Aruküla kool ja lasteaed võitlevad kiusamise vastu


Avaldaja:Laura Vetik05. November 2014

Harjumaa koolid-lasteaiad tegid infopäeval Aruküla põhikoolis kokkuvõtteid projektist „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“.

Projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on liitunud 397 lasteaeda ja 25 kooli, Ida-Harjumaalt Aruküla põhikool ning lasteaed, mõlemad on ühtlasi esimeste liitujate ehk pilootkoolide ja -lasteaedade hulgas, vahendab Sõnumitooja.

Harju maavalitsus, Aruküla kool ja lasteaed korraldasid koos projekti eestvedaja, Eesti Lastekaitse Liiduga 21. oktoobril Aruküla põhikoolis infopäeva, kus Harjumaa koolid-lasteaiad said vahetada oma kogemusi.

„Õppeaasta jooksul on planeeritud igas maakonnas vähemalt üks selline infopäev. Harjumaa oli selle õppeaasta esimene. Toimub ka väiksemaid üritusi, kus õpetajad tutvustavad oma lähiümbruse koolides „Kiusamisest vabaks“ metoodikat, ja jagavad infot ning omandatud kogemusi,“ütles projekti võrgustikutöö koordinaator Kadi Hainas.

Metoodika on pärit Austraaliast, Eestisse jõudis Taani kaudu 2010. aastal. Kiusamise ennetamiseks ning kõrvaldamiseks kasutavad koolid ja lasteaiad kohvreid, mis sisaldavad õppematerjale ning mängukarusid – nendega peetakse koosolekuid, lapsed saavad neile oma muresid rääkida. „Karu aitab väikesel lapsel oma muret või tundeid kirjeldada, on nii-öelda hääletoru,“ kirjeldab Lastekaitse Liit.

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi alushariduse lektor Kerstin Kööp, kes on uurinud projekti mõju, selgitas, et muudatused tulevad koolidesse-lasteaedadesse tavaliselt kaheksa kuud pärast liitumist: „Õpetajad saavad lastest paremini aru, lapsed on avatumad. Mõnel pool ei pruugi kiusamist üldse olla, kuid selle ennetamisega tuleb tegeleda. Laps võib kiusamisega kokku puutuda ka siis, kui läheb teise kooli või lasteaeda ega tea, kuidas käituda.“

Aruküla põhikooli algklassi­õpetaja Leili Nelson ütles, et projekt oli kooli jaoks esialgu võõras: „Eelmise aasta suvel saime teada, et kooli tuleb rühm, kes on läbinud „Kiusamisest vaba lasteaed“ programmi. Koolituste ja kohtumise abil saime parema ülevaate. Tulemus on, et lapsed on julgemad ja sõbralikumad, märkavad abivajajat, käitumine on paranenud.“

Ta lisas, et koolil on plaanis kindlasti jätkata ka „Parimad sõbrad“ programmiga, kus vanemad kooliõpilased tulevad noorematele appi ning hoolitsevad nende eest.

Allikas: Sõnumitooja.

Foto: Flickr, kasuatja longzijun, litsents CC BY-NC 2.0.

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet