Keskused korraldavad ka maakondade nõustamiskomisjonide tööd.

Teenuste pakkumisega alustati tegelikult juba augustist-septembrist, pidulik avamine kõikides keskustes üheaegselt toimus kolmapäeval, 24. septembril.

SA Innove valmistas keskuste loomist ette ligi aasta. Võrgustikus töötab täna kokku üle 160 ja aasta lõpuks juba rohkem kui 200 valdkonna spetsialisti. Rajaleidja keskuste loomine on riigi panus Eesti laste ja noorte toetamise süsteemi. Keskuste kaudu on õppenõustamis- ja karjääriteenused kättesaadavad kõigile Eesti lastele ja noortele, sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või väikevallas. See on teise tasandi nõustamine, esmane nõustamine (psühholoogi abi, logopeed, sotsiaalpedagoog) peaks toimuma koolis. Rajaleidja keskuste spetsialistid käivad nõustamas ka kohapeal väiksemates koolides ja lasteaedades, kus ei ole võimalik eraldi spetsialiste palgata, see praktika on juba olemas.

Videoklipis tutvustasid end kõik nõustamiskeksused. Nii sai linnulennult ülevaate, kes ja kus. 

SA Innove juhatuse liige Robert Lippin sõnas Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse avamisel, et tähtis on just lõimitus. „Tegelikkus on muidugi see, et nende keskuste algus ei ole mitte pool aastat tagasi, vaid algus on seal, kus Tartu ja Pärnu alustasid linna õppenõustamiskeskustega. Ajaga on maakondades nõustamiskeskusi juurde tulnud,“ kõneles Robert Lippin. „Mida teeme nüüd teistmoodi, kui avame Rajaleidja keskused? Esmane lähtekoht on olnud lõimitud lähenemine õppenõustamisele ja karjääriteenustele: juhtumiga töötab meeskond. Teine lähtekoht on üle-eestiline võrk, kus on selged kvaliteedinõuded, teenuse kirjeldus, korralikud tööruumid. Kolmandaks teenuse tagamine avaliku teenusena.“

Tervitussõnad lausud SA Innove juhatuse liige Robert Lippin.

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juhataja Tauno Asuja tutvustas, mis teenuseid ja kellele keskus pakub: karjäärinõustamine, karjääriinfo vahendamine; eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline, psühholoogiline nõustamine. „Ehk siis tegevused selleks, et toetada hariduslike erivajadustega lapsi, pakkuda neile sobilikke õppimistingimusi,“ ütles Tauno Asuja.

Tauno Asuja. 

Keskusest saavad abi lapsed ja noored, lapsevanemad, õpetajad, haridusasutustes töötavad tugispetsialistid, kohalike omavalitsuste haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid. „Kättesaadavus, lõimitus, kvaliteet, läbipaistvus ressursside kasutamisel, terviklik planeerimine,“ tõi Tauno Asjua välja mõned märksõnad, kuidas õppenõustamisteenus peaks nüüd paremaks muutuma.

Keskuste kontaktid leiab Rajaleidja koduleheküljelt. 

Spetsialistid nõustamisruumidega tutvumas. 

15.–16. septembril toimus Laulasmaal uute Rajaleidja keskuste võrgustikuseminar. Üritus oli vajalik selleks, et ühildada keskustesse tööle asunud spetsialistide teadmisi hariduse ja tööturu vallas ning vahetada vastastikku häid tavasid karjääri- ja õppenõustamisteenuste pakkumiseks. Seminari teisel päeval toimusid töötoad spetsialistigruppide kaupa – õpiti tundma uusi kolleege ning arutleti hariduse tugiteenuste pakkumise vajaduste ja võimaluste üle. Üritusest võtsid osa pea kõik Rajaleidja keskuste töötajad üle Eesti, ühtekokku ligi 200 inimest.

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• Riski sattunud lapsi aidatakse ligi kahe miljoni euroga
• Test aitab diagnoosida laste kõnehäireid
• Portugalis on HEV-õpilaste toetuseks loodud riiklikud IKT-keskused