Konkursi pealkiri kõlab eesti keeles "E-õppemängud vendade Grimmide muinasjuttude ainetel".

Konkursitööna oodatakse e-õppemänge nii üksikvõistlejatelt kui ka väikestelt gruppidelt (2-3 õpilast).
Võistlustöid hindab žürii kolmes vanuseastmes: 6.-7. klass, 8.-9. klass ja gümnaasiumiastmes.

Võistlustööde veebiaadresside ja võistlejate andmete (nimi, klass, kool, juhendaja-õpetaja) esitamise tähtaeg on 1. mai 2016.
( Võistlustööde veebiaadressid ja andmed palume saata aadressil aimi@edlv.ee )

Mis võiks veel huvitavam olla, kui Grimmide kuulsate muinasjuttude kohta saada infot ja teadmisi just innovaatiliste e-õppemängude kaasabil!

E-töövahendeid huvitavate ja põnevate e-õppemängude loomiseks leidub  küllaga (vaata Koolielu töövahendeid!) ja neid tekib  aina juurde! Mõned neist on viimastel aastatel koolinoorte hulgas ikka ja jälle erilist pinget pakkunud, nagu Kahoot, Quizizz, LearningApps jne.

Saksa keele oskajatel on lisaks eestikeelsetele e-töövahenditele võimalik leida sobivaid ju  ka saksakeel-setest allikatest.

Nii nagu kõikide varasemate e-konkursside puhul, on ka käesoleva e-konkursi  kajastamiseks ja võistlustööde vaatamiseks-kasutamiseks loodud vastav blogi. Parimad võistlustööd on ühtlasi ka vajalikud ja toredad e-õppematerjalid vastava teema käsitlemisel.

Korraldajad loodavad rõõmu tunda paljudest toredatest e-õppemängudest ja soovivad võistlejatele ja nende juhendajatele-õpetajatele lennukaid ja innovaatilisi ideid ja nutikust!

Aimi Jõesalu, Koolielu saksa keele ainemoderaator

Samal teemal:

• "Täna samm, homme teine“ parimad õppematerjalid leiab Koolielu varamust
• Klassiõpetaja loob ja jagab

„Kui vanasti liikusid teadmised inimeselt inimesele raamatute või silmast-silma kohtumiste kaudu, siis digiajastul võtab teadmiste jagamise üha enam üle valguskaabel. Paradigma muutus esitab teadmiste jagajale uusi nõudmisi, kuid samas pakub ka rohkelt võimalusi,“ selgitas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Konverentsil räägime, kuidas antud olukorda paremini enda kasuks pöörata ning õpime teiste riikide kogemusest parimate praktikate juurutamisel.“

Kahepäevasel üritusel astuvad üles haridusteadlased ja praktikud Austraaliast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Belgiast, Portugalist ja muidugi ka Eestist. Esinejate seas on näiteks Mart Noorma (Tartu Ülikool), Charles R. Severance (Michigan’i Ülikool),  Cheryl D. Miller (Digital Leadership Institute), Linda Corrin (Melbourne’i Ülikool) jt. Muuhulgas tuleb arutlusele pilvetehnoloogia rakendamine kõrghariduses, naiste osalus IT-s ning õpianalüütika, mis aitab mõista õppijate erinevaid õpimustreid ning võimaldab seeläbi õppetööd efektiivsemalt korraldada.  

Praktilistes töötubades tutvustatakse metoodikaid ja tehnoloogiaid, mis aitavad arendada nii õpetajate kui õppijate digitaalset kirjaoskust. Lääne-  ja Pärnumaa koolide digipöörde näitel uuritakse, kuidas õpetajate ja õppijate digipädevusi strateegiliselt toetada. Samuti tutvustatakse tehnoloogilisi vahendeid, mis hõlbustavad õpetajate omavahelist pedagoogiliste oskuste jagamist. Konverentsil räägitakse ka sellest, kuidas aitavad digiajastu võimalused õpetajat teisest kultuurist õpilaste õpetamisel.

HITSA hariduskonverents toimub 14.-15. aprillil Eesti Kunstimuuseumis. Kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelnev registreerumine hiljemalt 6. aprilliks 2016.  Lisainfo koos konverentsi kava ning registreerimislehega leiab siit: http://innovatsioonikeskus.ee/et/konverents.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega, ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverentsi ettekanded on veebis järelvaadatavad
• HITSA hariduskonverentsi esimene päev – õpilased ruulivad!

Konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile. Konkurss toimub Eesti Teadusagentuuri ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös, rahastajaks Haridus- ja teadusministeerium.

Esitatavate tööde kategooriad* on võrreldes varasemaga veidi muutunudja sel aastal antakse preemiad järgmiselt:
1. Eesti keeles publitseeritud teadustöö:
I preemia 1000 eurot
II preemia 750 eurot
2. Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel:
I preemia – 800 eurot
II preemia – 550 eurot
3. Magistritöö:
I preemia – 800 eurot
II preemia – 550 eurot
4. Populaarteaduslik töö:
I preemia – 800 eurot
II preemia – 550 eurot

*Mõnedes kategooriates antakse preemiaid välja üle aasta.

Järgmisel aastal saab esitada publitseeritud/aprobeeritud doktoritöid (Heino Liimetsa nimeline preemia) ning Didaktilis-rakenduslikke töid ja õpikuid (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat).

KONKURSI TINGIMUSED:
1. Konkursitöö esitatakse elektrooniliselt, töö fail jt dokumendid laetakse üles aadressil www.etag.ee/konkursid.
2. Vähemalt üks konkursitöö autoritest peab olema Eesti alaline elanik välismaalaste seaduse § 5 tähenduses.
3. Konkursitöö, mis esitatakse 2. ja 3. kategoorias, peab olema aprobeeritud või trükis avaldatud konkursi toimumisele eelneval kalendriaastal (2015). Konkursitöö, mis esitatakse 1. ja 4. kategoorias, võib olla aprobeeritud või trükis avaldatud konkursi toimumisele eelneval kahel kalendriaastal (2014, 2015).

ESITATAVAD DOKUMENDID:
1. Töö iseloomustus ühes töö väärtuste põhjendusega (kuni 1lk).
2. Konkursitöö autori nõusolek osalemiseks juhul, kui taotleja ei ole autor. Mitme autoriga töö esitamisel on vajalikud kõigi kaasautorite nõusolekud. Nõusolek esitada elektrooniliselt (autori digiallkirjaga*) või paberil originaalallkirjaga. Digiallkirjastatud nõusoleku fail(id) tuleb üles laadida tööde esitamise keskkonnas www.etag.ee/konkursid Paberil nõusolek saata: Kasvatusteaduslike töööde riiklik konkurss, Eesti teadusagentuur, Soola 8, Tartu 5103.
3. Täidetud peab olema elektrooniline osalusvorm (täidetav veebis aadressil www.etag.ee/konkursid).

Osalus- ja registreerumisvormi www.etag.ee/konkursid saab sisse logida ID-kaardiga või parooliga. Kui nõu vajate, siis kirjutage margit.lehis@etag.ee

Konkursi tulemused avalikustatakse TÜ Haridusteaduste instituudi aulas 20. aprillil 2016 toimuval konverentsil.

Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele leiate ka kodulehelt http://www.etag.ee/teadpop/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Valminud on analüüs erivajadusega noorte koolist tööle siirdumise kohta
• Esmakordselt sai üliõpilaste teadustööde konkursil eripreemia IT valdkonna töö

Projektikonkursi eesmärk on pakkuda erineva emakeelega noortele võimalusi omavaheliste kontaktide arendamiseks ühise tegevuse kaudu. Toetatakse ettevõtmisi, mis laiendavad noorte teadmisi Eesti ühiskonnast ning väärtustavad Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, sh kohaliku kogukonna edendamise alaseid ettevõtmisi, tutvumisi riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tööga.

„Noortele suunatud kodanikuteadlikkuse teemalisi projekte on MISA toetanud juba enam kui 10 aasta vältel. Nende käigus on õpilased korraldanud mälumänge ja kultuuriõhtuid, mõtestanud Eesti ajaloosündmusi läbi luule, osalenud õppekäikudel jne. Projektid võimaldavad erineva emakeelega noortel teha koostööd,“ kommenteeris MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Toivo Sikk. „Eeldame, et ka tänavu kaasavad projektide kirjutajad õpilasi juba projektitaotluste koostamise etappi, et tegevused vastaksid võimalikult palju sihtrühma ootustele, “ lisas Sikk.

Ühele projektile taotletav maksimaalne toetussumma on 3200 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. märts 2016.

Lisainfot projektikonkursi tingimuste ja vajaliku dokumentatsiooni kohta leiab MISA koduleheküljelt.

Projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid“ läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed

Samal teemal:

• Koolil on oluline roll aktiivsete kodanike kasvatamisel
• Rahvusvaheline esseekonkurss ideaalsest haridusest

Need on projektid Young Scientists ("Noored teadlased"; õpetaja Terje Mägi Vastseliina Gümnaasiumist), MAVEN – Math via ENglish ("Matemaatikast inglise keeles"; õpetajad Tatjana Amerhanova ja Tatjana Tambovtseva Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumist) ja International Year of Light ("Rahvusvaheline valgusaasta"; õpetaja Krista Savitsch Tabasalu Ühisgümnaasiumist, õpetaja Nelli Kuldmaa Kohtla-Järve lasteaiast Pääsuke ja õpetaja Raigi Tameri Tartu Kesklinna Lastekeskusest). 

Viimasesse hindamisvooru jõudsid üle Euroopa kokku 202 projekti, millest 35-liikmeline ekspertide žürii tegi lõpliku valiku. Osalenud projektide tase oli väga kõrge ja valiku tegemine raske. Kõikides projektides on oskuslikult ja eesmärgipäraselt kasutatud digivahendeid, projektipartnerid arvestavad euroopalikke põhimõtteid: avatust, koostööd, pedagoogilist uuenduslikkust, tehnoloogia tarka kasutamist.

Mõned žüriiliikmete kommentaarid: 
-    Projektid on tuntavalt arendanud õpilaste oskusi, aga projektidel on positiivne mõju ka õpetajatele ning kooliperele tervikuna, mis on väga tore. 
-    Projektide lõpptulemusi saavad kasutada veel paljud õpilased ja õpetajad. 

Lõppvooru jõudnud projektide nimekirja leiate siit. 

Auhinnasaajad valitakse välja lähiajal. 

Eesti osalusega projektidest lähemalt

Projektis „Noored teadlased“ on kokku 42 projektipartnerit, sh Kreekast, Iirimaalt, Itaaliast, Gruusiast, Jugoslaaviast, Hispaaniast jm. Õpilased tegutsevad projektis kui noored teadlased, jälgivad, uurivad ja koguvad fakte (näit veetilga teekond, kes teeb tormi, mida vesi suudab, nähtamatu ookeani saladused jne). Seejärel demonstreerivad kõik osalevad koolid teistele oma katseid ning selgitavad kogutud fakte-andmeid. Projektimaterjal kogutakse kokku ühele veebilehele. Kõiki katseid, mis projekti käigus välja mõeldi/tehti, võivad omakorda katsetada-kasutada teised koolid. 

Projektis „Rahvusvahline valgusaasta“ on kokku 70 projektipartnerit. Iga osalev meeskond peab tegema eksperimendi, kus uuritakse-näidatakse valguse käitumist ja omadusi. Parim ekperiment valitakse hääletuse teel. 

Projekt "Matemaatikast inglise keeles" ühendas matemaatika ja võõrkeeleõppe: õpilased lahendavad matemaatika online-ülesandeid inglise keeles. Projekti tulemusena luuakse avalik õppematerjal, e-raamat  “The legend of MAvEN adventures”. Projektis osaleb 12 partnerit. 

Euroopa eTwinningu auhinnavõistluse põhikategooriat toetab Euroopa Komisjon ning sellel on kolm tasandit.

Kolm auhinda jagatakse projektide vahel, kus osalevad õpilased vanuses 4-11 aastat; õpilased vanuses 12-15 aastat ja õpilased vanuses 16-19 aastat. Lisaks põhikategooriale toimub võistlus ka erikategooriates, mis 2016. aastal on järgmised: hispaania keele eriauhind; prantsuse keele eriauhind; Marie Skłodowska Curie eriauhind; Mevlana kultuuridevahelise mõistmise auhind; inglise keele auhind; ajaloo- ja mälestamisauhind; Vahemere auhind; auhind „Peyo Yavorov“ projektile, milles edendatakse noorte seas armastust lugemise vastu.

Et osaleda võistlusel Euroopa eTwinningu auhinnale, peab projektile selle mis tahes tegutsemisaastal olema antud Euroopa kvaliteedimärk. Kõik osaleda soovivad projektid peavad näitama, et on olnud 2014.-2015. õppeaastal aktiivsed. 

2015. aastal said Eestis eTwinningu Euroopa kvaliteedimärgi 16 eTwinningu projekti 15 koolist. eTwinningu kvaliteedimärk on tunnustus õpetaja tööle, see näitab, et projekti tegevused on väga heal tasemel.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine
• ProgeTiiger alustas twinnimist
• eTwinningu sünnipäev tõi kokku tublimad tvinnijad

Loo autor on Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.

Nutikuu eesmärgiks on seega uute, huvitavate ideede, võimaluste, digilahenduste tutvustamine, et muuta õppimine põnevamaks ja elulähedamaks.
 
Esimene samm – tutvu veebiga (http://www.haridus.ee/nutikuu), teine samm – astu Facebooki fänniks (https://www.facebook.com/groups/nutikuu/) ja kolmas ning neljas samm tulevad juba iseenesest.
 
Fookusgrupp:
·         Koolijuhid – kutsume koolijuhte ja -meeskondi toetama uuenenud õpikäsitluse elluviimist oma asutuses läbi nutikasutuse, märkama õpetajate innovaatilisi ettevõtmisi ja analüüsima kooli soovi/võimalusi “VõtaOmaSeadeKaasa” lahenduste kasutamiseks.
·         Õpetajad – kutsume üles õpetajaid kasutama enam digilahendusi oma ainetes ning jagama parimaid praktikaid kolleegidele nii oma koolis kui väljaspool. Arutage nutiteemasid ka õpilastega!
·         Õpilased – kutsume teid olema aktiivsed õppijad ja kasutama selleks ka isiklikke nutiseadmeid.
·         Klassijuhatajad – tutvustage vanematele põnevaid võimalusi, kuidas tänapäeva koolis digi- ja nutivahendeid kasutada.
·         Vanemad – kutsume vanemaid arutlema oma laste ja nende õpetajatega uuenenud õpikäsitluse teemasid, samuti seda, kuidas digivahendite abil muuta õppimist lapse jaoks passiivsest tegevusest aktiivseks.
 
Nutikuu raames korraldab iga kool vähemalt ühe nuti-/digiteemalise ürituse. Ideid leiate soovi korral ka Nutikuu veebilehelt .
 
Lisaks toimuvad nutikuuga seoses konkursid, kus ootame nii Tallinna kui ka miks mitte kõikide teiste piirkondade aktiivset osavõttu:

Nutikuu logo konkurss (tähtaeg 20. märts) -kõikidele.
Nutikuu slogani (loosungi) konkurss (tähtaeg 20. märts) - kõikidele.
Nutikuu joonistusvõistlus (tähtaeg 20. aprill) - Tallinna koolidele.

Nutikuu tegevuste raames korraldame ka koolitusi.

HITSA NUTIKLASSI koolitused: 8.03, 9.03, 16.03 kell 15:00 – registreeruminehttp://ankeedid.haridus.ee/limesurvey/index.php/828671/lang-et (igast Tallinna koolist kuni 2 osavõtjat)

MEKTORY külastus: 6.04-7.04 kell 14:00 – registreerumine:http://ankeedid.haridus.ee/limesurvey/index.php/741455/lang-et (igast Tallinna koolist kuni 2 osavõtjat)

Lisaks toimuvad ka erinevad avalikud loengud ja esinemised erinevates koolides. Sellest loe aga lisa nutikuu veebist (ajakava).
 
Toredat nutikevadet ja -kuud!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid
• Digiajastu infotund annab praktilise ülevaate digivõimalustest õppetöös

Stipendiumi saavad taotleda reaalerialade tudengid kõikidest Eesti kõrgkoolidest.

Skype’i välisõpingute magistristipendiumid on mõeldud kahe magistrandi välisõpingute toetamiseks reaalerialadel või interdistsiplinaarselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse reaalerialal. Stipendiumi eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel, samuti suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides.

Eesti noored on 11. korda väljaantava stipendiumi toel saanud koguda teadmisi mainekates ülikoolides üle kogu maailma, näiteks Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolis ning Berliini Tehnikaülikoolis. „Üha enam Eesti noori soovib pärast reaalteaduste eriala lõpetamist asuda magistriõppesse välismaale, et õppida valdkondi, mida väikesel riigil pole võimalik tipptasemel iseseisvalt õpetada, kuid mille teadmisi ja oskusi on Eestis väga vaja,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht Marily Hendrikson. „Stipendiaatide valikul on oluline, kuivõrd näeb noor võimalusi kogutud teadmisi hiljem ka Eestis rakendada.“

Ühe stipendiumi suurus 2016/2017. õppeaastal on 8000 eurot, mis on üks suurimaid erasektori toetusel magistrantidele väljaantavaid stipendiume Eestis. Kokku antakse välja kaks stipendiumi, mis on ette nähtud õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks ühel õppeaastal. Kandideerida saavad kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. juuniks 2016 HITSA konkursiveebi: https://konkursiveeb.hitsa.ee

Lisainfo stipendiumi taotlemise kohta leiab HITSA kodulehelt.

Skype’i stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel toimunud seminaril Black Box Open Mind, kus koguti osalejatelt esimene panus tulevasesse stipendiumifondi. Stipendiumi annavad välja Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Samal teemal:

• Külas Microsofti näidiskoolis: Simon de Senlis Primary School
• Noored soovivad minna tööle Skype´i ja Transferwise´i
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot
   

Katset võis teha kogu klassiga, üksi või õpilaste grupiga.

Populaarsema katse „Idandame seemneid“ eesmärk oli uurida talvel tubastes tingimustes seemnete idanemist; pöörata tähelepanu seemnete rollile taimede ja inimeste elus; õppida katseid korraldama ja nendest järeldusi tegema; ning kajastada tehtud eksperimente IKT vahendite abil.

Loodusainete kuud modereerinud Koolielu ainemoderaatoritel on hea meel, et idandamise projektis osales õpilasi üle Eesti.  

Ainemoderaatorid valisid välja kaks lemmikkatset, mille läbiviijatele saadab HITSA nutikad meened, nendeks on:  
Katse „Aeduba“ – Fr Tuglase nimelise Ahja Kooli 6. klassi õpilased Steffi Prants, Liise-Lisete Laur, Dagni Loid, Agnes Rohtsalu ja Maria Tammleht (juhendaja Aira Ojala)   
ja  
katse „Aedhernes, sort Valma“ – Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Sander Paenurm (juhendaja Tiina Naissoo). 

Ainemoderaatorid tõstsid esile ka nelja katset, mille läbiviijatele saadetakse koolidesse HITSA meeneid: 
katse „Aedhernes“ – Kaider Heistonen, Andre Kala, Reio Roben Kikas, Markus Koop, Marie Kroon, Oliver Kuldmets, Maron Kuur, Mairit Laanesaar, Sandra Männiste, Katariina Needo, Lars Piirmann, Stella Marie Ploom, Mattias Reemann, Eleriin Rehemets, Toni Andree Saarepuu, Karl Kaspar Simul, Lisette Stalkov, Lisette Suik, Uko Pärt Suurküla, Richard Zeno, Gloria Taaber, Elina Tiik, Allan Veide, Hannes Viljamaa ja Lola Väljan Võru Kreutzwaldi Koolist (juhendaja Liia Toomas) 

katse „Kollane lihvimata hernes“ – Suure-Jaani Koolist (juhendaja Ly Valdmaa) 

katse „Aeduba“ – Kristiina Land ja Gerda Aire Jahu Võru Kreutzwaldi Koolist  (juhendaja Liis Orro)  

katse „Koduaias kasvatatud herned, herne sort Meteor, põõsasuba Sonesta“ – Valga Põhikooli 9. klassi meeskonda kuulusid Brandon Bogatšov, Angela Bondar, Janely Henno, Heiki Kargaja, Karl Kallas, Laura Karu, Maria Kunts, Madli Kuus, Mike-Gregor Kuus, Risto Lass, Marion Lehes, Märt Lehtmets, Kristiina Lõiv, Anastasia Makarova, Kert Mõistus, Anette Pärn, Kaileen Rei, Aigar Reinup, Greete Riik, Keidi Russak, Kaari Uibomägi ja Alex Vasjuta (juhendaja Tiivi Rüütel)

Kiidame ka tublisid Valga Põhikooli õpilasi (juhendajad Tiivi Rüütel ja Katrin Timakova), kes viisid läbi teise katse. Tore oli, et katseid tegid ka Valgamaa Kutseõppekeskuse õppureid (juhendaja Eva Tšepurko). 

Täname kõiki katsetajaid! 
 
Koolielu loodusainete ainemoderaatorid 

Loe ka: Õpilased jäädvustasid seemnete eksperimendi digivahenditega 
 

Kapten Uno Laur on õppinud merendust eesti keeles ja ta peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid korrektsed terminid olemas. 1973. aastal algatas Uno Laur Eesti Meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Mereterminoloogia komisjon loodi eelkõige vastukaaluks venestamisele ja selleks, et olemasolevad eestikeelsed mereterminid säiliksid. 2005. aastast kannab komisjon nimetust merekeele nõukoda.

Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel „Mereleksikon“ ning 2008. aastal mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat", mille veebivariant on kõigile kättesaadav. „Mereleksikoni“ kaasajastamiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia Mereviki, mida pidevalt täiendatakse.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Auhinna suurus on 32 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Leelo Tunglale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Vt Wiedemanni keeleauhinna varasemaid laureaate.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel
• Aasta keeletegu on eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“

Populaarsemaks osutunud katse „Idandame seemneid“ eesmärk oli uurida talvel tubastes tingimustes seemnete idanemist; pöörata tähelepanu seemnete rollile taimede ja inimeste elus; õppida katseid korraldama ja nendest järeldusi tegema; ning kajastada tehtud eksperimente IKT-vahendite abil.

Loodusainete kuud modereerinud Koolielu ainemoderaatoritel on hea meel, et idandamise projektis osales õpilasi üle Eesti.  

Ülevaade sellest, kuidas õpilased idandamise protsessi jäädvustasid 
Katse fotodel klikkides avanevad videod või fotod. 
 
KIKERHERNED
Meeskond: Remi Krispin, Kaur Henrik, Rocco-Remy, Andreas Valentin, Daniel, Andro Oliver, Raien, Matthias Johann, Robert Mattias, Alex, Joonas Ristiku Põhikooli 3. a klassist (juhendaja Mari Tammur)
Katsetingimuste kirjeldus: Idandasime kikerherneid klassitingimustes. Esimestel päevadel leotasime vees, siis hoidsime neid niiskena paar päeva pimedas kapis, seejärel tõstsime aknalauale.
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Paisusid, küll, aga idud välja ei tulnud. Arvatavasti olid herned kahjustada saanud. Katsetasime ka punaste ubadega, need ei hakanud ükski idu kasvatama.

HERNES
Meeskond: Karin Raudsepp, Laura Kärmas, Laura-Liisa Urbanik, Ketlin Häelme Võru Kesklinna Koolist (juhendaja Koidu Süvaorg)          
Katsetingimuste kirjeldus: Herned panime niiske salvrätiku sisse ja asetasime alusele, valasime iga päev vett juurde, tegime pilte ja video herneste idanemisest. Arvasime, et herned idanevad kõige kiiremini ja ka tuttav kaunvili. Tahtsime teada saada, mitu hernest 50st ei idane ja kui pikaks idud kümne päevaga kasvavad. Mõned idud kasvasid 1,5-2-cm pikkuseks. Peale katset paneme kindlasti  herned mulda, et saada võrseid salati jaoks.
  
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Sellepärast, et olid teistest väiksemad.

PÕÕSASUBA ARGUS ja ROHELINE HERNES 
Meeskond: Loretta Kaart Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Tiina Naissoo)
Katsetingimuste kirjeldus: Katsed viisin läbi enda toas. Tuba on suur, avar. Ostsin kaks potti ning ka mulla ja kastsin taimi. Temperatuur toas oli see, milles ise end hästi tunnen ehk keskmine sobiv temperatuur toas olemiseks ja magamiseks.    
  
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mulle tundub, et äkki oli seemnetel vähe ruumi või vähe toitaineid. Äkki oleks pidanud olema toas rohkem valgust ja temperatuur oleks võibolla pidanud olema soojem.

KORTSTERALINE HERNES
Meeskond: Alisia Teras, Jan Nilson, Aleksander Rakov Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist (juhendaja Merle Pähn)  
Katsetingimuste kirjeldus: Katseks võeti 50 herneseemet, mis pandi idanema istutusmulda 10-kaupa 5 alusele. Seemneid kasteti iga päev ning mõõdeti temperatuuri. Katseks valitud ruumis oli temperatuur vahemikus 18-19 kraadi ning valgust talviselt vähe. Katsega taheti teada saada, kuidas mõjutab temperatuur seemnete idanemist. Samuti uuriti valguse mõju idanemisele.        
    
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Nädalavahetusel ei saanud seemned piisavalt niiskust ning ruumi õhk oli jahe.

KOLLANE LIHVIMATA HERNES
Meeskond: Angela Aavik, Monis Brauer, Anabel Ivask, Anders Kavak, Maris Kits, Martha Konks, Sander Liir, Kaisa Salakka, Liisi Sild, Lizete Sülla, Anette Talviste, Laura Valdmaa Suure-Jaani Koolist (juhendaja Ly Valdmaa)
Katsetingimuste kirjeldus: Suure-Jaanis pakitakse "Kati" herneid. Soovisime teada, kas need on veel elus ehk idanemisvõimelised. Tõime paki herneid ja koti mulda. Niisutasime mulla ja panime kasti. Külvasime 50 herneseemet, asetasime külvi klassi aknalauale. Jälgisime idanemist iga päev. Külvasime teisipäeval, esimene idu ilmus reedesel päeval, esmaspäevaks oli enamus üleval. Idanemisprotsent 56. Enamus herneid oli elus.          
   
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Hernes olid kauplusest ostetud ja mõeldud inimesele toiduks (hernesupi keetmiseks), mõned idud võisid vigastatud olla. 

AEDHERNED
Meeskond: Meribel Veske, Beti Laasi, Ann Kukk Võru Kreutzwaldi Koolist (juhendaja Liis Orro)
Katsetingimuste kirjeldus: Niisked salvrätikud, piisavalt valgust (esimestel päevadel pimedas), hiljem hoidsime otsese päikesevalguse eest varjus. Seemnete idandamiseks on vaja piisavalt valgust ja niiskust, soojust.        
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Polnud elujõulised, läksid hallitama.        

HERNES HERKO & HERNES VALMA
Meeskond: Leena Margareth Viilup Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Tiina Naissoo)
Katsetingimuste kirjeldus: Akna all valguse käes laual,palju kastmist. Valisin herned, sest need on mu lemmik kaunviljad.        
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Neil ei jätkunud valgust või toitaineid, või oli neil endal midagi viga.        

SUHKRUHERNES DORIAN 
Meeskond: Sandra Püvi ja Brenda Balodis Valga Põhikoolist (juhendaja Tiivi Rüütel)   
Katsetingimuste kirjeldus: Sobivaim koht katse läbi viimiseks, ei seganud õppetööd.
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Võib-olla ei ole sobiv aastaaeg, võib-olla idanevus protsent väike. Võib-olla mullas oleks paremini idanenud.

AEDUBA
Meeskond: Kristiina Land ja Gerda Aire Jahu Võru Kreutzwaldi Koolist (juhendaja Liis Orro)
Katsetingimuste kirjeldus: Esimestel päevadel olid seemned pimedas kapis, niiskete salvrättide sees. Järgnevatel päevadel hoidsime seemned valguse käes. Seemnete idanemiseks oli vaja piisavalt valgust ja niiskust.
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mõned polnud elujõulised seemned.       

KODUAIAS KASVATATUD HERNED, HERNES METEOR, PÕÕSASUBA SONESTA
Meeskond: Brandon Bogatšov, Angela Bondar, Janely Henno, Heiki Kargaja, Karl Kallas, Laura Karu, Maria Kunts, Madli Kuus, Mike-Gregor Kuus, Risto Lass, Marion Lehes, Märt Lehtmets, Kristiina Lõiv, Anastasia Makarova, Kert Mõistus, Anette Pärn, Kaileen Rei, Aigar Reinup, Greete Riik, Keidi Russak, Kaari Uibomägi, Alex Vasjuta Valga Põhikoolist (juhendaja Tiivi Rüütel)
Katsetingimuste kirjeldus: Klassiruumis, aknalaual. Parim paik katse läbiviimiseks, ei seganud õppetööd.  

      
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Talvel seemned ei idane hästi. Seemned võisid olla madala idanevusprotsendiga, madala kvaliteediga.                   

HERNES
Meeskond: Natalja Krjackova Valgamaa Kutseõppekeskusest (juhendaja Maarika Tikk)
Katsetingimuste kirjeldus: Akna peal valguse juures.      
       
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mõned seemned, mida on hoitud soojas, külvil tavaliselt ei ärka, sest nad pole piisavalt magada saanud.                                          

AEDHERNES
Meeskond: Kaider Heistonen, Andre Kala, Reio Roben Kikas, Markus Koop, Marie Kroon, Oliver Kuldmets, Maron Kuur, Mairit Laanesaar, Sandra Männiste, Katariina Needo, Lars Piirmann, Stella Marie Ploom, Mattias Reemann, Eleriin Rehemets, Toni Andree Saarepuu, Karl Kaspar Simul, Lisette Stalkov, Lisette Suik, Uko Pärt Suurküla, Richard Zeno, Gloria Taaber, Elina Tiik, Allan Veide, Hannes Viljamaa ja Lola Väljan Võru Kreutzwaldi Koolist (juhendaja Liia Toomas)
Katsetingimuste kirjeldus: Katse toimus klassiruumis. Aedherne seemned külvati plastkarpidesse mulda ca 1 cm sügavusele. Karbid asusid aknalaual, keskmine temperatuur oli 20,5 kraadi. Seemneid kasteti iga päev veidi, nädalavahetustel mitte. Katse valiku põhjuseks oli soov uurida ja jälgida aedherne seemne idanemist klassiruumis ning osaleda rahvusvahelise kaunviljade aasta raames korraldavas projektis.            
       
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mõned seemned külvati liiga sügavale mulda.     

PÕDRAHERNES KASKADA, TÜRGI UBA BERGGOLD 
Meeskond: Paulina Sugrova Valgamaa Kutseõppekeskusest (juhendaja Eva Tšepurko)
Katsetingimuste kirjeldus: Minu tuba, aknalaual, radiaatori juures. Kolmandal päeval kaetud kilega. Esimene katse tundus huvitavam, sain enesekindlust, et saan hakkama.
    
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Minu aknalaual ei olnud piisavalt valgust, toatemperatuur kõikus. Hernest unustasin kasta õigel ajal. Seemned võisid ka vanad olla. Hernes võib olla külvatud liiga sügavale. Võib-olla seemned olid korjatud liiga noortelt kaunviljadelt.

AEDUBA 
Meeskond: Steffi Prants, Liise-Lisete Laur, Dagni Loid, Agnes Rohtsalu, Maria Tammleht Fr Tuglase nimelisest Ahja Koolist (juhendaja Aira Ojala)   
Katsetingimuste kirjeldus: Tahtsime teada, kas valgus mõjutab seemnete idanemist. Panime 50 seemet kasvama pimedasse kappi ja 50 seemet valgesse riiulile, aknast kaugemale (sest seal oli jahedam). Otsisime valges koha, kus temperatuur oli sama. Seemned panime paksu paberkäteräti kihi peale ja hoidsime niiskena. Alguses oli vett rohkem, hiljem vähendasime ja hoidsime niiskena.  
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Seemned polnud sügisel valminud, liiga palju vett või hoopiski vähe, liiga soe, võib-olla oleks pidanud mulla sisse panema...            

PÕLDOAD JA HERNED       
Meeskond: Almar Ainjärv, Gabriel Dementjev, Daniel Gedz, Anna Jürgenson, Taavi Kala, Henriko Kangur, Annaliisa Kärner, Markus Ladoga, Mattias Moosar, Simon Mägi, Isis Pukk, Kaspar Saare, Krislin Tees, Sandra Tiidrus, Nikita Timofejev, Jaan Hendrik Tomp, Eliisa Trakmann, Hjalmar Vaiküll, Rainis Vilbo, Markus Viru Kohila Gümnaasiumist (juhendaja Edith Maasik)           
Katsetingimuste kirjeldus: Soovisime proovida 2 erinevat varianti: põldoa seemneid eel-idandasime märja köögipaberi vahel 2 päeva, herneseemned külvasime kuivalt. Seemned külvasime märga mulda, sest kuivas mullas nad ilmselt idanema ei hakka. Siiski võiks seda ka katsetada. Veel oli eel-idandamise põhjus selles, et kartsime, kas 10 päeva jooksul jõuavad kuivad seemned ikka idaneda. Herneseemned, mis kuivadena külvasime, jõudsid siiski idaneda.
Meil olid läbipaistvad külvianumad. Need valisime sellepärast, et muud kättesaadavat polnud, aga nüüd on nende taimede, mille seemned said topsi äärde külvatud, juured kenasti näha ja need on pikad, pikad! Kastsime mulda neil päevadel, kui pilte tegime. Pilte tegime igal kolmandal päeval, videos on need nimetatud 1., 2., 3. ja viimane päev. Kasvatame oma taimi nüüd mõnda aega ja siis katsetame nendega edasi.  

Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: 1. Kõik seemned ei olnud ilmselt elus; 2. Herneseemned olid möödunud suvised ja võib-olla osa tahtis veel enne idanemist puhata. 3. Mõni seeme on oma idanemises võib-olla aeglasem. Hämmastav oli see, et põldoa seemned olid aastast 2011 ja idanesid mühinal. Seega tõestasime, et seemned elavad kaua.    

ERINEVAD KAUNVILJAD: LILLHERNES, PÕLDHERNES, AEDHERNES, LÄÄTS, PÕLDUBA
Meeskond: Marten Pilv, Märt Hansschmidt, Kaur Saar,  Elke Tatar, Meelika Tamm, Merje Žarinova, Kai Pähkel, Marten Kalder, Monika  Vassiljev, Karl-Hendrik Kahn, Sander Rudisaar ja Renee Sibul; Kaisa Lustus, Kaidi Liiders, Tagne Seeder, Diana Pärnsalu, Anna-Liisa Jallai, Reljo Vasar, Markus Tepp, Andero Pall Põltsamaa Ühisgümnaasiumist (juhendaja Aire Narits)  
Katsetingimuste kirjeldus: Töö eesmärk oli tutvuda erinevate kaunviljadega. Alustasime seemnete uurimise ja kirjeldamisega. Seejärel külvas iga rühm 10 seemet oma lillepotti. Muld ja mulla kogus olid kõikidel ühesugused. Kastsime samal ajal ja sama koguse veega. Lillepotid olid koos ühel aknalaual. Igal bioloogiatunnil vaatlesime  ja märkisime üles idanenud seemnete arvu. Pildistasime seemneid ja idandeid. Seejärel võtsime ette ühisdokumendi koostamise: kandsime sinna oma vaatluste tulemused ja püüdsime teha järeldusi. Ühisdokumendis on ka pildid ja kõikide rühmade vaatlusaruanded.
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Seemne halb kvaliteet.

AEDHERNE SORT VALMA
Meeskond: Sander Paenurm Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Tiina Naissoo)     
Katsetingimuste kirjeldus: Katse toimus kortermaja üheksanda korruse korteri köögi aknalaual. Valisime selle koha, sest seal oli kõige rohkem loomulikku valgust ja soojust.          
           
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mõned seemned võisid olla vigastatud, geneetiline viga.

MUNGUBA
Meeskond: Kristo Kivistik Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Tiina Naissoo)         
Katsetingimuste kirjeldus: Panin mungoa seemned idanema idandamisnõusse, sest see oli mul kodus olemas. Seemneid kastsin klaasitäie veega hommikul ja õhtul. Pildistasin igal õhtul mungubade idanemist.
      
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Kõik seemned idanesid. 

TEISES KATSES osales kaks Valga Põhikooli meeskonda: 

1. Katse eesmärk uurida, kas seemned tarbivad hapnikku (internetist leitud katse)
Meeskond:Brandon Bogatšov, Angela Bondar, Janely Henno, Heiki Kargaja, Karl Kallas, Laura Karu, Maria Kunts, Madli Kuus, Mike-Gregor Kuus, Risto Lass, Marion Lehes, Märt Lehtmets, Kristiina Lõiv, Anastasia Makarova, Kert Mõistus, Anette Pärn, Kaileen Rei, Aigar Reinup, Greete Riik, Keidi Russak, Kaari Uibomägi, Alex vasjuta Valga Põhikoolist (juhendaja Tiivi Rüütel) 
   
Katse eesmärk: idandatud seemned tarbivad hapnikku.
Katse hüpotees: Idandatud seemned tarbivad hapnikku rohkem kui kuivad seemned.

2. Katse eesmärk uurida, kas seemned hingavad
Brenda Balodis ja Sandra Püvi Valga Põhikoolist (juhendajad Tiivi Rüütel ja Katrin Timakova) 
  
Katse eesmärk: Uurida, kas seemned hingavad 
Katse hüpotees: Idandatud seemned eritavad süsihappegaasi rohkem kui kuumutatud seemned. 

BIOLOOGIA AINEMODERAATORI HINNANG 
Koolielu bioloogia ainemoderaator Urmas Tokko osutas pärast õpilaste katsete vaatlust järgmisele:
Seemned ei vaja idanemiseks valgust (nagu mõned rühmad mainivad), kasvab ju seeme ka kevadel algul ikka mulla sees. Valgust hakkab vajama idanev taim, kui klorofülli sisaldavad rakud hakkavad fotosünteesima. Seemne idanemine toimub tema toitekoes olevate ainete abil, kaunviljadel kui taimeriigi kaheiduleheliste klassi kuuluvatel liikidel on varuained idulehtedes (2 tk).

Seega ka kõik järeldused, mida niisuguse ühe ja ainsa katse alusel tehti, ei pruugi tõele vastata. Kuid loomulikult ei vähenda see praegu katse väärtust ja kiitust tegijaile!

Ainemoderaatorite lemmikud selguvad 11. veebruaril 2016.