Võistlusel oli esindatud 51 kooli ja kolm lasteaeda üle Eesti, finaali pääsesid 20 kooli ja ühe lasteaia lapsed. Enim laekus konkursile õpetlikke videofilme ja animatsioone, palju oli ka õppematerjale.

Võistluse pidulik autasustamine toimus HITSA hariduskonverentsil „NUTT* tuleb peale“ 15. aprillil Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuses.

„Sel aastal oli konkursil väga palju tugevaid töid ning oli näha, et juhendajatega on tihedalt koostööd tehtud ja läbi arutatud, et tööd täidaks ka hariduslikku eesmärki,“ ütles konkursi peakorraldaja Inga Kõue HITSA Innovatsioonikeskusest. „Näiteks olid vahvad õpilastelt õpilastele tööd, kus mõned vanemate klasside õpilased olid teinud õppematerjale noorematele lastele.“

I kooliastme võitjaks tuli Tallinna Tuule Lasteaia Tuulelipu rühm, keda käisid esindamas Valter Veebel, Kirke Karing, Elis Šarai. Fotod: Terje Lepp.

Alushariduse ja algklasside kategoorias saavutas esikoha ainus finaali pääsenud lasteaed – Tallinna Tuule Lasteaed (esitlemas käisid Elis Šarai, Kirke Karing ja Valter Veebel) lühifilmidest koosneva videoga „Vaatame filmi sisse“, kus uuriti mismoodi valmivad filmid ja millised on erinevad filmiliigid. Konkursil edu saavutanud Tuulelipu rühma laste  juhendaja, õpetaja Anu Peri: "Töö idee tuli sellest, et poisid rühmas mängisid filmi tegemist. Siis mõtlesimegi, et miks mitte päriselt filmi teha. Kogu protsess võttis aega kaks kuud. See ei olnud ainult filmide tegemine, me vaatasime erinevaid filme, tutvusime, kuidas üks päris film sünnib."  

Teise koha saavutas Avinurme Gümnaasium õpiku „I love English 1“ videomaterjaliga (autorid Liisa Tooming, Gerda-Liisa Rosar, Matthias Mölder, Anri Kaldma, Romet Eessaar, juhendaja Kristi Lõbu).

Kolmanda koha sai Tallinna Reaalkooli meeskond tööga „Õppimine ongi LAHE ASI!“ (autorid Kadri-Liis Alber, Ingrid Hints, juhendaja Markko Krause, Erik Hints).

Eripreemiad anti välja Ristiku Põhikoolile digiloovtööde eest teemal „Jõulud“ (autorid Sven Markus Ueson, Daniel Solomon, Hannes Malter, Susanna Graudok, Matthias Yorke Miss, Ralf Ingmar Sildnik, juhendaja Eve Reisalu).

II kooliastme võitjad Virtsu Koolist.

II kooliastmes (4.-6. klassid) pälvis esikoha Virtsu Kooli 6. klassi meeskond (koosseisus Lisanna Pikla, Kerstin Alpius, Merili Kais, Alari Nuut, Elger Loops, Pilleriin Jaanus) matemaatika digiõppematerjaliga „Tehted kümnendmurdudega“. "Võit on üllatus, aga lootsime võitu küll. Selle töö juures oli kõige raskem videode tegemine. Kui üks asi sassi läks, tuli iga kord otsast alustada,“ ütlesid Lisanna Pikla ja Pilleriin Jaanus võidumeeskonnast.

Teise koha saavutas Narva Keeltelütseum õpetliku animafilmiga „Tärklis“, mille autorid olid Maria Kvitenko, Valerija Paškovskaja, Aleksandr Boytsov, juhendajaks Valeria Nazarova.

Kolmanda koha Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane Saara Kütt tööga „Riidepuu taassünd“, juhendajaks Eve Oro.

Eripreemiad anti välja Konguta Koolile „Virtuaalse kultuuriloo“ eest, mis tutvustas Eduard Taska edulugu ja loomingut. Autorid: Inndor Pärn, Jan Kristjan Oijala. Juhendaja: Margit Ott. Eripreemia sai ka „Vana-Kreeka õppeleht“, mille valmistasid Metsaküla Algkooli lapsed Tõnis Lepp, Käde Vald, Liset Laev, Ryan-Kennet Nõmmik. Juhendajaks Pille Kaisel.

III kooliastme võitjad Tallinna Rahumäe Põhikoolist.

III kooliastme (7.-9. klassid) võitjate väljakuulutamisel kostus esikoha saanud Tallinna Rahumäe Põhikooli meeskonnalt kõlav rõõmuhõise. „Me väga lootsime, aga samas see tundus nii ebareaalne ja siis kui see meie nimi kõlas, siis me olime nii õnnelikud, et me lihtsalt pidime hüüdma,“ ütles Kirke Volmer võidumeeskonnast. Võidumeeskond koosseisus Merili Laur, Kelly Tilga, Kirke Volmer ja Kadri Vagiström osalesid konkursil kirjanduse tunni raames valminud videoklippidega „Oodates teda…“ (juhendaja Anne Piibur). Koolitöö tuli välja aga nii hea, et õpetaja soovitas sellega konkursil osaleda. „Töö on mõeldud, et ta tutvustaks Juhan Liivi ja tema loomingut, samas ta on selline liigutav ja tal on oma lugu tehtud nende luuletuste abiga. Seal räägitakse nii ootamisest kui ka taaskohtumisrõõmust.“

Teise koha saavutas Väätsa Põhikooli meeskond koosseisus Johannes Martin Saar, Andro Tops, Riko Tepo Teppan, Jürgen Ilves, Sten Perillus, Mairo Org, Mikk Ludvi, Elar Niglar tööga „Traik. Juhendajaks Anneli Tumanski ja Raid Saar.

Kolmanda koha sai Põltsamaa Ühisgümnaasiumi „Klassiraamat“, mille autoriteks Laura Viru, Triin Helen Pariis, Keilin Turjakas, Sandra Saar, Artam Kivisild, juhendajaks Eve Oro.

Eripreemia anti välja eesti keele õppevarale „Nukitsamehest“, mille tegid Rakvere Põhikooli õpilased Kaileen Geidik ja Kristel Sööt (juhendaja Piret Strömberg). Eripreemia pälvis ka Väätsa Põhikooli õpilane Sten Perillus tööga „Laadimispink“. Juhendajaks Anneli Tumanski.

IV kooliastms tuli võitjaks noor helilooja Mario Kartezi Tallinna 32. Keskkoolist.

IV kooliastme (10. -12. klassid) esikoht läks muusika valdkonda, selle noppis Tallinna 32. Keskkooli õpilane Mario Kartezi kahe orkestripalaga: „Sorbus“ ja „Aja Lugu“. „Tegu oli minu kahe orkestripalaga, millest esimene oli „Sorbus“ ehk eesti keeles „Pihlakapuu“, mis oli esimene ulatuslik orkestripala minu jaoks ja seega emotsionaalse taustaga. Teine oli eksperimentaalne pala „Aja Lugu“, mis siis ongi sõna otseses mõttes aja muusika, igale sekundile olid vastandatud noodid,“ tutvustas oma töid autor. „Need tööd olid teistsugused, noored ei tegele sellise asjaga nagu orkestrimuusika, see ei tule kellelgi pähegi. On ise tore arendada seda huvi, on tore avaldada teistele ja tekitada ka neis huvi.“ Konkursil osalemine oli Mario enda initsiatiivil: “Nägin kuulutust ja helistasin kohe Leelole (võidutöö juhendaja Leelo Jaanimägi – toim.), et tahan osaleda“.

Teise koha saavutas Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Heleen Sillasoo interaktiivse keemia õppematerjaliga põhikoolile.

Kolmanda koha sai Tallinna Õismäe Vene Lütseumi meeskond koosseisus Vlada Viktorova, Elizaveta Romanova, Jelizaveta Vakarjuk, Maria Kisseljova tööga „Kevad“. Juhendajaks Anželina Latõševa.

Ära märgiti ka Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õpilase Aleksander Promvaldsi töö AntiPless´ paroodiareklaam.

Järgmisel õppeaastal toimub digiloovtööde konkurss "Lahe asi" osana HITSA õpilastööde konkursist, mille kohta leiab peatselt lisainfot HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt.

Samal teemal:

• Algab HITSA hariduskonverents „NUTT* tuleb peale“
• HITSA hariduskonverentsi esimene päev – õpilased ruulivad!

10. aprillil Tartus toimunud Agricola olümpiaadil saavutas esimese koha Tõnis Tamme Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. klassist, kes oli ühtlasi ka olümpiaadi noorim osaleja. Vaid ühe punktiga kaotas talle sama kooli 12. klassi õpilane Simona Mitmann. Mõlemale võitjale õpetab soome keelt õpetaja Heli Ojat. Kolmandale kohale tuli 12. klassi õpilane Lii Lepp Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist õpetaja Vesta Leesalu käe alt.

Olümpiaadi parimatele jagati välja neli Soome Suvekooliühingu (Suomen kesälukioseura) stipendiumi, mis annab võimaluse sõita Turu saarestikus korraldatavasse laagrisse. Peale keelekümblust saavad õpilased seal end ka päriselt vette kasta, sest programmi kuulub ka sukeldumiskursus.

Soome keele olümpiaad on saanud nime soome kirjakeele rajaja Mikael Agricola järgi ja Soome Instituudi eestvõttel korraldati seda Eestis juba 18. korda. Olümpiaadi korraldamist koordineerib Tartu Ülikooli Teaduskool, sisulise poole eest vastutavad Tartu ja Tallinna ülikooli soome keele õppejõud ja praktilise korralduse eest Soome Instituut. Olümpiaadi korraldamist toetab Soome Suursaatkond Eestis.   

Fotol: Agricola olümpiaadi kolm parimat, vasakult – Simona Mitmann, võitja Tõnis Tamme ja Lii Lepp.

Allikas: Soome instituut.

„Hariduskonverentsi pealkiri viitab sellele, et üha enam peavad haridusasutused arvestama digitaalsete nobenäppude põlvkonnaga, kellele tehnoloogia igapäevane tarbimine on enesestmõistetav,“ ütles Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige ning konverentsi peakorraldaja Ene Koitla. „NUTT ehk nutikas uue tehnoloogia tarbija tuleb haridusse ja see mõjutab tahes-tahtmata oluliselt ka õppeprotsessi. Konverentsil arutlemegi erinevate võimaluste ja väljakutsete üle, mida see endaga kaasa toob.“

Hariduskonverentsi muudab eriliseks asjaolu, et konverentsi esimese päeva ettekanded ja töötoad teemal „Kuidas me tegelikult õpime?“ viivad läbi õpilased. „See on üsnagi uudne lähenemine, mida varasemalt praktiseeritud pole,“ selgitas Koitla. „Õpetajatel ja õppejõududel avaneb võimalus kuulda ja näha õppeprotsessi õpilaste vaatevinklist.“

„Räägimegi sellest, mida kasutame kodutööde tegemisel. Missuguseid rakendusi ja äppe kasutame, millised kodutööd meeldivad ja milliseid eelistaksime teha,“ ütles konverentsi esineja ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. klassi õpilane Aleksander Ott Maripuu.

Lisaks õpilastele saavad konverentsil  sõna hariduseksperdid Eestist, Suurbritanniast, Austraaliast, USAst ja Soomest. Muuhulgas on osalejatel ainulaadne võimalus kuulda teema- ehk ilmingupõhisest õppest, mis on toonud Soome rahvusvahelise hariduselu keskpunkti ja mida konverentsil tutvustavad põhjanaabrid ise.

Õppejõud, õpetajad ja haridustehnoloogid tutvustavad praktilistes töötubades erinevaid metoodikaid, tehnoloogiaid ja vahendeid, jagades oma kogemusi, kuidas tehnoloogia kaasamine on õppimisviisi muutnud ja õppijate tulemusi mõjutanud. Muuhulgas uuritakse VOSK (võta oma seade kaasa) ning ümberpööratud klassiruumi meetodite rakendamist haridusasutustes ning vaadeldakse tehnoloogia kasutamise mitmekülgseid võimalusi õppetöös.

Konverentsi esimene päev toimub Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuses,  teine ja kolmas päev toimub Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas.

Konverentsil tehakse teatavaks ka kolme HITSA konkursi võitjad. 15. aprillil antakse üle auhinnad õpilaskonkursi „Lahe asi“ võitjatele, samuti selguvad aasta e-kursused ning videokonkursi „Tipptund“ võidutöö.

Konverentsi programmiga saab tutvuda siit: http://bit.ly/1LJczKo.

Lotte aabitsa edukalt kulgenud pilootaasta hakkab läbi saama ja aabitsa ilmumiseni on jäänud vähem kui kuu. Pilootprojektist osa võtnud õpetajad on koos autoritega teinud ära suure ja tänuväärse töö aabitsa kujunemisel selliseks nagu ta varsti kõigi soovijate kätte jõuab. 

Lotte ja tema kaaslaste fantaasiarikas maailm on väga inspireeriv. Et see inspiratsioon käegakatsutavaks muuta, kuulutame välja lauamängude loomise võistluse. Võistluse eesmärk on leida uusi huvitavaid võimalusi tähtede omandamiseks ja just sellest lauamängust võib saada laste lemmikõppevahend eesti keele tunnis. 

Võistlusest saavad osa võtta kõik I kooliastme klassid ja mängude loomisel võib Lotte maailmas hullata nii nagu fantaasia lubab. Kes veel ei tea, siis Lotte maailmas tegutsevad väga erinevad, kuid üksteist austavad ja hoidvad ning ühiseid väärtusi jagavad elanikud. Lisaks üllatusi täis keskkonnale ühendab neid ka loovus, optimism, huumorimeel ja aktiivne eluhoiak. 

Kõige lahedama ja põnevama mängu loojad sõidavad klassiga Lottemaale ning eriti nutikate lahenduste pakkujaid ootavad eriauhinnad. Lauamängude hindajate seas on ka Lotte loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits.  

Tööde saatmise tähtaeg on 8. mai 2015.

Üritus kutsus kõiki noori tegema lühifilmi teemal „Meie seiklus Ida-Virumaal“. Selle eesmärgiks oli tutvustada noortele üllatuslikku Ida-Virumaad, kus saab nii puhata kui ka ekstreemsustega tegeleda.

Ajavahemikul 16. veebruarist 16. märtsini laekus viis tööd: Hugo Treffneri ning Elva Gümnaasiumist, Kiviõli I Keskkoolist, Salme ja Uhtna Põhikoolist. Hääletuse teel osutus konkursi võitjaks Elva Gümnaasium. Žürii esinaine Kerle Nutonen: „Žürii arvates on poiste video väga huvitav ja neil õnnestus välja tuua Ida-Eesti erinevad küljed“. Auhinnaks on päev Ida-Virumaal, kus külastatakse Alutaguse Seiklusparki, Kiviõli Seikluskeskust ning Toila Spa-d. Võiduvideo leiab aadressilt: http://bit.ly/1JkxRcm.

Lisaks žüriipreemiale oli välja pandud ka publikupreemia. Vaatajate lemmikuks osutus Uhtna Põhikooli video, auhinnaks on karjäärisafari Aidu karjääris. Publiku lemmikuks valitud video leiab aadressilt: http://bit.ly/1ySotGF.

Ettevõtmisel oli 2 põhitulemust: noored üle Eesti õppisid Ida-Virumaad tundma luues seiklusvideoid ning teisalt Lüganuse Keskkooli õpilased tegid läbi õppeprotsessi, millel oli reaalne tulemus ja mõju kohalikule kogukonnale. Tegemist on hea näitega ettevõtlikust õppest, mille on ellu kutsunud Ida-Viru Ettevõtluskeskus haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ kaudu.

Lisainfo: http://on.fb.me/1HMefN2

Allikas: Lüganuse Keskkool.

Foto: Alutaguse Seiklupark.

Samal teemal:

• Gümnaasiumi ettevõtlusõpiku "Ettevõtlikkusest ettevõtluseni" õpilase töövihik
• Ettevõtluskursuse videoloengud TÜ-s

Ühtlasi saavad koolid end kirja panna kevadistesse tasuta loodusõppeprogrammidesse RMK looduskeskustes üle Eesti.

RMK Oandu looduskeskuse juhi Tiina Neljandiku sõnul on metsaviktoriin õpetajatele hea võimalus loodusõpet mitmekesistada ning ainet läbi väikese võistlusmomendi põnevamaks muuta. “RMK looduskeskuste töötajate koostatud küsimuste ring on lai – alates loomadest ja lindudest ning lõpetades mulla, looduskaitse ja vanarahva tarkustega,” tutvustas Neljandik ning lisas, et kõikidele küsimustele antakse viktoriini lõppedes ka selgitustega õiged vastused. Metsaviktoriini küsimustele vastamiseks on õpetajad varasematel aastatel kasutanud klassiruumis grupitöid või vastusevariantide ühiseid arutelusid.

Neljateistkümnendat korda toimuvast RMK metsaviktoriinist saab osa võtta 6.-29. aprillini. Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis ning tehakse teatavaks 6. mail viktoriini kodulehel. Parimatele õpilastele ja nende juhendajatele on välja pandud auhinnad – selleks, et tublimad klassid saaksid õpitut metsas täiendada, on tänavu suurendatud auhinnaprogrammide arvu, mille juurde kuulub ka sõidukompensatsioon.

Metsaviktoriinis käib tulemuste arvestus klasside kaupa, kuid iga õpilane vastab küsimustele iseseisvalt, sisestades keskkonda individuaalse koodi. Küsimused on koostatud kahes raskusastmes: 1.-4. klassile ja 5.-12. klassile. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema aadressil: www.loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin. Juba neljandat aastat on avatud ka viktoriini venekeelne keskkond.

Eelmisel aastal võttis metsaviktoriinist osa ligi 9200 õpilast 209 kooli 906 klassist.

RMK tasuta loodusõppeprogrammid

Alates 6. aprillist saavad koolid end registreerida ka RMK kevadistesse tasuta loodusõppeprogrammidesse. Üle 90 erineva õppeprogrammi viiakse läbi 14 RMK looduskeskuses. Programmide käigus saab uurida nii puid kui mulda, vaadelda kevadist linnuelu või koguda suviseks retkeks looduses liikumise tarkusi. Koolide suure huvi ja piiratud osalejate arvu tõttu tuleks klassidel kiiresti sobivast looduskeskusest meelepärane programm välja valida ning end kirja panna veebilehel www.loodusegakoos.ee/metsakool.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, AS Eesti Metsataim ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese, ent riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub 5000-ni.

Allikas: RMK pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Loodusõpetuse õppevara Koolielus
• Metsaviktoriinil osales üle 9000 õpilase

Viktoriini idee initsiaatori, Tartu ülikooli teaduskooli haridustehnoloogi Ly Sõõrdi sõnul on veebipõhise füüsikaviktoriini eesmärk tuua füüsika õppimisse mängulisust. „Füüsika ei ole ainult mehhaaniliste arvutusülesannete lahendamine, vaid ka loogiline mõtlemine, oma kogemuste analüüsimine ja õigete-valede arutluskäikude äratundmine,“ selgitas Sõõrd.

Korraldaja sõnul soovivad nad viktoriiniga tähelepanu tõmmata ka info- ja kommunikatsiooni tehnoloogiate kasutamisele füüsika õppimisel ja õpetamisel.

Tartu ülikooli koolifüüsika keskuse juhataja Kaido Reivelti sõnul on plaanid IKT-potentsiaali rakendamisest koolihariduses jäänud siiani paljuski paberile. „Õppimine saab olla palju rohkem fun, kui ta seda täna on. Ma arvan, et sellise füüsikaviktoriini korraldamine on üks hästi ajastatud samm õiges suunas,“ lisas Reivelt.

Veebipõhine viktoriin viiakse läbi füüsika e-õpikute (http://õpik.füüsika.ee) juurde loodud testide keskkonnas. Valikvastustega ülesanded põhinevad põhikooli füüsikal. Võistlusaeg on 30 minutit, mille jooksul vastab õpilane nii palju ülesandeid, kui jõuab. Huvilised on oodatud osa võtma arvutist või nuhvlist.

Tulemused seatakse pingeritta 8., 9. ja 10. klasside arvestuses. Iga vanuserühma 15 parimat saavad äramärkimise ja auhinnad. Auhinnalised tulemused avalikustatakse TÜ teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/spekter.

7. aprillini saavad kõik soovijad tutvuda keskkonnaga ja sooritada prooviviktoriini. Juhised viktoriinikeskkonda jõudmiseks ning detailse info võistluse kohta leiab http://www.teaduskool.ut.ee/spekter.

Füüsikaviktoriini korraldab TÜ teaduskool koostöös TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti füüsika seltsiga. Füüsikaviktoriini läbiviimist rahastab hasartmängumaksu nõukogu.

Allikas: Tartu Ülikool.

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Digitaalne õppekomplekt kursusele "Elektromagnetism"
• Töövahend - Crocodile Clips

Kandidaate on võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja aasta tegu hariduses.

Uuendusena lisanduvad tänavu aasta õppejõu ja aasta suunaja (hariduse tugiteenuste spetsialistid, sealhulgas karjäärispetsialistid) kategooriad ning samuti laienevad õppeasutuse juhi, sõbra ja aasta teo kategooriad, mis hõlmavad nüüd nii koolieelset lasteasutust, üldhariduskooli, kutseõppeasutust kui ka kõrgkooli.

Kahetasandilise – piirkondliku ja üleriigilise – tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu tõstame esile õpetajate ja koolijuhtide suurepärast tööd ning üksikisikute ja organisatsioonide tegevust hariduse toetamisel. Samuti on eesmärgiks heade kogemuste levitamine ning tehtu jagamine üle Eesti.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad mais parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid, kõrghariduse komisjon ja seejärel juunis üleriigiline komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Haridus- ja Teadusministeeriumi, sihtasutuse Innove ning Eesti Haridustöötajate Liidu korraldatav tunnustusüritus tipneb 3. oktoobril toimuva Aasta Õpetaja galaga,  millest tehakse ka televisioonis otseülekanne.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Samal teemal:

• Aasta õppija: Olen õppinud vajadusest
• Aasta kutseõpetaja Aino Mölder: olen eluaegse õppija rollis
• Aasta haridusteoks kuulutati Viimsi keskkooli teadmiskeskus

Tihti kuuleme täiskasvanuid lohutavalt ütlemas „Parem hilja kui mitte kunagi“ või „Pole veel hilja, et õppida“. See on tõsi, õppimiseks pole tõesti kunagi liiga hilja. Samal ajal võiks aga meeles pidada ka seda, et kunagi pole liiga vara karjääriõppega algust teha. Mida varem õpib laps tundma ennast ja ümbritsevat maailma, seda enesekindlam on ta tulevikus oma valikutes. On oluline, et laps oskaks unistada ja suurelt mõelda. Täiskasvanutena peame neid toetama, luues selleks sobiva keskkonna. Sama oluline on lapse oskus ja julgus esitada küsimusi. Ükski lapse mõte ega küsimus ei saa olla vale.

On ilmmõistetav, et esimese klassi õpilastega ei arutleta õppimisvõimaluste üle, samuti ei kurna me neid karjääritestidega. Küll aga meeldib lastele väga loovtegevus ja joonistamine on hea võimalus lasta neil oma suuri mõtteid väljendada.

Jaanuari alguses kuulutas Põhja-Eesti Rajaleidja keskus välja Tallinna ja Harjumaa algklasside õpilastele suunatud joonistuskonkursi „Suureks saades teen suuri tegusid“. Konkursi eesmärk oli arendada laste loovust ja ärgitada neid pingevabalt oma tuleviku peale mõtlema.

„Laste tööd olid nutikad ja siirad, paljudel kujutati ameteid, mida lapsed suureks saades pidada soovivad,“ sõnas karjääriinfo spetsialist Reelika Paju, konkursi üks eestvedajatest. Võistlustöödest joonistus välja, et laste seas on populaarsemad elukutsed arst, laulja, politseinik, õpetaja ja baleriin. Üllatavalt menukaks osutus ka teaduse teema, eriti kosmoserännud ja leiutamine. „Laste fantaasia on piiritu ja seda oli tore näha,“ rõõmustas Paju. Tema sõnul on lapsed väga empaatiavõimelised, mida võib järeldada nende tulevikumõtetest, mis on suuresti suunatud just teiste abistamisele.

2. aprillil kell 17.00 avatakse Vabaduse väljaku tunnelgaleriis joonistuskonkursi parimate tööde näitus, mis jääb avatuks aprilli lõpuni. Avamisel autasustatakse parimate piltide autoreid ja külalisi kostitatakse muusikalise üllatusega. Konkursile laekus üle 900 joonistuse ligikaudu 50st Tallinna ja Harjumaa koolist ja noortekeskusest.

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus on osa Innove juhitavast Rajaleidja võrgustikust. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas.

Allikas: Põhja-Eesti Rajaleidja keskus. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartumaa Rajaleidja keskus kutsub tutvuma
• Avati hariduse tugiteenuseid pakkuvad Rajaleidja keskused

Nagu juba eelnevatel e-konkurssidel on tavaks saanud, postitatakse kogu konkursi info ja võistlustööd konkursi blogisse: https://7esaksakonkurss.wordpress.com/. Blogist leiate ka tänavuse e-konkursi tingimused ja hindamiskriteeriumid. Oleme edastanud ka mõned keskkonnad, kus saab valmistada e-/online-postereid, samas on võimalus uudsemaid e-keskkondi ise veebist otsida. Olgem nutikad!

Konkurss toimub SAKSA KEVADE raames ja auhindadega toetab HITSA.

Kõik võistlustööd peavad olema interaktiivsed ja veebis esitatud. Tööde (veebiaadressid + nõutud võistleja andmete) esitamistähtaeg on 30. aprill. Soovime osalejatele lennukaid ideid ja ideede interaktiivset teostamist!

Konkursi kuulutuse leiad siit: 7esaksakonkursskuulutus2015