Distantsõppele üleminek on seadnud suure väljakutse ka kutseõppeasutustele, kus on eriti keeruliseks muutunud praktiliste ainete õpetamine.

9. aprillil kell 14.30-15.30 toimuval veebiseminaril räägivad Lauri Toim Luua Metsanduskoolist, Kalli Kalde Tartu Kunstikoolist ja Taavi Kuusik Haapsalu Kutsehariduskeskusest, kuidas nad on uues olukorras hakkama saanud ja milliseid digilahendusi leidnud. Juttu tuleb videoloengutest metsanduses, üldkunstiainete õpetamisest koostöös füüsikaõpetajaga ning kokanduse praktikumidest, mis nüüd toimuvad iga õpilase enda kodus.

Veebiseminar salvestatakse ja seda saab järele vaadata HITSA videokanalis.

Lisainfo ja registreerumine

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kutseharidus eriolukorras – õppimine ja õpetamine jätkuvad
• Tartus tähistati kutsehariduse rahvusvahelistumise päeva

Eriolukorra kehtestamisega on katkenud vahetud kontaktid õppurite ja õpetajate vahel, kuid distantsilt jätkuvad õppimine ja õpetamine hoogsalt. Koolidelt saadud tagasiside põhjal võiks öelda, et tööd tehakse rohkemgi kui enne – uudses olukorras toimetulek nõuab tavapärasest enam energiat ja pingutust. 

Distantsõpe jätkub vähemalt 12. aprillini, ent suure tõenäosusega aprilli lõpuni. Olukorda hinnatakse iga kahe nädala möödumisel. Mõistagi on uus olukord tekitanud mitmeid küsimusi.

Loe lähemalt SA Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ilmunud on uus digitaalne ettevõtlusõpik
• Uuring: kutseõppeasutuste töötajad hindavad rahvusvahelistumist kõrgelt

Nüüdisaegse õpikäsituse puhul räägitakse õppijakesksest lähenemisest ning sellest, et õpetaja roll õpetamisprotsessis peab muutuma. Muutuma, aga millises suunas? Tänaseni on õpetaja olnud õpilaste jaoks infoallikas, tulevikus näeme õpetajat õpilaste jaoks pigem seostelooja ja väärtushoiakute kujundajana. Õpetaja ülesandeks on toetada õppijat nii, et tulevikus võtaks õppija ise järjest suurema vastutuse oma arengu ja õpivalikute eest. Kutsume teid kaasa mõtlema ning mõttetöö ergutamiseks pakume arutelule kolmekäigulist õhtusööki koos alkoholivabade jookidega, mille on koos õpilastega kokku pannud restoran Ruhe sous-chef Leonid Suvorov.

11. märtsil kell 18.00 on Teko restoranis kohtumine teemal “Haridusasutuse väärtusdisain”

Disain on varasemalt käsitletud esemete funktsionaalsuse aspektist, viimasel aastakümnel on saanud hoo sisse teenuste disain, mis keskendub väärtuspakkumise loomisele. Väärtusahela kontseptsioon kirjeldab üksteisele järgnevaid tegevusi, millega luuakse toode või teenus ja viiakse see tarbijani – kas sellist lähenemist saab rakendada ka haridusmaastikul ning kuidas käsitleda kooli konkurentsivõimet? Mis võiks olla hariduslik lisandväärtus? Kes on hariduse kui teenuse tarbija? Kuidas toetada õpilast, milliseid väärtusi peaks kandma kool ja koolipere? Kas Osterwalderi mudelit “mida-kuidas-kellele” saab rakendada ka hariduse edendamisel ja kes on sel juhul sihtklient?

Märtsikuu esimeses “Haridusasutuse väärtusdisain” õhturestoranis arutleb Meedi Neeme, kes on aastaid töötanud Rocca al Mare Seminari juhina. Meedi on kogemustega õpetaja, psühholoog, nõustaja, superviisor ja koolitaja.

12. märtsil kl 18.00 räägime (kutse)õpetaja professionaalsusest ja selle mõjuritest.

Kes on professionaalne õpetaja? Milles väljendab õpetaja profesionaalsus? Kuidas õpetaja ennast arendab ja kas seeläbi võiksid muutuda ka õpilaste õpitulemused paremaks? Kas ma olen kutseõpetajana rahul oma tööga?

Nendel teemadel arutleb Tallinna Ülikooli kutsehariduse lektor Meidi Sirk, kes on uurinud kutseõpetajate professionaalsust mõjutavaid tegureid. Tema uurimistöö järeldusena on kutseõpetajad jaotunud koostöö ulatuse alusel kolme klastrisse: ulatuslikult võrgustunud, omaette hoidvad ja koolikesksed professionaalid. Oma tööga on enim rahul koostööd tegevad õpetajad, koostöö soodustab positiivsemat suhtumist oma töösse ja selle tulemustesse ning üleüldist rahulolu oma ametiga.

Õhtusöögi hind 20 €, piletid õhtusöögile on müügil Tallinna Teeninduskooli restoranis T-R 11.30-14.00, broneeringud saab teha samal ajal, helistades telefonile 6053111.

Lisainfo meiliaadressil anne.mae@teeninduskool.ee

Võistlema tulevad keevitajad Eestist, Venemaalt, Ukrainast, Lätist ja Leedust. Eesti koolidest osalevad Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Rakvere Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus ja kindlasti Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. 

„Viru Welder“  on aastatega muutunud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse brändiks. See on ainulaadne võistlus Eestis, mis on suunatud nimelt keevitajatele. Võistlejatele on loodud ergutav ja turvaline keskkond. Nad peavad näitama oma oskusi nüüdisaegsetel keevitussimulaatoritel ja -aparaatidel. Üritusel valitsev võitlusvaim motiveerib pingutama ning kõrgeima​t tulemust saavutama. Tulemusi hindab metallivaldkonna tipptaseme spetsialistidest žürii. 

„Viru Welder 2020“ keevitusvõistlusel selgitatakse parim MIG/MAG, MMA keevitaja, parim TIG keevitaja ja parim võistkond. Võistlus koosneb kahest osast, esimene osa on teoreetiline ja teine osa praktiline. 

„Viru Welder 2020“ toimub 27. veebruaril Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas aadressil Kutse 13, F-korpuse keevituslaboris. Keevitusvõistlus algab kell 9.00 ja autasustamine on planeeritud kell 16.00. 

Allikas: korraldajate info. 

Õpik on hea abimees majanduse- ja ettevõtluskeskkonna mõistmiseks – see on teejuht alates ideest kuni ettevõtte loomiseni, lisatud praktiliste ja eluliste ülesannetega.

Ettevõtlusõppe digitaalne õpik on leitav

Opiqu sisuplatvormilt

E-koolikotist 

Õpiku autorid on ettevõtlus- ja kutseõppe asjatundjad Jane Mägi Kuressaare Ametikoolist, Tiina Aidnik Tartu Kutsehariduskeskusest, Sirje Rekkor Tallinna Ülikoolist, Elen Raudsepp Tallinna Majanduskoolist ning Katrin Kivisild Innovest.

Head kasutamist!

Allikas: programmi Edu ja Tegu info

Samal teemal:

• Kaheksa võimalust ettevõtlusõppe rakendamiseks siis, kui see tundub võimatu
• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega

Koolituspäeval tutvume Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi loodud Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse maapõue käsitlevate õppeprogrammide ja praktiliste tegevustega. Fookuses on maapõueressursside kasutamine tulevikus ja maapõue valdkonda populariseerivad projektid koolinoortele. Õpitubades saab ise käed külge panna kivimite, mineraalide ja kivististe uurimisel. Vaata koolituspäeva kava.

Keskkonnahariduse koolituspäev on 7. veebruaril kella 10.00–17.00 Särghaua õppekeskuses Pärnumaal. Osalemine on tasuta. Korraldaja tellib toitlustuse kõikidele osalejatele, maksumus selgub lähiajal. Registreerumine on avatud 3. veebruarini või kuni kohti jagub: https://forms.gle/mLT6Tq5DK6u6NULWA.

Koolituspäevale on oodatud õpetajad, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, haridusasutuste juhid, õpetaja eriala üliõpilased, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad ning teised huvilised.

Koolituspäeva korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Särghaua õppekeskusega, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnahariduse koolituspäevade sarjas tutvustame loodus- ja keskkonnahariduskeskuste tegevusi, sihtrühmi ja eripärasid. Eesmärk on täiendada osalejate erialaseid oskusi, arendada keskkonnahariduse võrgustikku ning teavitada koole keskkonnahariduse võimalustest.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.ekhyhing.ee
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing

2005. aastal käima lükatud programmist on kasvanud maailma suurim õpetajate virtuaalne kogukond.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

15. jaanuaril kell 19 kutsume kõiki huvilisi veebiseminarile, kus teeme meeleoluka tagasivaate eTwinningu tegemistele, projektidele ja inimestele, kes on  selle programmiga Eestis seotud olnud. 

Anna veebiseminaril osalemisest teada siin: https://koolitus.edu.ee/training/3479.

Kohtume sünnipäevaseminaril!

Photo by Hybrid on Unsplash

Samal teemal:

• Kui õpilased juhiksid eTwinningut
• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis

Ootame üliõpilasi ning haridus- ja kasvatusteadlasi osalema haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil!

Töid saab esitada kuni 15. jaanuarini 2020 ja konkursi preemiafond on 8100 eurot.

Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele ja õhutada jagama teadustöö tulemusi õpetjatele ja laiemale avalikkusele. Konkurss jätkab kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade teadustulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne.

Töid saab esitada järgmistes kategooriates:

1. eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
2. võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
3. publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad;
4. magistritööd.

Konkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm

Lisainfo sirli.taniloo@etag.ee või tel 52 60 562

Kirjaoskusühingud koondavad igas riigis, kus need on, lugemise-kirjutamise õpetajaid ja uurijaid, võimaldades mõttevahetust erialade ja ametite üleselt – psühholoogia, pedagoogika, eripedagoogika, andaragoogika, sotsioloogia, infoteadus jpt. Nii on uurijal ülikooli või teadusinstituudi töörühmast võimalik oma tulemusi esitleda otse lasteaia vaibalt tõusnud tegevõpetajale, ja vastupidi, praktikul võimalus selgitada, et uurija n-ö lahendus on tänaseks hetkeks juba aegunud, kuna tegelikkus laste kirjaliku keskkonna ja suhtlusvõimaluste osas muutub rutem kui ette kujutada oskame.

Kes siin praegu sellest konverentsist esimest korda loeb, pole veel millestki ilma jäänud, kuna ärganul on võimalus registreerida – vt 4bscl2020.ee, otsi üles eesti osaleja registreerimise link https://4bscl2020.publicon.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/.

Esinejaid on üle 100 ja kõigist ei jõua rääkida, aga kutsutud külaliste teemadegi nimetamine suunab otsustama – jah, on kasulik. Konverentsi teema on „Ühist keelt otsides“. Ehkki riigid ja rahvad on oma probleemides ja taustas erinevad, otsime lahendusi, mida üksteisega jagada.

Avaõhtu 17. jaanuari peaettekanne on UNESCO kaasava hariduse projektijuhilt: Heikki Lyytinen nimelt uurib ja juhendab arvutimängu võtete abil lugema õpetamist.  

Shlomo Alon Iisraelist ja Greg Brooks Suurbritanniast tutvustavad ühe mitmekeelse haridussüsteemi toimimist, nimelt Malta. Ameerika Ühendriikidest lendab kohale William G. Brozo, et arutleda meiega 21. sajandi kirjaoskuse üle – milliseid pädevusi see sisaldab.

Leedu Seimi kultuurikomisjoni esimees Kestutis Kaminskas keskendub emigratsioonist naasvatele õpilastele: kuidas riigikeele õpe taas kodustuda aitab.

Kuidas näeb lugema õppimist inimene, kellele see tõesti keeruline on olnud – taanlane Jesper Sehested, kes on düslektikust kujunenud mitte üksnes lugejaks vaid ka raamatukirjutajaks. Kogu maailma düslektikuid toetab tema koduleht https://pluslexia.com/.

Mitmekeelsusest ja kirjaoskusest lasteaias kõnelevad nii Islandi uurijad Hanna Ragnarsdottir ja Kriselle Lou Suson  Jonsdottir kui ka meie oma Maria Jürimäe.

Visuaalne keel kui ühendustee – see on Soomes eluneva rahvusvahelise uurija Gunilla Holmi teema.

Et anda ettekujutust eesti haridusprobleemidest, sõnastab Irene Käosaar oma mõtted müstilisest vene koolist.

Ja muidugi, kirss meie tordil – meie tulemused PISA aruandes – miks ja kuidas? Kas oskab Maie Kitsing vastata kõikidele põletavatele küsimustele? Meid need muidugi ei põleta, küll aga teisi; teatud emotsionaalset nihet on selle teema käsitlemisel rahvusvahelistel kohtumistel täiesti märgata.

Kui seninimetatutest mitu on rahvusvahelises elus väga tuntud ja maailmaorganisatsioonide liidrid, siis väga huvitavaid ettekandeid toovad siia ka täiesti tavalised õpetajad ja teised praktikud. On kindlasti selliseid kogemusi, mida võib hommepäev oma töös rakendada.

Nii et siis kohtume, 17. jaanuaril Lauluväljaku klaassaalis ning 18.-19. jaanuaril Tallinna Ülikooli ruumes.

Täiendav teave 4bscl2020.ee, projektijuht Meeli Pandis meeli.pandis@gmail.com ja konverentsi korraldaja Kristin Lillemäe kristin@publicon.ee.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, milles vanalinnud graatsiliselt nokad vastakuti liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ning teineteisele veetaimi ulatavad.

Eestis on tuttpütt roostunud lahesoppide ja suuremate järvede tavaline haudelind. Kevadel saabuvad tuttpütid Eestisse aprillis kohe pärast jää sulamist, Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad nad oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama.

Lisaks tuttpütile elavad Eestis ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt – kõiki neid pütiliike tutvustab ornitoloogiaühing aasta linnu tegevuste käigus. Huviliste ja vabatahtlike abil kogutud andmetega saavad ornitoloogid täpsemaid teadmisi püttide leviku ja arvukuse kohta Eestis ning aitavad sellega kaasa püttide parema kaitse korraldamisele.

Tuttpüti aastal korraldab ornitoloogiaühing loodusõhtuid ning loodusretki aasta linnu elupaikadesse, digikultuuri aasta toob sügisel kaasa arvutijoonistuste võistluse. Tuttpütiaasta tegevustega saab end kursis hoida lehel www.eoy.ee/tuttpytt.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
Tel 508 2244
margus.ots@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt