„Kutsemeistrivõistlused raamatupidamises toetavad majandusarvestuse sisu ja korralduse kvaliteedi tugevdamist ning õppurite võimekuse suurendamist. Noortele kujunevatele spetsialistidele on see huvitav väljakutse ja väärtuslik kogemus enda eriala spetsiifika tundmaõppimisel,“ ütles võistlusjuhendi koostaja, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor Juta Tikk.

Võistlus on individuaalne ja koosneb kahest osast. Esmalt tuleb võistlejatel vastata 60 valikvastustega teoreetilisele küsimusele ning seejärel täita kompleksülesanne, kus palutakse võistlejail esitada põhimõttelised lahenduskäigud majandustehingute päevaraamatusse ning andmete pearaamatu T-kontodele kandmiseks. Lisaks kompleksülesandele tuleb võistlejatel lahendada veel finants- ja juhtimisarvestuse lühiülesanded. 

„Raamatupidajate kutsevõistlus toimub tänavu juba seitsmendat korda. Võistlustulemused on aidanud nii Innovel kui ka meie koostööpartneritel saada ülevaadet, milline on eriala parimate õppurite tase ning millised teemad või oskused vajaksid õppetöö korraldamisel rohkem tähelepanu,“ kommenteeris võistlusi SA Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi.

Tänavusel võistlusel võtavad mõõtu kokku 18 kutseõppurit Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Majanduskoolist, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Narva Kutseõppekeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Parima raamatupidaja väljaselgitamine algab 14. aprillil kl 10.30 SA Innove seminariruumis Hiiumaa. Noorte raamatupidajate mõõduvõtt kestab kokku kolm astronoomilist tundi ning võistlustulemuste väljaselgitamine ja parimate autasustamine toimub kl 16.30.

Kõik huvilised on oodatud võistlejatele kaasa elama!

Raamatupidaja kutsemeistrivõistluse ülesande ja ajakavaga saab tutvuda SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/raamatupidaja-2016.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Raamatupidajate kutsevõistluse eesmärk on suurendada eriala populaarsust, ühtlustada kutseõppe taset haridusasutustes, vahetada kogemusi ning innustada õppureid ja koole saavutama paremaid õpitulemusi.

Raamatupidajate kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Raamatupidajate Koguga. Võistluste läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algavad noorte logistikute ja puhastusteenindajate kutsevõistlused
• Pärnus selgitati välja Eesti parimad sõiduautotehnikud

Anna oma pildiga edasi sõnum kliimamuutuste kohta - mõtle ja uuri, miks see teema on oluline sulle, Eestile ja maailmale!

Tehnika on vaba ehk oodatud on joonistused, plakatid,  kollaažid, arvutigraafika ja kõik muud tehnikad. Võistlus toimub kolmes vanuserühmas:

- eelkooliealised,

- õpilased,

- täiskasvanud.

Laekunud tööd avaldatakse  Eestimaa Looduse Fondi kodulehel ja Facebooki lehel. Facebookis selgub ka publiku lemmik - kokku kõige rohkem "meeldimisi" või emotsioone kogunud töö ongi publiku lemmik ja auhinna võitja.

Lisaks publiku lemmikule saavad auhinnad ka žürii valitud tööde saatjad. Auhinnakott veel täieneb, aga kindlasti leidub seal toredaid auhindu Eestimaa Looduse Fondilt, Keskkonnaministeeriumilt ja teistelt.

Tööde esitamise tähtaeg on 28. aprill 2016, võitjad selguvad mai lõpuks.

Võistlusele oodatakse pilte suurusega A4 ja A3.

Töö tagaküljele või e-maili tuleb lisada autori nimi, kindlasti ka vanuserühm ja kontaktandmed (e-post, telefon).

Skännitud või arvutis valminud tööd tuleb saata e-mailile kliimamuutused@gmail.com

Paberil tööd posti teel aadressile Kliimamuutused, ELF, Lai 29, Tartu.

Loe lisa:

http://www.kliimamuutused.ee/osale

Infot ka FB lehel www.facebook.com/kliimamuutused

Allikas: Eestimaa Looduse Fondi pressiteade.

Samal teemal:

• Mahekeskus õpetab valikuid tegema
• Pool sajandit tagasi tehtud tihaseuuringud pakuvad nüüd väärtuslikke teadmisi kliima mõju kohta
• Tutvu Eesti jõgede ja järvede pildigaleriiga

Ettevõtmise eesmärgiks on nautida sõnakunsti elamusi, mõistes, et lugusid ei pea alati jutustama raamat, need võivad võtta teisigi vorme. Programmi peaauhinnaks on võimalus pea ees fantaasiamaailma sukelduda ehk panna end proovile EscapeRoom’i põgenemistoas.

Ehkki kaheksa kuud vältavas programmis tuleb järgida ka üksikuid reegleid, iseloomustab seda tavatult suur vabadus ise otsustada, mida lugeda, kuulata, vaadata või mängida. Näiteks, arvestatakse raamatute puhul ka võõrkeelset ja kooli soovituslikku kirjandust ning e- ja audioraamatuid. Kindlasti tasub üles otsida ka lemmikteose põhjal valminud arvutimäng või film. Eripalgeliste võimaluste pakkumisega loodetakse paeluda ka neid noori, keda huvitavad mitmesugused lood, kuid kes eelistavad paberraamatutele teisi väljendusvahendeid.

Noorteprogrammis osalemine on veebipõhine, mistõttu on lihtsam osaleda ka neil, kel pole võimalik raamatukogu sageli külastada. Osalemiseks peab siiski olema registreeritud Tallinna Keskraamatukogu lugejaks. Osalejatel on võimalus öelda sõna sekka ka auhindade jagamises, sest igale teosele lisatud raamatusoovitus annab loosimistes lisahääli. Lisaks peaauhinnale on ergutusauhinnad välja pannud tegusad õpilasfirmad De’Tee, Woodula ja VihiKuup. Programmi tingimused ja tagasisidevorm asuvad aadressil www.keskraamatukogu.ee/noorteprogramm. Samast leiab ka viited kirjandusele, keskraamatukogu filmi- ja mängukogule ning e-raamatukogule ELLU.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade.

Samal teemal:

• Uuenenud Rahvusraamatukogu
• Algab kohtumistesarja „Mis uudist, raamatukogu?“ kolmas hooaeg
• Algas lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ kolmas hooaeg

Maksimumpunktid kogusid Lustivere Põhikooli, Tartu Descartes’i Kooli, Kärdla Ühisgümnaasiumi ja Rõuge Põhikooli võistkonnad, keda Keskkonnaamet premeerib põneva veematkaga.

Viktoriini küsimused ja vastused suunasid õpilasi toimima keskkonnateadliku veetarbijana ning paremini aru saama seosest inimtegevuse  ja veekogude reostumise  vahel. Küsimused põhinesid Keskkonnaameti 2014. aastal välja antud veeteemalisel õpimapil, puudutades erinevaid veega seotud valdkondi: põhja- ja pinnavesi, vesi kui elukeskkond, vee kasutamine, veekaitse korraldus, vee reostumine ning selle puhastamine.

Kõik küsimused olid valikvastustega ja valikus võis olla mitu õiget vastust. Seega tuli küsimustele vastamisel olla väga tähelepanelik, sest iga valesti valitud vastus andis ühe miinuspunkti. Kokku oli võimalik saada 70 punkti. Maksimumpunktid kogus neli võistkonda: Lustivere Põhikooli 8. klass, Tartu Descartes’i Kooli 9. a klass, Kärdla Ühisgümnaasiumi 7. a klass ja Rõuge Põhikooli 9. klass.

Kõik esikohale tulnud neli võistkonda saavad peaauhinna, milleks on kummiparvematk võitja poolt valitud jõel (Ahja, Võhandu, Jägala jõel või Emajõel), hülgevaatlus (Saaremaal ja Tallinnas) või mõni muu veega seotud aktiivne tegevus võitja lähipiirkonnas.

Keskkonnaamet otsustas peaauhinna anda ka Olustvere Põhikooli 7. klassi võistkonnale, kes kogus 69 punkti parima ajaga. Lohutusauhinnana saavad veepudelid need võistkonnad, kes kogusid 68-69 punkti.

Kokku võttis viktoriinist osa 1723 7.–9. klassi õpilast 107 koolist, moodustades 323 seitsmeliikmelist võistkonda. Aitäh kõikidele osalejatele ning neid juhendanud õpetajatele!

Lisainfo viktoriini küsimuste ja vastuste ning peaauhinna võitjate kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt: http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/konkursid-2/2016-2/

Viktoriin toimus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel projekti „Rahvusvahelise veepäeva viktoriini läbiviimine üldhariduskoolidele 2016. a“ toel. 

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade.

Samal teemal:

• Veeteemaliste õppematerjalide infopäev õpetajatele
• Veeteemaline keskkonnanädal Kivilinna gümnaasiumis

Jürgen Ligi räägib Facebooki kasutamisest, sest minister on aktiivne sotsiaalmeedias osaleja, aga ka muutunud õpikäsitusest ning Eesti koolist.

Uudiskirja e-õppe persoon on Pelgulinna Gümnaasiumi pikaaegne direktor Tõnu Piibur, kes räägib oma kooli kogemusest digivahendite kaasamisel õppetöösse.

Uudiskirjast leiab ka praktilisi töölehti, uusi rakendusi ning mitmeid haridusasutuste edulugusid, mis annavad inspiratsiooni teistelegi!

Loe lähemalt: koolielu.ee/uudiskiri

Viieliikmeline žürii, mida juhtis lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, valis auhinna kandidaatideks järgmised teosed autorid ja teosed: Aino Pervik „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“, Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad“, Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing“, Piret Raud „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ ning Ilmar Tomusk „Rasmuse vuntsid“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid  Jaanika Palm (esimees), Mika Keränen, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Annika Haga mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, temaga arvestav ning  et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Žürii leidis, et Aino Perviku raamatust „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“ (kirjastus Tänapäev) kumab läbi elutarkus, armastus ja hoolimine. Ilma oma arvamust peale surumata jagab kirjanik väärtuslikke tarkuseteri. Esile tõsteti ka kirjaniku meisterlikku sõnakasutust ja rikkalikku, kuid siiski lapse vanust arvestavat sõnavara.

Andrus Kivirähki raamatu „Oskar ja asjad“ (kirjastus Film Distribution OÜ) juures jäi žüriile silma võluvalt segatud fantaasia ja reaalsus, huumor ja nukrus, põnevus ja lüürilisemad hetked. See on meeliköitev ja mõtlemapanev teos, mis mängib lugeja tunneteskaala laial ulatusel ja sobib lugemiseks nii noortele kui ka pisut vanematele.

Juhani Püttsepa raamatu „Gibraltari laevakoerte ühing“ (Tänapäev) juures hindas žürii teose sobivust erinevatele vanusegruppidele. Raamatul on lihtne ja arusaadav, ilma tarbetute vormimängudeta pealiin, millel mitmeid haaravaid, asjakohaseid kõrvalharusid. Võlus seegi, et omaette tegelase rolli tõuseb teose tegevuspaik, väike tasane puitelamurajooniga ülikoolilinn.

Piret Raua raamatu „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ (Tänapäev) juures meeldis žüriile, et vahva, pööraseid tuure üles võtva loo käigus on kirjanikul mahti noorele lugejale ka elu selgitada, olgu selleks siis nähtamatud, tähelepanuta jäänud ja pahandustesse sattunud lapsed või kõigi olendite soov olla kellegi jaoks eriline.

Ilmar Tomuski raamatut „Rasmuse vuntsid“ (kirjastus Tammerraamat) peab žürii üheks kirjaniku tugevamaks teoseks, milles vaimuka sõnastuse, värske teemakäsitluse ja väikese tarkusetera kõrval ei unustata ära teose peamist adressaati, väikelast.

Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning auhind antakse üle raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Kogu maailmas tähistatav raamatu ja roosi päev saab Tartus teoks
kirjandusfestivali Prima Vista eelüritusena.

Samal teemal:

• Järje Hoidja auhinna saab Ilmar Tomusk
• Lastekaitse Liidu eestvedamisel valiti välja 2015. aasta head lasteraamatud

Ühtlasi saavad koolid end kirja panna kevadistesse loodusõppeprogrammidesse RMK looduskeskustes üle Eesti.

RMK Oandu looduskeskuse juhi Tiina Neljandiku sõnul aitavad metsaviktoriini küsimused loodust ja inimese suhteid loodusega vaadelda mitme kandi pealt. „Viieteistkümnendat korda toimuv viktoriin hoiab seniseid traditsioone, aga lisab ka uusi teemasid ja seoseid õppeainete vahel. Õpitakse lähemalt tundma aasta looma ja lindu, aasta mulda ja orhideed ning esmakordselt tehakse tutvust aasta liblikaga,“ kirjeldas Tiina Neljandik, kelle sõnul on metsaviktoriini küsimustel tihti rohkem kui üks vastus, kuna looduses ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.

Metsaviktoriin aitab kaasa õpioskuste arendamisele: küsimustest ja juhenditest leiab infot ning viiteid sellele, millistelt internetilehekülgedelt vastuseid otsida. Tiina Neljandiku sõnul on vastamisel igasuguste abimaterjalide kasutamine ja koostöö, nagu grupitööd, küsimuste jagamine ja vastusevariantide ühine arutelu klassis soovitatav.

Eelmisel aastal panid oma loodusteadmised metsaviktoriinis proovile 9495 noort 192 koolist.

Viktoriiniküsimustega saab tutvuda ja oma klass kirja panna aadressil www.loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin. Metsaviktoriin ootab osalejaid 6.-27. aprillini ja tulemused kuulutatakse välja 4. mail viktoriini koduleheküljel. Ka tänavu on vastamiseks välja pandud kaks küsimuste komplekti: 1.-4. klassile ja 5.-12. klassile. Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt. Selleks saab iga õpilane oma parooli, millega on võimalik viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestada ja siis järgmisele ülesandele lahendust otsida.

Parimatele klassidele ja nende juhendajatele on välja pandud auhinnad. Et internetikeskkonnas häid tulemusi saavutanud klassid saaksid õpitut metsas täiendada, on RMK suurendanud auhinnaprogrammide arvu, mille juurde kuulub ka sõidukompensatsioon.  

Juba viiendat aastat on avatud venekeelne viktoriinikeskkond, et aidata ka vene koolidel kodumaa loodust paremini tundma õppida. Vene koolide õpetajad saavad oma õpilasi registreerida aadressil http://www.loodusegakoos.ee/liesnaia-shkola/liesnaia-viktorina

5. aprillist algas ka RMK traditsiooniline loodusõppeprogrammide kampaania 14 looduskeskuses. Vali programm ja registreeri oma klass aadressil www.loodusegakoos.ee/metsakool  

Allikas: RMK info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• RMK kingib lasteaedadele raamatu jõulukuuse otsimisest
• Matkamine aitab lastel õppida eesti keelt ja meeskonnatööd
• Tasuta mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“ sobib hästi õuesõppeks

Olümpiaad algab kell 11 Tartu Ülikoolis (Jakobi 2 õppehoones). Tulemused selguvad sama päeva õhtuks ning tehakse teatavaks kell 17 Tartu Loodusmajas (Lille 10).

Sel aastal osalevad olümpiaadi lõppvoorus 18 gümnasisti kaheksast koolist üle Eesti. Olümpiaadil tuleb proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus ning lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid. Tänavu on ülesanded Läänemere-teemalised.

Eesti koolides õpib soome keelt sel õppeaastal veidi alla tuhande õpilase. Koole, kus soome keelt saab õppida, on kolmkümmend kaheksa. Peamiselt õpitakse soome keelt kolmanda võõrkeelena gümnaasiumis, aga järjest rohkem leidub koole, kus soome keele saab valida põhikoolis teiseks võõrkeeleks.

Soome keele olümpiaad on üks paarikümnest Eestis korraldatavatest koolinoorte aineolümpiaadist. Olümpiaadi korraldamist koordineerib Tartu Ülikooli Teaduskool, sisulise poole  eest vastutavad Tartu ja Tallinna ülikooli soome keele õppejõud ja praktilise korralduse eest Soome Instituut.  

Samal teemal:

• Muljetavaldavate võimalustega Soome koolid
• Juhani Koivuviita: keeleoskus avab uksed inimeste südamesse

Karikatuurivõistluse esimese koha saavutas Oskar Vels Tartu Tamme Kooli 6.c klassist, juhendaja Lea Inselberg.

Koolinoorte karikatuurivõistluse läbiviija Paul Kunman: "Seda, kas sellel aastal laekunud tööd ka naljakad on, saab järgi uurida Tartu Loodusmajas näitust külastades!" Koolinoorte karikatuurivõistluse „Mida naerad, koolijüts?“ näitust saab vaadata 11. aprillist Tartu Loodusmajas.

Karikatuurivõistluse läbiviimist toetab Tartu Linnavalitsus.

Täname kõiki osalejaid ning juhendajaid!

Loo autor on Aet Möllits, SA Innove e-hindamise peaspetsialist.

Viimastel aastatel on koolielus toimunud kiire areng ning üha enam räägitakse õppekava arendamisel digipädevustest. Just digivahendite läbimõeldud kasutamine aitab rikastada õppetööd, arvestada  õppijate vajadustega ning saavutada paremaid tulemusi. Kui koolis võetakse kasutusele mitmekülgsemja uusi võimalusi pakkuv digitaalne õppevara, peab ka hindamine sellega koos käima. 

Uudsete e-hindamisvahendite kasutuselevõtt kuni aastani 2020 on üheks prioriteediks ka välishindamises. Valdkonna arengukava näeb ette, et e-ülesannete kasutamine kokkuvõtval ja kujundaval hindamisel peab muutuma kättesaadavaks ka eksamite väliselt. Seetõttu jätkatakse digitaalsete ülesannete panga arendamisega, sh eksamite infosüsteemi (EIS) funktsionaalsuse tõstmisega. 

Digipädevuste olulisus meie koolielus kasvab. Digipöörde programmist 2016-2019 loeme järgmist:
“Koolidele tuleb pakkuda e- ülesandeid, mis toetaksid kujundava hindamise kasutuselevõttu. EIS peab pakkuma üksikülesandeid harjutamiseks ja turvalist testimiskeskkonda.“

Digipöörde programmi 2016-2019 meetme “Digikultuuri lõimine õppeprotsessi” eesmärgiks on arendada õpetajate ja õpilaste digipädevusi. Üheks alategevuseks on e-hindamise metoodika arendamine ja rakendamine üldhariduskoolides, mille raames luuakse 2016. aasta lõpuks 52 kujundavat hindamist toetavat e-ülesannete kogu loodus-, sotsiaal- ja keeleainetes põhikoolile. 

Sellega seoses kuulutas SA Innove välja konkursi e-ülesannete koostajate leidmiseks loodusainetes ja matemaatikas I-III kooliastmele ja  otsib säravate ideedega aktiivseid õpetajaid panustama uudsete e-ülesannete kogumike koostamisse.

E-ülesannete koostajatele pakume:
• tasuta koolitusi;
• transpordikulu kompenseerimist või koolitusi oma kodulinnas;
• arvestatavat töötasu heade ülesannete koostamise eest;
• võimalust saada uusi ideid, mida enda koolitundides kasutada;
• võimalust saada teadmised e-hindamise põhimõtetest.

Konkurss e-ülesannete koostajate leidmiseks on avatud kuni 07. aprillini 2016.
Täiendav info kandideerimise kohta SA Innove kodulehel.

Konkursil osalemiseks tuleb saata vabas vormis sooviavaldus: tiit.tuisk(ät)innove.ee. Seejärel saadetakse teile hankedokumendid, kus on kirjas täpsemad kandideerimiseks vajalikud tegevused.

Loodusvaldkonna e-ülesannete kogumike ekspertgrupi kohtumine. Kogumike kavandamises osalevad aineõpetajad kui ka eksperdid ülikoolidest.

Samal teemal:

• Kõik Innove poolt läbiviidavad kodakondsuseksamid on elektroonsed
• Kas arvuti kasutamine koolis aitas kaasa PISA 2012 tulemustele?