Rahvusvahelise teadlasvõrgustiku EU Kids Online värske raporti kohaselt paistavad Eesti lapsed Euroopa eakaaslaste seas silma väga aktiivse ja mitmekülgse netikasutusega, samas kogevad nad võrdlemisi vähe veebiriske. Häirivate netikogemuste osas on Eesti lapsed Euroopa keskmisel tasemel.

Enamik uuringus osalenud 19 Euroopa riigi 9–16aastastest lastest kasutab nutitelefoni iga päev või peaaegu kogu aeg. Võrreldes 2010. aastal korraldatud üle-Euroopalise küsitlusega on oluliselt kasvanud nii nutitelefoni kasutavate laste osakaal kui internetis veedetav aeg.

Euroopa riikide vahel on endiselt suured erinevused. Näiteks varieerub laste keskmine internetis veedetav aeg 2,2 tunni (Šveitsis) ja 3,6 tunni (Norras) vahel päevas. Eesti lapsed on 2,9 tunni pikkuse netipäevaga Euroopa keskmisel tasemel, paigutudes koos Leedu ja Tšehhiga 7.–9. kohale. Peamiselt vaatavad noored internetis videoid, suhtlevad pere ja sõpradega, külastavad sotsiaalmeediat ja mängivad mänge. 

Eesti ja Leedu eristuvad heas mõttes

Uuring kaardistas osalenud riigid laste internetitegevuste mitmekülgsuse ning kogetud netiriskide ja -kahju alusel. Eesti lapsed harrastasid küsitlusele eelnenud kuul keskmiselt enam kui üheksat erinevat netitegevust, kuuludes sellega Euroopa paremikku. Samas kogesid nad aastas vähem veebiriske (alla 1,5) kui Euroopa eakaaslased keskmiselt. Samasugused näitajad iseloomustavad lisaks Eestile veel üksnes Leedut.

EU Kids Online’i Eesti uurimisrühma juht ja Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus ütles, et Eesti ja Leedu sedavõrd positiivne eristumine oli tema jaoks uuringu suurim üllatus. „Eesti laste veebikäitumine on muutunud küpsemaks ja targemaks, nad oskavad paremini kasutada netimaailma võimalusi, vältides seejuures liigseid riske,“ sõnas Kalmus.

Arenguruumi veel on

Neljandik Eesti 9–16aastastest lastest tunnistas, et küsitlusele eelnenud aastal kogesid nad internetis midagi häirivat ehk mõnd netikahju liiki. See näitaja vastab Euroopa keskmisele (25%) ning on jäänud samaks võrreldes 2010. aastaga.

Eesti lastele valmistab peamiselt muret ebasõbralik veebikeskkond: küberkiusamine ja vihasõnumid. Küberkiusu kogenud laste osakaal ei ole aastatega langenud, kuid Eesti ei kuulu selle näitajaga enam Euroopa tippu. Ühtlasi on võrdlemisi vähe Eesti lapsi (12%) olnud küberkiusamisest tõsiselt häiritud (näiteks Tšehhis on see näitaja 29%).  

Eesti lapsevanemad on tublid      

Laste internetikasutus on saanud peredes üha tavapärasemaks jututeemaks: 59% uuringus osalenud 9–16aastastest Eesti lastest väitis, et räägib sageli või mõnikord oma vanematega sellest, mida ta veebis teeb. Kuigi lapsevanema aktiivsemat vahendamist võib täheldada enam tüdrukute ja nooremate laste puhul, on Eesti vanemad üldiselt hakanud laste internetikasutusele varasemast enam tähelepanu pöörama.

EU Kids Online’i Eesti uurimisrühma liige, Tartu Ülikool meediauuringute professor Andra Siibak tõdes, et väga rõõmustav on näha, et kaheksa aasta taguste tulemustega võrreldes on Eesti vanemate toonane üsna muretu suhtumine laste internetikasutusse tasapisi muutuma hakanud ning vanemad rakendavad erinevaid vanemliku vahendamise strateegiaid üha aktiivsemalt.

Teiste riikide võrdluses paistavad Eesti vanemad muuhulgas silma selle poolest, et ei jaga üldjuhul internetis lapse kohta sellist sisu, mis tunduks lapsele ebasobiv või eemaldamist vajav. Küsitlusele eelnenud kuu jooksul oli vaid 1% uuringus osalenud Eesti 12–16aastastest palunud oma vanematel nende kohta tehtud sotsiaalmeediapostitus eemaldada. Selle näitajaga jagasime teiste riikide võrdluses esikohta Saksamaa, Leedu ja Slovakkiaga.

EU Kids Online’i võrgustik koondab enam kui 30 Euroopa riigi teadlasi, kes tegelevad laste ja noorte internetikasutuse uurimisega. EU Kids Online’i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25 Euroopa riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning sellekohaste soovituste ja juhendite väljatöötamiseks. Uurimistulemuste põhjal antakse soovitusi laste internetiturvalisuse ja meediakirjaoskuse edendamiseks. Eestit esindab EU Kids Online’i võrgustikus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi uurimisrühm. Rohkem infot on EU Kids Online Eesti veebilehel. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kogumik materjale turvalise interneti päeva tähistamiseks

 Sellel aastal on fookuses teema “Laps teeb, mida laps näeb”. Sooviksime teada, mida lapsed arvavad täiskasvanu või vanema sõbra eeskujuks olemisest digikeskkonnas?

Ootame õpilasi oma arvamust avaldama meemide kaudu, mis on seotud digikeskkonnas eeskujuks olemisega.

Kõik 4.-12. klasside õpilased on oodatud meeme saatma!

Meem on eestikeelne.
Meemi laeb üles õpetaja Facebooki gruppi “Meemiarvamus”.
Juurde lisada kooli nimi, õpilase nimi või alias ja klass/vanus ning juhendaja nimi ja e-mail. 
Meemide saatmise aeg: 01.-10.veebruar 2020. 

Projekti "Targalt internetis", Pärnu Rääma Põhikooil ja Pelgulinna Gümnaasiumi korraldusmeeskond esitab meeme "Targalt internetis" koduleheküljel ja sotsiaalmeedia vahendusel. Osalemisega annab iga meemilooja loa selle avalikuks esitamiseks. 

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Veebruaris stardib üleriigiline meemikonkurss “Rõõmud või mured digimaailmas”

Kogumikust on loodetavasti abi temaatiliste ürituste korraldamisel nii turvalise interneti päeval kui ka muul ajal.

Kogumiku leiab siit.

2020. aastal tähistatakse turvalise interneti päeva 11. veebruaril. Sellega seoses teeb HITSA ja projekt "Targalt internetis"  juba traditsiooniks saanud üleskutse seda ka oma koolis temaatilise üritusega tähistada.

Andke oma üritusest teada veebilehel www.targaltinternetis.ee. Kõik oma ürituste kohta infot jaganud koolid, lasteaiad jt haridusasutused kantakse Eesti kaardile. Nii saate jagada, mida huvitavat ette võtate ning saate ka teada, mida põnevat teised korraldavad. 

Tähistame koos laste ja noortega turvalise interneti päeva tänavu veelgi võimsamalt! 

Foto: Troy Chen, Unsplash

Samal teemal:

• Ekspert: lapsevanemad võiksid olla rohkem kursis noorte juutuuberite arvamustega
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

„Vlogide, kommentaaride ja muu vaatamine pole loomulikult koheselt negatiivne, kuid lapsevanemad peaksid kindlasti üritama hoida avameelset suhtlust lastega selles osas, mida nende noored vaatavad ja keda jälgivad,“ selgitas programmi "Õpilaste digitaalne IQ" juht Egle Tamelyte. „Noorte digiharidus on üha parem, kuid siiski ei suuda noored alati adekvaatselt mõista ja tõlgendada sisu, millega nad kokku puutuvad. Laste lemmikjuutuuberid on aga ka tihti ise noored, kes alles oma teed leidmas ja mõistmas, et nende sõnadel ja tegudel võivad olla suured tagajärjed.“ 
  
Tamelyte lisas, et programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames korraldatud küsitlusest ja koolides toimunud vestlusringidest koorus samuti välja, et kuna noored on digimaailmas olnud sees n-ö algusest peale, siis kohati on nende arusaamad kübermaailmast teistsugused. „See kehtib ka näiteks küberkiusamise ja autoriõiguste kohta – tihti ei saada arugi, et mingi tegevus võiks olla kiusamine või et kõik internetis olev pole vabaks kasutamiseks,“ märkis Tamelyte. 
  
Tartu Ülikooli tudengi Marget Miili sellel kevadel valminud lõputööst selgus näiteks, et üle pooletuhandest küsitletud 9-13aastasest noorest kõigest neli ütles, et ei vaata YouTube’i videoid üldse. „Tuli välja, et paljud noored ei pane tähelegi, et nad oma lemmik mikrokuulsuseid järgi teevad. Seega näiteks ei pruugita ka tajuda, kas jälgitav juutuuber räägib mingist teemast või tootest ärilisel eesmärgil või mitte. Samuti ei saa lapsed veel väga aru, millal on tegemist sarkasmiga ja millal mitte,“ selgitas Miil. 
  
Tartu Ülikooli uurimistööst selgus ka, et Eesti noored hakkavad juba 11-aastaselt jälgima juutuubereid, kes edastavad kohati rassistlikku ja seksistlikku sisu. Miil lisas, et näiteks intervjuudes sai ta ka vastuseks: “vihakommentaar on siis, kui lause lõpus on hüüumärk ja kui ei ole, siis on tegu naljaga”.
  
Digiharidusprogrammi "Digitaalne IQ" patroon juutuuber Victoria Villig soovitus noortele on kriitiliselt mõelda, miks keegi YouTube’is teatud asju ütleb või teeb. „Mõnele on see oluline karjäär ja tal on lihtsalt raha vaja. Eriti, kui on tegemist näiteks alles alustava juutuuberiga. Samas, kui see on keegi, keda oled juba pikalt jälginud ja tunned seda inimest, siis oled tuttav tema stiili ja arvamustega, mis võivad tema hinnangud sulle hoopis usaldusväärsemaks teha,“ lausus Villig. 
  
Koolitusprogrammi "Õpilaste digitaalne IQ" eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsuti noori ise looma käitumisetiketti internetis. Võistluse tulemused ja Eesti noorte netikett valmib jaanuari lõpuks.

Täpsemat informatsiooni leiab kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.  

Programmi Facebook: 
www.facebook.com/NetikettEE 
 
 *EU Kids Online raport Eesti kohta

Allikas: programmi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• 11. veebruaril tähistame turvalise interneti päeva
• Nõuanded, kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks

Turvalise interneti päeva tähistatakse ülemaailmselt pea 160 riigis ning üheskoos tõmmatakse tähelepanu interneti turvalisele ja oskuslikumale kasutamisele. Lastekaitse Liidu, Tallinna Tehnikaülikooli ja HITSA koostöös toimuvates töötubades valmib igal osalejal grupitööna praktiline tunnikava digitaalse ohutuse ja küberkaitse teemade õpetamiseks.

Töötubade teemad ja tegevused

• KüberPähkli uuringu tulemuste tutvustamine (Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikool)
• Uute tunnikavade teemade ajurünnak
• Olemasolevate digitaalse ohutuse tugimaterjalidega tutvumine (võimalusel juba kodutööna)
• Uute tunnikavade loomine ja olemasolevate materjalide komplekteerimine vastavalt vanuseastmele ja vajadustele
• Valminud tunnikavade tutvustamine

Kõikidel osalejatel on võimalus anda oma nimi üles e-ohutuse koolitajaks saamiseks, kellele projekti "Targalt internetis" koordinaatorid saavad suunata koolide ja lasteaedade koolitussoove.

Töötubadesse ootame alus-, põhi- ja keskhariduse ning kutsekoolide (arvuti)õpetajaid ja haridustehnolooge, kes digitaalset ohutust oma asutuses õpetavad või selle vastu huvi tunnevad.

TÖÖTUBADE AJAKAVA

Kell 9-12 töötuba lasteaiaõpetajatele 
TalTech Mektory (Raja 15, Tallinn)
Registreerumine 

Kell 9-12 töötuba III kooliastme, gümnaasiumi ja kutsekoolide õpetajatele
HITSA nutiklass (Akadeemia tee 21/4, Tallinn)
Registreerumine 

Kell 13.30-16.30 töötuba I-II kooliastme õpetajatele
TalTech Mektory (Raja 15, Tallinn)
Registreerumine 

Infot targaks toimetamiseks internetis leiab projekti “Targalt internetis” kodulehelt. Muu hulgas on projekti raames koostatud tunnikavad, mida on lihtne kasutada internetiturvalisusest rääkimiseks põhikoolis. “Targalt internetis” projekti viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalkindlustusamet ja HITSA.

Avafoto: Photo by stem.T4L on Unsplash 

Samal teemal:

• Nõuanded, kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

Soovitatav ekraaniaeg on väiksem, kui arvame

Teadlaste sõnul ei ole kuni kaheaastaseid lapsi üldse soovitatav nutiseadmetega kokku viia. Koolieelikutele on sobivaks kasutusajaks kuni 30 minutit päevas ning kooliealistel lastel on soovitatav maksimaalne nutiseadmete ekraaniaeg kuni kaks tundi päevas.

Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaku sõnul kasvab uuringute järgi vanusega ka ekraanide ees veedetav aeg. Eestis 2018. aasta suvel läbi viidud rahvusvahelise küsitlusuuringu EU Kids Online andmetest nähtub, et vanemad lapsed veedavad nii tavalisel koolipäeval kui ka nädalavahetusel nutiseadmete kaudu internetis rohkem aega kui 9-12 aastased. 15-17 aastastest on tavalisel koolipäeval 4-5 tundi internetis 28% lastest, seevastu 9-10 aastastest veedab sama kaua aega internetis kõigest 7%.

Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina ütles, et kõikide nutiseadmete kasutamise puhul võiks jälgida mõõdukuse piiri. “See kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta, nutitelefonidel on palju kasutuseesmärke, kuid on oluline, et inimene ennast virtuaalmaailma ära ei kaotaks,” sõnas Mishina.

Vaatamata sellele veedavad inimesed siiski palju aega ekraanide ees, seega vähim, mida lapse tervise vaatenurgast teha saab, on valida kõige silmasõbralikuma ekraaniga seade. „Üks ohtlikumaid faktoreid on sinine valgus, mis võib silmades tekitada pöördumatuid kahjusid ja põhjustada unehäireid. Seega telefoni valimisel tasub jälgida vastavaid sertifikaate (näiteks TÜV Rheinland) ja eelistada telefoni, mille ekraanilt on sinine valgus välja filtreeritud,“ ütles Mishina.

Kas mu laps on nutisõltlane?

“Enne kui lapsi nutisõltlasteks sildistada, tuleks küsida, mis on need tegevused, mida lapsed digiseadmetes teevad,  millele nad kulutavad kõige enam aega, mis olukordades kasutus toimub ning millal ja kui kaua seal aega veedetakse,” ütles Siibak. 

Siibaku sõnul on nutiseadmed niivõrd multifunktsionaalsed, pakuvad palju erinevaid võimalusi erinevate vajaduste rahuldamiseks. Seega tõik, et inimene nutiseadmeid palju kasutab, ei pruugi tingimata tähendada, et tal on nutisõltuvus. 

Lisaks suhtlusvõimalustele ja meelelahutusele on digiseadmed ja internet muutunud oluliseks õppeprotsessi osaks.

Appi tulevad ekraaniaja piirangud 

Jekaterina Mishina sõnul on enamikes telefonides sisseehitatud ekraaniaja piiramise funktsioon. “See võimaldab lapse nutitelefonile määrata lubatud päevase kasutusaja või ajavahemikud, mille täitudes enam valitud funktsioone kasutada ei saa. Helistamine ja muu hädavajalik jääb loomulikult avatuks,” ütles ta.

Laste nutiseadmes kuluvat aega ei pea Siibaku hinnangul tingimata käskude ja keeldudega reguleerima hakkama. Eelkõige ongi lapsevanemal vaja aktiivselt sekkuda ja olla kursis sellega, millega tema laps internetis tegeleb ja probleemide korral tegutseda. Siibaku sõnul võiksid lapsevanemad hea seista ka selle eest, et lapsel on igapäevaselt erinevaid tegevusi, millega oma aega sisustada.

Tema sõnul nähtub EU Kids Online uuringutulemuste pinnal, et viimastel aastatel on kasvanud nende lapsevanemate arv, kes kasutavad lapse internetitegevuse jälgimiseks erinevate rakenduste abi, ehk tegelevad lapse internetikasutuse tehnilise vahendamisega – 2018. aastal kasutas 37% uuringus osalenud vanemast vähemalt ühte kolmest tehnilise piirangu meetodist (vs 2010 oli selliseid vanemaid 16%).

Allikas ja foto: Huawei ja Tartu Ülikooli koostöös valminud pressiteade.

Samal teemal:

• Aasta lõpuks uuendatakse ligi 170 kooli internetivõrgud
• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid

„Oleme noorte digiteadmiste parandamisega tegelenud Baltikumis juba mitmeid aastaid ning peamine õppetund meile endale ongi olnud see, et kui isegi noorte passiivne teadmine netiga seotud teemadest on hea, siis reaalne tajumine, et kõik, millega nad netis tegelevad jääb sinna üles igaveseks on väga madal,“ selgitas Egle Tamelyte, Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ juht Baltikumis.

„Näiteks meie suvel tehtud uuring näitas, et kuigi noorte sõnul on nad erinevatest ohtudest teadlikud, siis ikkagi tervelt 73% neist lisab sotsiaalmeedias enda sõbraks täiesti võõraid isikuid, mille läbi võivad noored sattuda lihtsalt petturite, küberkurjategijate või isegi pedofiilide meelevalda.“

„Ohtude kehva tajumise näiteks võib tuua ka juhtumid, kus grupivestlustes jagatakse omavahel kõiksugu pilte ja informatsiooni, aga ei teadvustata, et lõpuks pole grupivestlus ikkagi täiesti privaatne ja salajane ruum,“ selgitas Tamelyte. „Kui näiteks keegi jagab seal mingit lapspornograafilist sisu, siis lõpptulemus võib olla see, et kõik grupivestluses viibinud satuvad uurimise alla.“

Meemide loomine ja jagamine võib olla küll populaarne, kuid ka sellega kaasnevad suured ohud. „On olnud juhtumeid, kus tehakse kellestki kolmandast isikust meem, kuid ei mõisteta, et sellega on tegelikult esitatud laim või räige süüdistus. Noored aga ei seosta meemi üldse millegi reaalsega,“ lisas Tamelyte.

Just noorte digioskuste ja -teadmiste parandamise eesmärgil käivitus sellel sügisel Eestis programm Õpilaste Digitaalne IQ, mille raames arutlevad eksperdid ja noored sisuloojad digimaailma ohtude ja võimaluste teemadel. Kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Lisaks toimuvad ka avalikud loengud 16. oktoobril Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, 30. oktoobril Tartu Tamme Gümnaasiumis ning 26. novembril Viimsi Gümnasiumis. 

Lisaks kutsutakse programmi raames kõiki Eesti koole panema 9.-12. klasside õpilastest kokku võistkondi, et luua mõnel aktuaalsel internetiteemal multimeediasisu ning esitada see Netiketi konkursile. „Eesmärk on luua Eesti kooliõpilaste ühistööna Eesti esimene internetietikett ehk normide ja väärtuste kogum, kuidas tuleks internetis leiduva sisuga toimetada ja omavahel suhelda nii, et see vastaks heale tavale,“ selgitas Tamelyte.  
  
Võistluse patroonid on laulja ja näitleja Kristel Aaslaid ning juutuuberid Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.

Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini ning parimad tööd kuulutatakse välja järgmise aasta veebruari alguses toimuval pidulikul koosviibimisel. Võistluse tingimused ja reeglid on kirjas www.digitaalneiq.ee kodulehel, samuti avaldatakse lehel kvalifitseerunud võistlustööd.  

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma 

Netiketi nime kandval võistlusel kutsub tehnoloogiafirma Samsung üles kõiki Eesti koole panema 9.-12. klasside õpilastest kokku võistkondi, mis loovad mõnel aktuaalsel internetiteemal multimeediasisu ning esitavad selle konkursile. Detsembri keskpaigaks laekunud töödest saabki kokku internetietikett ehk netikett, mis peegeldab digimaailma olemust läbi noorte silmade ning sätestab omavahelised suhtlus- ja käitumisreeglid.

  
“Samsung käivitas sel aastal Eestis kooliõpilastele mõeldud programmi “Digitaalne IQ”, mis keskendub digihariduse propageerimisele ja edendamisele. Selle programmi raames viime kõikidele kooliõpilastele läbi Netiketi võistluse, et neid ärgitada aktuaalsetel digimaailma teemadel kaasa mõtlema,” ütles programmi juht Egle Tamelyte.
  
“Tänapäeva noorte elu keerleb väga palju virtuaalmaailmas, seetõttu peaks nende oskused ja teadmised internetikäitumise ja seal leiduva sisu osas olla põhjalikud. Usume, et võistlus on hea vahend erinevate digiteemade käsitlemiseks ka koolide arvutiõpetajatele,” lisas Tamelyte.
  
Õpilased saavad võistlusel valida seitsme teema vahel, milleks on küberhügieen, küberkius, andmete turvalisus, autoriõigused, internetisõltuvus, veebis leiduv ebasobiv sisu ning suhtlemine ja käitumine digimaailmas. Neil teemadel tuleb esitada Eesti ekspertidest koosnevale sõltumatule žüriile multimeediaprojekt, mis võib olla video, meemide kogum, joonistus või mõni muu digitaalne vorm.
  
“Ärgitame õpilasi julgelt kasutama oma loovust ning koostöös juhendajatega välja mõtlema projekte, millest võiks kasu olla kõikidel kooliõpilastel,” rääkis Tamelyte. “Parimad tööd saavad Samsungi poolt ka väärikate auhindadega premeeritud.”
 
Võistluse patroonid on armastatud laulja ja näitleja Kristel Aaslaid ning tuntud juutuuberid Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson, kes viivad Digitaalse IQ programmi kodulehel www.digitaalneiq.ee läbi ka mitmeid videointervjuusid, et teemat noortele lähemale tuua.

 “Näeme oma igapäevatöös, et internetis suheldes arvavad inimesed, et nad on piisavalt anonüümsed ning seetõttu muutuvad nad üksteise vastu hoolimatuks. Soovime seda muuta, et keegi ei peaks end internetis halvasti tundma,” rääkis Villig. “Just selleks ongi vaja luua noortele nende enda netikett.”
 
Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini ning parimad tööd kuulutatakse välja järgmise aasta veebruari alguses toimuval pidulikul koosviibimisel. Võistluse tingimused ja reeglid on kirjas www.digitaalneiq.ee kodulehel, samuti avaldatakse lehel kvalifitseerunud võistlustööd. 

Allikas: korraldajate info. Fotod Netiketi võistluse väljakuulutamiselt Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis, Marko Paloveer.

Samal teemal:

• Kuidas ära tunda lapse sõltuvust nutiseadmetest ja kas see on üldse ohtlik?
• Kutsekooliõpilased asuvad võidu digilahendusi looma

Millised on väikelaste puhul ekraanimeedia tarvitamise ning mängimisega seotud suurimad hüved, millised aga ohud? Millele tuleks lapsevanematel oma võsukeste digihügieeni puhul tähelepanu pöörata?

Saatejuht Sven Paulus vestles Tallinna Ülikoolis sel teemal doktoritöö kaitsnud lektor Elyna Nevskiga. Kuula saadet siit! 

Foto: Unsplash, Kelly Sikkema

Samal teemal:

• Uus reaalsus, mida õpilased naudivad
• Eesti lapsed tunnevad end internetis enesekindlalt

Seda enam on kõikidel Eesti kodanikel oluline mõista valdkonnas toimuvat ning osata hinnata võimalikke ohukohti.

Küberkonverentsi korraldaja, Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskuse teaduri Birgy Lorenzi kinnitusel on tagajärgedega tegelemisest olulisem ennetada probleeme ja teada, mida teha, kui midagi on juhtunud. Tema sõnul on Eesti inimesed neutraalse tehnoloogia usku, aga kui me ei mõista, milliseid otsuseid kübermaailmas tehakse, siis on see oht julgeolekule. Ta lisas, et kui tehisreaalsus on juba kohal iseauto või pakiroboti näol, siis edaspidi suudame oma elus teha paremaid otsuseid kasutades suuri andmemahte. See võib puudutada tervishoidu, riigivalitsemist või targa linna teenuseid.

Konverentsi esinejate hulgas on Andrus Padar Kaitseliidu küberkaitseüksusest, tarkvarateaduse professor Tanel Tammet, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi spordibioloogia professor Kristjan Port ning Marily Hendrikson StartUp Estoniast. Hilisemas paneelvestluses diskuteerivad Eneken Tikk (TalTech), Henrik Roonemaa (Geenius), Lauri Tankler Riigi Infosüsteemi Ametist ja Kristin Ehala (SIFR) selle üle, kuidas tehisintellekti tulek küberkaitset ja ühiskonda mõjutab.

TalTechi Mektorys toimuva konverentsi avavad infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan, Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Erki Kodar ning Maarja Kirtsi Eesti Interneti Sihtasutusest.

Konverentsi ajal toimub ka Kübernaaskli võistlus, milles osalevad noored püüavad hakkama saada külmal maal asuva tehisintellektiga, mis teeb otsuseid efektiivsuse baasil. Näiteks on süsteem otsustanud, et inimesed tuleb maalt välja ajada, kuna nad on hakanud liigselt jäätist sööma ja seetõttu temperatuur kogu aeg kasvab ja varud vähenevad. Võistlejate eesmärk on seda protsessi takistada. Konverentsi lõpus tunnustatakse Kübernaaskli võistluse parimaid.

Küberkonverents toimub projekti „Targalt internetis V“ raames ja selle läbiviimist toetab Euroopa Komisjon.

Allikas: TalTechi pressiteade. Foto: Unsplash, Mika Baumeister.

Samal teemal:

• Kübernaaskli parimad on selgunud
• Küberkonverents "Küberkaitse ja tehisreaalsus"