Konverentsi lõpus peeti kaks vestlusringi: ühes said sõna õpilased, teised haridustöötajad. Mõlemast jäi kõlama kaks tõsiasja: esiteks, et nii mõnelgi juhul teavad õpilased netivõimalustest juba rohkem kui õpetaja ning teiseks, et netiteadlikkuse õpe oleneb suuresti konkreetsest koolist.

„Kool ise muutub õppivaks organisatsiooniks. Ehk tulebki osa õppetööst korraldada nii, et muna õpetab kana. Eesti õpilased ei ole enam õpetamise objektid, vaid ressurss kaasõpetajana,“ ütles Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere.

Laanpere ütles välja ka selle, et koostöös haridusministeeriumiga luuakse parajasti pilveteenust tööpealkirjaga „Pilvik“, kuhu aasta lõpuks peaks olema võimalik oma õppematerjale üles laadida mitte ainult õppematerjalide loojatel ja õpetajatel, vaid ka õpilastel.

Loe edasi Õpetajate Lehest.

Allikas: Õpetajate Leht.

Samal teemal:

• Nutituuril õpib nutiseadmeid kasutama
• Uus digiturbe mäng õpetab veebikeskkonnas turvaliselt tegutsema
• KRATT aitab plagiaadi vastu võidelda

Digigiris sari jõuab järgmise 12 kuu jooksul lisaks Tartule veel Pärnusse, Paidesse, Kagu-Eestisse ja saartele.

“Digigirlsi missioon on viia tüdrukud tehnoloogiateemadega sinapeale, neid populariseerida ning näidata, et IKT maailm on äge,” põhjendab ettevõtmist Digigirlsi eestvedaja Mari-Liis Lind. “See pole kaugeltki mitte ainult meeste pärusmaa – mida praegu tihtipeale arvatakse,” täiendab ta.

Sarja viiel üritusel korraldatakse mitmeid töötube, kus õpetatakse tütarlastele programmeerimist, tarkvara testimist, andmebaaside käsitsemist, disaini, turundamist ja projektijuhtimist. Töötube viivad läbi hakkajad naised, kes toimetavad rohkemal või vähemal määral IT maailmas. Näiteks tänasel avaüritusel räägivad oma tööst ja viivad õpitubasid läbi tehnoloogia valdkonnas töötavad naised Skype Eestist, Microsoft Eestist, Fortumost, ZeroTurnaroundist, Bang&Olufsenist, Heelosophyst ja Trinidad Consultingust.

Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma sõnul otsustas Skype DIgigirls üritustesarja kaaskorraldada seoses ettevõtte eesmärgiga tuua kiirelt arenevasse IKT valdkonda rohkem naisi. “Tehnoloogiaalased oskused ei piirdu ainult programmeerimisega, seal on palju muudki mängus, mida Digigirls õpetab.” Ta lisab, et seesugused oskused võiksid varuks olla ka teistes valdkondades töötajatel, sest tehnoloogia ümbritseb meid kogu aeg ja igal pool. Lindma sõnul on IKT-sektori üks tunnus suur meeste osakaal - kaks aastat tagasi tehtud mõttekoja Praxis uuringu kohaselt on naiste osakaal IKT-sektoris vaid 22%. “Skype ühe hinnatuima Eesti tööandjana soovib muuta seda, et naisi nii vähe kiirelt arenevas IKT-valdkonnas tegutseb,” selgitas Lindma. 

Digigirlsi korraldajaks on vabaühendus Kogukond Tech Sisters, mis loodi 2012. aastal. Selle eesmärgiks on Eesti (info)tehnoloogia maastiku mitmekesistamine. Ühingu tegevus seisneb naiste seas (info)tehnoloogia valdkonna propageerimises läbi erinevate ettevõtmiste sh koolitused, töötoad ja kokkusaamised. Tech Sisters soovib inspireerida ja jagada liikmete kogemusi, et rohkem naisi julgeks ja tahaks IT teemadel diskuteerida ning ka ise selles valdkonnas tööle asuda.

Allikas: Tech Sisters.

Samal teemal:

• Pärnu koolid loovad digiõpikut õpetajatele
• "Laheda asja" konkursi esikohad noppisid Tallinna õpilased

HITSA-s välja töötatud, haridusasutustele kasutamiseks loodud plagiaadituvastussüsteem KRATT kasutab dokumentidest korduste leidmiseks digitaalsetes arhiivides olevaid töid, eestikeelset Vikipeediat ning eestikeelset internetti ning kontrollib sarnaselt ka kõiki süsteemi käsitsi lisatud töid. Kahtluste ilmnemisel genereerib KRATT raporti, kus probleemsed kohad on võrdlusmaterjaliga kõrvuti ära toodud, võimaldades asjaosalistel anda hinnang lõpliku otsuse tegemiseks.

HITSA infosüsteemide arenduskeskuse juht Eneli Sutt rõhutab, et ehkki KRATT-i teatakse kui plagiaadituvastussüsteemi, on tegu siiski sarnasustuvastusega. „Fakti, kas sarnasuse näol on tegemist plagiaadiga või mitte, peab kindlaks tegema kool. Ei ole ette kirjutatud, et kui kellegi tööst, raamatust või artiklist on võetud viie rea pikkune tsitaat, siis ei ole tegu plagiaadiga, aga kui kuus rida, siis on. KRATT-i tegemise alguses oli suur teema, kas süsteem peaks otsustama plagiaadi üle või mitte. See jäeti ikkagi inimeste teha,” selgitas Eneli Sutt.

Loe edasi Õpetajate Lehest. KRATT-ist on juttu ka tänases Eesti Päevalehes.

Allikas: Õpetajate Leht.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Ülikoolid said programmide abil mitmele plagiaadile jälile

Koolitusel tutvustatakse nutiseadmete omadusi ning seda, kuidas neid kasutada. Õpetatakse kasutama igapäevaseid teenuseid,  infot otsima ning tegema seda kõike turvaliselt.

Koolitus kestab ligi 2,5 tundi.

Nutikoolituse teemad:

1. Nutiseadmete põhimõisted (mis on nutiseade, mis on äpid, andmeside jne)
2. Mida saab nutiseadmetega teha? (internet, otsing, äpid, e-kirjad, kaamera, internetist asjade ostmine, e-teenused/pangateenused)
3. Kuidas kasutada teenuseid? (uudised, ilm, piletid, Skype, eesti.ee, mobiilipank, Mobiil-ID)
4. Kuidas nutiseadmeid turvaliselt kasutada? (ekraanilukk, äpipoed)

Koolituse osaks on ka praktiliste nutiseadmete kasutamise oskuste edendamine.

Loe nutituurist lähemalt ja registreeru: http://www.vaatamaailma.ee/nutituur

Allikas: Vaata Maailma SA.

Samal teemal:

• Interneti kasutamise nädal keskendub nutiseadmete turvalisele kasutusele
• Nutilaborites sai tuhatkond last IT-teadmisi

Autor: Diana Veskimägi, Pärnu Vanalinna Põhikooli haridustehnoloog.

Digivahetunde viime läbi kaks korda nädalas: esmaspäeviti ja neljapäeviti. Esmaspäevaseks digivahetunniks palutakse kõigil osalejatel tutvustamisele tulev rakendus varakult telefoni või tahvlisse tõmmata, et siis kohapeal üheskoos selle kasutamist proovida. Neljapäeval minnakse sama teemaga süvitsi edasi ja vastatakse katsetajate küsimustele.

Eesseisvad digivahetunnid on Google digivahetundide kalendris, juba toimunud digivahetundide kohta kirjutab õpetaja lühikokkuvõtte ja see läheb üles Vanalinna digiblogisse. Digivahetundide graafikut, kalendrit ja tagasisidet haldab haridustehnoloog. Kõige keerulisem oli alguses meeles pidada õiget päeva ja vahetundi, aga nüüd hakkab juba harjumus tekkima. Enamasti on kohal umbes kümme õpetajat ehk paras grupp, kellega koos õppida. Osalejad vahelduvad, sõltuvalt neid huvitavast teemast, sest digivahetundides osalemine ei ole õpetaja jaoks kohutustus vaid võimalus.

Digivahetundide idee sündis ühel konverentsil, kus üks kool rääkis oma ettekandes digiminutitest. Haarasime sellest kinni ja sealt edasi sündis juba digivahetundide kontseptsioon. Oluliseks pidasime just asjaolu, et õpetajad ise õpetavad oma kolleege, nii on iga nädal digivahetunnid eriilmelised ja kogemused erinevad. Samas rakendused, mida õpetatakse, on suuremas osas aineülesed. Olen märganud, et ainult rakenduse etteandmisest ei piisa – oluline on ka idee, mida selle rakendusega võiks peale hakata ja kuidas seda tunnis efektiivselt kasutada. Digivahetund seda funktsiooni täidabki.

Sügisel lepiti küll kokku, et digivahetunnid toimuvad kaks korda nädalas, aga kuna uudseid asju, mida jagada tahaks, on palju, on kogunetud arvutiklassi ka erakorraliselt. Õpetajatel on lihtsalt üksteisele nii palju põnevat jagada. Näiteks ei suutnud kooli direktor oodata mitut nädalat, et oma vaimustust QR-koodidest  jagada ja seega kutsusime kokku erakorralise digivahetunni.

Milliseid rakendusi tutvustatakse?

Digivahetundide ajal on oma nutiseadmesse tõmmatud RunKeeper, QR-koodi lugeja, liitreaalsust võimaldav Colarmix jt. Tutvutud on mängulise Kahoot keskkonnaga ja põneva Tellagami videojutustusega, ka LearningAppsi harjutuste vastu sai suur huvi alguse just digivahetunnist.

Digivahetundide korraldamise kaudu on õpetajad märkamatult sisenenud tänasesse digimaailma ning oskavad selles edukalt toimetada. Digivahendite kasutamine ainetundides on tavapärane, kuid see ei ole eesmärk omaette. Kõige olulisem on õpetajate pädevus teha valikuid, luua ise õppematerjali, leida vajalikke rakendusi ja oskus neid edukalt tundidesse integreerida. Digivahetundide läbiviimisel on oluline õpetaja jaoks just see nn õlatunne - koosõppimine ja üksteise toetamine.

Eriti tore on, et õpetajad õpivad ka õpilastelt. Nii tutvustas üks 8. klassi poiss oma õpetajale Photopeachi kui head enesekontrollivõimalust, 7. klassi tüdrukud aga pilditöötlemisvõimalusi Imikimis ja Picmonkey. Suureks abiks on ka õpetajate endi lapsed, kes kodus oma vanemaid aitavad.

Õpilaste jaoks on nutivahendite kasutamine ainetundides muutunud tavapäraseks. Kui õpetaja tuleb tundi tahvelarvutitega, küsivad õpilased kohe - kas täna tuleb kontrolltöö? On ka neid õpilasi, kes eelistavad paberit ja pliiatsit ja seda me ei keela. Samas digivahendites tehtud testidele saab õpetaja anda hinnangud juba tunni lõpuks.

Digipööramise tulemused

Kui eelmise aasta detsembris tegime esimesi digipööramise kokkuvõtteid ja küsisime õpilastelt, õpetajatelt ja lapsevanematelt tagasisidet, oli tulemus valdavalt positiivne. Vanemad tundsid peamiselt muret nutivahendite soetamise valikute ja turvalisuse üle. Õpilased kirjutasid, et õppimine on läinud huvitavamaks ja nende enda hinnangul lihtsamaks. Õpetajad tunnistasid, et nende ees on avanenud uus ja põnev maailm. 

Kõike tehtut (tunniteemasid, kasutatud keskkondi ja rakendusi ning tegutsenud klasse ja õpetajaid) saab näha-lugeda kooli digitegemiste päevaraamatust: http://vanalinnadigi.weebly.com/ 

Artiklit kokku kirjutades googeldasin ka sõna „digivahetund“ ja vahvaks üllatuseks leidsin, et mitmed koolid on samuti digivahetundidega alustanud. See on lihtsalt suurepärane ja soovin neile edu!

Fotod: Pärnu Vanalinna Põhikool.

Diana Veskimägi sai HITSA innovaatiliste õpilugude videokonkursil 2. koha tööga "Digivahetund ehk võtis haridustehnoloogile digipädevuste tõstmiseks koolis".

Samal teemal:

• 58 fotokollaaži tervislikust koolipäevast
• Videokonkursi "Tipptund" võidutöö aitab bioloogiat õpetada
• Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajad jagasid digiteadmisi

Koostöös Kaitseministeeriumi ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga toimuv võistlus paneb proovile noorte teadmised küberruumist ja -turvalisusest.

„Praegu on koolides riigikaitsetunnid, kus omandatud oskusi on vaja kaitseväes ja suurõppustel, nagu näiteks hetkel käimasolev Siil. Tulevikus muutub meie kaitsevõimes relvadega samaväärseks küberkaitsealane võimekus,“ ütles Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Erki Urva. „Neid oskuseid tuleb hakata arendama juba koolipingist alates. Küberpähkliga viiaksegi küberteemad ja –teadmised sammukese võrra keskkoolinoortele lähemale ja tekitatakse huvi valdkonna vastu.“

Küberpähkli võistlusele on oodatud kõik infotehnoloogia ja kübermaailma huvilised kuni 19-aastased keskkoolinoored. Küberpähklil saab testida oma teadmisi ning laiendada silmaringi küberkaitse valdkonnast ning internetiturvalisusest.

Võistlus viiakse läbi kahes voorus, millest esimene toimub veebipõhiselt. Esimeses voorus saab osaleda kuni 24. maini, seal pannakse proovile osavõtjate internetiturvalisuse ja küberkaitsealased teadmised. Teise vooru pääseb edasi 25 parimat ning see toimub juuni esimesel nädalal Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Teises voorus testitakse osalejate praktilisi oskusi. Parimaid Küberpähkli purejaid premeeritakse auhindadega, auhinnafond on 600 eurot.

IT Akadeemia programmi üks eesmärke on kutsuda noori IKT-erialadele õppima, sealhulgas küberkaitse erialale. „Küberkaitse kompetents ja küberkaitsealane kõrgharidus on viinud Eesti maailmakaardile, meie eesmärk on aga  küberkaitseõpet veelgi edendada, et sellest kujuneks üks Eesti IT-õppe lipulaevu,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Marily Hendrikson.

Loe lähemalt Küberpähklist ja registreeru võistlusele: https://www.facebook.com/events/822185731199300/

Tähelepanu! Kohtade arv on piiratud!

Samal teemal:

• IT Kolledž avab uue õppekava – Cyber Security Engineering
• Uudishimupäev rõhutas IT-hariduse praktilist poolt

Digialgus: Infotehnoloogia ja koostöö
5-18.05.2015, auditoorne Kohtla-Järvel

Käesoleva kursuse käigus tutvume erinevate sotsiaalsete tarkvaradega, mida saab kasutada koostöö hõlbustamiseks kolleegide ning lastevanematega, sealhulgas ka oma igapäevaste asjade mugavaks korraldamiseks.

Interaktiivne tahvel õppetöös (uuendatud sisuga!)
13-28.05.2015, auditoorne Tallinnas

Koolitusel näitame erinevate interaktiivsete projektorite kasutamisvõimalusi õppetöös, tutvustame projektoritele loodud õppematerjale ning õpime ka ise neid koostama. Koolitus sobib kõikide haridustasemete õpetajatele ja ülikoolide õppejõududele.

LEGO Mindstorms EV3 algajatele ning robotiehituse ja teadustegevuste tarkvara tutvustus

14-15.05.2015, auditoorne Tallinnas

Tutvustame koolitusel robotiehitust ja teadustegevuse tarkvara. Ootame koolitusele aineõpetajad, kes soovivad robootikat oma ainekavaga (füüsika, matemaatika, keemia, informaatika jt) integreerida. Koolitus sobib väga hästi ka robootikaringi või robootika kui õppeaine tundide tegevuste planeerimiseks. 

Testide koostamine ja metoodika
18.05-14.06.2015, veebipõhine

Kursusel tutvustame testide loomise metoodikat: kuidas koostada küsimusi, missugused on head ja halvad küsimused ning missuguseid testi- ja küsimuste tüüpe kasutada. Lisaks teeme ülevaate veebikeskkondadest, kus on mugav endale sobivat testi luua ning avaldada.

LEGO Education harivate klotside tutvustus eelkooli- ja algklassiõpetajatele
27.05.2015, auditoorne Tallinnas

Ühepäevase koolituse jooksul tutvustame kuute LEGO arendavate klotside komplekti, mis toetavad erinevaid tunni teemasid. Tutvume matemaatika (MoreToMath), mehhaanika (Machines&Mechanisms), robootika (WeDo), klotsidega õppimise (LearnToLearn), jutustamise arendamise (StoryStarter) ja eneseväljendamise (BuildToExpress) komplektidega. 

Vaata kõiki algavaid koolitusi HITSA Koolitusveebist: http://koolitus.hitsa.ee

Mäng aitab paremini aru saada veebikeskkonnas turvalise käitumise vajalikkusest.

Mäng on sobilik gümnaasiumi- ja kutsekoolide õpilastele aga ka üliõpilastele ja eeldab mõningaid põhiteadmisi infotehnoloogia valdkonnast. Üks mängu loojatest, informaatika doktorant Aare Klooster selgitas, et Digiturbe laborit ajendas kaardimängu looma vajadus valdkonna metoodilise materjali järgi: “Kaadrimängu abil õpivad nii õpilased kui õpetajad tundma erinevaid infoturbe teemasid ja fakte, mida varasemalt õppevahendiks koondatud pole. Lisaväärtuseks on see, et mäng annab õpilastele võimaluse suhtlemiseks ning intellektuaalsete aruteluteemade toomiseks informaatika tundi.”

Mängu 54 kaarti jagunevad kuueks teemaks – privaatsus, arvutivõrk, internet, sotsiaalne manipulatisoon, häkkimine ja pahavara. Mäng on mõeldud ühele kuni kuuele inimesele ning seda saab mängida ka meeskondadena. Üks voor võtab keskmiselt aega 25 minutit.

Mängu põhimõte seisneb selles, et mängijad küsivad teineteiselt kaardil olevaid küsimusi ning hindavad antud vastuste õigust. Õige vastuse korral saab mängija kaardi endale. Võidab see, kes saab esimesena kokku nõutud arvu kaarte. Vastuste puhul ei oodata üksnes kuiva definitsiooni, vaid ka elulisi näited, kasutusjuhtumeid, seoseid muude olukordadega ning mis peamine - arusaamist, miks ja kus seda teadmist elus vaja läheb.

Mängu kodulehel http://dsg.onu.ee/ saab igaüks mängida veebipõhist versiooni või mängu prinditavana alla laadida.

Eesti informaatikaõpetajad jm digiturvalisuse õpetamisega seotud isikud saavad lehel oleva vormi kaudu mängu prinditud kujul tasuta tellida koolidesse.

Mängu loomist on rahastanud IKT-alase kõrghariduse toetusprogramm “Tiigriülikool”.

Allikas: Tallinna Ülikool.

Samal teemal:

• Mäng mängus, mis soodustab õppimist
• Mäng on väikese inimese töö
• E-ohutusest vajab teadmisi õpilane ja õpetaja

Veebikonstaabel Andero Sepp teeb lühikest ülevaadet erinevatest ohtudest,  millega lapsed internetis kokku puutuvad ja kuidas peaks neile reageerima. Samuti põgus tutvustus ka erinevate nutiseadmetega seotud ohtudesse ja nutiseadme turvalisusesse.

Registreerimine: http://bit.ly/1zBHJvx 

Talgupäeval antakse uus elu aegunud tarkvaraga arvutitele, samuti on oodatud kõik tasulise tarkvara kasutajad, kes soovivad tutvuda kaasaegse vabavaraga.

8. aprillil 2014 lõpetas Microsoft toe MS Windows XP operatsioonisüsteemile ja MS Office 2003 kontoritarkvarale. Iga kolme aasta järel aegub järgmine MS Windows ja MS Office. Aegunud tarkvara kasutamine on ohtlik ja seda kinnitab ka Riigi Infosüsteemide Amet (https://www.ria.ee/vananenud-tarkvara-kasutamine-on-ohtlik/).

Talgupäev ja vabavara kannavad samu väärtusi - annavad elurõõmu ja tugevdavad õlatunnet ning kutsuvad inimesi aktiivselt kaasa lööma ning panustama oma kogukonna ja ühiskonna heaks. Kui suletud ja omandusliku tarkvara litsentsid keelavad selle edasi jagamist ja lubavad kasutada vaid teatud arvu arvutitel vastavalt ostetud litsentsile, siis vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara (vabavara) litsentsid vastupidi julgustavad seda edasi jagama ja seeläbi aitama üksteist ning lubavad kasutada seda nii paljudel arvutitel kui vaja.

Vabavaratalgud on hea võimalus ka kõigile haridus- ja teadusasutustele vabavaraga tuttavaks saada. Põhikooli informaatika ainekavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4018/141m%20lisa10.pdf) on rõhutatud, et võimaluse korral tuleb koolides eelistada vabavara - õpe ei tohi olla üles ehitatud üksnes ühe tarkvaratootja või platvormi kasutusele. Vabavara kasutamist on juba alustatud Tallinnas ja see projekt on jätkuvalt avatud kõigile haridusasutustele üle Eesti ja kogu Euroopas (http://alvatal.ee/edu/).

Talgutel kasutatavat vabavara kiirpaigaldust tutvustatati 17. aprillil  Tallinna Tehnikaülikoolis kell toimunud HITSA konverentsil "NUTT* tuleb peale".

Vabavara talgutele saab registreeruda lähimasse kohta aadressil http://talgud.teemeara.ee/events?keyword=vabavaratalgud

Allikas: Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit.
Samal teemal:

• IT-spetsialistil on lai tööpõld ja hea palk
• Ilmunud on värske e-Õppe Uudiskiri!