Loo autorid on Paide ühisgümnaasiumi õpetajad Tiina Kivimäe ja Heli Prii.

See, mis nähtud, käib üle silmade, mis tehtud, üle südame

Meil on olnud au ja õnn juba kahel aastal väikeste kodu-uurijate töid lugeda ja hinnata. See on olnud eriline elamus – nagu saaks ajas tagasi rännata ja läbi hekkide-aedade ning võõraste koduseinte vanaaja laste elu piiluda. Ja taas oma lapsepõlve rännata...

Paide, Kuressaare, Tapa, Kärla, Kääpa, Rapla, Jõgeva, Luua, Jõõpre, Jüri, Vastseliina, Tallinn, Aegviidu, Melliste, Simuna, Väike-Maarja, Roosna-Alliku, Aseri, Võru. See on juhuslik valik Eestimaa kohanimedest, kust meie konkursile töid saadeti. Sel aastal laekus võistlustöid 28 Eestimaa koolist, mis näitab, et meie konkurss laieneb ja pakub huvi. Uurimistööd ületavad ka riigipiire, nõnda kirjeldab üks autor oma isa Armeenias veedetud lapsepõlve. 70 arvestatavat tööd olid valminud 44 juhendaja (osad juhendajatest olid laste vanemad) asjatundliku abiga. Ka hindajate ring oli sel aastal laiem. Kui esimesel aastal lugesime töid neljakesi, siis nüüd oli meid juba kuus – oma hinnangu andsid esimese võistluse parimate uurimistööde juhendajad.

Perfektselt vormistatud tööde kõrval leidus siiski mitmeid vigase ülesehitusega kirjutisi. Puudusid sisukord, sissejuhatus või kokkuvõte. Töö põhiosa oli liigendamata ja autori mõte  seetõttu raskesti jälgitav. Peatükid peaksid mahult võrdsed olema. Segadust esines lehekülgede nummerdamisel. Juhendaja ülesanne on parandada õpilase töös esinevad õigekirjavead. Loomulikult mustandis. Töös esinevad fotod peavad olema kirjeldatud ning tekstis peaks leiduma valitud foto kohta vihje. Kui on otsustatud kollektiivne uurimustöö teha, siis tuleb hoolikalt mõelda, kuidas erinevad mälestused ühise mütsi alla sobitada.
Juhendajal jätkugu tarkust mitte üle juhendada, st liiga keerulist sõnastust lapse töösse sisse suruda.

Tark õpib vigadest

Vead on head asjad selleks, et neist saab õppida. Ning teinekord leidusid tõelised AHHAA-elamused hoopis just sellises töös, kus vormistuse poolest kõik perfektne polnud. Kas oli tegemist suurepärase jutustajaga või oli valitud fotomaterjal väga ilmekas. Või oli autoril uskumatult ilus käekiri.  Õnneks selliseid lapsi veel Eestimaal on. Mõni töö oli niivõrd kaunite kaantega, et unustasid sisus leiduvad apsud. Ka oli huvitav teemavalik väga suureks eelduseks töö õnnestumisel. Mõne töö tegi eriliseks seal kirjeldatud mäng, mida keegi teine kirjeldanud polnud. Meenub näiteks ühe vanavanaema mäng karvapalliga, mis oli valmistatud lehmakarvadest.

Moodsa aja lapsed võtavad karbist uue valmis mänguasja ja hakkavad sellega mängima. Või klõbistavad arvutiklaviatuuril ning valmis mullikesed ja kollikesed hüppavad valmisprogrammeeritud pesadesse. Vana-aja lapsed kõigepealt tihti nuputasid, varusid, meisterdasid ja lõid ise mängu või lelu. Nii kirjeldas üks Aegviidu poiss isetehtud autodega liivasel künkanõlval mängimist. Kui autod olid valmis ehitatud, rajati autotee kaaslast liival lohistades. Väheste vahenditega sai palju korda saata.

Vahel ongi elus nii, et hoopis vähe on palju. Mängija Ahto Vesmese kohta võis ühest tööst lugeda: „Väikeste paberist tehtud leludega sai pidada suuri lahinguid.“ Üks laps kirjutas: „Minu emal oli väiksena parasjagu mänguasju. Mängimiseks piisavalt ja lõhkumiseks liiga vähe...“  Mitmest tööst selgus ka, et väikese inimese mängust saigi hiljem suure inimese töö, lemmikmängust kasvas välja hilisem elukutse.

Töid lugedes tulime mõttele, et peame uurimistööde koostamise juhendisse ühe punkti lisama. Kus elab töö autor, seda teame, kuid kus töös kirjeldatud sündmused arenesid, see alati ei selgu. Nii ei saagi algul aru, et trihvaa (ka trifaa) ja leka on üks ja sama mäng, lihtsalt eri paigus kasutati erinevat nime. Seega tuleb edaspidi töösse märkida, kus tegevus toimus.

Kodu-uurimuslik tegevus on hindamatu pereväärtuste kandja. Aegviidu poisi Raiko Steni töö sissejuhatuses oli eriti hästi näha, kuidas pere ühise eesmärgi nimel pingutas. Raiko Sten kirjutas: „Ma küsitlesin enda isa nädalavahetustel. Isa rääkis ja mina kirjutasin kõik arvutisse. Siis viimistlesin lauseid. Ja oligi töö valmis. Aga enne kontrollis mu ema õigekirja ära. Tänan oma isa, kes viitsis seda teha ja ka oma ema, kes tuletas mulle sageli meelde, et pean tööd tegema, kuna tähtaeg läheneb."

Kes kõneleb, see külvab, kes kuulab, see lõikab

14. septembril võtsime Paides vastu külalisi üle Eesti - toimus konkursil osalenute tänupäev. Õpilasi ja nende juhendajaid tervitasid Paide Vallimäel koolidirektor Kersti Laastau, abilinnapea Elena Sapp ja Ajakeskuse juhataja Ants Hiiemaa. Külalistel oli võimalus rännata ajamasinaga ning kuulata giidide Ellen Rosimannuse ja Urve Schkiperovi pajatusi Paide linna ajaloost. Peale lõunat sai teoks konverents seitsme omanäolise uurimistöö tutvustamisega. Kui väikesed kodu-uurijad töötubadesse läksid, astus juhendajate ette Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja, tutvustades Järvamaa ajalooga seonduvat. Meeleolukas päev pakkus üllatuse kõikidele osalejatele, kui klaveri taha istus oma poja uurimistöö juhendaja muusik Antti Kammiste ning koos õpetaja Tiina Kivimäega kõlas laul „Nii kena on olla, kui pere on koos”. Sellise pealkirja all oodatakse käesoleva õppeaasta 3.–6. klasside õpilaste kodu – uurimistöid.

Töö kiidab tegijat

Väikeste kodu – uurijate päev lõppes tänu- ja kiituskirjade kätte andmisega. Parimateks  individuaalsete tööde kirjutajateks tunnistati Amelia - Liis Mikk  Jüri gümnaasiumist  (juhendaja Anu Tammemägi), Georg Kõss Jüri gümnaasiumist (Liivi Kõss), Ivar Salm Paide ühisgümnaasiumist (Urve Salm), Johann Mattias Kammiste Jüri gümnaasiumist  (Antti Kammiste), Kirke Tobreluts Väike – Maarja gümnaasiumist (Helve Noorlind), Triin – Mary Raudkivi Paide Valla lasteaed-koolist (Urve Salm), Joonas Aru ja Marian Luht Simuna koolist (Siiri Kanarbik), Triinu – Liis Kindel Tallinna 21. koolist (Ester Barkala), Kristina Roosiväli Melliste algkool – lasteaiast (Sirje Jugaste), Jolandra Kraav Paide ühisgümnaasiumist (Tiina Kivimäe).
Kollektiivsete tööde kategoorias osutusid võitjateks Tapa gümnaasiumi 4.b klass (Malle Truu), Kuressaare gümnaasiumi 4.c klass (Raina Tiidovee), Paide ühisgümnaasiumi 4.a klass (Heli Prii), Kääpa põhikooli 4.klass (Anita Kikas), Jüri gümnaasiumi 5.a klass (Mirje Hagur), Aseri   keskkool 5. – 6. klass (Lea Karja), Kärla põhikool 5.klass (Kadriann Saar).

Tao rauda, kuni raud kuum on. Uus võistlus on välja kuulutatud

Johannes Käisi selts ja Paide Ühisgümnaasium kuulutavad 2012\13. õppeaastal  3.– 6. klassi õpilastele välja kodu-uurimistööde võistluse üldteemal “NII KENA ON OLLA, KUI PERE ON KOOS”. Ootame töid, mis tutvustavad pere traditsioone (ühiseid ettevõtmisi, kokkutulekuid, jutuvesteid, tähtpäevade tähistamisi jms).
Tööde esitamise tähtaeg on 1. märts 2013.
Uurimistöö vormistamise juhend on kättesaadav Paide ühisgümnaasiumi kodulehel (http://www.paideyg.ee/).
Uurimistööd saata aadressil:
Paide Ühisgümnaasium
Kodu-uurimistöö
Kooli 1
Paide 72718

Tööle lisada juhendaja  meiliaadress.
Kodu-uurimistöödest tehakse kokkuvõtteid 2013. aasta septembris toimuval väikeste kodu-uurijate päeval Paides.
Täpsem info: Tiina Kivimäe – Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja, tiinakivimae@gmail.com

Paide Ühisgümnaasiumi õpetajad Tiina Kivimäe ja Heli Prii