal:

• Mikk Tarros: mida ootab noortelt tööandja?
• Lapsele suvel töökohta otsides tuleb teada reegleid
• Ettevõtjad hindavad vastutustundlikke praktikante

Toetuse andmise eesmärk on toetada võrgustike tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse suurenemist ning kujundada välja nende roll ja ülesanded õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel selleks, et aidata kaasa õppekava rakendamisele, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamisele ning professionaalse kapitali arendamisele.

Projektitoetuse taotlusvoor on osa tegevusest „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“, mida viiakse ellu Elukestva õppe strateegia 2020 „Pädevate ja motiveeritud õpetajate ning haridusasutuste juhtide programmi“ raames ning toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Elukestva õppe strateegias 2020 viidatakse koostööle selle kõige erinevamates vormides kui haridussüsteemi edu võtmele. Õpetajaid ja koolijuhte ühendavatel ühendustel on oluline roll koostöise töökultuuri kujundamisel haridusvaldkonnas ja haridusuuenduste ellu rakendumisel, muutes oluliseks nende organisatsioonide tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse toetamise.

Taotlusvoor on avatud 10. augustist kuni 19. septembrini 2016 ja selle eelarve kogumaht on 100 000 eurot. Maksimaalne toetus ühe taotluse kohta on kuni 3000 eurot ühes taotlusvoorus.

Vajalik informatsioon ja dokumendid on leitavad aadressilt www.innove.ee/vorgustikud

Avanenud taotlusvooruga seoses toimub ka kaks infopäeva – 17. augustil Tallinnas ja 22. augustil Tartus. Info kodulehelt!

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• PÜÜK 10: liidriõpe inspireerivate töötubade abil
• Riik toetab 6,8 miljoni euroga koolijuhtide ja õpetajate professionaalset arengut
• Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel
• PÜÜK 9: andekus vajab rohkem vabadust

Teisele Loomehäkile ootavad korraldajad taas kuni 100 osalejat, üliõpilastele on üritus tasuta, vahendab portaal Arvutimaailm.

Kui jaanuari Loomehäkil pingutasid meeskonnad digitaalsete rakenduste väljatöötamise kallal, siis augusti lõpus on võimalus ühendada digitaalsed ekraanid ja rakendused füüsiliste disainiobjektide ja keskkondadega, et luua tarku loovlahendusi. Loomehäki meeskondade juhendajateks on Eesti tippeksperdid. Kahepäevasel hackathonil saavad kokku disainerid, koodikirjutajad, äriarendajad ja loovalade esindajad, et koos mentoritega teha valmis uudsed rakendused loomevaldkonnas.

Loomehäkile saab registreeruda digitaalse loovmeedia inkubaatori DIGIX internetilehel www.digix.eu ja Facebooki lehel. Loomehäki korraldajateks on digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli avatud akadeemia ja uue partnerina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, mis annab osalejate käsutusse oma töökojad. Loomehäkk on osaks ülikoolideülesest ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmist, mida  kaasrahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest.

Loe pikemalt portaalist Arvutuimaailm!

Allikas: portaal Arvutimaailm. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Jaanuaris toimub Eesti esimene loomehäkk

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilast Robert Nõmmanni tööd tunnustati au-äramärkimisega.

Olümpiaadil osales 173 võistlejat 31 riigist. Eestit esindasid lisaks ülalnimetatutele veel Eva-Maria Tõnson Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Oskar Lahesoo Tallinna Reaalkoolist.

Individuaalvoorus kogutud 60 punkti tõi Joonas Jürgen Kiselile üldarvestuses 14. koha ja  hõbemedali. 34 punkti saavutanud Robert Nõmmann pälvis au-äramärkimise.

Võistkonna juhendaja Olga Gerassimenko sõnul oli tänavune ülesannete komplekt õpilastele tõsine väljakutse ning meie võistkonna liikmed näitasid üles head keelestruktuuri tundmist ja ka võistkondliku koostöö oskust. „Ka need õpilased, kes ära märgitud ei saanud, olid pingereas äramärgitutele lähedal – tänu nii võistlejate enda töökusele ja hoolikale ettevalmistusele kui ka heale teoreetiliste teadmiste põhjale iga-aastasest Vaskna lingvistikalaagrist, mida korraldab TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja rahastab hasartmängumaksu nõukogu,“ ütleb Gerassimenko 

Kuus tundi kestvas individuaalvoorus pidid osalejad lahendama ülesandeid (Sulawesi saarel räägitava) arale-tabulahani keele suunamarkeritest, luvi keele hieroglüüfidest, (Egiptuse) kenuzi-nuubia keele morfofonoloogiast, (Paapua Uus-Guineas räägitava) iatmüli keele häälikumuutustest ning (Peruus räägitava) jaqaru keele omajamarkeritest.

Võistkonnaülesandes, mille lahendamiseks oli ette nähtud neli tundi, tuli võistkondadel kuulmise järgi eristada ja kirja panna taa keele klikke ja toone. Kampus muutus vaatlejate sõnul selleks ajaks mõistatuslikuks kohaks, kus igast aknast kostus laksuvaid ja ammuvaid hääli, just nagu oleks tubades varjul palju eksootilisi linde ja loomi.

Tänavu läks olümpiaadi individuaalvooru võit Korea Vabariigi esindajale Jaeyeong Yangile. Võistkonnavooru võitis Rootsi.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajana Tartu Ülikooli keeleressursside spetsialist Olga Gerassimenko ja rahvusvahelise žürii liikmena TÜ nooremteadur Miina Norvik.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Võistluse tulemused olümpiaadi lehelt: http://iol14.plo-in.org/iol_results

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Ministeeriumi ja noorteühingute ühise arutelu tulemusena loobutakse edaspidi iga-aastasest noortevaldkonna prioriteedi määratlemisest, mis on seni olnud toetuse taotlemise aluseks. Edaspidi seostub  ühingute tegevus selgemalt noortevaldkonna arengukavas seatud pikaajaliste eesmärkidega:
- noorel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks;
- noorel on väiksem risk olla tõrjutud;
- noorte osalus otsustes on rohkem toetatud;
- noortevaldkonna toimimine on mõjusam.

Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on noorteühingutel edaspidi võimalus taotleda aastatoetust üheks või kaheks kalendriaastaks. „Üheks aastaks taotledes tuleb ühingul kirjeldada oma tegevuste mõju vähemalt kahe eesmärgi saavutamisse ja kaheks aastaks taotledes kõigi nelja eesmärgi saavutamisse“, selgitas Ojakivi. „Kaheks aastaks taotledes tuleb ka selgelt välja tuua, millised tegevused on planeeritud esimeseks aastaks ja mida plaanitakse ellu viia teisel aastal. See on vajalik, kuna toetuse andmisel vaadatakse üle eelmise aasta tulemused ja raha kasutamine.“

Lisaks on planeeritud muudatused taotluste hindamise ja eelneva toetuse kasutamise aruandluse ajakavas selliselt, et uue aasta toetus jõuaks noorteühinguteni varem. Ühingud saavad siis alustada sisuliste tegevustega senisest varem ja kaasata rohkem noori.

Ministeerium on uued taotlemise tingimused läbi arutanud noorteühingute ja nende katusorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liiduga. Ühingud ise on rõhutanud vajadust saada aastatoetus varem kätte ning et toetuse taotlemisel oma tegevusteks oleks neil pikemaajalisem kindlus.

Riik toetab noorteühinguid igal aastal peaaegu poole miljoni euroga.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Harjumaa huvikoolid said üle 15 000 euro riigitoetust
• Haridus- ja Teadusministeerium toetab sel aastal noorteühinguid peaaegu poole miljoni euroga
• Avatud noortekeskused saavad taotleda vahendeid noorsootöö arendamiseks