• Robotex 2015 võistlusel pälvis aktiivseima kooli tiitli Rakke Gümnaasium
• ​Robootika sobib ka HEV-lapsele

Üha enam räägitakse tehnoloogia tähtsusest ühiskonnas ning selle kaasamisest ka haridusse. Et hoida teid kursis tehnoloogiliste uuendustega haridusmaastikul ning toeks olla digipöörde läbiviimisel, kutsume õpetajaid, koolijuhte, haridustehnolooge seminaridele, konverentsidele jt HITSA korraldatud üritustele. Kõik üritused on haridustöötajatele tasuta, täiendavat infot sündmuste kohta leiab HITSA kodulehelt.

Tutvu HITSA kalendriga SIIN.

Lisaks kutsume kõiki haridustöötajaid igakuistele HITSA koolitustele, kus nii algajad kui ka edasijõudnud saavad ideid ja praktilisi soovitusi, kuidas ainetunde tehnoloogiaga täiendada ning koolide digitaristut uuendada. Jaanuaris ja veebruaris algavate koolituste info leiab HITSA koolitusveebist. Tuleviku klassiruumi põnevate võimalustega ootame haridustöötajaid tutvuma HITSA Nutiklassi.

Konkursile oodatakse osalema õpetajaid, üliõpilasi, noorsootöötajaid ja teisi huvilisi, vahendab Õpetajate Leht. Esitada võib tunni- ja töökavasid, töölehti, esitlusi või muid tunnis kasutatavaid materjale, mis teemat mõista ja avada aitavad. Materjalid võivad olla loodud eri kooliastmetele.

Konkursi materjal tuleb saata aadressile maailmaharidus@mondo.org.ee. Esitada võib ka mitu tööd, sel juhul peaks aga kirjas täpsustama, kas tegemist on koos või lahus käivate materjalidega. Esitatud tööd avaldatakse portaalis www.maailmakool.ee ja Maailmakooli Facebooki lehel.

Loe edasi siit.

Allikas: Õpetajate Leht

Samal teemal:

• Innove otsib õppevara kaardistajaid kõikides ainetes
• Koolielu portaali õppevara-talgud jätkuvad

Täiendav info: http://www.innove.ee/et/organisatsioonist/hanked.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

Koolielu portaali õppevara-talgud jätkuvad

Vormistuse osas järgib žürii õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid. Oodatud  on ka uurimusliku taustaga videolahendused, soovitatav teema: “Üks päev meie koolis”.

Kirjalike tööde temaatikale EPAM rangeid piire ei sea. On oluline, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist meie haridusloo tarbeks – muutusi piirkondlikus koolivõrgus, õppetöö korraldust, kooliolustikku ja -traditsioone, õppekäike ja ekskursioone, huvitegevust ja välisprojekte, rahvusvahelisest õpilasvahetust jne.

Omaette teema on Eestist pärit õpilaste käekäik välisriikide koolides. HTM kodulehe andmeil elab juba ca 20% eestlastest väljaspool Eestit, eesti keelt õpib ca 3500 last 59 koolis erinevates välisriikides. Nende toimimist ja toimetulekut pole seni uuritud ega vastavat materjali talletatud.

Täpsem võistlustöö juhend: .

Allikas: Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

Samal teemal:

• Algas "Tõe ja õiguse" tegelaskujude illustratsioonivõistlus
• Algab konkurss 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks

A. H. Tammsaare suurromaani "Tõde ja õigus" I osa (1926) sai kiiresti lugejate lemmikuks ning kujunes eesti kirjanduse üheks oluliseks tüvitekstiks. Teoseks, mille tähendust ja kaalukust ei ole suudetud ületada siiani. Seoses romaani tähtpäevaga kuulutavad A. H. Tammsaare Muuseum, Eesti Kujundusgraafikute Liit ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts välja illustratsioonivõistluse.

Illustratsioonivõistlus seab ülesandeks luua illustratsioonid "Tõe ja õiguse" I osa tegelaskujudest,  keskenduda karakterite tabamisele kaasaegses visuaalkeeles.

"Tammsaare loomingut on küll illustreeritud mainekate kunstnike poolt, kuid suurem osa neist töödest jääb aastakümnete tagusesse aega ning kannab ka selgelt oma ajastu kunstikeele pitserit," selgitas võistluse vajadust Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino. "Tahaksime, et Andres, Pearu, Krõõt ja teised saaksid endale  tänapäevase näo ja olemise. Usun, et see aitaks  tänasel lugejal romaaniga ka kergemini suhestuda. Samuti loodame, et võistlus rikastab eesti kirjandusmaastiku pildikeelt laiemalt ning toob esile raamatuillustratsiooni kui žanri olulisust."

Illustratsioonivõistlus algab 30. detsembril 2015 ning lõpeb 30. oktoobril 2016. Võistluse tulemused kuulutatakse välja A. H. Tammsaare sünnipäeval 30. jaanuaril 2017.

Õnnestunud võistluse korral on plaanis avaldada illustreeritud juubelitrükis aastal 2018 ja tähistada sellega nii A. H. Tammsaare 140. kui ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaastat.

Täpsemat infot ja võistluse statuudi leiab muuseumi kodulehelt "Tõde ja õigus 90" erilehelt: http://linnamuuseum.ee/tammsaare/tode-ja-oigus/

Allikas: A. H. Tammsaare muuseum

Samal teemal:

A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan" - teose ja filmi võrdlus

Riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ raames kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi digitaalsete eestikeelsete kõrgkooli originaal- või tõlkeõpikute koostamiseks järgmistes valdkondades:

• Täppisteadused:
  Matemaatilise füüsika võrrandid
  Materjaliteadus
• Tehnikateadused:
  Mõõtmestamine ja tolereerimine
  Ehituskorraldus
• Arstiteadus:
  Peremeditsiin
• Geo- ja bioteadused:
  Hüdrograafia alused
• Põllumajandusteadused:
  Põllumajandusökonoomika
  Taimekasvatus
• Sotsiaalteadused:
  Pedagoogika  ja õpetamismeetodid
  Poliitika kujundamine ja selle mõjude hindamine
• Humanitaarteadused:
  Filmikunst
  Eesti keele fraseoloogia

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 1. veebruaril 2016 esitada elektrooniliselt ja digiallkirjastatult järgmised materjalid:

• taotluse esitanud kõrgkooli ja kontaktisiku andmed (töökoht, e-post, telefon);
• kõrgkooli / kõrgkooli teaduskonna põhjendus ning kinnitus eestikeelse õpiku vajalikkuse kohta;
• õpiku kättesaadavuse tagamise meetmed ning tingimused (nt digitaalsel kujul e-õppe infosüsteemides, kirjastuse või kõrgkooli veebilehel, e-raamatupoodides, multimeediakandjal jne);
• üldandmed autori(te)  kohta (nimi, teaduskraad, töökoht, postiaadress, e-post, telefon);
• üldandmed õpiku kohta (ligikaudne maht lehekülgedes,  õppeühikutes või ainepunktides, õpiku kavandatav valmimisaeg, võimalike kasutajate ligikaudne arv);
• õpikus käsitletavate teemade loend;
• originaalõpiku ühe tervikliku osa näidis koos  IKT-põhistelahendustega (näiteks interaktiivsed testid, simulatsioonid, animatsioonid, videod jms)
• tõlkeõpiku tervikliku osa tõlkenäide koos originaaliga;
• kinnitus tõlkelitsentsi olemasolu kohta;
• õpiku koostamise tegevuste ajakava (tegevus, tähtaeg, vastutajad).

Materjalid tuleb saata eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi rakendusüksusele SA Archimedes.
Lisainformatsioon: programmi koordineerija Asse Sild, asse.sild@archimedes.ee
telefon 699 9398.

Esitatud taotluste hulgast valitakse välja kuni 10 õpikukavandit ning SA Archimedes sõlmib kõrgkooli ja autori(te)ga kolmepoolse lepingu õpiku valmimise toetamiseks.

Konkursitingimustele vastavate taotluste puudumisel võib juhtkomitee kuulutada välja uue konkursi.

Allikas: SA Archimedes

Foto: Stina Kase

Samal teemal:

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2015. aasta parimad on selgunud

Esikoha võitis Viljandi Kutseõppekeskuse õpilane Ralf Raaga, teisele kohale tuli Märt Moorbach Haapsalu Kutsehariduskeskusest ja kolmanda koha pälvis Vladislav Melis Sillamäe Kutsekoolist. Neile järgnesid esikuuikus Silver Heinroos Tallinna Ehituskoolist, Leho Neemsalu Rakvere Ametikoolist ja Taavi Tuimann Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

"Võistlustel läks kõik hästi. Olen õnnelik, et pidasin pingele vastu," kommenteerib oma tulemust esikoha saanud Ralf Raaga. Vastne noor meister, kes otsustas kutsekooli õppima minna peale põhikooli lõpetamist, on valikuga rahul ning see kajastub ka tulemustes – noormeest tahavad tagasi kõik ettevõtted, kus ta siiani praktikal on käinud. Tulevikus plaanibki Raaga ehitusettevõttes ehitajana tööd leida. Vahepeal tuleb aga minna Abu Dhabisse, et seal 2017. aastal kutsehariduse maailmameistrivõistlustel "WorldSkills" Eestit esindada.

„Võistlustel kerkis esile kolm tööd, millest lõpliku tulemuse andis alles mõõtmine," ütles Anmeri OÜ esindaja ja võistluse peakohtunik Priit Alas. Seekordsel võistlusel, kus tuli kahe päeva jooksul laduda Wienerbergeri FAT – tellistest väligrill, oli eriti oluline puhta vuugi tegemise oskus. Peakohtuniku kinnitusel on puhta vuugi ladumine kõrgema kvalifikatsiooni näitaja ning kogenud silm tabas võistlustel mitut potentsiaalset tulevast meistrit. Tema sõnul on "Jõulukellul" osalenud noortel tööturule sisenedes suur eelis: "See tähendab, et oled oma koolis juba teatud kadalipu läbinud ja teiste hulgast välja valitud."

Kutsemeistrivõistlus „Jõulukellu” on mõeldud ehituserialade õpilastele, kes panevad omandatud teadmised ja oskused proovile müürsepatöös. Tänavu toimus võistlus üheteistkümnendat korda ning võistlustules oli 11 noort. Võistlust korraldas Viljandi Kutseõppekeskus koos Sihtasutuse Innove, Wienerberger AS-i ja Weber Saint-Gobain Ehitustooted AS-iga.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Noore esimesed sammud tööelus
• Noored müürsepad võtavad mõõtu võistlusel „Jõulukellu 2015“

Konkurss on populaarne ja  esitatud tööde hulk aasta-aastalt suurenenud. Tänavusele konkursile laekus 566 teadustööd, millega püstitati taaskord rekord (2014. aastal oli töid 511). Kõige rohkem, 258 tööd, esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika 182, bio-ja keskkonnateadused 85 ning terviseuuringud 41 tööga.

Konkursi preemiafond 61 980 eurot jagunes rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõpe, magistriõppe, doktoriõpe ning nelja teadusvaldkonna vahel. Lisaks anti välja kaks valdkondade- ja tasemeteülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot. Tunnustust avaldatakse ka parimate tööde juhendajatele.

Üle poolte tunnustatud töödest on valminud Tartu Ülikoolist, järgnevad Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Möödunud aastaga võrreldes on nii osalejate kui tunnustatute hulgas kasvanud välisülikoolides õppivate eesti üliõpilaste osakaal.

Konkursi töid hindab 16-liikmeline komisjon, mis koosneb eri valdkondade tunnustatud teadlastest ning Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest.

Sel aastal tõid retsensendid kõige kõrgemaid preemiaid pälvinud tööde puhul tõid retsensendid välja teemade aktuaalsust, oskuslikku meetodite kasutamist, tööde põhjalikkust ja praktilist väärtust.
Nagu varemgi, paistab ka sel aastal silma, et auhinnatud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Konkursikomisjoni liikme Terje Tuisu sõnul kinnitab aasta-aastalt suurenev konkursitööde arv selliste konkursside vajadust. „Järjepidev riiklik noorte teadlaste tunnustamise süsteem motiveerib noori teaduses tegutsema, pakkudes teadlaskonnale hädavajalikku järelkasvu,“ rääkis Terje Tuisk.

Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele välisülikoolis valminud doktoritööle - Marii Paškovile Amsterdami Ülikoolist ning Einar Piusile Edinburghi Ülikoolist.

Kõik tunnustamisel osalenud üliõpilased, juhendajad ja konkursikomisjoni liikmed. Foto: Eesti Teadusagentuur

 Marii Paškovi doktoritööst oleks poliitikuil mõndagi kõrva taha panna

Amsterdami Ülikoolis tudengi Marii Paškovi ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda kuuluv doktoritöö „Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel“ uuris, kas ühiskondades, kus majanduslik ebavõrdsus on suurem, on inimesed enesekesksemad ja vähem solidaarsed oma kaasmaalaste suhtes.

Analüüs näitas tõepoolest, et sellistes ühiskondades on idividualistlik solidaarsus on kõrgem ja seal on vähem institutsionaalset (kollektiivset, laiematele ühiskonnagruppidele suunatud) solidaarsust ning inimesed on enam keskendunud enda sotsiaalsele staatusele (ollakse vähem abivalmid nõrgemate sotsiaalsete gruppide suhtes). Selles osas paistavad rohkem silma mehed, kuna nende tundlikkus konkurentsisurve osas ja vajadus sotsiaalset staatust parandada on suurem.  Näib, et majanduslikult ebavõrdsetes ühiskondades soovivad inimesed ise valida, keda ja millal nad toetavad, kollektiivne solidaarsus on aga vähem populaarne.

Retsensendi sõnul on poliitikutel oma otsuste tegemiseks Marii Paškovi doktoritööst mõndagi kõrva taha panna.

Einar Piusi töö sihib oma doktoritööga IT valdkonna kaugemasse tulevikku

Edinburgi Ülikooli tudeng Einar Pius uuris oma loodusteaduste ja tehnika valdkonda kuuluvas töös „Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani“, kas eksisteerib aritmeetiline operatsioon, mis saab kasu kvantparallelismist ning kui palju on võimalik paralleliseerida kvantarvutusi. Töös luuakse uus, laia rakendusalaga kvantaritmeetika skeem;  keskendutakse mudelile, mille alusel tehakse arvutusi - mõõtes põimunud kvantbitte ja käsitletakse kvantskeemide keerukusteooriat.

Töö retsensent on oma soovituses määrata uurimusele peapreemia öelnud, et kui pidada Eestit IT-valdkonnas suureks tegijaks ja seda valdkonda meil prioriteetseks, siis just sellisele selgelt tulevikku sihtivale tööle peapreemia andmine oleks märgiliselt oluline otsus.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pikkade traditsioonidega üritus, mida korraldatakse järjepidevalt juba alates 1991. aastast. Konkursi peakorraldaja on Eesti Teadusagentuur, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Link konkursi kodulehele: Kõik preemiasaajad.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Tartu tudengid säästavad energiat kraanivett juues
• Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2015.aasta parimad selguvad homme