Robootika sobib ka HEV-lapsele


Avaldaja:Laura Vetik23. November 2015

Robootikaõpe sobib teadlastele ja tudengitele, robotifännidele ja muidu huvilistele, lasteaialastele ja keskkooliõpilastele. Ja sobib ka HEV-õpilastele, isegi siis, kui tegu on raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lastega.

Lihtsalt nemad kasutavad roboteid õppetöös teistmoodi ja teisel eesmärgil kui tavaõpilased ning vajavad palju rohkem juhendamist.

Päevakeskus Käo ja Käo Põhikooli õpetajad teavad seda omast kogemusest: Gustav Adolfi Gümnaasiumi robootikavõistkond GAG EV3 kinkis Käo keskuse ja põhikooli lastele neli robootikakomplekti. Noored soovisid, et HEV-õpilased saaksid nende abil oma igapäevaoskuseid lihvida, et robotid tekitaksid huvi loodus-, reaal- ja tehnoloogiaainete vastu.

käo1.JPG

Ühine robootikaõpe – Gustav Adolfi Gümnaasiumi noored õpetavad Käo Päevakeskuse lastele roboteid kasutama. Fotod: Jane Langemets.

Päevakeskuse Käo kvaliteedijuht Jane Langemets sõnas, et augustis Arvamusfestivalil digialal üle antud kingitus tuli neile täieliku üllatusena. Nii keskuses kui ka põhikoolis, mis moodustavad ühtse süsteemi ja kus õpilased on ühised, kasutatakse õppetöö toetamiseks küll nutivahendeid, robootikakomplekte aga esmakordselt. „Meie töö on kohandada keskkond selliseks, et HEV-lapsed saaksid võimalikult palju õppimises ja keskuse tegevustes osaleda. Alguses mõtlesingi, mida meie lapsed robotitega teevad, need pannakse ju väikestest detailidest kokku. Väga paljud meie keskuse lapsed ei räägi, tihti neil ka käed ei liigu, peenmotoorika on puudulik. Sellepärast on meil ka nii palju töötajaid, kes toetavad lapsi igapäevastes tegevustes. 

Koolinoored pakkusid end ise meie lapsi õpetama ja näitama, kuidas robotid töötavad. Seda väga tihti ei juhtu, et tavakooli õpilased käivad keskuses meie lastega suhtlemas,“ ütles Jane Langemets. 

käo3.JPG  

Ühine robootikaõpe toimus 25. augustil. Kolm laudkonda moodustati nii, et igas oleks erineva võimekuse ja võimetega lapsi, oleksid õpetajad, sotsiaalpedagoogid ja muidugi GAGi õpilased. Osal lastel tuligi käest kinni võtta ja koos detailid paika panna. Teistele piisas suulisest juhendamist, aga juhendamist vajasid kõik, iseseisvalt Käo keskuse lapsed robootikakomplekte kokku ei pane. „Juhendamine oli tähtis ka ohutuse seisukohalt, mõni laps paneb Lego-tüki lihtsalt suhu. GAGi noored tegelesid lastega väga kenasti,“ oli Jane Langemets rahul.  

Samas tõdes ta, et robotid ei ole praegu täies kasutuses ja tulemustest või mõjust õppetööle veel rääkida ei saa. „Hea meelega võtame vastu õppetööd mitmekesistavaid vahendeid, aga peame mõtlema, kuidas neid rakendada. Robotid ei saa olla mänguasjad lihtsalt ajaveetmiseks. Robootikakomplektid on head motivatsiooni tõstjatena, need on atraktiivsed, arvestavad eakohasust. Robot on suurte poiste mänguasi, see teeb komplektid meie laste jaoks atraktiivseks.  Komplekte saab kasutada erinevates õpitervikutes, näiteks õpitakse sotsiaalseid oskuseid: üks laps kasutab robotit, teine õpib oma järjekorda ootama. Või arendada lastes oskust aru saada põhjuse-tagajärje seosest: kui vajutan nupule, siis midagi juhtub, robot hakkab liikuma. See on nende jaoks huvitav,“ rääkis Langemets. „Meie laste võimekus ei ole nii suur, et saaksime nendeni tuua palju väliseid stimuleerivaid vahendeid korraga. Tean, et tavakoolis on rõhk just robotite ehitamisel, see paneb õpilase mõtte ja fantaasia tööle. Aga ehitusprotsess jääb meie lastele abstraktseks. Meil on olemas ka väga suured Lego-klotsid, isegi nende kasutamine käib osale lastest üle jõu. Me peame just mõtlema, kuidas valmis roboteid rakendada.“

jane_langemets.JPG

Päevakeskus Käo kvaliteedijuht Jane Langemets. Foto: Madli Leikop

Et roboteid tulemuslikumalt kasutada, on vaja visuaalset juhendmaterjali. Selle peavad tegema õpetajad ise ja selle peale juba ka mõeldakse. Laste kõnest arusaamise võime on erinev, pildid aitaksid samm-sammult mõista, mida saab robotiga teha ja mida on vaja teha. Lisaks osalevad Käo Põhikooli õpetajad Nordplussi projektis, kus IKT-vahendite toel arendatakse eriõppe metoodikaid ja IKT kasutamist õppetöös, et laste kaasatus oleks suurem. „Plaanime oma koolis teha video, kuidas roboteid kasutada, ja kogemust teistega jagada,“ ütles Jane Langemets.

Tehnoloogia, sh nutivahendid on HEV-õpilaste puhul suureks abiks, aga nende kasutamine tuleb enne läbi mõelda ja vahendid lastele käepäraseks ning ohutuks muuta. Näiteks tahvelarvutitel on ümber spetsiaalsed pehmed ümbrised ja küljes käepidemed, et poleks karta mahapillamist. Puutetundlikud seadmed sätitakse statiivi abil asendisse, et laps saab seda puudutada, olgu siis käe, pea, õla või kasvõi varbaga. Arvutitel on küljes spetsiaalsed suured hiired ehk lülitid, mis võimaldavad ekraanil toimetada. Vahel on vajalikud lisakõlarid. „Interaktiivne tahvel on meil aktiivselt kasutuses. Igal esmaspäeval toimub Käo keskuses lastele üldine hommikuring. Interaktiivsel tahvlil tutvustatakse lastele, mis nädalal ees ootab, räägitakse ilmast ja tegevustest ja plaanidest, lastel on kõik tegevused ja teemad piltidena silma ees. Rühmades kasutame tahvelarvuteid, just õpetliku sisuga mänge ja alternatiivkommunikatsiooniteemalisi rakendusi. Olemas on väga palju erinevaid rakendusi HEV-lastele. Meil on keskuse-kooli alternatiivkommunikatsiooni (AAC) meeskonnas kokku lepitud, milliseid rakendusi tahvelarvutites kasutame, et süsteem erinevate Käo keskuse üksuste ja kooli vahel oleks ühtlustatud,“ ütles Jane Langemets.

Autor: Madli Leikop, Koolielu haridusportaali toimetaja

Haridus- ja Noorteamet