Autor: Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht.

Tänapäeva maailmas keerleb mobiilsete seadmete kasulikkus vajalike äppide valimise ümber. Kui Apple’i ja Windows Phone’i maailmas saame olla kindlamad, et pahad programmid meid kimbutama ei tule (kuna tootja kontrollib programmikoodi ise üle, enne kui allalaadimise poodi üles lubab), siis Androidi maailmas sellist lisakontrolli täna rakendatud ei ole. Plussiks on aga see, et igaüks saab toota programme, kuid neid saavad teha ka ebaausad inimesed või tootjad.

ESIMENE REEGEL: enne allalaadimist mõtle, kas sul on seda programmi kindlasti vaja. Niisama suvaliste äppide testimine võib teie seadet ja selles olevaid andmeid kahjustada, liiga suur äppide hulk võib teie seadme lihtsalt aeglaseks muuta.

TEINE REEGEL: ole teadlik, millele rakendus ligipääsu nõuab. Näiteks pole vaja igal äpil teada, kus te viibite, kasutada teie telefoni kaamerat või mikrofoni.

KOLMAS REEGEL: ole teadlik, mis su seadmes olema peab – kui seal on peal asju, mis on sinna tekkinud „iseenesest“, siis on oht, et teie seadmes on midagi valesti (nt mõni programm tõmbab teile uusi äppe ise juurde jne).

Lihtsad nipid, kuidas ohtu vältida

Kui oled leidnud endale sobiva rakenduse, siis tuvasta:

• mitu tärni on sellele andnud teised kasutajad (head rakendused on saanud kasutajatelt vähemalt kolm tärni);
• kui palju on inimesed seda programmi alla laadinud (häid äppe laetakse alla rohkem);
• loe (load – üksikasjade kuvamine), milliseid sinu seadme funktsioone vastav rakendus kasutada soovib ning mõtle enda jaoks läbi, kas sa oled sellega nõus;
• loe kasutaja kommentaare (kasutajad annavad enamasti teada nii vigadest programmis, töökindlusest kui ka sellest, kas programm on pahatahtlik).

Samal teemal:

• Rakendus seob nutiseadmel mängimise õppimisega
• Uuendada tarkvara või osta uus arvuti?
• Uus rakendus näitab kutsekooli tunniplaane

Autor: Riina Timberg, "Targalt internetis" projekti koolitaja

Minu kaheaastane põnev kogemus „Targalt internetis” projekti koolitajana on läbi saanud ja tunnen seepärast südames kurbust. Meie töö võeti koolides väga hästi vastu ning saime kinnitust, et vajadus sellise koolituse järele pole kaugeltki ammendunud.

Targad lapsed – kas ikka tõesti?

Paljud õpetajad ja lapsevanemad on arvamusel, et lapseeas arvutite kasutamisega alustanud õpilased on kübermaailmas kogenud ning teavad, mida seal teha ja kuidas käituda. Nii minu kui ka teiste õpetajate kogemused näitavad, et laste oskused arvutiprogramme kasutades ning internetiavarustes on väga piiratud. Suur hulk lapsi mängib arvutimänge ja suhtleb sotsiaalvõrgustikes reegleid tundmata. Enamasti tegutsetakse katse-eksituse-meetodil, ei tunta oma mängukeskkondi ja suhtlusportaale ega vaevuta tutvuma liitumistingimustega. Facebooki turvaseadetega pole lapsed tavaliselt tutvunud ja ka täiskasvanud kuulevad neist alles koolitusel. Kasutustingimustega mittetutvumine võib viia selleni, et allkirjastamist vajav pangalaen või tööleping saab samuti vajalikust vähem tähelepanu.

Ah et internetis võibki valetada…

Noorema kooliastme puhul on väga levinud oma vanuse varjamine, samas ei peeta seda valetamiseks. Sellist suhtumist toetab vanemate eeskuju, sest sageli on juba enne kooli endale Facebooki kontod teinud lapsed saanud abi emalt. Levinud arvamus nii laste kui ka täiskasvanute seas on, et internetis võibki natuke valetada.

Suhtlusportaalidest rääkides tundub suurim mure olevat mõtlematult vastu võetud sõbrakutsed, liitumised põnevate rakendustega ja liigne isikliku info jagamine. Sageli on riskikäitumine kogu pere probleem. Facebooki ja ask.fm keskkondade puhul ei piisa ainult õigetest seadetest rääkimisest, vaid need tuleb koos õpilastega üle vaadata. Et võõraste inimestega internetis ei suhelda ja oma kodust aadressi ei öelda, lapsed teavad, aga avalikult postitatud check-in ei tundu neile ohtlik.

Õpetaja ebakindlus ja teadmatus

Eesti koolide õpetajad on „Targalt internetis” projektiga väga visalt liitunud, kuid koolitusi telliti üllatavalt vähe. Esialgu arvasin, et pedagoogid on pädevad ja ennast küberteadmistega ise kurssi viinud. Kahjuks selgus lastele koolitusi tehes, et sageli olid uuest infost kõige rohkem üllatunud hoopis õpetajad. Kolleegide näitel võin öelda, et osa inimesi hoiab suhtlusvõrgustikest põhimõtteliselt eemale, väites, et neil on niigi palju suhtlemist ja sõpru. Sageli tuuakse ettekäändeks ajapuudust.

Riikliku õppekava üldpädevusi vaadates on ilmselge, et neid pole õpilastele võimalik edastada, kui ühte suurt aspekti noorte elust ei tunta. Paljude ainete õpetamisel on internetist saanud õpetajale hea abimees. Tark õpetaja kasutab ära laste huvi ja suunab nad veebist vajalikku infot otsima. Nii arendatakse ka digitaalset kirjaoskust, mis ei ole ainult arvutiõpetuse ja uurimistöö aluseid õpetava õpetaja ülesanne, vaid peaks kuuluma iga õpetaja ainekavasse.

Õpetajate endi e-ohutuse teadmised on kasinad ja kuigi täheldada võib liikumist paremuse poole, pole see tase tulevastele digipöörde läbiviijatele Eesti koolides piisav. Õpetajahariduse suurim puudujääk on oma teadmistesse n-ö kinni jäänud pedagoogid, kes ei suuda või ei soovi ajaga kaasas käia.

IT-koolitus peaks olema õpetajale kohustuslik ja motiveeriv. Loo­mu­likult pole arvuti ja internet võlusõnad, mis aine selgeks teevad ja teadmised kulbiga pähe panevad, kuid arvestades tänapäeva koolilapse mälu ja õpioskusi, oleks mõistlik kasutada kõiki võimalusi.

Nii nagu lapsevanemad, on ka õpetajad õpilastele eeskujuks. See seab õpetaja käitumisele ja väljaütlemistele kõrgendatud nõudmised ka küberruumis. Kui päriselus on pedagoogid sellega harjunud, siis suhtlusvõrgustikes eksitakse reeglite vastu sageli. Algklasside ja teiste alla 13-aastaste õpilaste klassijuhatajad loovad oma klassi gruppe ja/või võtavad vastu lapse sõbrakutse (näiteks Facebookis on alla 13-aastastele konto loomine keelatud – toim). Selline tegevus saadab lapsele signaali, et reeglite rikkumine on lubatud, kui isegi õpetaja seda teeb. Sageli on õpetajad käskinud õpilastel luua konto keskkonda, kus kehtib vanusepiirang ja mis seetõttu õpilasele ei sobi.

Digitaalne reputatsioon

Maine on loomulikus sotsiaalses regulatsioonis oluline faktor. Maslow’ vajaduste hierarhias on tunnustuse- ja kuuluvusevajadus füsioloogiliste vajaduste ja turvalisusvajaduse järel kolmandal kohal. Inimene on sotsiaalne olend ning vajab rühma kuulumist ja positsiooni selle liikmete seas. Internetis on aga meie kohta palju infot, mida me ise sinna riputanud ei ole. Kui oluliselt me seda mõjutada saame, on vaieldav. Küll aga on inimese teha, mida ta ise enda kohta veebi üles paneb – milliseid pilte, postitusi ja kommentaare jagab. Koolitustel kogesin sageli, et lapsed pole mõelnud, et nende üleslaetud pilte võib keegi oma arvutisse laadida või isegi pärast kustutamist suhtluskeskkonna sügavustest kätte saada. „Õigus olla internetis unustatud” veel ei kehti ja seni tuleb iga (emotsionaalne) samm küberruumis hoolikalt läbi mõelda. Kahjuks pole selles küsimuses lastevanematelt head eeskuju loota, sest sageli on just nemad postitanud lapsele piinlikkust valmistada võiva foto või sõnumi.

Guugeldamine on paljude firmade, koolijuhtide ja riigiametite kaadritöötajate igapäevatöö osa. Meie kohta hangitakse ja omatakse infot enne reaalses elus kohtumist ja see võib mõjutada meie tulevikku nii heas kui ka halvas mõttes.

Oleme sulid …

Koolides tehtavad referaadid ja uurimistööd on autoriteosed ning nende kirjutamine omaette teadus. Õpetajat, kes oma ainet puudutavate materjalidega internetis tuttav pole, on kerge petta. Sellistele õpetajatele esitavad õpilased teiste autorite referaate ja isegi uurimistöid ning on seeläbi vargad. Nõuetekohast viitamist teise autori materjalide kasutamisel tuleb õpetada nii õpilastele kui ka õpetajatele. Plagiaati suhtutakse paljudes koolides endiselt liiga leebelt ja ka osa õpetajaid kasutab tunnis teiste õpetajate materjale neile korralikult viitamata.

Internetist muusika ja mängude tasuta allalaadimine on väga levinud ning pole laste arvates mingi kuritegu. Ainuke probleem, mis nende meelest sellega kaasneda võib, on viirused.

Piltide internetti riputamisel kehtib nõue, et selleks tuleb küsida kõigi pildil olevate inimeste luba (alla 14-aastaste laste puhul lapsevanema luba). Ka selle reegli vastu eksitakse massiliselt.

Kõige selle taustal teeb murelikuks laste, lastevanemate ja õpetajate oskamatus oma nutiseadmeid paroolide ja viirusetõrjeprogrammidega kaitsta.

Privaatsus ja veel kord privaatsus

Minu meelest kõnetasid lapsi ja lapsevanemaid kõige enam küberkiusamist, netiahistamist ja muud ahistamist puudutavad teemad. Paljud õpilased ja täiskasvanud olid internetis sellega kokku puutunud. Hea, et meie programmis leidus õpetussõnu sellistes olukordades käitumiseks ja lapsed said kinnitust, et iga tegu internetis jätab jälje. Ikka ja jälle vajab kordamist, et privaatseid andmeid veebis jagada ei tohi. Nii on võimalik ennast ohtude eest paremini kaitsta.

Eesti koole külastades võib näha väga erinevat digipilti. Palju on koole, kus õpetajad on nüüdisaegsete nutiseadmetega sõbrad ja oskavad nende kasutamist ka lastele õpetada. Suur osa koolijuhte hindab kõrgelt IT-s pädevat pedagoogi. Koolijuhi eeskujust ja initsiatiivist oleneb, kuivõrd on õpetajad valmis uusi teadmisi omandama ja digiajastu nõudmistega ühte sammu käima. Koolid on tehnikaga hästi varustatud ja õppimisvõimalusi pakuvad kursused nii internetis kui ka päriselus. Siinkohal näen koolituste planeerimises koolipoolseid lünki – kõik koolijuhid peaksid digikodanike harimist tõsisemalt võtma. Õnneks on digipöörde koolid teistele eeskujuks. Teades lähemalt Pärnu Vanalinna põhikooli tegemisi, jääb üle imestada, kuidas eakad ja internetist seni suure kaarega mööda käinud õpetajad meisterdasid rakendusi ja jagasid teistele oma IT-kogemusi.

Internet ei kao kuhugi

Olen suhtlusvõrgustikes kogenud ka ebameeldivusi, kuid tooni annavad siiski head kogemused. Internet on avardanud meie võimalusi infole ligi pääseda, kontaktis olla ja soovi korral oma elu kellegagi jagada. Uuringud näitavad, et küberkontaktide arv nii sõprade kui ka pereliikmetega on oluliselt sagedasem kui kontakt päriselus. Kvaliteedi ja kvantiteedi üle võib vaielda, kuid kindlasti on see parem kui mitte midagi.

Kui ma õpilastele räägin, kuidas mina lapsepõlves teise linna helistamiseks tundide viisi telefoni keskjaamas järjekorras pidin seisma, et osta kümme minutit kõneaega, on neil sellest raske aru saada. Mäletan, kuidas vaevlesin noore autojuhina maanteekaarti uurides ning lõpuks sõitsin ikka valesse kohta. Kirjade saatmisest pole mõtet rääkima hakatagi …

Tuleviku ennustustest olen loobunud, sest tehnoloogia arengut pole võimalik ette teada. Internet aga jääb – selles olen kindel. Eesti on e-riigina palju kuulsust kogunud ja meie ülesanne on olla teadlikud e-kodanikud.

Foto: Stina Kase.

„Targalt internetis” projekt

•     Riina Timberg koolitas kõiki projekti „Targalt internetis” koolipäevade pakette 2012–2014.
•     Tema tundides käis kokku üle 14 000 õpilase ja ligi 800 õpetajat.
•     „Targalt internetis” sai alguse 2011. aastal. Projekt aitab õpilaste, õpetajate ja lapsevanemateni tuua info, milline on ohutu internetikasutus, projekti käigus on loodud õppematerjale ning tehtud koolitusi. Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) on olnud projekti teavituskeskus, vastutades koolituse ja teavituse eest. HITSA on kahe viimase aasta jooksul koolitanud üle 30 000 õpilase, kogu projektiperioodi jooksul on teavitustegevuse abil jõutud kolmandikuni kõikidest Eesti õpilastest.

Allikas: Õpetajate Leht.

Samal teemal:

• E-ohutusest vajab teadmisi õpilane ja õpetaja
• Koolielu intervjuu Andra Siibakuga

Veidi üle kahe kuu kestnud e-ohutuse kursustest koguneti kokkuvõtteid tegema Tallinna Pelgulinna gümnaasiumisse.

„Targalt internetis“ projekti raames novembrist 2014 kuni jaanuarini 2015 toimunud kursused olid ette valmistatud õpetajate vajadusi silmas pidades. Küsivad ju lasteaialaps ja gümnaasiumiõpilane interneti kohta erinevat informatsiooni, ja erinevalt tuleb vanuserühmadele ka läheneda. Kursused jagunesidki kolmeks: e-ohutus alushariduses ja I kooliastme klassiõpetajatele, e-ohutus II kooliastmes, e-ohutus III kooliastme, gümnaasiumi ja kutseõppe klassijuhatajatele. Praktiliste tööde kaudu omandati teadmisi arvutikaitsest, elust sotsiaalvõrgustikes, internetiturvalisuse probleemidest Eestis ja mujal maailmas. E-kursused viidi läbi HITSA Moodle´i keskkonnas.

Kokkuvõtteid tehes kõlas tihti, et seda või teist programmi kasutasin esimest korda, sellest kuulsin esimest korda, sellisest internetiohust polnud ma varem teadlik, sain teada, et tegutsevad veebikonstaablid, osalesin esimest korda veebiseminaril. Nii et uusi teadmisi said nii õpetajad kui nende kaudu õpilased. Ja teiseks rõhutasid osalenud, et e-ohutust tuleb õpetada ka lastevanematele.

Juhendajad sõnasid, et kursuslased olid tublid, aga kahju, et väljalangejaid jagus. E-kursus tähendab iseseisvat tööd, ja käega löömine on siin kerge tulema. „Rohkem enesejuhtimist,“ kõlas ühe juhendaja arvamus.

Lasteaiaõpetajad ja klassiõpetajad tõid välja, et õpitust on nende jaoks väga kasulik ühistöövahend Padlet (http://padlet.com/). Virtuaalsele tööseinale saavad kõik kirjutada ja see on kõigile kohe nähtav. Üks õpetaja tõigi näiteks, et korraga tekkisid klassi Getter Jaani ja mitu Tanel Padarit. Ehk siis ei soovitud oma nime avaldada. Siit oli hea alustada arutelu anonüümsete kommentaaride üle, miks kasutatakse valenime, mis ohtu see võib sisaldada, mis on identiteedivargus jms. Ka parooli tugevuse katsetamine tõi klassi elevust – mis endale tundus superparoolina, selle luges arvuti ikka nõrgaks, ja nii oli ahhetamist-õppimist palju.

Lasila põhikooli 7. klassi juhataja Kristi Võhmar oli lõputööna teinud veebiristsõna internetiohutuse teemadel, ja seda lahendati kõik koos.

Kiltsi põhikooli õpetaja Kati Hiir sai kursusest sedavõrd innustust, et Kiltsi koolis toimub 11. veebruaril turvalise interneti päev kõigile vanuserühmadele.

Tallinna saksa gümnaasiumi arvutiõpetaja Harry Sepp tegi lõputöö teemal „E-ohutuse tund“. Ta sõnas, et tegu on siiski rohkem kui tunniga, internetiturvalisusega tegelemine on protsess. Ta näitas ka lühifilmi, kuidas internet töötab, ja see oli kursuslastelegi hea õppematerjal.

Fotod: Madli Leikop.  

Samal teemal:

• Laste üha privaatsemaks muutuv netikasutus nõuab vanemate valvust 
• E-ohutuse tunnusmärk koolile
• Targalt internetis: kuidas tagada e-ohutus koolis
• 10 võimalust interentiturvalisuse õpetamiseks 

2010. aasta septembris liitus Eesti Euroopa Liidu programmiga Safer Internet projekti „Targalt internetis“ kaudu. Projekt aitas edendada laste ja noorte turvalist ning teadlikku internetikasutust, suurendas lastevanemate teadmisi, kuidas oma lapse head internetikasutust toetada. Eestis viisid projekti ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Eesti Abikeskused ning Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti esimene etapp lõppes mais 2012, teine etapp detsembris 2014.

15. detsembril olidki Energia Avastuskeskusesse tänuüritusele, aastaraamatu ja uue lauamängu esitlusele kutsutud need, kes projekti heale käekäigule tublisti kaasa aidanud.

„Targalt internetis“ HITSA-poolne projektijuht Triin Kangur tänas kõiki suure panuse ja hea meeskonnatöö eest. Tänukirjadega peeti meeles nii koolitajaid kui Noortepaneeli liikmeid. Noortepaneel abistas projekti meeskonda noortele ja lastele mõeldud ürituste planeerimisel ning organiseerimisel. Noortepaneelis oli 15 kooliõpilast Eesti eri paigust vanuses 11 kuni 15 eluaastat. 

„Targalt internetis“ koolituspäevadel on kahel viimasel aastal osalenud üle 30 000 lapse, kogu projekti jooksul on jõutud ühe kolmandikuni kõikidest Eesti õpilastest. 31 koolitajat ja kolm veebikonstaablit külastasid koole ja lasteaedu üle Eesti. Eraldi loengud ja töötoad toimusid lastevanematele, õpetajatele ja koolitöötajatele. 2013/14. õppeaastal oli täiskasvanutest osalejaid üle 8000.Väiksematest suuremateni liikudes olid koolitusteemad järgmised: „Tere, Internet!“, „Minu salapäevik“, „MINA internetis“, „Suhtlemine võrgustikes“, „Kontod ja keskkonnad“, „Lahe veeb!“, „Pornograafia ja seks internetis“.

Projektist jääb märk maha mitme kasuliku õppematerjali näol, kasvõi eesti keelde dubleeritud klipid netilammaste tegemistest, ajatu ja lapsi alati köitev. Õppematerjale võib leida veebilehelt www.targaltinternetis.ee  

Ja nüüd on valminud veel kaks materjali, mis aitavad  õpilasel ja õpetajal turvalise veebikäitumisega end kurssi viia: õpilastööde põhjal loodud „Turvaliselt internetis“ aastaraamat ning lauamäng „Reis internetis“.

 Lauamängu suurem variant põrandamänguna. Mängida saavad mitu võiskonda korraga. 

Tänavu korraldati projekti raames internetiturvalisust puudutav esseekonkurss, kuhu õpilased esitasid töid vabalt valitud teemadel. Parimad tööd koondati projekti aastaraamatusse. „Millistest muredest õpilased kirjutada tahtsid, jäi nende endi otsustada,“ ütles HITSA projektijuht Triin Kangur raamatu esitlusel. „Kõige rohkem kirjutati paroolide ja suhtlusvõrgustike teemadel, õpetati näiteks, kuidas valida turvalist parooli. Väga põnev teema oli ka, kuidas internet meie igapäeva- ja koolielu mõjutab.“

Lauamäng valmis samuti õpilaste ideede põhjal. 2013. aastal korraldati „Targalt internetis“ võistlusmäng. Ühes voorus anti koolimeeskondadele ülesanne  luua internetiturvalisuse teemaline lauamäng. Laekunud ideedest valiti neli parimat, mille põhjal tehti projekti lauamäng „Reis internetis“. Esseed ning lauamängu ideed valis välja projekti „Targalt internetis“ žürii. Valikus osalesid ka noored ise. Koolid saavad huvi korral nii kogumikku kui mängu tellida Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusest.

Koolitajate panust projekti õnnestumisse rõhutati lõpuüritusel korduvalt. Ettevõtja Siim Brauer Viljandimaalt on „Targalt internetis“ teinud Eestimaa eri paigus. „Koolielu portaalist leidsin kuulutuse, kui koolitajaid otsiti. Mul oli vaba aega ja teema meeldis, võtsin ühendust ja nii see läks,“ sõnas Siim Brauer alguse kohta kaks aastat tagasi. „Mind on köitnud nii noorteprobleemid kui internetiga seotud probleemid. Meeldis ka see, et töö on hästi rutiinivaba, iga kord erinev kool ja erinevad õpilased. Õpetada tuli kõiki vanuseastmeid, aga ilmselt rääkisin mina kõige rohkem lastevanematele ja õpetajatele. Ja ilmselt teema, mida mina olen kõige rohkem käsitlenud „Targalt internetis“ koolituste raames, on seks ja pornograafia internetis. Ega jah, see ei ole kerge teema noortele rääkida,“ ütles Siim Brauer muigamisi. „Kui rääkida, mis silma jäi noorte arvamustest seoses internetiga, siis levinuim väärarusaam on, et internet on anonüümne, keegi ei saa teada, mis ma seal teen. Ja teine, et internetist saab asju ära kustutada. Selle kahe probleemi juures peatusin koolitustel alati pikalt, tõestasin, miks ei saa veebist asju päriselt kustutada.“

Siim Brauer. 

Siim Brauer kinnitas, et teisi õpetades sai ta ka ise internetiasjanduses targemaks. „Üks asi, mida ma ise mitte kunagi turvalisuse pärast internetis ei tee? Eks neid asju on rohkem kui üks, aga enne kui postitad ja jagad, mõtle mitu korda, kas tasub,“ pani kogemustega koolitaja internetikasutajatele südamele.

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• Kuula õpilaste loodud laule internetist
• Õpilased uurisid interneti ja Facebooki mõju oma koolis

Käesoleval aastal on tähelepanu all lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust, kõigis teda puudutavates asjades). Oluline on, et laste arvamused neid puudutavate küsimuste käsitlemisel oleks välja selgitatud ning otsuste tegemisel arvesse võetud vastavalt nende eale, võimetele ja küpsusele. Taoline dialoog saab alguse perekonnas ning lapse kasvades laieneb ühiskonna eri tasanditele.

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel järgmised üritused:

1) Kuni 7. novembrini ootame töid laste ja noorte video-, foto ja joonistusvõistlusele teemal “Õigus olla laps“. Konkurss on sellel aastal suunatud kõikidele lasteaialastele ning kooliõpilastele. Parimad lähevad külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis. Täpsemad konkursi tingimused leiad: http://www.lastekaitseliit.ee/mis-teoksil/konkurss/ Joonistused, fotod ja videod palume saata märgusõnaga “KONKURSS” e-postile mart@lastekaitseliit.ee  või aadressile MTÜ Lastekaitse Liit, Endla 6-18, Tallinn 1014.

2) LÕK-i 25. aastapäevale pühendatud noortekonverents "Õigus olla laps!" toimub 20. novembril algusega kell 11.30 Tallinki laeval. Konverents arutleb lapse õigustest ajas, heites pilgu tagasi ning mõeldes koos, kuidas edasi. Konverents toimub nii eesti kui ka vene keeles projekti "Lapse hääl!" raames. Täpsemat infot leiad: konventsioon25.lastekaitseliit.ee
 
3) Konverentsil tutvustakse MTÜ Lastekaitse Liidu uuringu “Laste osaluse toetamine ja kaasamine koolis” tulemusi. Küsitlusele, mis viidi läbi  01.06.-15.10.2014, vastas 1789 last ja noort üle Eesti. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja, mil määral kaasavad koolid lapsi koolielu puudutavatesse otsustesse, mil viisil ja mis teemadel nad seda teevad. Samuti, kas kaasamine on laste ja noorte arvates piisav, mis teemadel nad sooviksid sõna sekka öelda, ning mil viisil nad seda kõige meelsamini teeksid. Kokkuvõttes tuuakse välja sihtgrupi ettepanekud antud valdkonna arendamiseks.  

4) PÖFF-i Just Filmi raames saab 14. novembril avalöögi laste õiguste eriprogramm. MTÜ Lastekaitse Liit koostöös justiitsministeeriumi, lasteombudsmani ning PÖFFi meeskonnaga valis hoolikalt välja üheksa filmi, mis pakuvad mõtlemis- ja kõneainet noortele, õpetajatele ja lapsevanematele. Kuna mitmed teemad on keerulised, siis paljudele filmiseanssidele eelnevad ja järgnevad ka teemaarutelud oma ala spetsialistidega. Täpsemat kava vaata siit:   http://www.justfilm.ee/category/programm/lasteoigused/

5) MTÜ Lastekaitse Liidu raamatu „Laps Eesti filmis“ esitlus toimub 17. novembril PÖFF-i Just Filmi lapse õiguste eriprogrammi avamise raames. Raamat annab edasi lapse rolli eesti filmides, aitab mõista lapse vajadusi ning tugevdab teed lapsesõbraliku ühiskonna poole. Vaata lähemalt http://www.justfilm.ee/uudis/laps-eesti-filmis/ Toeta raamatu valmimist  http://www.hooandja.ee/projekt/laps-eesti-filmis

6) Noorteparlament käivitub 5. detsembril Riigikogus, olles suunatud kõikidele lastele ja noortele vanuses 13-26. Noorteparlamendi eesmärgiks on suurendada laste ja noorte kaasatust riiklikes otsustusprotsessides. Noorteparlamenti hakkavad juhtima 101 delegaati üle Eesti, need valitakse välja kõikide delegaadiks kandideerijate seast. Lisainfo ning kandideerimise tingimused ning vormi leiad Noorteparlamendi koduleheküljelt: noorteparlament.lastekaitseliit.ee

7) Novembris jätkub projekti "Lapse hääl" raames Tartu Ülikoolis loodud lapse õiguste ja heaolu õppemoodul, eeskätt ainega "Sissejuhatus lapse õigustesse". Täpsemalt loe õppemoodulist: lapsehaal.lastekaitseliit.ee

8) "Targalt internetis" projekti raames jätkuvad novembris HITSA korraldatavad e-ohutuse kursused õpetajatele. E-ohutuse kursused algasid 27. oktoobril ning kestavad 9. detsembrini. Viljandis maakonna lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate infopäeval tutvustatakse 26. novembril projekti „Targalt internetis“ tegevusi ning käsitletakse interneti ja digitaalsete kommunikatsioonivahendite rolli laste seksuaalses ärakasutamises. Loe lähemalt: http://www.targaltinternetis.ee/

9) Projekt “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”, millega tänaseks on liitunud üle Eesti 397 lasteaeda ja 25 kooli. Novembris toimub üheksa „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ maakondlikku jätkukoolitust lasteaedadele, 13. novembril koolitatakse uusi koolitajaid projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ laiendamise raames. Rohkem infot: http://www.kiusamisestvabaks.ee  

10) Ajakiri “Märka Last” novembrinumbris leiavad kasulikku ja harivat lugemist nii spetsialistid kui ka lapsevanemad. LÕK 25 erinumber ilmub 20. novembril. Vaata: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/

Allikas: Eesti Lastekaitse Liit.

Foto: Stina Kase.

Samal teemal:

• Aruküla kool ja lasteaed võitlevad kiusamise vastu
• Targalt internetis võistlusmängu võitis Pärnu Vanalinna põhikool

Enam kui 150 teadlast ja 33 riiki hõlmava projekti lõppraport esitab kokkuvõtlikult ning rohkete graafiliste ja videomaterjalidega illustreerituna uuringute tulemused, meetodid ja soovitused.

„Ühe põhijäreldusena sedastab aruanne, et aastatel 2011-2014 on Euroopa laste internetikasutuse mustrid märgatavalt muutunud. Lapsed kasutavad nüüd internetti igapäevaselt enamates kohtades ning uued mobiilsed seadmed on muutnud laste veebikasutuse privaatsemaks kui kunagi varem,“ rääkis Eesti projektitiimi juht Veronika Kalmus.

Võrreldes 2010. aastaga on 11-16aastased Euroopa lapsed mõnevõrra rohkem ohustatud vihasõnumitest, anoreksiat või enesevigastamist propageerivatest veebilehtedest ja küberkiusamisest.

Projekti üks põhieesmärke on olnud ulatuslikel uurimistulemustel põhinevate poliitikasoovituste pakkumine ja sidusrühmade vahelise dialoogi tekitamine. Äsja ameti üle andnud Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalarengu volinik Neelie Kroes märkis, et võrgustik EU Kids Online on olnud äärmiselt oluline usaldusväärsete tõendite pakkuja, aitamaks muuta internetti laste jaoks paremaks paigaks.

Peamiste soovitustena lapsevanematele toonitab Veronika Kalmus järgmist:
•    Toetage laste avastusretki internetis varajasest east alates ning olge kursis virtuaalmaailma võimaluste ja riskidega;
•    Keskenduge laste online-võimaluste ja toimetulekuoskuste suurendamisele;
•    Mõelge vähem riskidele ja keskenduge positiivsele veebisisule ning kaasahaaravatele ja lõbusatele tegevustele;
•    Rääkige lastega regulaarselt sellest, mis tundub neile internetis problemaatiline;
•    Olge konkreetsed ja järjekindlad laste online-käitumist puudutavate ootuste ja reeglite osas.

Interaktiivse lõppraportiga „EU Kids Online – Findings, methods, recommendations?” saab tutvuda aadressil: http://lsedesignunit.com/EUKidsOnline/. Rohkem infot leiab ka http://eukidsonline.ut.ee; www.eukidsonline.net.

Laste internetikasutusega seotud võimalustele ja riskidele keskenduvas projektis esindab Eestit Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituut.

Allikas: Tartu Ülikool.

Samal teemal:

• Targalt internetis: kuidas tagada e-ohutus koolis
• Konverentsi "See on turvaline IT!" videosalvestus
• Tänaseid õpilasi ümbritseb tulevikus asjade internet

Praktiliste tööde kaudu omandatakse teadmisi arvutikaitsest, elust sotsiaalvõrgustikes, internetiturvalisuse probleemidest Eestis ja mujal maailmas. Praktikult praktikule õppe kaudu saab nõuandeid nende teemade käsitlemiseks koolielus.

Õpetajad on oodatud osalema:

• „e-ohutus alushariduse ja I kooliastme klassijuhatajatele“, juhendajad P. Seepa ja H. Epro
• „e-ohutus II kooliastmes“, juhendaja R. Timberg
• „e-ohutus III kooliastme, gümnaasiumi ning kutseõppe klassijuhatajatele“, juhendajad B. Lorenz ja A. Rumm

Iga kursuse maht on 26 ak. tundi ehk 1 EAP.

Kõik kursused algavad 3. novembril  ning lõpevad 8. jaanuaril 2015 kell 10-14 Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumis toimuva auditoorse päevaga. E-kursused viiakse läbi HITSA Moodle keskkonnas.

Kursustel osalemine on tasuta.

Registreerimine on avatud 3. novembrini.

27.10 18.00-19.00 "E-ohutus I kooliastme klassijuhatajatele ja lasteaiaõpetajatele" (Triin, Kangur, Malle Hallimäe, Enelis Linnas, Anneli Rumm, Birgy Lorenz)

Triin Kangur tutvustatab Targalt internetis projekti tegevussuundi – teadlikkus tõstmine (koolitused, materjalid, veeb, politsei). 
Helpline ja Hotline – milleks, kellele, mis eesmärgil loodud. Projekti koordinaator Malle Hallimäe Lastekaitse Liidust ja Enelis Linnas Lasteabi telefoni juurest annavad ülevaate nii laste nõustamistelefoni funktsioonist kui abiliinist (veebipõhine teavitusvõimalus ebasobiva/kriminaalse sisuga veebilehtede kohta).
Anneli Rumm ja Birgy Lorenz tutvustavad 3. novembril algavaid e-ohtuse kursuseid, kuhu on võimalik veel registreeruda. Juttu tuleb ka õppimisest Moodle keskkonnas.

29.10 19.00-20.00 "Ülevaade DNA-st ja isiku tuvastamisest" (Urmas Tokko)

Muist selle imelise molekuli – DNA – saladustest sai selgemaks, kui J. Watson ja Fr. Crick 1953.a selle keemilise struktuuri kirjeldasid. Tänapäeval räägitakse juba üsna igapäevaselt geneetilisest koodist, geenitehnoloogiast ning isiku molekulaarbioloogilisest tuvastamisest.
Veebiseminaril tuletame esmalt koos meelde DNA asukoha ja ehituse, et edasist paremini mõista. Geenitehnoloogia nippidest ja saavutustest kõnelemise jätame ehk teiseks korraks, nüüd keskendume isiku DNA järgi tuvastamise võimalustele.
Leiab see ju kasutust näiteks kriminalistikas kurjategija kindlakstegemisel, aga ka isaduse või katastroofiohvrite säilmete tuvastamisel.
Ülaltoodust johtub, et vastava eriharidusega (bioloogia, arstiteadus jms) inimestel võib seekord seminaril igav hakata – ootame osalema pigem kõiki teisi huvilisi.
Loodetavasti leiate võimaluse seminari käigus kodus ka lihtsa DNA-eraldamise katse teha. Selleks varuge: katseklaas (kitsas läbipaistev plasttops vms), klaas/tops umbes 18%-lise keedusoola lahusega (kange soolvesi), nõudepesuvahend (Fairy), hambatikk vms (segamiseks) ning külmiku külmkambris hoitud 60-70-kraadine piiritus (sobib ka kange viin). Nimetatud lahuseid kulub üsna vähe, ülejäänu võite pärast teisel otstarbel ära tarvitada.
Enne katset ei tohiks vähemalt pool tundi nätsu mäluda ega süüa.

30.10 16.00-17.00 "eTwinningu uus TwinSpace" (Mari Tõnisson)

Alates selle aasta septembri lõpust on TwinSpace, programmi eTwinning turvaline töökeskkond, saanud uue arendatud versiooni.
Veebiseminaril tuleb juttu sellest, missuguseid täiustatud võimalusi uuenenud TwinSpace pakub ja mis on muutunud võrreldes eelmise versiooniga.

Loe lähemalt: http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/

Registreerumine veebiseminaridele: https://docs.google.com/forms/d/1OYHJgnwDk_oWklD6U6hi5412ZYafRZKD4CYXijzNFSE/viewform

Link ja parool osalemiseks saadetakse registreerunutele enne veebiseminari.

27. oktoobril on kõik õpetajad oodatud osalema veebinaril  „Targalt internetis“, mille eesmärgiks on tutvustada e-ohutusalaseid materjale, projekti tegevusi ning teha sissejuhatus 3. novembril algavatele e-kursustele.

Kursused on ette valmistatud õpetaja vajadusi silmas pidades, sest küsimused ja probleemid, millega õpetaja klassiruumis kokku puutub, sõltuvad väga palju sihtrühmast, kellega õpetaja töötab.

Praktiliste tööde kaudu omandatakse teadmisi arvutikaitsest, elust sotsiaalvõrgustikes, internetiturvalisuse probleemidest Eestis ja mujal maailmas. Praktikult praktikule õppe kaudu saab nõuandeid nende teemade käsitlemiseks koolielus.
Õpetajad on oodatud osalema:

• „e-ohutus alushariduse ja I kooliastme klassijuhatajatele“, juhendajad P. Seepa ja H. Epro
• „e-ohutus II kooliastmes“, juhendaja R. Timberg
• „e-ohutus III kooliastme, gümnaasiumi ning kutseõppe klassijuhatajatele“, juhendajad B. Lorenz ja A. Rumm

Iga kursuse maht on 26 ak. tundi ehk 1 EAP.

Kõik kursused algavad 3. novembril  ning lõpevad 8. jaanuaril 2015 kell 10-14 Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumis toimuva auditoorse päevaga. E-kursused viiakse läbi HITSA Moodle keskkonnas. Kursustel osalemine on tasuta. Registreerimine on avatud 3. novembrini.

Lisainfo www.innovatsioonikeskus.ee

www.targaltinternetis.ee

Samal teemal:

• Soome uuring: lapsed alustavad interneti kasutamist aina varem
• QR koodidel põhinev internetiturvalisuse küsimustik

Vaata siit: "Kool kiusamisest vabaks!"

Õiguskantsleri nõuniku Kristi Paroni sõnul nõuab kiusamise ennetamine meie kõigi panust. „Kiusamine on Eesti koolides tõsine probleem ja sellega tuleb süstemaatiliselt tegeleda ning sealjuures tasuks meeles pidada, et tulemuslik kiusamise ennetamine nõuab panust meilt kõigilt. Koostööd peavad tegema kool ja lapsevanem ning vähem tähtis ei ole ka ühiskonna roll hoiakute kujundajana,“ ütles Kristi Paron. Ta toonitas, et kiusamine saab toimuda ainult siis, kui pealtvaatajad – nii lapsed kui täiskasvanud – selle otseselt või kaudselt heaks kiidavad ja sellele ei reageeri.

Lasteombudsmani veebilehel „Kool kiusamisest vabaks“ selgitatakse, mis on kiusamine ja mida selle vastu teha, ühtlasi jagatakse suuniseid turvalisema koolikeskkonna loomiseks. Eraldi näpunäited on veebilehel välja toodud nii õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele, lapsevanematele kui ka tugispetsialistidele. Õpetajad leiavad kodulehelt näpunäiteid selle kohta, mida teha kiusamise ennetamiseks, kuidas luua klassis positiivset õhkkonda ning kuidas kiusamisjuhtumeid lahendada. Praktilisi suuniseid on ka lapsevanematele, näiteks selgitatakse, kuidas aru saada, kas last kiusatakse või on ta ise teiste kiusajaks ning mida nendes olukordades ette võtta.

„Kool kiusamisest vabaks“ lehelt leiab veel viiteid erinevatele kiusamisvastastele programmidele ja teemalehtedele ning välja on toodud ka kasuliku kirjanduse loetelu. Koduleht on kättesaadav eesti ja vene keeles ning see on kohanduv nutitelefonidega.

Allikas: Õiguskantsleri Kantselei pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õiguskantsler: õpilaste sõidusoodustuste tingimused pole selged
• Lasteombudsman koostas abivajavast lapsest teatamise juhendi
• 56 protsenti õpilastest on kogenud koolikiusamist
• Ühegi murega ei pea üksi olema - lasteabi nõuandetelefon aitab