Õpetajatest on suurim rahulolu sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna õpetajate seas.

Suurem osa õppuritest tunnistab, et läheb kooli hea meelega, agaramad õppurid on just vanemaealised. Analüüsist selgus, et mida vanemad on õppurid, seda rohkem on nad rahul kutseharidusega. Üle 25-aastaste ja vanemate õppijate puhul on rahulolu hinnang 4,5, samal ajal on keskmine hinnang 4,1. See on oluline tulemus ka elukestvaõppe vaates, kuna vanemaealiste õppijate osakaal on kutseõppes suurenemas.

„Koolidele on see teadmine vajalik, et pakkuda edaspidi paindlikke õppevõimalusi ning koostada tunniplaane, arvestades töötavate õppijate võimalusi,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko.

Kooliga on vähem rahul vanemate kursuste õpilased ning meessoost õppurid. „Koolil on oluline kindlaks teha, mis tegurid õppeprotsessis mõjutavad rahulolu langust, sest rahulolu kooliga seostatakse ka paremate õpitulemuste ja suurema hulga nominaalajaga lõpetanutega,“ lisas Tiko. Rahulolu suurendavad head suhted koolis, mida omab küsitluse järgi 90 protsenti õppuritest ja 95 protsenti õpetajatest ning kahandab koolikiusamine, mida on kogenud 15 protsenti kutsekoolide õppuritest.

Õpetajatest on oma tööga rahul enamik - 85 protsenti, enamasti pikema staažiga õpetajad. Rahuolu mõjutab teistest teguritest enam see, mis valdkonna aineid õpetatakse. Nii on teistest rahuolevamad sotsiaal- ja humanitaarainete õpetajad, vähem rahul aga põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaariaaineid õpetavad õpetajad.

Õpetajate rahulolu mõjutab see, kuidas kooli juhitakse, milline on õpetajaameti maine ja kuvand meedias ning töötasu. Madalama palgaga õpetajad annavad ka negatiivsema hinnangu õpetajaameti mainele.

Raporti terviktekst

TAUST

Rahuloluküsitluste läbiviimise eesmärgiks kutsekoolides on mitmekesistada õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused kutsekoolide õpilaste ja õpetajate heaolu ja toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks. 

Rahuloluküsitluses kasutatakse teadusuuringutel põhinevaid ja kontrollitud küsimustikke, mis annavad nii riigile, koolidele, õpetajatele kui ka lastele objektiivset tagasisidet. Küsimustikud katavad olulisi rahulolu komponente ning aitavad vajadusel leida koolidel üles oma tugevusi või ka vähese rahulolu põhjuseid. 

Esimene katsetuslik küsitlus toimus 2017. aastal. Järgmine rahuloluküsitlus viidi kutsekoolides läbi 2019. aasta märtsis, selle küsitluse tulemused tehakse koolidele teatavaks käesoleva õppeaasta lõpuks, koondtulemused avaldatakse pärast seda. 

Samal teemal:

• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega
• Transpordi, logistika ja mootorsõidukite erialade õppuritel napib IT-oskusi

Märtsis toimus võistussarja eelvoor, kus osales 149 noort kübertalenti, kellest 53 olid kutsutud osalema tänasele lõppvõistlusele.

Kübertalentide võistluse parimad osalevad rahvusvahelisel võistlusel 

Küberkonverentsi korraldaja ja Küberolümpia projektijuhi Birgy Lorenzi sõnul on sel aastal lisandunud palju küberkaitsehuvilisi noori. “Tõusnud on osalejate arv just nooremates vanusegruppides ja vene keelt emakeelena kõnelevate noorte seas. Eelvooru oli registreerunud rekordilised 24 küberkaitsest huvitatud tüdrukut,” ütles Lorenz. 

Konverentsi ajal toimus Kübernaaskli lõppvõistlus, milles osalenud noored püüdsid hakkama saada Lumemaal asuva tehisreaalsusega. Teadlased Lumemaa Tehnikaülikoolist leidsid Jää Kuubiku Unistuste Tehase IT-teenustest kriitilised haavatavused. Võistlejate eesmärk oli süsteemist neid haavatavusi leida. 

Võistluse parimateks krooniti: I koht Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), II koht Rao Zvorovski (Tartu Ülikool), III koht Martin Širokov (Tartu Ülikool). Vanusegrupi 14-19 parimad: I koht Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), II koht Martin Saar (SRLabs), III koht Kristjan Variksoo (TalTech/Eesti Kaitsevägi). Vanusegrupi 20-25 parimad: I koht Rao Zvorovski (Tartu Ülikool), II koht Martin Širokov (Tartu Ülikool), III koht Tauri Toel (Riigikogu Kantselei).  

“Huvitav see, et esikuuik jaotus vanusegruppide lõikes täpselt pooleks ning üldvõidu sai just noorema kategooria võistleja. Ei ole alati nii, et vanemad võistlejad teevad noorematele tuule alla. Võistlus oli tasavägine, esikolmiku kohti lahutasid mõned üksikud punktid mitmesajast. Võistlus toimus lippude püüdmise formaadis, kus noored pidid toime tulema arvutivõrkude, veebirakenduste ja küberkriminalistikaga. Oli vaja osata nii süsteemi rünnata turvatestija rollis kui ka analüüsida erinevaid andmeid küberkriminalistika vallas. Võistluse võitmisel oli määravaks ülesannete lahendamise kiirus. Aega oli 4 tundi, sellist jõupingutust võiks võrrelda maratoni jooksmisega,” kommenteeris võistluse kohtunik Sten Mäses (TalTech).

28 Eesti parimat 14-25aastast võistlejat kutsutakse Küberlaagri sarja, mille esimene osa toimub juba 26.-29. juunini CTF Pärnu juhendamisel Pärnu Kutsehariduskeskuses. Parimad pääsevad oktoobris Rumeenias toimuvale rahvusvahelisele võistlusele "European Cyber Security Challenge", sõitu toetab Eesti Interneti Sihtasutus. Lisaks valitakse meeskonnad Ameerika Ühendriikide korraldatud veebis toimuvatele võistlustele "Cyber Patriot" ja “Magic CTF”. 

Kübervõistlust, talentide programmi ja rahvusvahelistel võistlustel osalemist toetavad Eesti Interneti Sihtasutus ja Kaitseministeerium. Võistluste programmi viis läbi TalTechi tarkvarateaduste instituut koostöös Eesti kaitseväe küberharjutusväljakuga. Swedbank annab võistluse raames välja andekale noorele praktikakoha. Võistlust toetavad PhotoPoint ning Speedlink. Lisainfo www.kybernaaskel.ee.

Korraldajate fotod ja info

Samal teemal:

• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

Ettevõtlusõpet pakkuvates kutsekoolides mõtlevad noored ise vastuse välja, kool pakub selleks keskkonna. 

Kutseõppes panustatakse aina rohkem sellesse, et lõpetajad näeksid oma eriala võimalusi avarama pilguga ning oleksid tulevikus kohanemisvõimelised igas tööturul ja elus ettetulevas olukorras. Seda tõendab ettevõtlusõppe ja õpilasfirmade hüppeline levik kutseõppeasutustes, jõudes tänavu 65 õpilasfirmani.  Näiteks on nii Tartu Kutsehariduskeskuses kui Kuressaare Ametikoolis sellel õppeaastal juba 15 õpilasfirmat, “Soovides, et meie lõpetajad oleksid iseseisvad ja vastutusvõimelised, head kohanejad ja kiired õppijad, tuleb neile koolis võimalused luua – ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega on selleks suurepärane võimalus,” on Kuressaare Ametikooli õpetaja Jane Mägi kindel. 

Kuressaares toimub õpe süsteemselt läbi õppeaasta ja on integreeritud teiste ainetega. Jane Mägi põhjendab õpilasfirmade sidumist õppega sellega, et oskuste omandamine ilma praktilise harjutamiseta on üsna mõeldamatu ja see kehtib ka ettevõtlusega seotud oskuste kohta. “Peab vist olema väga eriline kujutlusvõime, et lugedes või kuuldes mingi oskus omandada,” nendib Mägi. “Ettevõtlusega on seotud hästi palju erinevaid tegevusi, mille praktiline harjutamine koolis, kutse õppimisega lõimitult, turvalises ja juhendatud õpikeskkonnas annab noorele (töö)eluks oluliselt parema ettevalmistuse võrreldes teoreetilise õppega klassiruumis,” selgitas Mägi. 

Kõige rohkearvulisem on Viljandi Kutseõppekeskus oma 20 õpilasfirmaga. Tõusvad tähed on Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Räpina Aianduskool, samuti Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekoht, samuti Luua Metsanduskool.

Kuressaare Ametikooli õpilasfirma Team Andromeda

Tehnikapark ja praktilised erialad on hea baas katsetamiseks   

Tartu Kutsehariduskeskuse õpilasfirmade eestvedaja õpetaja Tiina Aidniku sõnul on kutsekoolis õpilasfirmat tehes suur eelis üldhariduskooli ees see, et spetsialistid-juhendajad ja erinevad õppetöökojad/klassid/ tööriistad ja vahendid on kohapeal olemas. Praktilist oskusabi saab küsida teiste erialade õpilastelt ja õpetajatelt.

Seda kinnitab ka Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor, kelle sõnul on näha kõige suuremat kasu õpilasfirma programmist just siis, kui õpilased seovad õpilasfirma tegevuse oma erialaga. „Selliselt on õpilaste motivatsioon suurem ning õpetajatel võimalik erialaaines ka õpilasfirma tegevusele kaasa aidata. Nii on tekkinud kutseharidusest õpilasfirmasid, mis on seotud nii metsahooldusega, toitlustusega, hobumajandusega, arvutihoolduse- ja koolitustega, veebilehtedega,“ selgitas Kersti Loor. Ka Kuressaarest on sarnaseid näiteid, lisaks on Kuressaares väga toredaid disainitooteid just tänu disainiõppe õpilastele. 

Tänavu jõudis disaini eriala õpilaste Team Andromeda Kuressaarest enda kujundatud sketchbookide, vihikute, paberkottide ja värviraamatutega üleriigilise õpilasfirmade võistluse finaali. Meeskonnaliikme Aili Tänaku jaoks oli õpilasfirma oma mitmekesisusega paras elukool. „Õppisime lähemalt tundma ettevõtlusmaailma, saime teistmoodi suhtlemiskogemuse ning õppisime klientidega efektiivselt suhtlema. Isiklikult sain tunda raamatupidamiskohustusi, mis olid üsnagi närvesöövad. Firmaga tegelemine sundis meid kasutama meie kujundusoskusi, mida oma eriala juures õppinud oleme,“ jagas Aili oma õpikogemusi. Samuti avastati, et ettevõtlus on nii kirju ala, et sellega ka lühiajaliselt tegelemine avab väga palju uksi tulevikuks. Samuti saadi oluline õppetund selles, et koostöö on sooloettevõtlusest palju võimalusterohkem ning arendavam.

Eduelamus sõltub pingutusest 

Ettevõtlusõppe ja õpilasfirma kogemus sõltubki üldjuhul õpilase enda pingutustest ja tulemustest. Õpilased, kes programmi läbimisel jõuavad tulemuseni ehk saavad välja töötatud toote/teenuse ja jõuavad müügini, on üldjuhul programmis osalemisega rahul,“ teab Tiina Aidnik. „Need, kes selleni ei jõua, peavad programmis osalemist mõttetuks ja süüdistavad enamasti kõiki teisi peale iseenda.“

Tiina toob mõned märksõnad  õpilaste tagasisidest: õpilasfirmas osalemine on andnud enesekindlust, uusi tutvusi, sõpru ning kogemusi; on saadud osaleda väljaspool kooli huvitavatel üritustel, koolitustel ja töötubades (näiteks STARTER) ja ennast arendada; õpilasfirma on andnud nii ettevõtlus- kui ka üldisi eluks vajalikke teadmisi: kuidas arvutada töötasu, sellega kaasnevalt makse, paremini taskurahaga toimetulekut ja investeerimisalaseid teadmisi.

Tiina jaoks õpetajana on õpilasfirmade programmi üks olulisim omadus anda õpilastele reaalne võimalus saada läbi õppeprotsessi üsna riskivabalt kogemus, mida tähendab ettevõtte alustamine, toote/teenuse arendamine, ettevõtte käigushoidmine ja lõpetamine. Ja mis peamine – see annab oskuse ka enda tegevust õnnestumisi ja ebaõnnestumisi analüüsida.

Eesti parim kutseõppe õpilasfirma esmakordselt Euroopa võistlustele  

Ettevõtlusõppe programmi SA Innove poolse programmijuhi Katrin Kivisilla sõnul on  Edu ja Tegu toel ettevõtlusõpe ajanud tõeliselt tugevad juured alla ka kutsekoolides. „Haridussüsteemi lahutamatuks osaks on saamas kogemuslik, praktiline ettevõtlusõpe. Meie unistused on veelgi suuremad ja juba täna saame öelda, et kutsekoolide parimatel õppuritel on võimalus osaleda Euroskills 2020 ettevõtlusvõistlusel. Seega, kutsekoolid, alustage sügisel ettevõtlusõppega oma koolis ja võibolla on just teie õpilased need, kes lähevad esindama Eestit,“ jagas Kivisild värsket uudist ehk võimalust kutsekoolidele. 

JA Eesti pakub hetkel kutsekoolidele võimalust sisekoolitusteks, et koolitada suuremat hulka õpetajaid ühes koolis. „Järgmisest õppeaastast soovime käivitada ka õpiettevõtte programmi. Õpiettevõte on mõeldud kutsekoolis keskhariduse järgses õppes õppijatele ja muudele õppijatele, kes on vanemad kui 25 aastat. Programm töötab sarnaselt õpilasfirmaga seltsingu põhimõttel,“ selgitas Kersti Loor kutsekoolidele avanevaid valikuid. 

Loo autor on ettevõtlusõppe programmi kommunikatsioonijuht Liina Pissarev.

Samal teemal:

• Minifirma VIN:L Eesti õpilasfirmade laadal 2019

Archimedese rahvusvaheliste kõrgharidusprogrammide büroo juhi Annela Hendriksoni hinnangul võttis Erasmus+ sisu väga hästi kokku programmi tunnuslause, mis lubab elu muutvat ja silmaringi avardavat kogemust.

„Erasmus+ on mõeldud kõigile. Õpirändesse võivad minna noored, õppurid ja haridustöötajad sõltumata vanusest, soost ning erialast. Kõigil on võimalus saada osa rahvusvahelisest kogemusest ja seeläbi ennast arendada,“ rääkis Hendrikson, kes on ise olnud vahetusüliõpilane Itaalias. 

Statistiliselt olid Eestist välja minevatest õpiränduritest kaks kolmandikku naised ja kolmandik mehed. Nendest 86 protsenti olid eestlased, kaks protsenti venelased ja kaks protsenti soomlased, kellele järgnesid grusiinid ja ukrainlased. 

Keskmine õpirändur oli 28-aastane ja kõige eelistatumad sihtkohad olid Saksamaa, Soome ning Hispaania. Haridustöötajate sihtriigid olid mõnevõrra teises järjestuses: esikolmiku moodustasid Soome, Ühendkuningriik ja Saksamaa.
  
Eesti õpirändurite seas oli kõige rohkem humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna, inseneriteaduste, teenindus ning haridusvaldkonna erialade esindajaid. Töötajate õpirändes moodustasid kaks kolmandikku kõrgkoolide töötajad, kellest 40 protsenti käis partnerasutustes õpetamas.

Õppeasutustest olid kõige aktiivsemad õpirändes osalejad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kutsehariduskeskus ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus. 

Eestisse rändas viimase viie aastaga Erasmus+ programmi raames sisse ligi 16 000 inimest, mis on küllaltki tasakaalus Eestist välja suundunud õpirändega.
  
 Erasmus+ hariduse õpirändega Eestisse tulnud õpiränduritest 70 protsenti olid õppurid ja 30 protsenti töötajad. Rahvustest õppis siin kõige rohkem sakslasi, kellele järgnesid prantslased, itaallased, soomlased ja lätlased. Sissetulnute seas oli ka eestlasi, kes elavad väljaspool Eestit. 

Eestisse tulevatest õpiränduritest olid 56 protsenti naised ja 44 protsenti mehed ning nende keskmiseks vanuseks oli 26 aastat.

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogramm Erasmus+ tähistas 2017. aastal kolmekümnendat sünnipäeva, Eestis vahendab programmi Sihtasutus Archimedes alates 1997. aastast. 

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis.

Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Anna-Liis Torm-Kriisi artikkel on ühiskonnas laialdast kajastust leidnud vaktsineerimisvastasuse teemal. Oma töös analüüsis ta haigla personali soostumist gripivastase vaktsineerimisega ning kirjeldas seda mõjutavaid tegureid. Ta leidis, et vaktsineerimisega mittesoostumine on seotud vaktsineerimist puudutavate teaduslike teadmiste puudulikkuse või vaktsineerimisega seotud uskumustega.

Põllumajanduses taimekaitsevahendite kasutamise hoogustudes suureneb ka keskkonna saastumise oht. Rõngu Keskkooli 11. klassi õpilane Heiko Viksi keskendus jätkusuutlikkuse, ökoloogilise tasakaalu ja puhta keskkonna temaatikale. Oma töös uuris ta inimeste teadmisi mahetoidust ja selle tarbimisest ning teadlikkust tavapõllumajanduses kasutatavate toidu tootmise meetoditest. Linnastunud keskkonda uuris Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Rain Alvar Kõllamaa, kes võttis vaatluse alla gümnaasiumiõpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid. Samuti vaatles ta, kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja keskkonnale.

Kultuur ei tähenda siiski ainult kultuuri väljendusvahendite loomist ja neist osa saamist, selle all peetakse silmas ka põlvkondlikult edasiantavaid tavasid, norme ja väärtusi, mida saab vaadelda sotsiaalse tegevuse kirjutamata reeglitena. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Elisa Monticelli töö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist sega- või mitte-eesti perekonnast pärit Eesti noorte seas.

1930. aastatel Tartu Mart Reiniku Koolist tehtud foto alusel loovtööna valminud linoollõiget tutvustav 8. klassi õpilane Triin Kuusk annab lisaks oma loomeprotsessi avamisele ka ülevaate kooli ajaloost ning koolimaja ja selle arendusi projekteerinud arhitektide tegevusest. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Hana Geara uuris maailma mastaabis unikaalse eesti hobuse värvikirevuse põhjusi ja hõbemutatsiooni päritolu eesti hobuse genofondis. Lisaks eesti hobuse värvikirevuse tagamaade selgitamisele kirjeldab ta ka Eestis ainulaadse geneetilise ekspertiisi läbiviimist.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Põnevat lugemist!

Andu Rämmer, Akadeemiakese toimetaja

Varasemalt on Eesti noored aednikud võistelnud vabariiklikul kutsemeistrivõitlustel „Noor aednik“. Kuna Euroopas pole ühtegi rahvusvahelist ainult aednikele suunatud võistlus, tekkis korraldajatel mõte eestlastele konkurentsi pakkuma kutsuda aianduslikku õpet pakkuvate Euroopa kutsekoolide õpilased.

„Räpinas on ka varem toimunud rahvusvaheline nooraednike võistlus, neid toimub Euroopas praegugi, kuid lisaks aiandusele on need seotud maastikuehituse ja floristi erialade võistlusülesannetega. HortOlympics võistlus on mõeldud vaid aednikele. Mul on hea meel, et rahvusvaheline huvi on suur ja nii mõnigi riik tuleb siia, et kogemusi saada ja õppida meie korraldusest – mitmed külalised on oma koduriigis riiklike võistluste korraldajad,“ kommenteeris võistluse korraldaja Liisi Kont.

Eesti parima noore aedniku selgitavad välja Räpina Aianduskooli ja Luua Metsanduskooli õppurid. HortOlympics rahvusvahelistel võistlustel osalevad võistlejad lisaks Eestile 14 riigist: Austria, Holland, Itaalia, Läti, Luxemburg, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Inglismaa, Taani, Tšehhi, Ungari.

Toimub meeskondlik võistlus kutseõppeasutuste õpilastele, kus ühest koolist on oodatud osalema kuni kaks kaheliikmelist võistkonda. Võistlusalasid on kahe päeva jooksul 20. Võistlusülesannete hulka kuulub taimede tundmine, istutamine, viljade kaalu määramine, kastmissüsteemi ehitus, väetamine ja palju muud. Võistlusi hindavad aiandusmaastiku suurimad spetsialistid.

Võistlust toetavad Maaeluministeerium ja Innove, auhindu panevad välja Seedri Puukool OÜ, Aran PM OÜ, Reginett OÜ, Click & Grow, TAMI Automatics, Matogard OÜ, Green Top OÜ, aianduskeskus Gardest, AS Värska Vesi, Sagro AS, Kanepi Aiand, Seston Seemned OÜ ja Tamme talu. 

Aedniku kutsemeistrivõistlus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele, kes õpivad kutseõppeasutustes aianduse valdkonna erialadel. Võistluse eesmärk on võimaldada kutseõppeasutuste õpilastel näidata oma kutseoskusi, tutvustada kutsehariduse võimalusi ja välja selgitada parim noor aednik.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade

OSKA uuringujuhi Terje Kaelepi sõnul saab IT-baasõpet pakkuda kutsevaliku aastal ning juba transpordi, logistika või mootorsõidukitega seotud erialad valinud õppuritele leida sobivaid valikaineid. „Kutsekoolide hinnangul  on mootorsõidukitehniku kutsestandardi uuendamisel vaja kirjeldada tulevikuks vajalikud erialased IT-oskused," loetles Kaelep võimalikke lahendusi.

Transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud eksperdid tõdesid, et tähelepanu tuleb pöörata koolide ja ettevõtete koostööle laborite jm sisseseade kasutamiseks, et õppurid saaksid proovida kõige uuemaid programme. Paljud ettevõtted ei taha lubada praktikante uute seadmetega töötama, kuigi see on õppurite jaoks oluline vajalike oskuste omandamiseks.

Lisaks rõhutasid eksperdid, et enam tuleb õpetada kutseharidusega  ostu- ja laospetsialiste ning mootorsõidukitehnikuid, kes oskaks remontida ja hooldada  suuremaid ja keerukamaid sõidukeid. Ostu- ja hankespetsialistide koolitamiseks avas Tallinna Majanduskool eelmisel aastal  uue õppekava.

OSKA transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringus tehti ettepanekuid õppe vastavusse viimiseks tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusega. Enamik uuringu ettepanekutest on kas juba ellu viidud või plaanitakse ellu viia aasta (55%) või kahe (25%) jooksul.

Uuringu koostamises osalenud eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks pakuti välja võimlaikke tegevusi.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2027 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: SA Kutsekoda pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Riik pakub tasuta tööalaseid koolitusi 11 000 inimesele
• OSKA uuring: Eesti hariduse väljakutse on õpetajate järelkasvu kindlustamine

2017. aastal toimus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (IVKHK ) esimest korda teatrifestivali, mis muutus kohe rahvusvaheliseks. Nii nagu ütles esimese festivali avamisel kooli juht Hannes Mets: "Meie õpetame oma keskuses erinevaid erialasid. Kuigi teater ei ole meie sfäär, on näitlemine ka eriala ja sellepärast sündiski meie seinte vahel selline idee!"

Mõte sellise ürituse läbiviimiseks tekkis IVKHK teatri UNDERWOLD režissööril Anna Tereštšenkol. Kutsehariduskeskuse katuse all õpivad erinevate erialade õpilased. Neile ei ole tähtis ainult teooria, vaid ka praktika ning kui praktika tulemused on nähtavad suurel üritusel, tekitab see uhkust enda tulevase ameti üle ja arendab erialaseid teadmisi.

Esimesel aastal kestis festival kaks päeva ja näha sai 19 etendust. Järgmisel aastal kasvas festival kolmepäevaseks, etendusi oli rohkem kui 20. Tänavu kestab festival samuti kolm päeva, kuhu mahub 30 etendust teatrikollektiividelt neljast riigist: Eesti, Leedu, Valgevene ja Venemaa. 

Festivalil on veel üks huvitav lisa, mida hakkasid armastama kõik osalejad – kõik kolm päeva näidati esitusi internetis otseülekandes. Festivali lõpus on režissööridel võimalus salvestus oma lavastusest väga hea kvaliteediga alla laadida. See on isetegvuslikele kollektiividele väga oluline. Festivali  „Kõik teed viivad teatrisse“ avamine toimub 30. mail kell 10.00 Ida-Virumaa  Kutsehariduskeskuse Sillamäe õppekohas. Kohe peale festivali avamist algavad esimese festivalipäeva etendused. Sissepääs kõigile etendustele on tasuta! 

Festivali kava saad alla laadida siit: 

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse info

13. maist kuni 17. maini 2019 toimus üleriigiline nutiviktoriin “Nutt tuleb peale”, mida korraldas Pärnu Rääma Põhikool. Eesmärk oli kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil 2019. aasta kevadel üle 2300 võistkonna

Võitjad on toodud vanusegruppide kaupa.

1. - 3. KLASS
1. koht: võistkond Kuldne Kolmik (Valguta Lasteaed-Algkool)
2. koht: võistkond Policei (Raasiku Põhikool)
3. koht: võistkond E*** K*** (Laeva Põhikool)

4. - 6. KLASS
1. koht: võistkond lõvid (Hummuli Põhikool)
2. koht: võistkond Kolm Teemadit (Kanepi Gümnaasium) 
3. koht: võistkond Beehopperid (Saku Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. koht: võistkond Planeedid (Pelgulinna Gümnaasium)
2. koht: võistkond Dima (Tapa Vene Põhikool)
3. koht: võistkond simoonlahe (Imavere põhikool)

10. - 12. KLASS
1. koht: võistkond Unimüts (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium)
2. koht: võistkond Margus (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium)
3. koht: võistkond Keidy-Liisa (Rapla Täiskasvanute Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank. 

Aitäh ligemale 5000 võistkonnale, kes õppeaastal 2018/2019 osalesid meie nutiviktoriinil “Nutt tuleb peale”!

Kohtume sügisel 2019!
Rääma Nutiajud

Foto: Unsplash, Aleksander Vlad

Samal teemal:

• Algas üleriigiline nutiviktoriin "Nutt tuleb peale"
• Pärnu Rääma Põhikooli 1. koht Euroopas matemaatikavõistlusel

​Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolide õpilased, tudengid, täiskasvanud). Maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lehele lingid.ee/viki2019.

​NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on
nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele
ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Lisaküsimuste korral kirjutage Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee.

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Avafoto: Unsplash, Pankaj Patel

Samal teemal:

• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse